4-14-9138/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.mai 2015

l Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-14-9138 Kohtunik Loretta Pikma kirjalikus menetluses Väärteoasi F.Z-i kaebus PPA Ida Prefektuuri 24.10.2014 otsusele väärteoasjas nr 2302,14,012965 Kaebuse esitaja F.Z, isikukood xxx, xxx Juhindudes VTMS § 120, § 132 p 1, § 134, § 135 kohus

OTSUSTAS:

Jätta rahuldamata F.Z-i

kaebus ning jätta otsus väärteoasjas muutmata Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 24.10.2014 2302,14,012965 millega

F.Z-ile Liiklusseaduse § 224 lg 2 määrati rahatrahv 270 alusel trahviühiku ulatuses s.o 1080 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 usel juhtimisõiguse äravõtmine 8

al -ks kuuks.

Vastavalt tasuda rahatrahv

KarS § 66 lg 2 F.Z 12-kuulise tähtaja jooksul igakuuliste maksetena, kusjuures esimene o alates kohtuotsuse

samakse tasuda ühe kuu jooksul

jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE 891010220034796011 SEB

Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE 403300333416110002

Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 Nordea pangas, viitenumber 10220145217638 ja selgitus 4-14-9138 „F.Z rahatrahv“.

Lisakaristuse kandmise algus alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast.

Vastavalt Liiklusseaduse § 127 on F.Z kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata RIIGIKOHTULE 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Menetlusosaline on kohustatud seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult oma soovist esitada kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 24.10.2014 2302,14,012965 otsusega väärteoasjas nr F.Z´ile Liiklusseaduse alusel § 224 lg 2 määrati rahatrahv 270 trahviühiku ulatuses s.o 1080 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 usel juhtimisõiguse äravõtmine 8 al -ks kuuks. Otsuse xxx alkoholisisaldus 0,61

- 0,05 mg/L, alkomeetriga mõõdeti juhi väljahingatavas õhus +/ lõplik mõõtetulemus 0,56 mg/L. Seega tuvastati juhi organismis alkoholi ro

69 lg 3

hkem kui Liiklusseadus § lubatud piirmäär.

Antud teoga rikkus juht Liiklusseaduse eeritav § 69 lg nõudeid ning tegu on kvalifits Liiklusseaduse

§ 224 lg 2 järgi. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kergendav asjaolu - . süü tunnistamine

Kohtuväline menetleja leiab, e enetlusalusel isikul tuvastatud alkoholi piirmäära ületamise t m

tulemus on selline, mille puhul juht pidi tajuma, et alkohol ei ole organismist lahkunud.

Menetlusaluse isiku ütlustest ei nähtu, et ta oleks teinud enne sõiduki juhtimist kõik endast oleneva, et veenduda alkoholi puudumises organismis. Alkoholi tarvitanud juht ei taju liikluspilti adekvaatselt Alkoholi ning väheneb reaktsioonikiirus.

piirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimine on raske õigusrikkumine ning antud teguviis on ühiskonnas taunitav. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on üks kehtiv kriminaalkaristus ja 4 kehtivat väärteokaristust. Sealhulgas on menetlusalust isikut karistatud ka alkoholi piirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimise eest, väärteootsus jõustus 12.12.2013.

Karistustena määratud rahatrahvid ei ole suutn lt käituma, isik ud panna isikut seadusekuuleka jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Eeltoodust tulenevalt ja õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt määras kohtuväline menetleja põhikaristusena rahatrahv ja lisakaristusena võetakse ära i mootorsõiduki juhtimisõigus.

KAEBUS

F.Z esitas Viru Maakohtule kaebuse PPA Ida prefektuuri 24.10.2014 otsusele väärteoasjas nr F.Z tühistada ülalmainitud 2302,14,012965. Esitatud kaebuses palub

otsus lisakaristuse osas ja i. vähendada rahatrahv Kaebuse esitaja leiab, et mõõtetulemused võivad olla ebausaldusväärsed kuna ta tarvitas alkoholi

7 tundi enne mõõtmist ning mõõtmise teostamisel talle ei näidatud alkoholimõõteseadme korra

solekut tõendavat kleebist või dokumentatsiooni. Kaebaja kahetseb toimepandut ja leiab, et määratud rahatrahv on tema jaoks liiga suur kuna tema ametlik kuupalk ei

