2-14-54683/26 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

29. mai 2015.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-14-54683

Tsiviilasi

Võlgniku OÜ ViTo Elekter (likvideerimisel) pankrotiavaldus

OÜ

ViTo

Elekter

(likivideerimisel)

pankroti

väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 11. märtsi 2015. a määrus kohtumääruses vea

parandamise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ajutine pankrotihaldur vandeadvokaat Terje Eipre määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: OÜ ViTo Elekter (likvideerimisel)

ajutine pankrotihaldur vandeadvokaat Terje Eipre

RESOLUTSIOON

1. Tühistada täielikult Viru Maakohtu 11. märtsi 2015.a

määrus kohtumääruses vea parandamise kohta.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Lugeda Viru Maakohtu 16. jaanuari 2015. a määrus

kehtivaks selle esialgsel kujul, sh määruse p 8 järgmises

sõnastuses:

„8. Hüvitada riigieelarve vahenditest Terje Eiprele ajutise

halduri tasu OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid

kaudu, summas 397,00 eurot (kolmsada üheksakümmend

seitse eurot ja 00 senti) ning käibemaks summas 79,40 eurot

(seitsekümmend üheksa eurot ja 40 senti), mis kuulub välja

maksmisele OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid

pangakontole nr EE231010220204462227 AS-is SEB Pank.“

Menetluskulude jaotus

Määruskaebuse esitajal on õigus taotleda riigilõivu tagastamist

seoses määruskaebuse rahuldamisega (TsMS § 150 lg 1 p 5, lg 6).

Muud

võimalikud

määruskaebuse

menetlemisel

kantud

menetluskulud jäävad menetlusosalise enda kanda.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule (PankrS § 5 lg 2, § 150

lg 5).

ASJAOLUD JA MAAKOHTU LAHEND

1. Viru Maakohus kinnitas 16. jaanuari 2015. a kohtumäärusega ajutise pankrotihalduri Terje Eipre

aruande OÜ ViTo Elekter (likvideerimisel) pankrotimenetluses pankrotiasja kohtulikuks aruteluks

ettevalmistamisel ja lõpetas OÜ ViTo Elekter (likvideerimisel) pankrotimenetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu.

Kohtumääruse resolutsiooni punkt 8 kohaselt kuulus riigieelarve vahenditest Terje Eiprele

hüvitamisele ajutise halduri tasu summas 397 eurot ning käibemaks 79,40 eurot. Kohtumäärus

jõustus 17. veebruaril 2015.a.

2. Viru Maakohus parandas 11. märtsi 2015. a kohtumäärusega omal algatusel 16. jaanuari 2015.a

kohtumääruse resolutsiooni punktis 8 oleva vea ajutise halduri tasu hüvitamise kohta ning luges

Viru Maakohtu 16. jaanuari 2015.a määruse resolutsiooni punkti 8 sõnastuseks: „Hüvitada

riigieelarve vahenditest Terje Eiprele ajutise halduri tasu OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid

kaudu, summas 397,00 eurot (kolmsada üheksakümmend seitse eurot ja 00 senti) sh käibemaks,

mis kuulub välja maksmisele OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid pangakontole

nr EE231010220204462227 AS-is SEB Pank“. Muus osas jäeti Viru Maakohtu 16. jaanuari 2015.a

määrus muutmata.

Kohus leidis, et TsMS § 447 lg 2 alusel tuleb kohtul parandada lahendis ilmnenud ilmne viga.

Kehtiva pankrotiseaduse (PankrS) § 193 lg 4 kohaselt, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud

enne 2015. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu maksustamisele

kuni 2014. aasta 30. juunini kehtinud pankrotiseaduse § 23 lõigete 3 ja 4 ning § 65 redaktsiooni

ning ajutise halduri või pankrotihalduri tasule lisatakse kas käibemaks või sotsiaalmaks.

Kehtiva PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,

mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks).

Kuni 30. juunini 2014. a kehtinud PankrS § 23 lg 4 sätestas, et kui võlgniku avalduse alusel

alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku

vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja

võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata

ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).

