3-14-50790/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Einar Vene, Maili Lokk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 29.05.2015, Tartu Haldusasja number 3-14-50790 Haldusasi Ken Kesseli kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes summas 2000 eurot seoses inimväärikuse alandamise ja tervisekahjustuse tekitamisega etapeerimisel Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 16.09.2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Ken Kesseli apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Ken Kessel Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16. septembri 2014. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 29.05.2015, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Kinnipeetav Ken Kessel esitas 28.02.2014 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, millega nõudis mittevaralise kahju hüvitamist. Taotluse kohaselt etapeeriti teda 12.12.2012, 18.09.2013 ja 25.09.2013 sõidukiga, millest kahel korral oli tal autos põrandapinda 0,396 m² ja

2

ühel korral 0,51 m². Viibimine mitme tunni vältel äärmiselt väikses kambris ilma söögi, joogi ja tualeti kasutamise võimaluseta põhjustas talle psüühilisi kannatusi ja vaimset kurnatust. Kõigil kolmel korral läks tal bussijuhi agressiivse sõidustiili tõttu süda pahaks. 25.09.2013 ta ka oksendas, kuid oli sunnitud oma okse alla neelama, et mitte teistele peale oksendada. Tartu Vangla jättis 21.05.2014 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. 2. 13.05.2014 esitas K. Kessel Tartu Halduskohtule kaebuse, millega nõudis Tartu Vangla tegevuse tema transportimisel sobimatutes oludes õigusvastaseks tunnistamist ja talle mittevaralise kahju hüvitisena 2000 euro väljamõistmist. Kaebuse kohaselt oli tulenevalt Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikast tegemist Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikli 3 rikkumisega. 3. Tartu Halduskohus jättis 16.09.2014. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et kinnipeetavate saatmisel tuleb lähtuda vangistusseaduse (VangS) § 4¹ lõikes 1 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt koheldakse kinnipeetavat viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi, kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Halduskohus asus seisukohale, et kuna siseriiklik õigus ei sätesta miinimumnõudeid saatebusside põrandapinnale, saab saatebussis saadetavale jääva ruumi hindamisel lähtuda ühistranspordis kasutatavatele reisibussidele ettenähtud ühele reisijale kohustusliku minimaalse ruumi suurusest. Halduskohus tuvastas, et kaebajale oli tagatud saatebussi kambris pindala, mis on võrreldav Euroopa Liidu direktiiviga reisibussis minimaalselt nõutud ruumiga, ning seega ei saa sellises kambris saatmine põhjustada kaebajale iseenesest rohkem kannatusi või ebameeldivusi, kui need, mis kinnipidamisega paratamatult kaasnevad. Halduskohus leidis, et kuigi Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) on teinud Leedule etteheiteid 0,4 m² suuruse üksikkambri kasutamise eest kinnipeetavate saatmisel ning EIK on sellele ka oma otsuses asjas Yakovenko vs Ukraina (nr 15825/06) viidanud, võib kohus EIKi otsuse asjas Trepashkin vs Venemaa (nr 36898/03) kohaselt CPT standardeid arvesse võtta, kuid need ei saa olla otsustava kaaluga. EIKi mitmetes otsustes, sh asjas Yakovenko vs Ukraina oli tegemist olukorraga, kus saateautodes ja raudteevagunites saatmisel viibis suur hulk kinnipeetavaid ühiste pinkidega kambrites ning kus oli kinnipeetava kohta 0,3-0,4 m² ruumi. Halduskohus jõudis järeldusele, et EIKi praktikast ei tulene viidet sellele, et kaebajale osaks saanud ruumi saatebussis tuleks pidada inimväärikust alandavateks. Võttes arvesse saatmiste kestust, leidis kohus, et käesoleval juhul ei olnud saatmised niivõrd pikad, et joogivee kättesaadavaks tegemine oleks olnud ilmtingimata vajalik või et tualeti kasutamise võimaluse puudumisega kaasneda võinud ebamugavus oleks olnud inimväärikust alandava intensiivsusega. Kaebaja väide oksendamisest 25.09.2013 saatmise ajal ei olnud kohtu hinnangul tõendatud. Turvavöö puudumise väite jättis kohus läbi vaatamata, sest seda väidet ei olnud kahju hüvitamise taotluses vanglale esitatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. K. Kessel esitas 23.09.2014 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 16.09.2014. a otsuse ja teha asjas uue otsuse, millega rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus ignoreerides EIKi praktikat teinud asjas väära otsuse. EIKi praktika kohaselt on etapeerimisel isegi 0,8 m² suurune põrandapind EIÕK artikkel 3 rikkumine ja seda olenemata teekonna pikkusest või sõidu kestusest (nt kaebus nr 15825/06 Yakovenko vs Ukraina).