ületa 400 eurot. Ta käib vahetustega tööl vajab ta tööle jõudmiseks isiklikku transporti, mistõttu juhtimisõiguseta jäämine takistaks tal tööl käimist ja tööülesannete täitmist kuna selleks vajab ta ametialast sõiduautot. Hil

isemates kaebuse täiendustes (lk 43 ja 57) kaebuse esitaja väidab, et ei saa esitada kohtule dokumente enda sissetulekut

e ja töökohustuste kohta kuna endisest töökohast saadeti teda sundpuhkusele. Leiab, et juhtimisõiguse pikemaks ajaks ära võtmine piirab tema töökoha otsinguid. Palub vähendada trahvi kuna on töötu ning elab koos oma ema ja õega, keda on vaja toetada. Kaebusele on lisatud ka xxx, millest tuleneb, et xxx alates 14.05.2013 ning F.Z töötab tehase ajutise seisaku tõttu isik viibib tasustamata puhkusel.

VASTUS KAEBUSELE

Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud ning põhjendatud oli ka määratud karistus nii põhikaristuse, kui ka lisakaristuse osas. Väärteootsuse koostamisel oli arvestatud kõikide asjaoludega, mis on nimetatud väärteootsuses s.h. ka süü tunnistamisega.

Väärteootsuse põhistavas osas on täiendavalt viidatud ka a sjaoludele, mida arvestati karistusotsuse koostamisel. Kaebuses esitatud vastuväiteid ja põhjendusi hinnates on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et need ei ole põhjendatud. Kaebuses menetlusalune isik nõustub tõendusliku alkomeetri tulemusega, seega tunnistab õigusrikkumise toimepanemist. Samas leiab menetlusalune isik, et kuidagi ei ole põhjendatud rahatrahvi suurus ja juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine. Kohtuvälise menetleja juhib esmalt tähelepanu tõendusliku alkomeetriga lõplikult tuvastatud tulemusele 0,56 mg/L alkoholi juhi väljahingatavas õhus. Tegemist on tulemusega, mis on ligilähedane tulemusele, millest algab kriminaalvastutus. Sellise tulemuse põhjal saab üheselt järeldada, et tegemist saab olla juhi teadliku ja tahtliku tegevusega. Sellise tulemuse puhul on aeglustunud reaktsiooni kiirus, liikluspildi tajumine ei ole adekvaatne, lisaks sellele kaasneb tugev alkoholi lõhn juhi suust. Menetlusalust isikut on varasemalt samalaadse õigusrikkumise eest karistatud. Kogutud tõenditest ei nähtu, et menetlusalune isik on kuidagi õppust võtnud varasemast karistusest. Menetlusaluse isiku ütlustest ei nähtu, et enne väljasõitu juht oleks püüdnud kindlaks teha, kas alkohol on organismist väljunud. Kaebuses menetlusalune isik viitab raskustele karistusena määratud rahatrahvi tasumisel seoses madala sissetulekuga, samas ei ole lisatud ühtegi tõendit selle kinnituseks. Tõendeid ei ole lisatud ka seoses juhtimisõiguse vajadusega tööülesannete täitmisel. Kaebusest ja karistusregistri väljavõttest nähtub, et menetlusalune isik on tõesti käesolevaks hetkeks tasunud talle väärteokorras karistusena mõistetud rahatrahvid, samas on tasumata kriminaalkorras karistusena mõistetud rahaline karistus. Kohtuvälise menetleja esindaja juhib tähelepanu siiski ka sellele, et lisaks trahvide tasumisele peab isik ka oma käitumisega väljendama õiguskuulekat käitumist ning mitte toime panema uusi süütegusid. Käesoleval juhul nähtub, et menetlusalust isikut on karistatud erinevate süütegude toimepanemise eest s.h. on teda aga karistatud ka samalaadse õigusrikkumise toimepanemise eest. Varasema samalaadse õigusrikkumise toimepanemise eest mõisteti karistuseks rahatrahv, kuid see ei ole pannud isikut sellest järeldusi tegema.

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses. Tutvunud kaebusega, toimiku materjalidega ja kohtuvälise menetleja seisukohaga ning hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis leiab kohus, et F.Z-i kaebus ei kuulu rahuldamisele. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Väärteomenetluses lähtutakse tõendite kogumisel ja tõendamisel VTMS § 31 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse sätetest, arvestades väärteomenetluse erisustega. KrMS § 60 lg-st 1 tulenevalt võib väärteoasjas otsust tehes tugineda ainult asjaoludele, mis on kas tõendatud või tunnistatud üldtuntuks.

