DEDeutsch FRFrançais ITItaliano ENEnglish

EE · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-15-3634/61-15-3634/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

2015-05-29

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

1 1-15-3634 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. mai 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-3634 (15230100171) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Darja Kolodĳeva Kriminaalasi B.P süüdistus KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7 ja 9 ning KarS § 202 lg 2 p 2 järgi F.O süüdistus KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi Lühimenetluses Prokurö...

1-15-3634

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. mai 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-3634 (15230100171) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Darja Kolodĳeva Kriminaalasi B.P süüdistus KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7 ja 9 ning KarS § 202 lg 2 p 2 järgi F.O süüdistus KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi Lühimenetluses Prokurör Diana Helila Süüdistatav B.P

Ik: XXX, kodakondsuseta, põhiharidus, ei tööta, elukoht: XXX; asukoht: Vangla

Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 12.09.2012-

13.09.2013; 15.03.2013; 27.09.2013; 15.05.2014- 16.05.2014; 11.01.2015

Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 16.05.2014, tõkend aegunud Viibib vahi all alates 12.01.2015 Varem kriminaalkorras karistatud: 1) Harju maakohtu 05.07.2008 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,

alusel vangistusega 5 kuud 28 päeva, millest 28 päeva kuulus koheselt kandmisele ülejäänud tingimisi katseajaga 2 aastat ja 6 kuud; 2) Harju maakohtu 05.01.2010 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 – KarS § 25 lg 2 alusel läbi KarS § 65 lg 2 vangistusega 7 kuud, mis asendati 420 tunniga ÜKT-d katseajaga 1 aasta ja

kuud. 16.12.2010 pöörati karistus täitmisele. 15.07.2011 vabanes karistuse kandmisest. Kaitsja Advokaat Jugans Grossmann Süüdistatav F.O

Ik: XXX, EV kodanik, põhiharidus, ei tööta,

elukoht: XXX;

Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 27.09.2013.

Varem kriminaalkorras karistatud: 1) Harju maakohtu 27.09.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4

– KarS § 25 lg 2 alusel vangistusega 28 päeva tingimisi katseajaga 18 kuud. Karistus pöörati täitmisele. 2) Harju maakohtu 16.01.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4

– KarS § 25 lg 2 alusel vangistusega 1 kuu ja 28 päeva tingimisi katseajaga 18 kuud. Katseaeg lõppes 15.07.2014.

3) Harju maakohtu 30.03.2015 otsusega KarS § 184 lg 1

alusel vangistusega 1 aasta 4 kuud ja 29 päeva tingimisi katseajaga 1 aastat ja 6 kuud. Kaitsja Advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON

B.P süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p-des 5, 7 ja 9 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud.

B.P süüdi tunnistada KarS § 202 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises

ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.

KarS § 64 lg 1 alusel, lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista

kuritegude kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada B.P-le mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 10 (kümme) päeva.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg

12.09.2012 kuni 13.09.2013, 15.03.2013, 27.09.2013, 15.05.2014 kuni 16.05.2014, s.o 6 (kuus) päeva ärakandmisele kuuluva karistusaja hulka, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 4 (neli) päeva, millise vangistuse

ärakandmist arvestada alates B.P

viimasest kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 11.01.2015.

B.P suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta kuni kohtuotsuse

jõustumiseni muutmata. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud ja koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse tähtaja saabumisel.

F.O süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p-des 7 ja 9 ettenähtud kuriteo

toimepanemises (episood 14.01.2013) ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) kuu ja 15 (viisteist) päeva.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada F.O-le mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu.

KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus Harju Maakohtu 16.01.2013

otsusega nr 1-12-7390 mõistetud karistusega, lugedes käesoleva otsusega mõistetud

karistuse kaetuks Harju Maakohtu 16.01.2013 otsusega mõistetud karistusega, so

vangistusega 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, lugedes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

10.

F.O süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p-des 7 ja 9 ettenähtud kuriteo

toimepanemises (episood 26.09.2013) ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) kuu ja 15 (viisteist) päeva.

11.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada F.O-le mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu.

12.

KarS § 65 lg 2 alusel, liites käesoleva otsusega mõistetud karistusele Harju Maakohtu

16.01.2013 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa, so tähtajalise vangistuse 1

(üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva täies ulatuses, mõista kohtuotsuste

kogumis lõplikuks liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 28

(kakskümmend kaheksa) päeva.

13.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana

kinnipidamise aeg 27.09.2013, s.o 1 päev, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva.

14.

KarS § 74 lg 5 ja § KarS § 69 lg 1 alusel asendada F.O-le mõistetud ja

ärakandmata tähtajaline vangistus 2 kuud ja 27 päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.o kokku üldkasuliku tööga 87 (kaheksakümmend seitse) tundi.

15.

KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemiseks 6 (kuus) kuuline tähtaeg alates

kohtuotsuse jõustumisest. 16. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada F.O üldkasuliku töö tegemise ajal, s.o 6 kuu

vältel järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ettenähtud kontrollnõudeid Vangla Lääne-Harju

Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Pärnu mnt 142, tel: 6 637 050, 6 637 076)

17.

KarS § 75 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kohaselt kohustada F.O järgima

katseajal kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX,

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

18.

KarS § 65 lg 1 alusel mõista liitkaristus Harju Maakohtu 30.03.2015 otsusega mõistetud

karistustega, s.o tähtajalise vangistusega 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.

19.

KarS § 65 lg 1, 3 ja § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta F.O-le Harju Maakohtu

30.03.2015 otsusega mõistetud ja ärakandmata liitkaristus, s.o tähtajaline vangistus 1

(üks) aasta 4 (neli) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva, F.O suhtes

kohaldamata, jättes selle karistuse täitmisele pööramata tingimusel, et F.O temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuu pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 21, 5 ja p 7 sätestatud kohustusi Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Pärnu mnt 142 Tallinnas, tel 6 637 050).

20.

KarS § 75 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kohaselt kohustada F.O järgima

katseajal kontrollnõudeid: elama alalises elukohas: XXX,

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljapool Eesti territooriumi viibimiseks.

21.

KarS § 75 lg 2 p 2

alusel määrata F.O-le kohustus mitte omada narkootilisi aineid.

22.

KarS § 75 lg 2 p 5 alusel määrata F.O-le kohustus osaleda käitumiskontrolli

ajal narkomaanide rehabilitatsiooniprogrammis.

23.

KarS § 75 lg 2 p 7 alusel määrata F.O-le kohustus mitte suhelda talle teada

olevalt narkootikume omavate ja tarvitavate isikutega või narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (välja arvatud lähisugulased)

24.

KarS § 78 p 1 alusel arvestada F.O-le määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuu

pikkuse katseaja kulgemist alates Harju Maakohtu 30.03.2015 otsuse kuulutamisest, so alates 30.03.2015.

25.

KarS § 65 lg 3 alusel liidetud vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga, kuulub

täitmisele kohtuotsuse resolutsiooni p-des 14 kuni 17 sätestatud tingimustel paralleelselt

Harju Maakohtu 30.03.2015 otsusega mõistetud ja kohaldamata jäetud karistuse täitmisega.

26.

B.P-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ja §

180 lg-te 1 ja 3 alusel:

- määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelsel menetlusel 144 (ükssada nelikümmend

neli) eurot ja kohtumenetlusel 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot, s.o kokku 312 (kolmsada kaksteist) eurot;

- teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot,

s.o kokku menetluskulu 897 (kaheksasada üheksakümmend seitse) eurot, mis tuleb

kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis,

EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 №rdea pangas,

märkides selgitusena: „B.P , 1-15-3634, menetluskulud“. Makseinfo koos

viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel B.P-le

tema kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

27.

F.O-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja § 180 lg-te

ja 3 alusel:

- määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelsel menetlusel 72 (seitsekümmend kaks)

eurot ja kohtumenetlusel 120 (ükssada kakskümmend) eurot, s.o kokku 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot;

s.o kokku menetluskulu 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot, mis tuleb

kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis,

EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 №rdea pangas, märkides selgitusena: „F.O, 1-15-3634, menetluskulud“. Makseinfo koos

viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel F.O-le

28.

MSF Estonia OÜ esitatud tsiviilhagi 258 (kakssada viiskümmend kaheksa) euro nõudes

rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel

välja mõista B.P-lt MSF Estonia OÜ kasuks 258 eurot, mis tuleb kanda

kannatanu Swedbank arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX, märkides selgitusena „B.P, 1-15-3634, tsiviilhagi“.

29.

Apranga Estonia OÜ esitatud tsiviilhagist hüvitamata osa 34 (kolmkümmend neli) euro

ja 95 (üheksakümmend viis) sendi nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 137 lg 1;

1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel solidaarselt välja mõista B.P-lt

ja F.O-lt Apranga Estonia OÜ kasuks 34 eurot ja 95 senti, mis

tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX, märkides selgitusena „B.P, 1-15-3634, tsiviilhagi“ või „F.O, 1-15-3634, tsiviilhagi“.

30.

OÜ Tiiu Tekstiil esitatud tsiviilhagi 151 (ükssada viiskümmend üks) euro nõudes

rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 137 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg

alusel solidaarselt välja mõista B.P-lt ja F.O-lt OÜ Tiiu

Tekstiil kasuks 151 eurot, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr

XXXXXXXXXXXX, märkides selgitusena vastavalt „B.P , 1-15-3634, tsiviilhagi“ või „F.O, 1-15-3634, tsiviilhagi“.

31.

Asitõend: episoodis 11.02.2015 seljakott seest kaetuna fooliumiga, mis asub Põhja

prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6 konﬁskeerida KarS § 83 lg 1 alusel kui süüteo toimepanemise vahend ja hävitada kui väärtusetu asi KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

32.

