4-15-3545/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-15-3545

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. mail 2015 Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja nr

4-15-3545

Kohtunik

Külli Iisop

Väärteoasi V.S kaebus PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 30.04.2015 otsusele nr 2302,15,005300

Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: V.S (isikukood xxx; elukoht: XXX; õpilane)

Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus (asukoht:

Rahumäe tee 6/1, 11316 Tallinn)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta muutmata PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo 30.04.2015 otsus ja rahuldamata V.S kaebus otsusega mõistetud lisakaristuse muutmiseks.

Trahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele

EE891010220034796011 SEB pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida ka viitenumber 10220155076801.

Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb juhiluba loovutada Maanteeameti liiklusregistri büroole 5 tööpäeva jooksul pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus

Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamise soovist kirjalikult maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates

Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad

1. 30.04.2015 otsusega väärteoasjas nr 2302,15,005300 määras PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse vanemväärteomenetleja V.S-ile karistuseks liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o 200 eurot ning võttis lisakaristusena LS § 227 lg 5 p-le 1 tuginedes V.S-ilt juhtimisõiguse 1 kuuks.

Otsuse kohaselt juhtis V.S 08.04.2015 kell 15.45 Tallinnas Ranna teel mootorsõidukit kiirusega 82 km/h +/- 3 km/h teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h. Juht ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 29 km/h.

Sellise tegevusega eiras V.S LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ning tema käitumine kvalifitseeriti väärteona LS § 227 lg 2 järgi.

2. V.S vaidlustab oma kaebuses lisakaristuse kohaldamist, kuna leiab, et käitub seaduskuulekalt ega riku liikluseeskirju. Kaebaja väitel ei jäänud tal muud üle, ta pidi kiirust lisama, et vältida liiklusohtlikku olukorda. Esimene kord, kui ta liiklust rikkus, oli ta väsinud ja kuulas muusikat, mistõttu ei pannud kiiruse ületamist tähele. Peale seda pole ta kuni selle korrani liiklusreegleid rikkunud. V.S väitel võis liikluskaamera peale jääda, kuidas ta möödus kaubaautost või veokist ning sel päeval oli väga tugev tuul, mis mõjutas teel püsimist. Kaebaja palub otsuse muutmata jätmisel võtta seda kui kiirmenetlust, st juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algaks 25.05.2015.

Kaebaja kohtuistungist osa võtta ei soovinud.

3. Kohtuväline menetleja esitas 22.05.2015 kirjaliku arvamuse esitatud kaebuse kohta, milles leiab, et otsuse muutmiseks alused kaebuses toodud põhjendustel puuduvad.

Kiiruspiirangud on kehtestatud liiklusohutuse tagamiseks ning juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Samuti ei kohusta LS § 15 juhtima mootorsõidukit maksimaalse lubatud sõidukiirusega, vaid juht peab LS § 50 lg-st 3 tulenevalt kohandama oma kiiruse olukorrale vastavaks.

Karistuse mõistmisel lähtus kohtuväline menetleja taoliste rikkumiste taunitavusest, rikkumise võimalikest tagajärgedest. Samuti on lähtutud Riigikohtu suunistest ning arvestatud isiku süüd. süüdlase isikut ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuvälise menetleja hinnangul näitab isiku suhtumist liiklusreeglitesse ja õiguskorda see, et kaebaja juhtis asulasisesel teel mootorsõidukit kiirusega 82 +/- 3 km/h, olles teadlik, et teda on neli kuud varem samaliigilise väärteo eest karistatud. Kuigi väärteoasjas raskendavaid asjaolusid ei ole, on isiku süü keskmine, kuid süüd oluliselt suurendavaks asjaoluks on rikkumise koht. Lisakaristuse kohaldamine on vajalik nii erikui ka üldpreventiivsetel kaalutlustel.

Kohtuväline menetleja nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused

4. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 2302,15,005300 materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §- le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.

5. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses.

Asjaolu, et V.S ületas asulasisesel teel lubatud sõidukiirust, on tõendatud kaebaja enda ütlustega, samuti muude kogutud materjalidega. Kaebaja on menetlusaluse isikuna tunnistanud, et ületas kiirust umbes 20 km/h. Kaebaja poolt toimepandut tõendab lisaks isiku enda ütlustele veel helija videosalvestus, mis asendab kiirusmõõturi kasutamise protokolli ning millest nähtub, et politsei poolt kasutatud seadme lugem 50 km/h teelõigul oli 81-82 km/h ning sellest tulenevalt ületas kaebaja mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 29 km/h.

LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest, samuti on tal sama paragrahvi lõikest 3 tulenevalt kohustus kohandada oma sõiduki kiirus olukorrale vastavaks ning ta ei tohi ületada lubatud kiirust. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga ning peab asjakohatuteks kaebaja õigustusi, justkui pidanuks ta kiirust lisama kaubaautost või veokist möödudes tugeva külgtuule pärast, et mitte libiseda autode alla.

Esmalt märgib kohus, et kaebaja ütlused ei ole kooskõlas videosalvestiselt nähtuga. Nimelt nähtub salvestiselt, et kaebaja ei möödunud mõõtmise ajal, s.o ajavahemikul 15:45:34 – 15:45:50 ühestki kaubikust, ent sõitis sellest hoolimata kiirusega 81-82 km/h. Seega on meelevaldne oletada, et lubatud sõidukiirusega sõites võinuks V.S poolt juhitav mootorratas kaotada tuule tõttu juhitavuse ning libiseda teel liikunud mootorsõiduki alla.

Teiseks juhib kohus kaebaja tähelepanu sellele, et keegi ei ole teda jõuga mootorratta peale pannud ega sõitma sundinud. LS § 50 lg-st 1 tulenevalt peab juht järgima lubatud sõidukiirust ning sama seaduse § 15 lg 1 p-st 2 on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 km/h. V.S märgib, et ka hommikul oli tal sarnane situatsioon, kus kortermajast möödumisel tabas teda suur külgtuul ning ta oleks peaaegu kukkunud. Seega kui kaebajal oli juba samal päeval võimalus veenduda, et mootorrattaga sõitmine ei ole ilmastikutingimuste tõttu ohutu, siis pidanuks ta loobuma sõiduki kasutamisest. Kohtu hinnangul ei saa asulasisesel teel kihutamist õigustada tugeva tuule vm halbade ilmastikuoludega.

Eeltoodust tulenevalt on V.S poolt lubatud sõidukiiruse ületamine asulasisesel teel, s.o LS § 15 lg 1 p 2 sätestatud rikkumine tõendatud kohtuvälises menetluses kogutud materjalidega, samuti on tema tegu õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi.

6. LS § 227 lg 2 võimaldab süüdlast lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–

40 kilomeetrit tunnis karistada rahatrahviga kuni 100 päevamäära või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuueks kuuks. Lisakaristusena on LS § 227 lg 5 p 1 järgi võimalik võtta rikkujalt sõiduki juhtimise õigus ühest kuust kuni kolme kuuni. Kohtuväline menetleja on V.S-ile toimepandu eest määranud karistuseks rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o sanktsiooni keskmises määras ning võtnud lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse üheks kuuks.

Kohus leiab, et ehkki kaebaja oma tegu puhtsüdamlikult kahetseb, on tema süüd suurendavaks asjaoluks see, et isik ületas lubatud sõidukiirust asulasisesel teel ning see toimus päevasel ajal, mil liiklus on tihe. Sellise rikkumisega lõi ta ohu mitte ainult enda, vaid paljude kaasliiklejate elule ja tervisele.

Kaebaja oma käitumisega on näidanud, et ta suhtub liiklusreeglitesse ükskõikselt ning mõistetav karistus peab aitama tal oma hinnanguid ümber kujundada. Kohus rõhutab, et piirkiirusel on põhjus. Kui kaebaja soovib edaspidigi mootorsõiduki juhina liikluses osaleda, tuleb tal oma käitumist oluliselt muuta ning liigelda viisil, mis oleks turvaline nii iseendale kui ka teistele kaasliiklejatele.

Mis puudutab mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist, siis kohtuväline menetleja on põhjendatult arvestanud sellega, et isikul on juba samalaadse teo eest kehtiv karistus, kuid see ei ole mõjutanud teda uuesti taolise teo toimepanemisest hoiduma. Seega peab uue teo eest mõistetav karistus olema rangem ning see ei tohi olla süüdlasele võimalikult mugav kanda, vaid peab teda panema tõsiselt mõtlema ja vajalikke järeldusi tegema. Karistuse eesmärgiks peab olema hoida V.S uute väärtegude toimepanemisest ning seoses sellega tuleb tal taluda teatud kitsendusi.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

7. Mis puudutab mõistetud juhtimisõiguse äravõtmise aja algust, siis tulenevalt V™S § 201 lgst 1 pööratakse karistus täitmisele pärast selle jõustumist. Seega kui kaebaja ei soovi kasutada edasikaebeõigust, jõustub juhtimisõiguse äravõtmine 8-ndal päeval pärast kohtuotsuse kättesaamist.

Otsuse tegemisel juhindub kohus V™S §-dest 132 p 1, 133, 134.

Külli Iisop Kohtunik