OÜ ViTo elekter (likvideerimisel) likvideerija pankrotiavaldus võeti menetlusse 2014. aastal.

Maakohus leidis, et käesolevas tsiviilasjas ei kuulu riigi vahenditest hüvitamisele ajutise halduri

tasu suuremas summas kui 397 eurot.

16. jaanuari 2015. a määrusega määras kohus ajutise halduri tasu suuruseks 397 eurot, millele

lisandub käibemaks. Maakohus asus seisukohale, et tegemist on ilmse ebatäpsusega, mis ei mõjuta

kohtumääruse sisu ja kohtu 16. jaanuari 2015. a määrus on muus osas õige. Parandada tuleb

nimetatud määruse resolutsiooni punkti 8 sõnastus, ehk riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri

tasu suuremas summas kui 397 eurot, sh käibemaks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD

3. Ajutine pankrotihaldur vandeadvokaat Terje Eipre esitas määruskaebuse, milles taotles Viru

Maakohtu 11. märtsi 2015. a määruse tsiviilasjas nr 2-14-54683 tühistamist osas, millega muudeti

Viru Maakohtu 16. jaanuari 2015. a määruse resolutsiooni punkti 8, millega määrati hüvitatav tasu

397 eurot koos käibemaksuga ja jätta muutmata Viru Maakohtu 16. jaanuari 2015. a kohtumääruse

resolutsiooni punkt 8, s.o hüvitamisele kuuluv ajutise halduri tasu 397 eurot, millele lisandub

käibemaks 20%.

Määruskaebuse kohaselt:

1) ei saa TsMS § 447 lg 1 kohaselt pärast lahendi avalikult teatavaks tegemist teinud kohus seda

tühistada ega muuta, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. OÜ ViTo Elekter (likvideerimisel)

ajutine pankrotihaldur leiab, et kuivõrd 11. märtsi 2015. a määruse tegemise ajaks oli sama

maakohtu 16. jaanuari 2015. a määrus jõustunud, ei olnud maakohtul menetlusseadustiku järgi

mingit võimalust jõustunud kohtumääruse resolutsioonis parandusi teha;

2) ei ole maakohus kohtumäärusega parandanud varasemas määruses arvutusviga ega muud

ebatäpsust, vaid on teinud sisuliselt täiesti uue määruse, millega on vähendanud varasemas, s.o

jõustunud määruses ajutisele pankrotihaldurile riigi vahenditest väljamõistetud tasu suurust

käibemaksu summa, s.o 79,40 euro võrra. Selliselt on kohus rikkunud TsMS §-s 447 lg 2 sätestatud

korda;

3) oli 16. jaanuari 2015. a määrus seaduslik ja põhjendatud ja selle muutmiseks kohtumääruses

toodud põhjendustel puudus seadusest tulenev alus;

4) kuna ajutine haldur on palunud enda teenuse eest tasu välja mõista büroo kaudu, siis tuleneb

KMS §-st 10 teenusele käibemaksu lisamise kohustus. Advokaadibüroo Eipre&Partnerid OÜ,

mille kaudu haldur teenust osutas, on käibemaksukohuslane. Seega ei saanudki tekkida võimalust,

et halduri tasule ei lisandu käibemaks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 11. märtsi 2015.a määrus, milles maakohus parandas

kohtu algatusel vea Viru Maakohtu 16. jaanuari 2015.a määruse resolutsiooni punktis 8, tuleb

täielikult tühistada. Viru Maakohtu 2015.a määrus, sh selle resolutsiooni punkt 8, tuleb jätta

muutmata, lugedes määruse kehtivaks selle esialgsel kujul. Määruskaebus tuleb rahuldada.

5. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja seisukohtadega, mille kohaselt ei saa kohus

pärast lahendi avalikult teatavaks tegemist seda tühistada ega muuta. Samuti ei ole maakohus

kohtumäärusega parandanud varasemas määruses arvutusviga ega muud ebatäpsust, vaid on teinud

sisuliselt uue määruse, millega on vähendanud varasemas, s.o jõustunud määruses ajutisele

pankrotihaldurile riigi vahenditest väljamõistetud tasu suurust käibemaksu summa, s.o 79,40 euro

võrra.