Asitõend: episoodis 15.05.2014 fooliumkott, mis asub Põhja prefektuuri asitõendite

hoidlas aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6 konﬁskeerida KarS § 83 lg 1 alusel kui süüteo toimepanemise vahend ja hävitada kui väärtusetu asi KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

33.

Asitõend: episoodis 26.09.2013 CD – plaat videosalvestisega Tallinnas Viru Väljak 4/6

asuvatest turvakaameratest, mis asub kriminaaltoimiku I köite juures ümbrikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel toimiku juurde.

34.

Asitõend: episoodis 14.01.2013 CD – plaat videosalvestisega Tallinnas Pärnu mnt 238

asuvatest turvakaameratest, mis asub kriminaaltoimiku I köite juures ümbrikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel toimiku juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa

kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui

üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel

apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada

apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

KRIMINAALASJA KOHTULIKUL ARUTAMISEL KOHUS TUVASTAS:

B.P süüdistatakse selles, et tema, olles 05.01.2010 karistatud Harju Maakohtu

poolt KarS § 199 lg 2 p 9 – KarS § 25 lg 2 alusel ning 10.05.2012 karistatud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Ida PJ patrullteenistuse poolt KarS § 218 lg 1 järgi kvaliﬁtseeritava süüteo eest, mis oli toime pandud 10.05.2012, uuesti, 14.01.2013 kella 13.35 ajal, viibides grupis koos F.O-ga Tallinnas Pärnu mnt 238 asuvas Tiiu

Tekstiil OÜ-le kuuluvas kaupluses Säästur1, võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tiiu Tekstiil OÜ-le kuuluva naiste jope Vila väärtusega 149 eurot koos kahe turvaelemendiga koguväärtusega 2 eurot. Seejärel lahkusid B.P ja F.O

kauplusest, jättes jope eest maksmata. Sellise tegevusega tekitas B.P ja F.O kannatanule kahju summas 151 eurot.

2) … samuti tema, olles 10.05.2012 ja 14.01.2013 toime pannud vargusi, seega isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, 15.03.2013 kella 10.10 ajal, viibides Viru Väljak

asuvas Stockmann AS-le kuuluvas kaupluses Seppälä, võttis sealt võõra vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil AS-le Stockmann kuuluvad kümme paari aluspükse

koguväärtusega 99,50 eurot ja kuus paari naiste aluspüksi koguväärtusega 53,70 eurot ning

lahkus nimetatud kaubaga koguväärtusega 153,20 eurot kauplusest, jättes kauba eest tasumata. Kuritegu aga jäi B.P lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu.

3) … samuti tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, 26.09.2013 kella

09.48

ajal, viibides grupis koos F.O-ga Tallinnas Viru Väljak 4/ 6 asuvas

Apranga Estonia OÜ-le kuuluvas kaupluses ZARA, võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Apranga Estonia OÜ-le kuuluva naiste jope väärtusega 69, 95 eurot. Seejärel lahkusid B.P ja F.O kauplusest, jättes jope eest maksmata. Sellise tegevusega tekitasid B.P ja F.O kannatanule kahju summas 69, 95 eurot.

4) … samuti tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, 15.05.2014 kella 11.55 ajal, viibides Tallinnas Paldiski mnt 102 asuvas New Yorker Estonia OÜ-le kaupluses

New Yorker, võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil New Yorker Estonia OÜ-le kuuluvad neli paari teksapükse koodiga 05-158 koguväärtusega 159,80 eurot

ning lahkus nendega kauplusest, jättes kauba eest tasumata. Pärast seda, kui kaupluse

turvaväravad andsid häiret ning kaupluse müüja kõnetas B.P , hakkas B.P põgenema, koos New Yorker Estonia OÜ-le kuuluva kaubaga. Kuritegu jäi B.P lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu.

5) … samuti tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, 10.01.2015 kella 10.42 ajal, viibides Tallinnas Endla 45 asuvas MSF Estonia OÜ- le kuuluvas kaupluses Marks

& Spencer, võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil MSF Estonia

OÜ-le kuuluvad kaks meeste mantlit koguväärtusega 258 eurot ning lahkus nendega kauplusest, jättes kauba eest tasumata. Sellise tegevusega tekitas B.P kannatanule kahju summas 258 eurot.

6) … samuti tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, 11.01.2015 kella 10.38 ajal, viibides Tallinnas Endla 45 asuvas MSF Estonia OÜ-le kuuluvas kaupluses Marks

& Spencer, võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil MSF Estonia

OÜ-le kuuluvad kaks meeste mantlit koguväärtusega 258 eurot ning lahkus nendega

kauplusest, jättes kauba eest tasumata. Seejärel avastades, et turvatöötaja järgneb temale, hakkas B.P põgenema koos MSF Estonia OÜ-le kuuluva kaubaga. Kuid kuritegu jäi B.P lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu.

Seega B.P võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, ning mis oli toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, ja grupi poolt pani toime KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo.

B.P süüdistatakse selles, et tema 08.08.2012 turustas Tallinnas asuvas Balti Jaamas Dmitri Kotšetkovilt saadud digikaamera Canon väärtusega 100 eurot, sülearvuti Acer

OnePro väärtusega 320 eurot koos arvutihiirega Logitech väärtusega 25 eurot, müües

nimetatud esemed XXX . B.P oli teadlik, et nimetatud esemed olid eelnevalt 08.08.2012 varastatud Dmitri Kotšetkovi poolt Tallinnas XXX asuvast korterist.

8) … samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud süüteo toimepanemise tulemusena

saadud vara turustamise, uuesti, 19.08.2012 turustas Tallinnas asuvas Balti Jaamas Dmitri

Kotšetkovilt saadud monitori Sony väärtusega 100 eurot, väärtuseta monitori, arvutihiire ja

klaviatuuri, objektiivi Sigma väärtusega 150 eurot, müües nimetatud esemed erinevatele

isikutele. B.P oli teadlik, et nimetatud esemed olid eelnevalt 19.08.2012 varastatud Dmitri Kotšetkovi poolt Tallinnas XXX asuvast korterist.

9) … samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud süüteo toimepanemise tulemusena

saadud vara turustamise, uuesti, 30.08.2012 hommikusel kellaajal müüs ta Tallinnas Sepa tänaval Dmitri Kotšetkovilt saadud sülearvuti HP koos adapteriga väärtusega 50 eurot XXX . Seejärel 30.08.2012 turustas B.P Tallinnas Balti Jaamas Dmitri Kotšetkovilt saadud muusikakeskuse PHILIPS väärtusega 100 eurot koos mälupulgaga väärtusega 9 eurot,

müües see edasi XXX . Siis 30.08.2012 turustas B.P Tallinnas Balti Jaamas

Dmitri Kotšetkovilt saadud erinevad kreemid ja kosmeetikatooted, müües need Tallinnas

Balti Jaamas erinevatele isikutele. B.P oli teadlik, et nimetatud esemed olid

eelnevalt ajavahemikus 29.08.2012 kuni 30.08.2012 varastatud Dmitri Kotšetkovi poolt Tallinnas Põhja pst 21B asuvast ilusalongist.

Seega B.P süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamisega pani toime KarS § 202 lg 2 p 2 (KarS § 202 lg 2 p 2 - RT I, 23.12.2014, 16 avaldatud karistusseadustiku redaktsiooni järgi) järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo.

F.O süüdistatakse selles, et tema, olles 16.02.2013 karistatud Harju maakohtu

poolt KarS § 199 lg 2 p 4 – KarS § 25 lg 2 alusel episoodi eest, mis oli toime pandud

20.04.2012, uuesti, 14.01.2013 kella 13.35 ajal, viibides grupis koos B.P-ga Tallinnas Pärnu mnt 238 asuvas Tiiu Tekstiil OÜ-le kuuluvas kaupluses Säästur1, võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tiiu Tekstiil OÜ-le kuuluva naiste jope

Vila väärtusega 149 eurot koos kahe turvaelemendiga koguväärtusega 2 eurot. Seejärel

lahkusid B.P ja F.O kauplusest, jättes jope eest maksmata. Sellise tegevusega tekitas B.P ja F.O kannatanule kahju summas 151 eurot.

… samuti tema isikuna, kes on toime pannud vargusi 20.04.2012 ja 14.01.2013, seega isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, 26.09.2013 kella 09.48 ajal, viibides

grupis koos B.P-ga Tallinnas Viru Väljak 4/ 6 asuvas Apranga Estonia OÜ-le kuuluvas kaupluses ZARA, võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Apranga Estonia OÜ-le kuuluva naiste jope väärtusega 69,95 eurot. Seejärel lahkusid B.P ja F.O kauplusest, jättes jope eest maksmata. Sellise tegevusega tekitasid B.P ja F.O kannatanule kahju summas 69,95 eurot.

Seega F.O võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, ning mis oli toime pandud grupi poolt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatavate süü tunnistamise ja kontrollinud

kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatavate süü neile

inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.

2.1.

KarS § 199 järgi toime pandud kuriteod

2.1.1.

episood 11.01.2015 Kohus leiab, et 11.01.2015 kella 10.38 paiku Tallinnas Endla 45 asuvas MSF Estonia OÜ-le kuuluvas kaupluses Marks & Spencer kauba kogumaksumusega 258 euro varguse katse toime

panemine poolt on tõendatud nii B.P süü tunnistamisega, B.P

tunnistajate ütlustega ning kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

Kahtlustatavana 12.01.2015 antud ütluste kohaselt tunnistab B.P end süüdi. Läks

11.01.2015 kella 10.38 paiku Marks & Spencer kauplusesse varguse toimepanemise eesmärgil, kaasas oli fooliumkott. Pani kaks meeste mantlit fooliumkotti, mis omakorda pani seljakotti ja väljus poest kauba eest maksmata. Seejärel kuulis, et keegi käib tal järel. Püüdis põgeneda, kuid peeti turvatöötaja poolt kinni (kd I tl 51-54).