3

5. Tartu Vangla vaidleb vastuses apellatsioonkaebusele sellele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjenduste ja seisukohtadega ning jääb oma varasemalt antud selgituste juurde. Halduskohus on otsuse p-s 24 selgitanud ja põhjendanud, miks kaebaja viidatud EIKi otsus asjas Yakovenko vs Ukraina ei ole käesolevas asjas kohaldatav. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. HKMS § 197 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses. K. Kesseli poolt esitatud apellatsioonkaebuse väited puudutavad halduskohtu otsuse seda osa, milles käsitleti kaebaja etapeerimistingimuste õiguspärasuse või õigusvastasuse küsimust seose kaebaja etapeerimisega 12.12.2012, 18.09.2013 ja 25.09.2013 saatebussiga olukorras, millest kahel korral oli kaebaja jaoks autos põrandapinda 0,396 m² ja ühel korral 0,51 m². Seega kontrollib ringkonnakohus halduskohtu otsuse õigsust üksnes sellest aspektist, kas halduskohtu seisukoht kaebajale kahjuhüvitise välja mõistmata jätmise kohta ka seoses saatebussi väidetavalt liiga väikese põrandapinnaga on õige või mitte.

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust ning Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsustes toodud põhjendustega ning apellatsioonkaebuses esitatud ja EIKi lahendiga asjas Yakovenko vs Ukraina seotud kaebaja seisukoht ei ole samuti aluseks vaidlustatud otsuste tühistamisele. Samuti ei nähtu ringkonnakohtu hinnangul vaidlustatud otsustest ega ka asja materjalidest, et halduskohus oleks kohaldanud materiaalõiguse norme vääralt, hinnanud ebaõigesti olemasolevaid tõendeid või rikkunud kohtumenetluse norme. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks käesolevas otsuses sama vaidlusküsimuse osas täiendavaid põhjendusi esitada. Vastuseks apellatsioonkaebuses toodule märgib ringkonnakohus siiski järgmist.

8. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et 12. detsembril 2012 ja 25. septembril 2013 transporditi kaebajat saatebussi neljakohalises kambris, milles on ühe saadetava kohta 0,396 m2 põrandapinda ning 18. septembril 2013 ühekohalises kambris, milles on põrandapinda 0,51 m2. Neljakohaline kamber oli minimaalselt 1760 mm lai ning 900 mm pikk ja ühekohaline kamber oli minimaalselt 600 mm lai ning 850 mm pikk. 12. detsembril 2012 kestis kaebaja saatmine kokku 2 tundi ja 33 minutit, 18. septembril 2013 kokku 3 tundi ja 57 minutit ning 25. septembril 2013 kokku 3 tundi. Kaebaja leiab, et kui juba 0,8 m² suurune põrandapind saatebussis on EIKi praktika järgi EIÕK artikli 3 rikkumine ja seda olenemata teekonna pikkusest või sõidu kestusest (nt kaebus nr 15825/06 Yakovenko vs Ukraina), siis oli ilmselgelt õigusvastane ja tema inimväärikust alandav ka tema etapeerimine ülalpoolmärgitud aegadel ja tingimustes.

9. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu ja leiab, et halduskohus on vaidlustatud otsuse p-s 24 õigesti selgitanud ja ka piisavalt põhjendanud, miks käesolevas asjas ei ole ka K. Kesseli viidatud EIKi otsus asjas Yakovenko vs Ukraina otseselt kohaldatav kaebajaga seotud etapeerimise tingimustele ja eelkõige saatebussi põrandapinna suurusele ühe saadetava kinnipeetava kohta. Nimelt tuvastas EIK EIÕK art 3 rikkumise asjas Yakovenko vs Ukraina olukorras, kus vaatluse all oli saateautodes ja raudteevagunites saatmine siis, kui suur hulk

