4-15-1034/20 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. mai 2015, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-15-1034 Kohtunik Kristel Vedro Väärteoasi

G.P kaebus Politseija Piirivalveameti Ida

prefektuuri 03.02.2015 otsusele 2590, väärteoasjas nr 15,000168

Kaebuse esitaja

Vastustaja

Õiguslik alus

Menetlusalune isik: G.P

(isikukood

xxx), elukoht xxxx , e-post: xxxx , töökoht xxxx Kohtuväline menetleja: Politsei-ja Piirivalveamet Ida prefektuur, esindaja Ave Uue, e-post: ppa@politsei.ee

VTMS § 123 § § 135 , 132 p 1,

RESOLUTSIOON:

Jätta G.P kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Ida

prefektuuri muutmata. 03.02.2015 otsus väärteoasjas nr 2590, 15,000168

Kohtuotsus pooltele kätte toimetada.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Kohtuotsuse peale on õigus

esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib

kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva

2

jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud väärteomenetluse seadustik (VtMS) 1 § 156 lõikes 1 nimetatud juhul. VtMS § 156 lõikes 11 kohaselt kui üks kohtumenetluse pool on VtMS § 156 lõikes 1 nimetatud

tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on

ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 156 lg 2 kohaselt ohtumenetluse poole soovist kasutada kassatsiooniõigust või te k ate esitamise järel kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda, teatab maakohus või ringkonnakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Täisotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav 29.05.2015.

ASJAOLUD Kaebuse esitaja põhjendused 1. Kaebuse esitaja G.P ei ole

nõus otsusega, kuna ei ole väärtegu toime pannud. Kaebuse kohaselt ei olnud politseinikel võimalik turvavöö asendit näha kuna nad olid selleks liiga kaugel. Kaebuse kohaselt ei täidetud protokolli korrektselt, valesti oli märgitud kuupäev ja isiku kodakondsus.

Vastus 2.

Kohtuvälise menetleja vastuse kohaselt on süütegu tõendatud tunnistaja M Pi ülekuulamise protokolliga. M P on 15.01.2015 andnud ütlused, mille kohaselt oli selgelt näha, et eelnimetatud

ajal ja kohas sõiduauto xxxx ) juhil G.P e

(xxxx i olnud sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud.

3. Kohtuvälise menetlejana on seisukohal, et menetlusaluse isiku väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid -

asjaolu - sid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud alustel.

Kohtuväline menetleja jätta Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna palub vanemväärteomenetleja A V otsus nr. 2590,15,000168 muutmata ja kaebus rahuldamata.

3

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. luse seadustiku (edaspidi V™S) Väärteomenet § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab

väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukoh ning väärteoasja a materjalidega, kuulnud ära tunnistajad ja menetlusaluse isiku, leiab, et G.P kaebus tuleb jätta rahuldamata ning otsus muutmata. Kohus leiab, et menetlusalune isik on rikkunud liiklusseaduse (LS) § 33 lg 3 ja toime pannud LS § 239 lg 1 p 1 sätestatud väärteo.

5. Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ametnik E P 15.01.2015 Antud väärteoasjas on

(protokollis ebaõigesti märgitud 15.01.2014) koostanud väärteoprotokolli, mille kohaselt G.P 15.01.2015 kell 11.42 ajal Jaama tn 16, Kunda linnas, Lääne-Viru maakonnas, juhtis mootorsõidukit, ei olnud sõidu ajal kinnitatud nõuetekohaselt turvavööga, MKM määrus

42 lisa 1 kood 620, suunab direktiiv 77/541/EMÜ ja lisas 1 toodud, millega rikkus LS § 33 lg 3 nõudeid ja pani toime väärteo LS § 239 lg 1 p 1 järgi. 6. rikkumises. Menetlusalust isikut süüdistatakse Liiklusseaduse § 33 lg 3

Liiklusseadus § 33 lg 3 kohaselt sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. 7 -7 . Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3

kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärteo tõendatuks. Väärteoprotokolli ja otsuse kohaselt lugenud menetlusaluse isiku süü tõendatuks menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli tunnistaja ülekuulamise protokoll

ja i . ga 8. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse

isiku G.P enetluses süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises m kogutud

ja tunnistaja M P tlustega tõenditega: menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli i ü ning liiklusjärelvalvet teostanud politseinik i ütlustega E P .

9. M P kinnitas, et oli 2015 aasta jaanuaris liiklusj Kohtus ülekuulatud tunnistaja ärelvalvet teostamas koos E P. Ta oli just ühe auto kontrollimise lõpetanud, kui tuli silla poolt xxxx, mille juhil oli turvavöö kinnitamata. Kinnipidamisel juht eitas süüd, väitis, et ei saa aru, millest jutt käib d siis rääkis E vene keeles. Isikul olid oranžid töötunked seljas, , kui P temaga rikkumisest ilmaolud olid normaalsed ja

tunnistaja kinnitas, et ta nägi kindlalt, et juhil ei olnud turvavöö kinnitatud. Protokolli koostas tema paarimees E P, kes kuulas ka teda tunnistajana

üle.