B.P-le inkrimineeritava varguse katse toimepanemist tõendavad lisaks süüdistatava süü ülestunnistamisele ka tunnistajate ütlused. Tunnistaja XXX (endine XXX )

11.01.2015 ja 31.02.2015 antud ütluste kohaselt oli ta 11.01.2015 tööl Tallinnas Kristiine

keskuses turvamehena, nägi turvakaamerate monitoril, kuidas üks meesterahvas väljus kauplusest Marks & Spencer. Tundis temas ära isiku, kes oli 10.01.2015 toime pannud samast

kauplusest varguse. Teatas selles turvatöötajale XXX ning suundus ise ka isikut kinni

pidama. Meesterahvas, nähes, et temale järgnetakse, hakkas jooksma kaubanduskeskuse

väljapääsu poole, kus ta kinni peeti. Turvakontrolli käigus tuvastati meesterahval fooliumkotist kauplusele kuuluvad esemed. Kaup tagastati poele rikkumata. Tunnistaja ütluste juurde on lisatud ka fotod, kus on näha süüdistatava Marks & Spenceri kauplusest väljumine

(kd I tl 25-34). USS Security õigusrikkuja kinnipidamise aktist nähtub, et 11.01.2015 kell

10.38

peeti kinni B.P (kd I tl 10). Samuti näitab isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll seda, et 11.01.2015 Tallinnas Endla 45 kinni peetud isik on B.P (kd I tl 42-43).

Ka tunnistaja XXX 31.01.2015 antud ütlustest nähtub, et olles 11.01.2015 kella 10.30 ajal

tööl Tallinnas Kristiine keskuses, sai XXX (endine XXX ) teada raadioside kaudu, et

kauplusest Marks & Spencer väljus kahtlase olekuga meesterahvas ning kes on sarnane meesterahvaga, kes oli 10.01.2015 samast kauplusest varguse toime pannud. Hakkas temale

järgnema ning kahtlane meeserahvas püüdis põgeneda. Isik peeti kinni keskuse väljapääsu

juures ning viidi turvakontrolli, millest käigus tuvastati tal Marks & Spencerile kuuluvad riideesemed (kd I tl 35-41).

Nagu MSF Estonia OÜ poolt politseĳaoskonnale tehtud avaldusest nähtub, taotletakse

vastutusele võtta isik, kes 11.01.2015 kella 10.38 paiku Tallinnas Endla 45 asuvas MSF

Estonia OÜ-le kuuluvas kaupluses Marks & Spencer pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati MSF Estonia OÜ-le kuuluvat kaupa, mis on tagastatud rikkumata (kd I tl 2). Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asjade äravõtmist kahtlustati

turvatöötaja poolt ja peale kassast möödumist võeti süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, ei

olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi

vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt.

Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil. Süüdistatav on oma kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt

varguse katse toime pannud eesmärgiga need esemed hiljem maha müüa ja saadud raha kasutada isiklikuks otstarbeks. Selline selgitus viitab üheselt sellele, et esemete äravõtmisega

sooviti nende omanik jätta esemetest ilma kestvalt ja ühtlasi on sellega realiseeritud ebaseadusliku omastamise eesmärk.

Süüdistatava ütluste kohaselt läks ta poodi eesmärgiga toime panna vargus. Seega leiab

kohus, et süüdistatav pani teo toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Seda kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega (kd I tl 56-57),

mille kohaselt B.P tuvastati kinnipidamisel fooliumiga seest kaetud seljakott, mille sisse ta varastatud esemed pani ja mille tõttu turvaväravad häiret ei andnud.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

2.1.2.

episood 10.01.2015 Kohus leiab, et 10.01.2015 kella 10.42 paiku Tallinnas Endla 45 asuvas MSF Estonia OÜ-le kuuluvas kaupluses Marks & Spencer kauba kogumaksumusega 258 euro varguse toime

panemine poolt on tõendatud nii B.P süü tunnistamisega, B.P

tunnistaja ütlustega, videosalvestusega ning kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

Kahtlustatavana 12.01.2015 antud ütluste kohaselt tunnistab B.P end süüdi selles,

et 10.01.2015 kella 10.40 paiku läks ta Tallinnas Endla 45 asuvasse kauplusesse Marks & Spencer ja võttis kaks meeste mantlit, mille pani seljakotti (kus sees oli fooliumkott). Seejärel

väljus kauplusest kauba eest maksmata ja müüs esemed Balti jaama turul maha. Raha kulutas isiklikuks otstarbeks (kd I tl 46-50).

B.P-le inkrimineeritava varguse toimepanemist tõendavad lisaks süüdistatava süü

ülestunnistamisele ka tunnistaja XXX 11.01.2015 ja 31.01.2015 antud ütlused, millistest nähtub, et ta oli 10.01.2015 kella 10.42 ajal tööl Tallinnas Kristiine keskuses asuvas Marks &

Spencer kaupluses, märkas meesterahvast, kes käitus närviliselt. Kui meesterahvas nägi, et

teda jälgitakse, lahkus ta kiirel sammul kauplusest. Kontrollides kohta, kus kahtlane meesterahvas seisis, avastas ta, et sealt on varastatud kaks meeste mantlit (kd I tl 14 ja 17-24).

Samuti tunnistaja XXX (endine XXX ) 11.01.2015 ja 31.01.2015 antud ütluste kohaselt vaatas ta turvakaamera salvestusi, millest nähtus, et 10.01.2015 väljus süüdistatav Marks & Spenceri kauplusest. Tundis temas ära isiku, kes väljus samast kauplusest ka 11.01.2015, kui süüdistatav peeti kinni varguse katselt. Tunnistaja ütluste juurde on lisatud ka fotod, kus on näha süüdistatava Marks & Spencer kauplusest väljumine 10.01.2015 kella 10.41 paiku (kd I tl 25-34).

Nagu MSF Estonia OÜ poolt politseĳaoskonnale tehtud avaldusest nähtub, taotletakse

vastutusele võtta isik, kes 10.01.2015 kella 10.42 paiku Tallinnas Endla 45 asuvas MSF

Estonia OÜ-le kuuluvas kaupluses Marks & Spencer pani toime õigusvastase teo 258 euro väärtuses (kd I tl 12). Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara

ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel leiab kohus,

et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt.

Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil. Süüdistatav on oma kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt varguse teel saadud esemed turul maha müünud ja saadud raha isiklikuks tarbeks kasutanud.

Selline selgitus viitab üheselt sellele, et esemete äravõtmisega sooviti nende omanik jätta esemetest ilma kestvalt ja ühtlasi on sellega realiseeritud ebaseadusliku omastamise eesmärk.

Süüdistatava ütluste kohaselt läks ta poodi, et toime panna vargus, seega pani ta teo toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Seda kinnitab ka kaasa võetud seljakott, mis oli seest vooderdatud fooliumiga, mille sisse ta varastatud esemed pani ja mille tõttu turvaväravad häiret ei andnud.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

2.1.3.

episood 15.05.2014

Kohus leiab, et 15.05.2014 kella 11.55 ajal Tallinnas Paldiski mnt 102 asuvas New Yorker

Estonia OÜ-le kuuluvas kaupluses New Yorker kauba kogumaksumusega 159,80 euro

varguse katse toime panemine poolt on tõendatud nii B.P süü B.P

tunnistamisega, tunnistajate ütlustega ning kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

Kahtlustatavana 16.05.2014 antud ütluste kohaselt tunnistab B.P end süüdi. Läks

15.05.2014 kella 11.55 paiku New Yorker kauplusesse, võttis neli paari teksaseid ja pani seljakotti, mille sees oli fooliumkott. Väljus turvavärava kaudu, kuid tööle läks turvaelement

ja värav hakkas piiksuma. Jooksis kauplusest välja ja müüja jooksis talle järele. Kui

turvatöötaja seda nägi, peeti ta kinni. Turvaruumis tagastas esemed rikkumata kauplusele. Kahetseb tehtut, raha oli vaja, kuna sissetulek puudub (kd I tl 85-89).

B.P-le inkrimineeritava varguse katse toimepanemist tõendavad lisaks süüdistatava süü ülestunnistamisele ka tunnistajate ütlused. Tunnistaja XXX 15.05.2014 antud ütlustest nähtub, et 15.05.2014 sisenes kauplusesse New Yorker meesterahvas, kes kell

11.55

lahkus kauplusest. Kauplusest väljumisel andsid turvaväravad häiret. Ta kõnetas

noormeest, kuid meesterahvas jooksis minema. Siis palus ta turvatöötajat isik kinni pidada.

Meesterahva kotist tuvastati kauplusele New Yorker kuuluvad esemed (kd I tl 75-76). Ka tunnistaja Margo Reisi 15.05.2014 antud ütlustest nähtub, et tema, olles 15.05.2014 kell 11.58

ajal turvatöötajana tööl Rocca al Mare keskuses, nägi mööda koridori jooksvat noormeest, kellele järele jooksis naisterahvas, kes palus noormeest kinni pidada. Ta pidas isiku kinni ning turvakontrolli käigus leiti tal kauplusele New Yorker kuuluvad kaubad (kd I tl 73-74). USS Security õigusrikkuja kinnipidamise aktist nähtub, et 15.05.2014 kell 11.58 peeti kinni New

Yorker kauplusest varguse toimepannud meesterahvas ja anti üle politseile (kd I tl 77). Isikusamasuse tuvastamise protokolli kohaselt osutus isikuks B.P (kd I tl 79-80).

Nagu New Yorker Estonia OÜ poolt politseĳaoskonnale tehtud avaldusest nähtub, taotletakse

vastutusele võtta isik, kes 15.05.2014 kella 11.55 ajal, viibides Tallinnas Paldiski mnt 102 asuvas New Yorker Estonia OÜ-le kuuluvas kaupluses New Yorker pani toime õigusvastase

teo, kui tema juurest avastati New Yorker Estonia OÜ-le kuuluvat kaupa väärtuses 159,80

eurot, mis on tagastatud rikkumata (kd I tl 72). Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada

sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus.