4

kinnipeetavaid viibis ühiste pinkidega kambrites ning kus sellisel juhul oli kinnipeetava kohta üksnes 0,3 – 0,4 m2 ruumi. EIK on oma 25.10.2007. a otsuse punktis 108 (asi Yakovenko vs Ukraina) leidnud, et eeldades valitsuse kasuks, et kaubikus oli kinnipeetava kohta 0,3 m2 ruumi, on see ilmselgelt vähem kui näevad ette CPT standardid. CPT on näiteks oma raportis CPT/Inf (2001) 22 teinud Leedule etteheiteid 0,4 m2 suuruse üksikkambri kasutamise eest kinnipeetavate saatmisel. Samas on EIK 19. juuli 2007. a otsuses asjas Trepashkin vs Venemaa (nr 36898/03) punktis 92 asunud seisukohale, et kuigi kohus võib võtta arvesse CPT standardeid, ei saa need olla otsustava kaaluga. Seega ei saa ringkonnakohtu hinnangul ka ainuüksi CPT soovitustele mittevastava kambri kasutamisest kinnipeetava saatmisel järeldada saatmistingimuste õigusvastasust. Samuti ei ole EIK oma otsustes üheselt määratlenud, kui palju ruumi peab kinnipeetaval saatebussis olema. Nagu juba märgitud tuvastas EIK asjas Yakovenko vs Ukraina EIÕK artikli 3 rikkumise siis, kui vaatluse all oli saateautodes ja raudteevagunites saatmine olukorras, kus suur hulk kinnipeetavaid viibis ühiste pinkidega kambrites ning kus oli kinnipeetava kohta 0,3 – 0,4 m2 ruumi. Sarnast olukorda käsitleti ka 8. jaanuari 2013. a otsuses asjas Retunscaia vs Rumeenia (nr 25251/04; asjas ei olnud tõendatud, et igale isikule oli tagatud istekoht), 22. mai 2012. a otsuses asjas Idalov vs Venemaa (nr 5826/03; kohus ei olnud veendunud, et igale isikul oli tagatud istekoht, rikkumine tuvastati kogumis) ning 9. oktoobri 2008. a otsuses asjas Moiseyev vs Venemaa (nr 62936/00; bussis oli pidevalt rohkem vange kui oli ette nähtud, puudus korralik valgustus ja ventilatsioon jne). Ka kohtuasjas Retunscaia vs Rumeenia EIK üksnes viitas CPT raportides toodud arvamustele ega võtnud selget seisukohta, kui suur peab olema saatebussi kamber, kuhu on ette nähtud paigutada kinnipeetavad, keda sellega ühest kohast teise transporditakse. EIK ei ole ka kaebaja poolt esitatud kaebuses välja toodud teistes kohtuasjades lahendanud vaidlusküsimusi üksnes saatebussi kambri suurusele tuginedes, vaid on otsuste tegemisel hinnanud asjaolusid kogumis. Ka kohtuasjas Retunscaia vs Rumeenia võeti arvesse asjaolude kumulatiivset mõju. Samamoodi on EIK asjaolude kumulatiivset mõju arvestanud kohtulahendis M.S. vs Venemaa. EIK 31. juuli 2008. a otsuses asjas Starokadomskiy vs Venemaa (nr 42239/02) ja 08.11.2005. a otsuses asjas Khudoyorov vs Venemaa (nr 6847/02) tulenes EIÕK artikli 3 rikkumine muuhulgas sellest, et kaks kinnipeetavat pidid jagama ühele kinnipeetavale mõeldud istekohta. Selliste tingimustega kinnipeetavale tagatud ruumi osas käesoleval juhul aga tegemist ei olnud.

10. Halduskohus on vaidlusaluse otsuse p-des 21-23 samuti põhjendatult selgitanud seda, et kuna siseriiklik õigus ei sätesta miinimumnõudeid saatebusside põrandapinnale, saab saatebussis saadetavale jääva ruumi hindamisel lähtuda ühistranspordis kasutatavatele reisibussidele ettenähtud ühele reisijale kohustusliku minimaalse ruumi suurusest. Halduskohus tuvastas seega õigesti, et kaebajale oli tagatud saatebussi kambris ruum, mis on võrreldav Euroopa Liidu direktiiviga reisibussis reisijale minimaalselt nõutud ruumiga, mistõttu ei saa sellises kambris saatmine põhjustada kaebajale iseenesest rohkem kannatusi või ebameeldivusi, kui need, mis kinnipidamisega paratamatult kaasnevad.

Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/