Väärteomenetluse seadustiku § 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid VTMS 5. peatükis sätestatud erisusi arvestades.

Kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab eelöeldu muu hulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. aprilli 2007. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-4-07 p 9.1).

Liiklusseaduse

224 lg 2 kohaselt m mise eest § ootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhti isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus –1,49 milligrammi või kelle ühes 0,50 liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25– – 0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Liiklusseaduse § 224 lg 3 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud;

2) kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Kohus hindas kogutud

tõendeid: xxx

- 0,0 mg/L. õhus alkoholisisaldus 0,61 +/

5 mg/L, lõplik mõõtetulemus 0,56

Menetlusalune isik sai protokolli ärakirja kätte ning kinnitas protokolli märgitud andmete õigsust, mille kohta andis allkirja protokolli vastavas lahtris.

VTMS § s 19 ettenähtud õigused ja kohustused on menetlusaluse isikule teatavaks tehtud, - selgitatud, mille kohta protokollis olemas menetlusaluse isiku allkiri.

27.09.2014 xxx, kasutades tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt tõendusliku

alkomeetrit Dräger Alkotest 7110 Typ MKIII EST nr JLT3, seerianumber ARBK-0035, taatlustunnistuse nr TTRC-14/00039 (kehtib 24.10.2014) joobeseisundit. Tõendusliku alkomeetri 1 lugem – Tõendusliku alkomeetri 2 lugem – 0,65 mg/L. 0,61 mg/L. Tõendusliku alkomeetri lõplik lugem Laiendmääratlus –

- 0,61 mg/L. 0,05 mg/L. Mõõtetulemus on – 0,56 mg/L. Joobeseisundi tuvastamisele allutatud isik on protokollile kirjutanud, et on sellega tutvunud ja andis allkirja vastavasse lahtrisse.

Protokollile lisatud alkomeetrit Dräger Alkotest 7110 EST väljatrükk, mis sisaldab mõõtja allkirja ning millel on ka joobeseisundi tuvastamisele allutatud isiku allkiri. (lk 14 ).

Metroserti poolt väljastatud mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTRC-14/00039 kohaselt tõenduslik alkomeeter Dräger Alkotest 7110 Typ MKIII EST nr ARBK

-0035 on taadeldud 25.04.2014 ning vastab OIML R 126 (1998) nõuetele. (lk 32).

27.09.2014 menetlusaluse isi 12-13 ub, et menetlusalune ku ülekuulamise protokollist (lk ) näht isik juhtis xxx, mis kuulub tema isale. Sõitis külast koju umbes 2 km. Oli sünnipäeval, kus teda paluti juua pits terviseks, ta ei joonud, tundub, et talle valati klaasi mahlaga. Ise ta seda ei teadnud ja sõitis koju. Palub mitte määrata suurt trahvi raha puudumise tõttu ning tema töö nõuab, et ta peab olema roolis 12 tundi ööpäevas.

Vastavalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusele ( F.Z kõrvaldati lk 16 27.09.2014 )

sõiduki juhtimiselt kuna oli alust arvata, et tema veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või, et ta on joobeseisundis.

Kohus hindab tõepäraseks lisaks tõendusliku alkomeetri tuvastatud näidu ka tunnistaja MxxxKxxx ed, et 27.09.2014 xxxxxsuunas. ülekuulamise protokollis (lk 11) antud ütlus oli tööl Kontrollimisel selg

. ExxxVxxkontrollis isikut us, et sõidukit juhtis F.Z indikaatorvahendiga, mis andis positiivse näidu. Juhil esinesid alkoholi tarvitamise tunnused: alkoholi lõhn suust, unisus, punased silmad. Isikut kontrollis tõendusliku alkomeetriga Rxxx Jxxx 0,56 mg/L. ning lõplik lugem oli Antud juhul Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine on tõendatud

F.Z-i poolt rikkumise tunnistamisega menetlusaluse ja isiku ülekuulamise protokollis tunnistaja Mxxx Kxxe ustega selle kohta, et menetlusalune isik xx ütl

Lisaks eeltoodule on t

õendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja alkomeetri väljatrükiga, tunnistaja ja

xxx

menetlusaluse isiku ütlustega tõendatud, ületamine LS § 69 lg 3 mõttes. Kohus leiab, et juhi organismis tuvastati alkoholi rohkem kui Liiklusseaduse lubatud § 69 lg 3 piirmäär.