Kuna süüdistatava poolt asjade äravõtmist kahtlustati turvatöötaja poolt ja peale kassast

möödumist võeti süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud

põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt.

Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil. Süüdistatav on oma kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt

varguse katse toime pannud eesmärgiga need esemed hiljem maha müüa ja saadud raha kasutada isiklikuks otstarbeks. Selline selgitus viitab üheselt sellele, et esemete äravõtmisega

sooviti nende omanik jätta esemetest ilma kestvalt ja ühtlasi on sellega realiseeritud ebaseadusliku omastamise eesmärk.

Süüdistatava ütluste kohaselt läks ta poodi, et toime panna vargus, kuna tal puudub sissetulek ja raha on vaja. Seega pani ta teo toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Seda kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega (kd I tl 93-95),

mille kohaselt B.P tuvastati kinnipidamisel seljakoti sees olev fooliumkott,

mille sisse ta varastatud esemed pani, lootes, et turvaelement turvaväravas siis häiret ei annaks.

Kohtueelses menetluses on süüdistatava käitumine kvaliﬁtseeritud ka KarS § 199 lg 2 p 5 järgi, s.o teo toimepanemine avalikult, kuid vägivalda kasutamata ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 5 tunnustele.

Vargus on avalik, kui see pannakse toime kannatanu või kolmanda isiku nähes ja kui

toimepanĳa arvab, et süüteokohal viibiv isik saab aru tema teo õigusvastasusest. Kui isikut

märgatakse varguse toimepanemisel ja ta üritab sellest hoolimata asja hõivamist jätkata, kasvab vargus üle avalikuks varguseks või selle katseks (RKKK 3-1-1-93-96). Antud juhul,

nii süüdistatava kui tunnistajate ütluste kohaselt möödus süüdistatav kassadest, jättes kauba

eest tahtlikult maksmata. Turvaväravatest möödudes andis turvavärav häiret ja süüdistatav nähes, et teda on märgatud, püüdis põgeneda. Seega süüdistatav pani ülalnimetatud varguse katse toime avalikult, eesmärgiga säilitada ebaseaduslikku valdust varastatu üle.

Seega leiab kohus, et antud episoodi puhul pani süüdistatav toime KarS § 199 lg 2 p 5 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo s.o varguse toimepanemine avalikult, kuid vägivalda kasutamata.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

2.1.4.

episood 26.09.2013

Kohus leiab, et 26.09.2013 kella 09.48 ajal Tallinnas Viru Väljak 4/ 6 asuvas Apranga Estonia

OÜ-le kuuluvas kaupluses ZARA, kauba kogumaksumusega 69,95 euro varguse toime

panemine ja poolt on tõendatud nii süüdistatavate süü B.P F.O

tunnistamisega, tunnistaja ütlustega, videosalvestusega ning kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

Kahtlustatavana 27.09.2013 antud ütluste kohaselt läks F.O koos elukaaslase B.P-ga 26.09.2013 kauplusesse ZARA, kus proovis naiste jopesid. Siis läks tema

poest välja ja veidi hiljem tuli B.P järgi. Kui nad olid juba poest väljunud ja liikusid vanalinna suunas, ütles B.P , et varastas poest ühe jope ning müüs selle hiljem Balti jaama turul maha. Kahetseb tehtut puhtsüdamlikult (kd I tl 108-109).

Kahtlustatavana 27.09.2013 antud ütluste kohaselt B.P end süüdi ei tunnista. Oli küll 26.09.2013 kella 09.48 ajal kaupluses ZARA, kus ta elukaaslane F.O proovis jopesid selga, aga jopet ta ei varastanud ega turvaelementi ei eemaldanud (kd I tl 116-117). Tund hiljem antud ütluste kohaselt tunnistab siiski oma süüd, et võttis jope F.O teadmata ja müüs 25 euro eest balti jaama turul maha (kd I tl 118-119).

B.P-le ja F.O-le inkrimineeritava varguse toimepanemist tõendab

lisaks süüdistatavate süü ülestunnistamisele ka tunnistaja XXX 27.09.2013 antud ütlustest nähtub, et 26.09.2013 kell 09.28, olles tööl Tallinnas Viru Väljak 4/ 6 asuvas kaupluses Zara, nägi ta, et kauplusesse sisenesid üks meesterahvas koos ühe naisterahvaga. Kell 09.42 isikud

väljusid kauplusest. Kuna väljumisel oli meesterahva kott asju täis ja isikud tundusid talle

kahtlased, siis otsustas ta minna kontrollima seda kohta, kus nad käisid. №orteosakonnas selgus, et ühelt jopelt oli võetud ära turvaelemendid. 27.09.2013 kell 09.53 tulid samad isikud

kauplusesse. Ta vajutas häirenuppu ning isikud peeti kinni (kd I tl 102-103). G4S AS

õigusvastase teo toimepanemise aktidest nähtub, et 27.09.2013 kell 09.55 peeti kinni F.O seoses 26.09.2013 toime pandud vargusega (kd I tl 100) ja B.P seoses 26.09.2013 toime pandud vargusega (kd I tl 101).

Nagu Apranga Estonia OÜ poolt politseĳaoskonnale tehtud avaldusest nähtub, taotletakse

vastutusele võtta isikud, kes 26.09.2013 kella 09.48 ajal Tallinnas Viru Väljak 4/ 6 asuvas Apranga Estonia OÜ-le kuuluvas kaupluses ZARA panid toime õigusvastase teo 69,95 euro väärtuses (kd I tl 99). Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatavate jaoks võõras

vara ning süüdistatavad ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega

soovisid süüdistatavad lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o

enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud

põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatavate poolt.

Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatavate poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. B.P on oma kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt vargusega saadud eseme turul maha müünud. Selline selgitus viitab üheselt sellele, et eseme

äravõtmisega sooviti nende omanik jätta esemest ilma kestvalt ja ühtlasi on sellega realiseeritud ebaseadusliku omastamise eesmärk.

Kuriteo asjaoludest lähtuvalt, leiab kohus, et kuritegu pandi toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga.

KarS § 199 lg 2 p 7, s.o tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et

igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanĳast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja

tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviĳa panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21).

Hinnates süüdistatavate kohtueelsel menetlusel antud ütlusi ja asitõendi vaatlusprotokolli

koos fotodega (kd I tlk 130-148), saab järeldada, et vargus pandi toime ühiselt ja

kooskõlastatult. Asitõendi vaatlusprotokollist, kus on kirjeldatud turvakaamera videosalvestust, nähtub, et 26.09.2013 kella 09.29 ajal sisenevad Tallinnas Viru Väljak 4/ 6 asuvasse kauplusesse ZARA beeži jope ja mustades teksades naisterahvas (F.O) ja tumesinise valgete triipude ja tühja seljakotiga meesterahvas (B.P). Mees võtab 2 riidepuudel rippuvat jopet ja liigub nendega naise juurde, riputab 1 jope suvalise nagi peale,

kus on teised joped, paneb ka teise jope sama nagi peale. Müügisaalis liigub müüja, mille peale naine ja mees liiguvad eemale koha juurest, kuhu mees riputas 2 jopet. Mees võtab jope riidepuuga, mõlemad jälgivad müüja tegevust. Naine teeb võetud jope luku lahti, võtab oma õla pealt koti, paneb laua peale, võtab oma jope seljast ja proovib valitud jopet selga. Mees paneb naise jope laua peale. Liigub varem maha jäetud jopede poole, teeb ees oleva jope luku lahti ja vahetab taga oleva jopega ära, tõstes taga oleva jope ette. Teeb ka selle luku lahti ja viib naise ette lauale. Siis kükitab mees naise ees, toimetab ja tõuseb püsti. Naine korrastab

seljas olevat jopet ja mees toimetab laua peale pandud jopega. Müüja liigub müügisaalis ja viib tagasi mehe poolt nagi peale pandud jope. Mees askeldab naise seljas oleva jope kallal, paneb midagi jope taskusse ja paneb midagi nende ees laua peal oleva jope sisse. Naine võtab

jope seljast ja annab mehe kätte. Mees viib proovitud jope tagasi ja võtab nagi pealt ees

rippuva jope ning paneb just proovitud jope selle taha teiseks. Naine paneb teise proovitud

jope luku kinni, võtab uue jope riidepuult ja paneb selga, kui müüja liigub nende juurest eemale. Mees võtab nagi pealt teisena asetseva jope ja liigub sellega naise poole. Paneb jope laua peale, askeldab jope kallal ja paneb midagi naise seljas oleva jope taskusse. Siis liigub

jopega tagasi nagi juurde, kust ta selle võttis ja võtab nagi pealt ees paikneva jope. Liigub nendega naise juurde ja riputab naise selja taga oleva nagi peale. Askeldab nagi peal olevate jopede kallal ja üks jope kukub. Mees kükitab ja naine astub mehe ette, varjates teda endaga. Naine võtab kätte tema ees oleva jope laua pealt, tõstab jope varjates sellega mehe tegevust. Mees tõuseb püsti, paneb seljakoti selga ning riputab sama nagi peale naise poolt proovitud jope. Naine paneb jope selga ja eemaldub kaamera vaateväljast. Mees liigub müügisaalis ja on näha, et ta seljakott on täis ning eemaldub kaamera vaateväljast kell 9:42. Müüja avastab tühja riidepuu nagilt, kust mees jope kukutas kell 9:50.

Kohtu hinnangul tegutsesid eelmärgitud salvestusest nähtuvalt mõlemad süüdistatavad ühise eesmärgi nimel koos. Koos mindi poodi, koos vaadati poes jopesid ning videosalvestuselt on ka näha, kuidas F.O varjab oma kehaga ja teist jopet üles tõstes maas kükitavat

B.P turvakaamera eest. Peale seda on näha, kuidas B.P tühi seljakott on muutunud asju täis olevaks seljakotiks. Seega järeldub, et nad tegutsesid ühiselt ja

kooskõlastatult ning see vastab kaastäideviimise tunnustele ehk KarS § 199 lg 2 p-s 7 nimetatud grupile.

Seega leiab kohus, et antud episoodi puhul panid süüdistatavad toime KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isikute grupis.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

2.1.5.

episood 14.01.2013 Kohus leiab, et 14.01.2013 kella 13.35 ajal Tallinnas Pärnu mnt 238 asuvas Tiiu Tekstiil OÜ- le kuuluvas kaupluses Säästur1, kauba kogumaksumusega 151 euro varguse toime panemine

B.P F.O ja poolt on tõendatud nii süüdistatavate süü

tunnistamisega, tunnistaja ütlustega, videosalvestusega ning kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

Kahtlustatavana 22.02.2013 antud ütluste kohaselt läks B.P koos F.O-ga Säästur1 poodi, kus nad vaatasid jopesid. Siis otsustas ta ühe jope F.O-le varastada ja pani selle seljakotti. F.O-le ta midagi ei öelnud, aga F.O

vaatas pealt, kuidas ta jope kotti pani. Kodus selgus, et jope on F.O-le suur ja müüs selle maha 45 euro eest Balti Jaama turul ning raha kulutas perele (kd I tl 168-171).

F.O 22.02.2013 kahtlustatavana antud ütluste kohaselt, läks ta B.P-ga koos Säästur1 poodi, kus vaatasid jopesid. Ühte jopet vaatas ta nii kaua, et

B.P sai aru, et ta tahaks seda endale. Siis B.P rullis jope kokku ja pani endale seljakotti. Väljusid poest kauba eest maksmata. Kodus proovides selgus, et jope

on suur ja B.P müüs selle Balti jaama turul maha. Raha kulutasid pere jaoks. Kahetseb, et selline tegu aset leidis ja tunnistab süüd (kd I tl 174-177).

B.P-le ja F.O-le inkrimineeritava varguse toimepanemist tõendab lisaks süüdistatavate süü ülestunnistamisele ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega (kd I tl 157-165). Sellest nähtub, et 14.01.2013 kella 13.35 paiku sisenevad Säästur1 kauplusesse

tumedates riietes meesterahvas seljakotiga ja tumedates riietes naisterahvas ja vaatavad jopesid. Kell 13.36 võtab naisterahvas heleda jope ja tõstab selle kõrgele ja hoiab käes, kui samal ajal meesterahvas kükitab ja võtab seljast seljakoti. Kell 13:37 võtavad koos riidepuult heledat värvi jope ja meesterahvas paneb selle oma seljakotti. Lahkuvad poest kell 13:37.

Nagu Tiiu Tekstiil OÜ poolt politseĳaoskonnale tehtud avaldusest nähtub, taotletakse

vastutusele võtta isikud, kes Tallinnas Pärnu mnt 238 asuvas Tiiu Tekstiil OÜ-le kuuluvas kaupluses Säästur1, panid toime õigusvastase teo 151 euro väärtuses (kd I tl 150). Seega on

sedastatav, et need esemed olid süüdistatavate jaoks võõras vara ning süüdistatavad ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovisid süüdistatavad lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatavate poolt.

äravõtmisega sooviti nende omanik jätta esemest ilma kestvalt ja ühtlasi on sellega realiseeritud ebaseadusliku omastamise eesmärk.

Kuriteo asjaoludest lähtuvalt, leiab kohus, et kuritegu pandi toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga.

igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanĳast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja

tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollĳaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviĳana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviĳad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviĳa panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21).

Hinnates süüdistatavate kohtueelsel menetlusel antud ütlusi ja asitõendi vaatlusprotokolli

koos fotodega, saab järeldada, et vargus pandi toime ühiselt ja kooskõlastatult. Koos mindi

poodi, koos võeti jope riidepuult ning siis varjas F.O teist jopet üleval hoides

seda, kuidas B.P kükitades jope seljakotti pani. Poest lahkuti kauba eest

maksmata. Seega järeldub, et nad tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult ning see vastab kaastäideviimise tunnustele ehk KarS § 199 lg 2 p-s 7 nimetatud grupile.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

2.1.6.

episood 15.03.2013 Kohus leiab, et 15.03.2013 kella 10.10 ajal Viru Väljak 4 asuvas Stockmann AS-le kuuluvas kaupluses Seppälä, kauba kogumaksumusega 153,20 euro varguse katse toime panemine

B.P poolt on tõendatud nii B.P süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega ning kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

Kahtlustatavana 15.03.2013 antud ütluste kohaselt tunnistab B.P end süüdi ja kahetseb tehtut. Oli Seppäla poes ja võttis hulgi aluspükse ja pani kotti. Väljus poest kauba

eest maksmata. Jõudis Viru keskusest välja, kui turvatöötaja pidas ta kinni ja viis turvakontrolli. Varastatud aluspüksid soovis maha müüa, kuna tööl ei käi ja raha ei ole (kd I tl 186-187).

B.P-le inkrimineeritava varguse katse toimepanemist tõendavad lisaks süüdistatava süü ülestunnistamisele ka tunnistaja ütlused. Tunnistaja XXX 15.03.2013 antud ütluste kohaselt oli ta 15.03.2013 kella 10.05 ajal Tallinnas Viru Väljak 4 asuvas kaupluses Seppälä turvatöötajana tööl, nägi ühte meesterahvast, kes võttis riiulilt riideesemed ning pani nad endale kotti. Siis see meesterahvas väljus kauplusest, jättes kauba eest tasumata. Isik peeti kinni. Kaup on kauplusele tagastatud (kd I tl 181). Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt osutus kinni peetud isikuks B.P (kd I tl 183-184).

Nagu Stockmann AS Seppälä poolt politseĳaoskonnale tehtud avaldusest nähtub, taotletakse vastutusele võtta isik, kes 15.03.2013 kella 10.10 ajal Viru Väljak 4 asuvas Stockmann AS-le kuuluvas kaupluses Seppälä, pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati Stockmann

AS-le kuuluvat kaupa väärtusega 153,20 eurot, mis on tagastatud rikkumata (kd I tl 180). Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asjade äravõtmist nähti poe

töötaja poolt ja peale poest lahkumist võeti süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, ei olnud

vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus

katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt.

Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil. Süüdistatav on oma kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt

varguse katse toime pannud eesmärgiga need esemed hiljem maha müüa ja saadud raha kasutada isiklikuks otstarbeks. Selline selgitus viitab üheselt sellele, et esemete äravõtmisega

sooviti nende omanik jätta esemetest ilma kestvalt ja ühtlasi on sellega realiseeritud

ebaseadusliku omastamise eesmärk. Lisaks viitab nimetatud eesmärgile ka see, et esemed sooviti ära võtta selleks, et nende müügist rahalisi vahendeid saada.

Süüdistatava ütluste kohaselt varastas ta aluspüksid edasi müümise eesmärgil. Seega leiab

kohus, et süüdistatav pani teo toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Riikliku süüdistaja poolt on süüteod kvaliﬁtseeritud ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o vargus,

mis on toime pandud süstemaatiliselt. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatavate tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 9 toodud kvaliﬁkatsioonile.

Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud

vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole

oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on see tuvastatud alles ühes

menetluses. Samuti võivad süstemaatilisuse moodustada nii kuriteod kui väärteod, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk.

Antud kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et B.P-le pani toime 3 vargust ja

varguse katset ning seda ajavahemikul 15.03.2013 kuni 10.01.2015, s.o vähem kui kahe

aasta pikkuse ajavahemiku jooksul. Nimetatud süüdistatava käitumine viitab sellele, et

varguste toimepanemine on süüdistatava jaoks põhiliseks sissetulekuallikaks ja väljakujunenud elustiiliks.

F.O on antud kriminaalmenetluse raames tuvastatult toime pannud 2 vargust

14.01.2013 ning 26.09.2013. Samuti on teda varem kahel korral kriminaalkorras karistatud: Harju maakohtu 27.09.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 – KarS § 25 lg 2 alusel ja Harju

Maakohtu 16.01.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 – KarS § 25 lg 2 alusel. Seega on

süüdistatavat kahel korral karistatud varguse toimepanemise eest, mis on toime pandud isikuna, kes on varem toime pannud varguse ning menetlusesemeks olevatest vargustest ühe

on ta toime pannud enne ja teise pärast viimast kohtuotsust. Sellest tulenevalt on F.O

vargusi toime pannud 20.04.2012 (Harju Maakohtu 16.01.2013 otsus nr 1-12-7390, II kd tl 142), 14.01.2013 ja 26.09.2013, mis täidab KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud süüteo koosseisu.

Seega leiab kohus, et süüdistusaktis on süüdistatavate süütegu õigesti kvaliﬁtseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o süstemaatilise vargusena.

Samuti on kohus ülalpool leidnud (episoodid 14.01.2013 ning 26.09.2013.), et B.P ja F.O panid toime KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isikute grupis.

Samuti on kohus juba ülalpool leidnud, et B.P pani episoodis 11.01.2015 toime KarS § 199 lg 2 p 5 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo s.o varguse toimepanemine avalikult, kuid vägivalda kasutamata.

Kõiki eeltoodud asjaolusid arvesse võttes on kohtuliku uurimisega tuvastamist leidnud, et B.P pani toime KarS § 199 lg 2 p 5, 7 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt, avalikult ja süstemaatiliselt.

Samuti on kõiki eeltoodud asjaolusid arvesse võttes kohtuliku uurimisega tuvastamist

leidnud, et F.O pani toime KarS § 199 lg 2 p 7 ja 9 järgi kvaliﬁtseeritava

kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt ja süstemaatiliselt.

2.2.

KarS § 202 järgi toime pandud kuriteod

2.2.1.

episood 08.08.2012 Kohus leiab, et Dmitri Kotšetkovi poolt Tallinnas XXX asuvast korterist varastatud esemete

turustamine B.P poolt Tallinnas asuvas Balti Jaama turul on tõendatud nii

süüdistatava süü tunnistamisega, asitõendi vaatlusprotokolliga, fotodega ja muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

B.P 21.09.2012 kahtlustatavana antud ütluste kohaselt tunnistab ta end süüdi. Dmitri Kotšetkov helistas talle ja palus aidata varastatud esemed turul maha müüa, lubas selle eest tasu maksta. Ta müüski Balti Jaama turul asjad maha, Dmitri Kotšetkov seisis kõrval ja nimetas hinna ja raha võttis enda kätte. Kokku sai tema 80 eurost 20 eurot. Kahetseb tehtut, kuna ei tööta ja raha ei ole, siis oli nõus varastatud asju müüma (kd II tl 5-10).

XXX

24.09.2012 kahtlustatavana antud ütlustest nähtub, et 08.08.2012 umbes kella 13.00

ajal oli ta Tallinnas Balti jaama turul. Tema poole pöördusid kaks noormeest. Käivad tihti

turul ja tunneks nad ära, ühe noormehe nimi on Aleksei. Nad pakkusid osta digitaalset kaamerat Canon ja sülearvutit Acer. Aleksei ütles, et esemed pärinevad Soomest, kuid ta sai

aru, et tegemist on varastatud esemetega ja tagastas need vabatahtlikult (kd II tl 11-13).

Äratundmiseks esitamise protokollist koos fototabeliga nähtub, et XXX tundis fotodelt ära B.P, kui isiku, kes pakkus talle osta varastatud esemed (kd II tl 14-17). Samuti

äratundmiseks esitamise protokollist koos fotodega nähtub, XXX tundis ära Dmitri Kotšetkovi, kui isiku, kes pakkus talle koos B.P-ga osta varastatud esemed (kd II tlk 18 – 21).

Et nende esemete puhul oli tegemist just varastatud asjadega, tõendab Harju maakohtu

kohtuotsus 04.04.2013, millega mõisteti Dmitri Kotšetkov süüdi 08.08.2012 varguses

korterist aadressil Tallinn, XXX (kd II tl 32-46). Kohtuotsuses nimetatud asjad ühtivad

asitõendi vaatlusprotokollis koos fotodega, nimetatud esemetega: sülearvuti ACER koos kotiga, laadĳaga, USB Wiﬁ adapteriga, juhtmeta hiirega ning fotoaparaat Canon koos kotiga ja USB juhtmega ning kahe mälukaardiga (kd II tlk 22-31).

Seega leiab kohus, et õiguslikus mõttes selline tegevus, varastatud asjade turul müümine on

vaadeldav süüteoga saadud vara turustamisena, s.t et selliselt tegutsedes realiseeris B.P KarS § 202 lg 1 objektiivse koosseisu.

Tõendikogumi pinnalt on sedastatav, et süüdistuses märgitud esemete näol oli tegemist varastatud asjadega ehk B.P valdusel puudus õiguslik alus. Süüdistatav teadis, et

asjad, mida ta turul maha müüs, olid Dmitri Kotšetkovi poolt varastatud. Subjektiivne koosseis on täidetud kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ehk piisab kui süüdistatav peab võimalikuks, et esemed, mida ta turustab, on süüteolist päritolu. Kuna B.P

teadis, et esemed on varastatud Dmitri Kotšetkovi poolt ja et ta turustas varastatud kaupa teadlikult, siis on täidetud ka subjektiivne koosseis.

Hinnates subjektiivse koosseisu täidetust, siis leiab kohus B.P ütlustest ja

objektiivselt avaldunud teo tehioludest johtuvalt, et B.P pani talle inkrimineeritud teo toime kavatsetult.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

2.2.2.

episood 19.08.2012 Kohus leiab, et Dmitri Kotšetkovi poolt Tallinnas XXX asuvast korterist varastatud esemete turustamine B.P poolt Tallinnas asuvas Balti Jaama turul on tõendatud eelkõige süüdistatava süü tunnistamisega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

B.P 21.09.2012 kahtlustatavana antud ütluste kohaselt tunnistab ta end süüdi osaliselt, s.t osade asjade müümist ta ei mäleta (rulluisud, prillid, triikraud). Dmitri Kotšetkov helistas talle ja palus aidata varastatud esemed turul maha müüa, lubas selle eest tasu maksta.

Müüski Balti Jaama turul maha kaks monitori, arvutihiire, klaviatuuri ja fotoaparaadi erinevatele inimestele. Dmitri Kotšetkov seisis kõrval ja nimetas hinna, raha võttis oma kätte. Kokku sai tema 100 eurost 20 eurot. Juukseajamismasina müüs Dmitri Kotšetkov ise maha ja Adidase käekella jättis Dmitri Kotšetkov endale. Kahetseb tehtut, kuna ei tööta ja raha ei ole, siis oli nõus varastatud asju müüma (kd II tl 50-55).

Et esemete näol oli tegemist varastatud asjadega, mis oli Dmitri Kotšetkovi poolt Tallinnas

XXX

asuvast korterist varastatud, tõendab Harju maakohtu kohtuotsus 04.04.2013, millega

mõisteti Dmitri Kotšetkov süüdi 19.08.2012 varguses korterist aadressil Tallinn, XXX . Varastatud esemete hulgas on muuhulgas loetletud 2 monitori, Adidase käekell, Prada prillid, arvutihiir, kaamera, klaviatuur, rulluisud, juustepiiramise aparaat, objektiiv (kd II tl 32-46).

Seega kohtu veendumuse kohaselt on õiguslikus mõttes selline tegevus, varastatud asjade

turul müümine vaadeldav süüteoga saadud vara turustamisena, s.t et selliselt tegutsedes realiseeris B.P KarS § 202 lg 1 objektiivse koosseisu.

Tõendikogumi pinnalt on sedastatav, et süüdistuses märgitud esemete näol oli tegemist varastatud asjadega ehk B.P valdusel puudus õiguslik alus. Süüdistatav teadis, et

teadis, et esemed on varastatud Dmitri Kotšetkovi poolt ja et ta turustas varastatud kaupa teadlikult, siis on täidetud ka subjektiivne koosseis.

Kohus leiab, et B.P ütlustest ja objektiivselt avaldunud teo tehioludest johtuvalt,

pani B.P talle inkrimineeritud süüteo toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

2.2.3.

episood 29.08.2012 – 30.08.2012 B.P süüdistatakse selles, et 30.08.2012 hommikusel kellaajal müüs ta Tallinnas

Sepa tänaval Dmitri Kotšetkovilt saadud sülearvuti HP koos adapteriga XXX . Seejärel

30.08.2012 turustas B.P Tallinnas Balti Jaamas Dmitri Kotšetkovilt saadud

muusikakeskuse PHILIPS koos mälupulgaga, müües selle edasi XXX . Siis 30.08.2012 turustas B.P Tallinnas Balti Jaamas Dmitri Kotšetkovilt saadud erinevad kreemid

ja kosmeetikatooted, müües need Tallinnas Balti Jaamas erinevatele isikutele. B.P

oli teadlik, et nimetatud esemed olid eelnevalt ajavahemikus 29.08.2012 kuni 30.08.2012 varastatud Dmitri Kotšetkovi poolt Tallinnas Põhja pst asuvast ilusalongist.

Kohus leiab, et Dmitri Kotšetkovi poolt Tallinnas Põhja pst 21B asuvast ilusalongist

varastatud esemete turustamine B.P poolt on tõendatud süüdistatava süü

tunnistamisega, asitõendi vaatlusprotokolli ja muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

B.P 12.09.2012, 13.09.2012 ja 28.09.2012 kahtlustatavana antud ütluste kohaselt ta ei tunnista end süüdi temale inkrimineeritavas varguses ning selgitab, et varguse pani toime Dmitri Kotšetkov. 30.08.2012 kella 05.00 ajal helistas Dmitri Kotšetkov talle ning ütles, et tal

on sülearvuti ning see tuleks maha müüa. Kella 05.27 ajal saadi kokku. Siis sõideti XXX

juurde, kellele müüdi sülearvuti edasi. Siis mindi koos Dmitri Kotšetkoviga nn peidupaika,

kust viimane võttis välja kaks kilekotitäit esemeid. Dmitri Kotšetkov ütles, et need esemed

varastas ta Põhja pst ilusalongist. Varastatud esemed müüdi maha Balti Jaamas erinevatele inimestele. Muusikakeskus Philips müüdi Stasi nimelisele meesterahvale (kd II tl 64-70; 81- 84; 88-92).

Edasi viitab kohus äratundmiseks esitamise protokollile koos fototabeliga, millest nähtub, et

B.P tundis fotode järgi ära XXX isikuna, kellele ta müüs varastatud

muusikakeskuse Philips (kd II tl 76-80). Samuti XXX 13.09.2012 ja 14.09.2012 kahtlustatavana antud ütlustest nähtub, et muusikakeskuse Philips ostis ta kahelt noormehelt (kd II tl 108-110; tl 111-113). Äratundmiseks esitamise protokollist koos fototabeliga, nähtub, et XXX tundis ära Dmitri Kotšetkovi (kd II tl 114-116) ning B.P isikutena, kes pakkusid talle osta muusikakeskuse Philips (kd II tl 117-121).

XXX

30.08.2012 kahtlustatavana antud ütlustest nähtub, et sülearvuti HP ostis ta B.P-lt

30.08.2012 hommikusel kellaajal (kd II tl 93-98) ning äratundmiseks esitamise

protokollist koos fototabeliga, nähtub, et XXX tundis fotode järgi B.P ära isikuna, kes müüs temale sülearvuti HP (kd II tl 99-103).

Edasi viitab kohus äratundmiseks esitamise protokollile koos fototabeliga, millest nähtub, et B.P tundis fotode järgi ära Dmitri Kotšetkovi isikuna, kes pakkus talle turustada

varastatud esemeid (kd II tl 71-75). Et esemete näol oli tegemist varastatud asjadega, mis oli

Dmitri Kotšetkovi poolt Tallinnas Põhja pst 21B asuvast ilusalongist varastatud, tõendab Harju maakohtu kohtuotsus 04.04.2013, millega mõisteti Dmitri Kotšetkov süüdi 29.08.2012

– 30.12.2012 varguses aadressil Tallinn, Põhja pst 21B. Varastatud esemete hulgas on muuhulgas muusikakeskus Philips, sülearvuti HP, kümmekond kreemi (kd II tl 32-46).

Seega on kohtu arvates õiguslikus mõttes selline tegevus nagu varastatud asjade turul müümine vaadeldav süüteoga saadud vara turustamisena, s.t et selliselt tegutsedes realiseeris B.P KarS § 202 lg 1 objektiivse koosseisu.

Tõendikogumi pinnalt on sedastatav, et süüdistuses märgitud esemete näol oli tegemist varastatud asjadega ehk B.P valdusel puudus õiguslik alus. Süüdistatav teadis, et

teadis, et esemed on varastatud Dmitri Kotšetkovi poolt ja et ta turustas varastatud kaupa teadlikult, siis on täidetud ka subjektiivne koosseis.

Kohus leiab, et B.P ütlustest ja objektiivselt avaldunud teo tehioludest johtuvalt,

pani B.P talle inkrimineeritud süüteo toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Kohtueelsel menetlusel on B.P teod kvaliﬁtseeritud KarS § 202 lg 2 p 2 järgi.

Kohtu hinnangul on riiklik süüdistaja põhjendatult viidanud kvaliﬁtseeriva tunnuse KarS § 202 lg 2 p 2 esinemisele, mis näeb ette vastutuse süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamise eest, mis on toime pandud vähemalt teist korda. Nimelt tuleneb käesoleval

juhul korduvus süüteo faktilisest korduvusest ehk asjaolust, et süüdistatav turustas süüteo

toimepanemise tulemina saadud vara kolmel korral ja iga uus tegu oli toime pandud uue

tahtlusega, vaatamata sellele, et vara pärines samast allikast, kuid erinevate süütegude toimepanemisest.

Osutatust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti

kvaliﬁtseeritud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamisena, mis on toime pandud vähemalt teist korda ja mis on alates 01.01.2015 karistatav jätkuvalt KarS § 202 lg 2 p 2 järgi, s.o süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või

turustamisena isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise.

Seega B.P süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamisega pani toime KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo.

TSIVIILHAGID

Kohtueelsel menetlusel on kannatanud MSF Estonia OÜ, Apranga Estonia OÜ ja OÜ Tiiu

Tekstiil esitanud tsiviilhagid. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on

tõendatud, et kannatanutele kuulunud esemed varastasid ja varalise kahju tekitasid süüdistatavad.

KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset

kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS §

1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati

kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise

eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult

lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei

oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest

tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses

kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju

ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks

tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1

sätetele asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu

korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele.

Kohtueelsel menetlusel on kannatanu MSF Estonia OÜ esitanud tsiviilhagi summas 258 eurot (I kd tl 9). Kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et 10.10.2015 toimepandud vargusega tekitas MSF Estonia OÜ varalist kahju B.P.

Kohtueelsel menetlusel on kannatanu Apranga Estonia OÜ esitanud tsiviilhagi summas 69,95

eurot (I kd tl 124). Kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et 26.09.2013 toimepandud vargusega tekitasid Apranga Estonia OÜ-le varalist kahju B.P ja F.O.

30.03.2015 hüvitas F.O esitatud tsiviilhagist 35 eurot, seega tuleks B.P-lt

välja mõista 34,95 eurot. Samas vastutavad mõlemad süüdistatavad kannatanule sama kahju tekitamise eest, mistõttu vastutavad nad kahju tekitamise eest solidaarselt VÕS § 137 lg 1 alusel.

Kohtueelsel menetlusel on kannatanu OÜ Tiiu Tekstiil esitanud tsiviilhagi summas 151 eurot (I kd tl 155). Kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et 14.01.2013 toimepandud vargusega tekitas OÜ Tiiu Tekstiil varalist kahju B.P ja F.O.

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagide aluseks olevate varaliste kahjude tekkimine otseselt seotud süüdistatava(te) poolt kavatsetult toime pandud süütegudega. Kohtu

hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava(te) õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd

see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kuna

kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendatud süüdistatava(te) süü kahju tekkimises, siis

tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud

isikule süüliselt kahju tekitanud isiku(te)le kuuluvate varaliste vahendite arvelt. Vastavalt VÕS § 137 lg 1 sätetele kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku

suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest

solidaarselt. Käesolevas kriminaalasjas on üheselt tuvastatud, et episoodides 14.01.2013 ja

26.09.2013 on süüdistatavad põhjustanud isikute grupis toime pandud vargusega kannatanutele varalist kahju, mistõttu on tegemist samal alusel kannatanutele tekitatud sama kahjuga, mis tingib hüvitise maksmise solidaarselt.

Kohus asub seisukohale, et vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui need ei ole

vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatavad tunnistasid tsiviilhagisid täies ulatuses, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja rahuldab hagi. Esitatud hagi ei ole seotud TsMS § 440 lg 4 sätetest tuleneva erisusega, millise puhul ei ole

kohus kostja hagi õigeksvõtuga seotud. Seetõttu kuuluvad esitatud hagid täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavatelt kannatanute kasuks välja mõistmisele.

KARISTUSE MÕIS™INE

B.P

Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Seadusandja on KarS § 199 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud

karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat ning KarS § 202 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastat.

Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne

süüdistavate süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatavate suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol.

Süüdistatava ankeetandmete kohaselt B.P ei tööta ning samuti puuduvad kohtul andmed selle kohta, et süüdistatav omaks mõnd legaalset sissetulekuallikat. Lisaks sellele on B.P suhtes kohaldatud tõkendina vahi all pidamist. Seega on kaheldav, kas isikul

oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Samuti lasuvad

süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate varaliste nõuete tõttu

(menetluskulud, tsiviilhagid). Peale selle, arvestades, et süüdistatavale inkrimineeritakse

varavastaste kuritegude süstemaatilist toimepanemist, siis üldjuhul on varavastase süüteo

eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Taoline käitumine viitab aga üheselt piisavate rahaliste vahendite puudumisele, mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust.

Hinnates B.P süü suurust KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7 ja 9 järgi kvaliﬁtseeritava

õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse 3 lõpuleviidud varguse toimepanemist ning 3 varguse katse toimepanemist, millega tekitati 3-le kannatanule varalist kahju. Arvestades varavastaste kuritegude rohkust ja seda, et süüdistatava tegevuses on sedastatav kolme kvaliﬁtseeriva tunnuse olemasolu, siis kohtu arvates B.P süü on hinnatav suurena. Suurem süü on aga võrdeline suurema karistuse määraga.

Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Hinnates süüdistatava kohtueelses menetluses väljendatud kahetsust, siis leiab kohus menetluse käigus

uuritud tõendite pinnalt, et süüdistatava kahetsus ei ole siiras ning sellesse tuleb suhtuda

kriitiliselt. Kohtu hinnangul ei ole talle inkrimineeritavate süütegude puhul tegemist

juhuslikku laadi episoodidega, vaid sellist tegevust on võimalik vaadelda eesmärgipärase

planeeritud süsteemse tegevusena. Süüdistatav on lausa kaks päeva järjest, suundunud

samasse poodi ja pannud toime uue varguse. Süüdistatavat on varguste katsete

toimepanemiselt korduvalt tabatud, kuid pärast kinnipidamist jätkas ta samalaadset

õigusvastast käitumist. Kohtu hinnangul näitab taoline järjekindel käitumine igasuguse

kahetsuse puudumist. Samuti leiab kohus, et varguste toimepanemine on süüdistatava jaoks

muutunud elustiiliks, millega kõrvaliste isikute vara arvelt elatuda. Seda illustreerivad ka süüdistatava ütlused, mille kohaselt ta soovis varastatud esemed edasi müüa, et saadud raha isiklikuks otstarbeks kulutada.

Muid karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud.

Samas on süüdistatavale inkrimineeritud süütegude puhul tegemist olukorraga, kus pooled süütegudest on jäänud katse staadiumisse, milliste süütegude puhul üldjuhul varalist kahju ei

tekkinud. Selline olukord vähendab kohtu arvates isiku süüd, mis mõjutab ka karistuse

suurust. Seejuures on süüdistatav vaid kaks kuritegu toime pannud käesoleval aastal ning

ülejäänud kuriteod 2 aastat või aasta tagasi, mistõttu on avalik menetlushuvi varasemate kuritegude osas oluliselt langenud. Seetõttu on kohtu arvates võimalik süüdistatavale mõista karistus oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.

Hinnates B.P süü suurust KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvaliﬁtseeritava õigusvastase

teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse süüteoga saadud vara

turustamist 3 episoodis. Nagu kohus juba eelpool leidis, on süüdistatav teo toime pannud

kavatsetusega. Arvestades kuriteo asjaolusid kogumis, kuriteo episoodide arvu ja seda, et süüdistatava tegevuses on sedastatav ühe kvaliﬁtseeriva tunnuse olemasolu, siis kohtu arvates B.P süü on hinnatav keskmisena.

Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Süüdistatav on kohtueelsel menetlusel, kui ka kohtuistungil avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust, millega kohus peab võimalikuks arvestada. Samas on need kuriteod toime pandud kolm aastat tagasi, mis oluliselt vähendab avalikku menetlushuvi nende kuritegude vastu ja seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale saab karistuse määrata oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.

Liitkaristuse määramisel peab kohus kuritegude asjaolusid, isiku süüd ja kuritegude toimepanemisest möödunud ajavahemikku silmas pidades võimalikuks KarS § 64 lg 1 alusel kohaldada isikule soodsamat karistuste liitmise viisi, s.o lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega.

F.O

Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Seadusandja on KarS § 199 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat.

Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol.

Süüdistatava ankeetandmete kohaselt F.O ei tööta ning samuti puuduvad kohtul

andmed selle kohta, et süüdistatav omaks mõnd legaalset sissetulekuallikat. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita.

Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate varaliste nõuete

tõttu (menetluskulud käesolevas kriminaalmenetluses, tsiviilhagi ja temale Harju Maakohtu 30.03.2015 otsusega välja mõistetud menetluskulud). Peale selle, arvestades, et süüdistatavale

inkrimineeritakse varavastaste kuritegude süstemaatilist toimepanemist, siis üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Taoline käitumine viitab aga

üheselt piisavate rahaliste vahendite puudumisele, mis kohtu arvates välistab ka rahalise

karistuse kohaldamise. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust.

Hinnates F.O süü suurust KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi kvaliﬁtseeritavate

õigusvastaste tegude toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse 2 lõpuleviidud varguse toimepanemist, millega tekitati 2-le kannatanule varalist kahju. Kuriteo

panust hinnates leiab kohus, et F.O se ei võtnud poest ühtegi asja, vaid tegutses

kaastäideviĳana, valides välja sobiva kauba ja varjas kaasosalise poolt teo toimepanemist. Selline objektiivne käitumine viitab sellele, et F.O süü, võrreldes B.P süüga, on

väiksem. Samas arvestades, et süüdistatava tegevuses on sedastatav kahe kvaliﬁtseeriva tunnuse olemasolu, siis kohtu arvates on F.O süü hinnatav keskmisena.

Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav

on kohtueelses menetluses väljendanud puhtsüdamlikku kahetsust, samuti on süüdistatav

hüvitanud ühele kannatanule poole tekitatud kahjust (I kd tl 125). Seega leiab kohus, et esinevad kaks karistust kergendavat asjaolu KarS § 57 lg p 2 ja 3 näol.

Eeltoodud asjaolusid silmas pidades, leiab kohus, et F.O-le saab karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra miinimummäära lähedale.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatav temale inkrimineeritud ühe vargustest toime pannud enne Harju Maakohtu 16.01.2013 otsust. Seega tuleb selle episoodi eest mõista

eraldi karistus ning KarS § 65 lg 1 alusel liita Harju Maakohtu 16.01.2013 otsusega mõistetud

karistusega. Arvestades kuriteo toimepanemisest möödunud ajavahemikku leiab kohus, et avalik menetlushuvi selle kuriteo menetlemise vastu on langenud ning karistuse liitmisel võib kohaldada kergeimat karistuste liitmise viisi, lugedes käesoleva otsusega mõistetava karistuse

kaetuks Harju Maakohtu 16.01.2013 otsusega mõistetud karistusega. Kuna süüdistatav pani teise varguse toime 26.09.2013, so pärast Harju Maakohtu 16.01.2013 otsuse kuulutamist ja

kohtu määratud katseajal, siis tuleb kohaldada KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 sätteid ning 26.09.2013 toime pandud varguse toimepanemise eest mõistetavale karistusele tuleb liita Harju Maakohtu 16.01.2013 otsusega mõistetud ja KarS § 65 lg 1 alusel liidetud karistus täies ulatuses.

Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et Harju maakohtu 30.03.2015 otsusega (II kd tl 143-144) on F.O karistatud KarS § 184 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 4 kuud ja 29 päeva

tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud. KarS § 65 lg 1 kohaselt, kui pärast süüdimõistva

kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist

toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus käesoleva seadustiku §-s 64 sätestatud korras.

KarS § 64 samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kuriteo asjaolusid arvestades peab kohus võimalikuks liitkaristus mõista lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega.

Antud juhul on tegemist olukorraga, kus viimane kuritegu on toime pandud katseajal ning

süüdistatava suhtes saaks karistuse jätta tingimisi kohaldamata vaid juhul, kui tema suhtes

kohaldada elektroonilist valvet. Seda saab kohaldada aga vaid süüdistatava nõusolekul, kui

keegi ei ole seda süüdistatavalt küsinud. Seetõttu tuleks süüdistatavale mõistetav karistus

täitmisele pöörata. Samas on tegemist kuritegudega, mis on toime pandud üle kahe aasta

tagasi ja menetlushuvi selliste süütegude osas on oluliselt vähenenud. Peale selle ei täidaks

see karistus enam oma eesmärki, kuivõrd karistus ei saabunud vahetult pärast kuriteo

toimepanemist, vaid oluliselt hiljem ning süüdistatavat on vahepeal karistatud juba esimese

astme kuriteo toimepanemise eest, milline karistus jäeti tema suhtes tingimisi kohaldamata. Kohtu arvates ei täidaks käesoleva otsusega mõistetav karistus enam oma eesmärki. Kuivõrd

süüdistatav andis nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks, leiab kohus, et mõistetav isiku vabadust piirav liitkaristus tuleb asendada üldkasuliku tööga.

Kuna süüdistatavale inkrimineeritud kuriteod on toime pandud enne Harju Maakohtu 30.03.2015 otsuse kuulutamist, siis tuleb mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristus KarS § 65 lg 1 sätete alusel. KarS § 65 lg 3 kohaselt, kui mõni KarS § 65 lg 1 alusel kogumit moodustav

karistus on asendatud või süüdlane sellest tingimisi vabastatud, määrab kohus pärast liitkaristuse moodustamist uuesti selle täideviimise korra kas seda asendades, süüdlast sellest

vabastades või liitkaristust täitmisele pöörates. Kuna kohus asendab käesoleva otsusega mõistetud karistuse ja samas peab liitma eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega, milline on süüdistatava suhtes jäetud kohaldamata, siis leiab kohus, et neid karistusi ei ole võimnalik liita. Seetõttu tuleb sisuliselt jätta Harju Maakohtu 30.03.2015 otsusega mõistetud karistus ja

käesoleva otsusega mõistetud ning asendatud karistus täitmisele iseseisvalt ja paralleelselt. Juhul, kui süüdistatav paneb üldkasuliku töö tegemiseks ettenähtud 6 kuulise tähtaja jooksul toime uue tahtliku kuriteo või ei täida kontrollnõudeid või kohustusi, siis võidakse täitmisele

pöörata mõlemad karistused ning üldkasuliku töö tegemise järgselt, kuid Harju Maakohtu 30.03.2015 otsusega määratud katseajal uut kuritegu toime pannes võidakse täitmisele pöörata vaid Harju Maakohtu 30.03.2015 otsusega mõistetud karistus.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas

on B.P menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja

kohtumenetluses ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. F.O menetluskuludeks on määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses.

Kuigi kohtul puuduvad tõendid süüdistatavate legaalsete sissetulekute kohta, pole kohtule

esitatud ka tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks

süüdistatavatele ilmselt üle jõu. Seaduse kohaselt ei tule menetluskulude väljamõistmisel

silmas pidada mitte ainult isikute faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetute resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude

vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning

kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga

eitada, kuna süüdistatavad panid süstemaatiliselt toime varavastaseid kuritegusid. Seega tegemist ei olnud juhusliku süüteoga, vaid harjumuslikuks muutunud käitumisega. Lisaks on süüdistatavad eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikutena teadlikud ka sellest, et kuritegude

toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad tema enda kanda jäävad menetluskulud. Kohus rõhutab veel, et kohtupraktika kohaselt ei ole ka kinnipidamisasutuses karistuse kandmine asjaoluks, mis võiks tingida menetluskulude vähendamise. Peale selle on

süütegude toimepanemine olnud süüdistatavate vaba ja teadlik valik. Seetõttu tuleb menetluskulud süüdistatavalt välja mõista täies mahus.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on F.O enne käesolevat kohtuotsust süüdi

tunnistatud Harju maakohtu 30.03.2015 otsusega KarS § 184 lg 1 ettenähtud kuriteo eest.

Sama otsusega mõisteti temalt välja ka esimese astme kuriteos süüdimõistva otsusega

kaasnevast sundrahast 975 eurot osa sundraha, so 325 eurot KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel.

Käesolevas kriminaalasjas mõistetakse liitkaristus eelnimetatud otsusega mõistetud karistusega KarS § 65 lg 1 alusel. Seega pidanuks kriminaalasju lahendama ühises menetluses

ja süüdistatavalt tulnuks välja mõista sundraha ühekordselt. Kuivõrd süüdistatavalt on juba

sundraha osaliselt välja mõistetud seoses esimese astme kuriteos süüditunnistamisega, siis käesolevas kriminaalasjas sundraha välja mõista ei tuleks. Samas on teise astme kuriteo toimepanemisel süüdimõistva otsusega kaasnevaks sundrahaks 585 eurot. Seega tuleks välja mõista sundrahade vahe 260 eurot. Kuna aga juba eelmise otsuse puhul ei pidanud kohus seda otstarbekaks ja kriminaalasju tulnuks menetleda ühises menetluses, ei pea kohus võimalikuks sundrahade summade vahet välja mõista.

Kohus leiab, et arvestades menetluskulude summa suurust, samuti konkureerivat kohustust tsiviilhagide hüvitamise näol ja seda, et süüdistatav B.P peab kandma vangistust ja F.O

puudub stabiilne sissetulek, siis esinevad küllaldased alused võimaldada

süüdistatavatel tasuda välja mõistetavad menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu

jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu

määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue

suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/