10. E P kinnitas, et tema koostas kaebuse esitajale Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud

väärteoprotokolli. Väärteoprotokolli koostas ta seetõttu, et jaanuaris 2015 teostades koos M Piga Kunda linnas liiklusjärelevalvet, nägi, et sõidab nende poole kollane kaubik, mille juhil,

4

kel oli seljas , ei olnud d. E P oranž tööjope kinnitatud turvavöö Väärteoasja menetlenud kinnitas, et menetlusalune isik G.P ei olnud rikkumisega . nõus Tunnistaja sõnus juht väitis, et ei saa aru, mida politseinikud räägivad. Tunnistaja selgitas, et kuna tema emakeel on vene keel, siis ta G.P-ga vene keeles. Tutvustas talle vene keeles tema rääkis õiguseid ja kohustusi, G.P andis selle kohta allkirja. Ta kinnitas, et päike ei paistnud talle silma, ta gi v

nä astutuleva sõiduki juhti. 11. Kohtuistungil selgitas menetlusalune isik G.P, et tal ei ole üldse oranži jopet, vaid on

musta värvi tööjope. Ta väitis, et urvavöö kinnitusklambrit õuest xxxx kaubikul ei ole t näha, kui turvavööd peal ei ole, siis turvavöö lihtsalt ripub. Ta jäi selle juurde, et tal oli turvavöö kinnitatud olitseinik oli teisel pool teed ja kontrollis teist autot ja saanud . Väitis, et p seetõttu ei teda ka näha. Ta väitis , et politseinik ei saanud teda näha, sest päike pimestas teda. 12. Kohus leiab, et , on kummutatud menetlusaluse isiku ütlused, et tal oli turvavöö kinnitatud

tunnistaja M Pi ütlustega, kes nägi, et vastutuleva auto juhil oli turvavöö kinnitamata. Menetlusaluse isiku väited, et päike ja nad ei saanudki märgata, kas tal pimestas politseinikke

oli turvavöö kinnitatud, on kummutatud tunnist i ütlustega, kelle sõnul olid aja M P

ilmastikutingimused normaalsed ning E P ütlustega, et päike ei pimestanud politseinikke liiklusjärelvalve teostamisel. tõsiseltvõetavad menetlusaluse isiku ütlused, et Ka ei ole

xxxx

kaubikul ei ole t t . Teadaolevat kinnitatakse turvav urvavöö kinnitus õuest näha öö kõikidel

autodel standardselt juhi poolt – ülevalt vasakult üle rinna risti alla paremale istme kõrvele kinnitusklambrisse, et oleks tagatud juhi ohutus. Tunnistaja M P lgelt, et G.P nägi se . , kes kandis oranži tööjopet, ei olnud turvavöö kinnitatud 13. Karistusseadustik (KarS) § 12 sätestab, et süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas

või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. KarS § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Menetlusalusele isikule heidetakse

ette tegevust, et kinnitanud. ta ei olnud nõuetekohaselt turvavööga Väärteoprotokoll on koostatud korrektselt. 14. KarS § 12 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et G.P pani toime süüteo otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et menetlusalune isik G.P jättes turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata, teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda, seega on ta teo toime pannud otsese tahtlusega.

15. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 16. V alusel ele ei kuulu. äärteomenetlus VTMS § 30 lõpetamis

17

. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et Liiklusseaduse § 239

5

lg 1 p 1 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik.

Liiklusseadus § 239 lg 1 p 1 kohaselt turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest

sõidukijuhi poolt karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. KarS § 56 lg 1 sätestab, et

karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusalusele isikule LS § 239 lg 1 p 1 alusel määratud rahatrahv 11 trahviühiku ulatuses, summas 44 eurot on alla sanktsiooni keskmist määra. Menetlusaluse isiku karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Isik oma süüd ei tunnistanud, seega puuduvad kergendavad asjaolud. Karistust raskendavad

asjaolud puuduvad. Kohus ei jaga menetlusaluse isiku arvamust, et nagu oleks kohtuväline

menetleja väärtegu menetledes rikkunud väärteomenetlusõigust. Asjaolu, et protokolli koostamise ajaks on märgitud 15.01.2014, 15.01.2015 asemel, ning et isiku kodakondsus on märgitud valesti, on tegemist inimliku eksimusega ning tegemist ei ole olulise menetlusnormi rikkumisega. Väärteoprotokolli süüdistusest nähtub, et menetlusalusele isikule heidetakse ette rikkumist, mis on toime pandud 15.01.2015. Menetlusalusele isikule on karistuse määranud

pädev kohtuväline menetleja, karistuse mõistmine on toimunud kooskõlas karistuse

kohaldamise alustega. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja arvestanud võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Lähtudes ee es VTMS § st 132 p 1 tuleb jätta ltoodust ja juhindud - G.P kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 03.02.2015 otsus väärteoasjas nr 2590, 15, 000168 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtun

ik