Liiklussea kohaselt m duse § 69 lg 3 ootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

Vastavalt hil on keelatud Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ju joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule.

Liiklusseaduse

224 lg 2 uki juhtimise eest isiku poolt, § on sätestatud juhi vastutus mootorsõid kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi.

Seega pani menetlusalune isik toime LS § sätestatud rikkumise, mootorsõidu

224 lg 2 ki juhi organismis lubatud alkoholisisalduse piirmäära ületamine, mille eest on ette nähtud karistuseks rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

F.Z tunnistab väärteo toimepanemist ning selle asjaolude ja tõendatuse osas vaidlus puudub. Vaidluse esemeks on põhikaristuse määr ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 8 kuuks. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

ja olles alkoholi tarvitanud, rikkus menetlusalune isik Kohus leiab, et sõites mootorsõidukiga

LS-st tulenevaid sätteid tahtlikult, kuna teadis süüteokooseisule vastava asjaolu esinemist ja vähemalt möönas seda. t mõõtmine toimus vähemalt 7 tundi peale alkoholi Kaebusest tuleneval

tarvitamist.

Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Menetlusalusele isikule

F.Z-ile on kohtuvälise menetleja poolt Liiklusseadus § 224 lg 2 alusel määratud karistuseks rahatrahv 278 trahviühiku ulatuses s.o 1080 eurot, mis on üle sanktsiooni keskmise määra (LS § 224 lg 2 rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni).

Peale seda Liiklusseadus § 224 lg 3 p 1 alusel F.Z-ile on määratud lisakaristus – juhtimisõiguse äravõtmine 8 üle sanktsiooni keskmist mää (LS § 224 lg 3 p 1 -ks kuuks, mis on

ra

sätestab, et ohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud k süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud)

Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et karistust raskendavad asjaolud puuduvad ning kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine.

Kohus leiab, et menetlusalusele isikule määratud karistus on põhjendatud.

VTMS § 2 kohaselt, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KarS

§ 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse eesmärk on mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta õiguskorda. Kindlasti ei saa olla iseenesest karistamise eesmärgiks riigi tahe anda märku, et teatud õigusrikkumiste toimepanijad saavad karmi karistuse, arvestamata eripreventiivset aspekti. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on täidetud, kui isikutel on teadmine, et teole võib järgneda karistus ning karistust sätestava õigusnormi olemasolu ja kohaldamine veenvad inimesi selles, et kehtib vastav käitumisnorm ja see tegu väärib hukkamõistu. Karistuse mõistmisel tuleb samuti lähtuda eripreventiivsest eesmärgist.

Arvestades seda, et Liiklusseaduse § 224 sanktsioon näeb ette võimalust kohaldada lg 2 põhikaristusena

00 trahviühikut arestiga või sõiduki juhtimisõiguse rahatrahvi kuni 3 , äravõtmisega kuni kaheteistkümne ku § 224 lg 3 p 1 näeb ette võimalust uni ning Liiklusseaduse

kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni siis korduvalt toimepandud õigusrikkumise puhul üle sanktsiooni keskmise määra põhikaristuse määramine ja lisakaristuse määramine on küllaldaselt põhjendatud arvestades üleastumise raskust.

Karistusregistri väljatrükist (lk 33 37) nähtub, et süüteo toimepanemise ajal ja kohtuvälise - menetleja otsuse tegemise ajal menetlusalusel isikul oli kehtiv LS tud § 224 järgi määra väärteokaristus. Harju Maakohtu 21.11.2013 otsusega rahuldati poolt esitatud kaebus osaliselt F.Z-i ning vähendati PPA Põhja prefektuuri 01.10.2013 otsusega LS § 224 lg 2 alusel määratud rahatrahvi 200 trahviühikust kuni 125 trahviühikuni. Lisakaristuse osas (juhtimisõiguse äravõtmine 3 ks kuuks) jäeti PPA Põ - hja prefektuuri 01.10.2013 otsus muutmata.