Maakohus on oma 11. märtsi 2015.a määruse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi

ja see tingib kohtumääruse tühistamise täies ulatuses.

6. Riigikohus on 29. oktoobri 2008.a otsuses tsiviilasja nr 3-2-1-97-08 punktis 18 selgitanud, et

kuigi TsMS § 447 lg 2 esimene lause lubab kohtul igal ajal parandada otsuses kirja- ja arvutusvead

ning ilmsed ebatäpsused, võib seda teha siiski üksnes juhul, kui need ei mõjuta otsuse sisu. Otsuse

põhjendavas osas arvutusvea ilmnemisel ei saa kohus muuta otsuse resolutsiooni, mis põhines

ekslikul arvutusel. Selliselt muudetaks otsuse sisu.

Viru Maakohtu 16. jaanuari 2015.a määrus jõustus kaebetähtaja möödumisel 17. veebruaril

2015.a. Määruses vea parandamise taotlust ei ole menetlusosalised esitanud. Maakohus on

muutnud 16. jaanuari 2015.a määruse resolutsiooni punkti 8, mille tulemusel vähenes ajutisele

haldurile riigieelarvest hüvitamisele kuuluva tasu suurus käibemaksu 79,40 euro võrra.

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtul puudus alus resolutsiooni muutmiseks TsMS § 447

lg 2 alusel, sest hüvitamisele kuuluva summa vähendamine resolutsioonis ei ole käsitletav kirja-

ja/või arvutusveana või ilmse ebatäpsusena, mis ei mõjutaks resolutsiooni sisu. 11. märtsi 2015.a

vea parandamise määrusega muutis maakohus 16. jaanuari 2015.a määruse resolutsiooni punkti 8

sisuliselt. Kuna 16. jaanuari 2015. a määrus oli jõustunud, puudus maakohtul õigus muuta

16. jaanuari 2015.a määruse resolutsiooni punkti 8 sisu.

7. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt PankrS § 193 lg-le 4, kui pankrotiavaldus on menetlusse

võetud enne 2015. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu

maksustamisele kuni 2014. aasta 30. juunini kehtinud PankrsS § 23 lõigete 3 ja 4 ning § 65

redaktsiooni ning ajutise halduri või pankrotihalduri tasule lisatakse kas käibemaks või

sotsiaalmaks.

Kuni 30. juunini 2014.a kehtinud PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud

menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku

vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja

võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata

ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 31 kohaselt

kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse

pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni 2014. aasta 30. juunini TsMS § 183 lõike 2 redaktsiooni,

mille kohaselt ei või pankrotihalduri tasu olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks. Seega tuli seaduse kohaselt ajutisele pankrotihalduri tasule 397

eurole lisada käibemaks 79,40 eurot.

Ringkonnakohus on seisukohal, et 16. jaanuari 2015.a kohtumääruse resolutsiooni punkti 8

muutmiseks puudus alus, sest nimetatud määrus oli kooskõlas kehtivate normidega.

8. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu 11. märtsi 2015.a määruse punkti 1 tühistamisega

kaob kõnealuse kohtumääruse igasugune regulatiivne toime, mistõttu ringkonnakohus tühistab

määruse tervikuna. Seega tuleb lugeda maakohtu 16. jaanuari 2015.a määrus kehtivaks selle

esialgsel ja jõustunud kujul. Kuna 11. märtsi 2015.a määrusel puudub õiguslik toime, siis ei ole

ringkonnakohtu hinnangul vajalik avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded ka teadet Viru

Maakohtu 16. jaanuari 2015.a määruses vea parandamise kohta.

9. Määruskaebuse esitaja on määruskaebuse esitamisel tasunud 14. mail 2015. a. riigilõivu

50 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 5 kohaselt kuulub riigilõiv tagastamisele, kui määruskaebus

rahuldatakse ja kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi.

Määruskaebuse esitajal on TsMS § 150 lg 1 p 5 ja lg 6 alusel õigus taotleda ringkonnakohtult

määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 50 (viiekümne) euro tagastamist kahe aasta

möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud

lahendiga lõppemist.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/