Seega F.Z on isik keda on varasemalt karistatud LS § 224 alusel nii rahatrahviga kui ka juhtimisõiguse äravõtmisega ning uue lisakaristuse määramisel oleks kohane LS § 224 lg 3 p2 sätestatud lisakaristuse määramine, kuid kohus kaebuse lahendamisel ei raskenda isiku olukorda jättes muutmata kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristuse.

Kohus leiab, et tööle jõudmiseks või töö otsimiseks mootorsõiduki kasutamine ei vähenda menetlusaluse isiku süüd toimepandud väärteos ega välista vastutust.

Riigikohus on enda lahendis 3-1-1-26-10 p 7.3 väljendanud seisukoha seoses juhtimisõiguse vajadusega töökohal “ Kriminaalkolleegium märgib sedagi, et kuigi üldiselt võib nõustuda - maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleks vältida töökoha kaotust väärteokaristuse tulemusena, ei saa töökoha kaotamise võimalus olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu.

Menetlusalune isik on enda käitumisega selgelt näidanud, et varasemalt määratud karistused (s.h. lisakaristus) d rangema karistuse ei täitnud oma eesmärki, seega antud juhul on põhjendatu mää juhtimisõiguse äravõtmine. ramine sh pikemaajalise

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-06, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Kohtu hinnangul on F.Z püsivalt hoolimatu käitumismuster, millest väärteokaristused, annavad tunnistust tema arvukad mis ei ole mõjutanud teda seaduskuulekalt käituma.

Karistusregistri teatise kohaselt on varem korduva karistatud liiklusalaste F.Z lt väärtegud e eest muuhulgas ühe e toimepanemis joobes juhtimise eest. Rahatrahvid on tasutud.

See näitabki, et rahatrahvide tasumisega ei ole F.Z üksnes raskusi ja trahv kui

karistus ei mõjuta teda enam niivõrd tõsiselt, et ta hakkaks uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Lisakaristusena, juhtimisõiguse äravõtmise näol, on ta varasemalt karistatud 3-ks kuuks.

Kohus leiab, et lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine on iseenesest põhjendatud, sest Karistusregistri teatisest nähtub, et varasemad rahatrahvid ja lühiajaline lisakaristus ei ole F.Z-ile piisavat mõju avaldanud. Pikaajaline juhtimisõiguse äravõtmine võib panna ta hoiduma liiklusalaste tegude toimepanemisest

puhul . Üksnes rahatrahvi kohaldamisest F.Z-i enam ilmselt ei piisa. Liiklusseadu se § 224 lg 3 p näeb ette võimalust kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 2 näeb ette võimaluse ohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse k äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni siis korduvalt toimepandud õigusrikkumise puhul üle sanktsiooni keskmise määra põhikaristuse määramine ja lisakaristuse määramine on igati põhjendatud.

Isikule on mä atud juhtimisõiguse äravõtmine 8 üle sanktsiooni keskmise är -ks kuuks, mis on

määra. F.Z, vaatamata varasemale korduvale karistamisele liiklusseaduse rikkumisega seotud süütegude eest, ei ole neist vajalikke järeldusi teinud, millest nähtub tema ükskõiksus ja hoolimatus nii enese kui kaasliiklejate suhtes, mistõttu temalt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine on avalikkuse huvides ülekaalukam kui F.Z-ile ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused. Kohus on arvamusel, et juhi vajadus juhtimisõiguse järele seoses perekondlike või tööülesannete täitmisega ei muuda olematuks raske liiklusalase väärteo toimepanemist. Juhtimisõiguse äravõtmise määramine võib talle avaldada täiendavat mõju ja panna ta hoiduma liiklusalaste tegude toimepanemisest ks karistusmeetmete kandmist. Kohus on seisukohal, et vältima karistuse eesmärgi saavutamiseks võib üksnes juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine mõjutada F.Z edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120, § 132 p 1, § 134, § 135 kohus jättab rahuldamata F.Z-i kaebuse ning muutmata Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 24.10.2014 2302,14,012965 millega L otsuse väärteoasjas F.Z-ile S § lg.2 alusel usel määrati rahatrahv 270 trahviühiku ulatuses s.o 1080 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 al juhtimisõiguse äravõtmine 8-ks kuuks.

KarS § 66 lg 2 järgi võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat.

Kohus peab põhjendatuks F.Z-i mõistetud rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamist le .

(allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik