2-13-5137/77 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Iko Nõmm, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. mai 2015, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-5137

Tsiviilasi

Tuuleveski KÜ hagi MK ja TK vastu solidaarselt võla

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20. veebruari 2014 otsus

Kaebuse esitajad ja

kaebuste liigid

Tuuleveski KÜ apellatsioonkaebus

MK ja TK apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

05. mai 2015, avalik kohtuistung

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

Tuuleveski KÜ apellatsioonkaebuse hind 3388,19 eurot

MK ja TK apellatsioonkaebuse hind 1366,34 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Tuuleveski KÜ (registrikood 80102186), seaduslik

esindaja Edgar Salin

Kostja I: MK (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja II: TK (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostjate lepinguline esindaja Marge Juur, nõustaja MK

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 20. veebruari 2014 otsus tühistada osaliselt hagi rahuldamata

jäetud osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus.

2. Kohtuotsuse resolutsiooniks lugeda:

2.1.Hagi rahuldada osaliselt.

2.2.Välja mõista MK-lt ja TK-lt solidaarselt võlg 3703,73 eurot Tuuleveski KÜ

kasuks, millest põhivõlg on 2980,54 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivisevõlg seisuga 31.10.2013 on 723,19 eurot ning alates 01.11.2013 viivis

0,05% päevas kuni põhivõla (2980,54 euro) tasumiseni.

3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Tuuleveski KÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. MK ja TK apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

6. Taotlused protokolli parandamiseks rahuldada osaliselt. Protokolli esimese lk alt

16 real tuleb asendada tsiviilasja number 2-13-5137 õige numbriga 2-10-60547.

Protokolli teise lk ülevalt teisel real tuleb asendada sõna euro sõnaga krooni ja alt

11 real korteri number 16 õige numbriga 15. Muus osas jätta taotlused

rahuldamata.

7. Tagastada

Tuuleveski

KÜ-le

protokolli

parandamise

taotlusele

lisatud

dokumendid.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 7% ulatuses hageja

Tuuleveski KÜ kanda ja 93% ulatuses solidaarselt kostjate MK ja TK kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tuuleveski KÜ esitas 31.01.2013 Harju Maakohtule hagi MK ja TK vastu, paludes

kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõla 2049,61 eurot ja viivise 448,67 eurot.

Samuti palus hageja kostjatelt välja mõista viivise 0,07% päevas tasumata põhivõlalt

alates 01.01.2013 kuni põhivõla tasumiseni.

2. Hageja suurendas 25.11.2013 nõuet ja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista

ajavahemiku 01.12.2009-31.10.2013 eest põhivõla 2980,54 eurot ja viivise 31.10.2013

seisuga 1012,46 eurot. Samuti palus hageja kostjatelt välja mõista viivise 0,07% päevas

tasumata põhivõlalt alates 01.11.2013 kuni põhivõla tasumiseni.

3. Hagiavalduse kohaselt on kostjad Tallinnas XXXXXXX XXX XX-X asuva

korteriomandi omanikud alates 2012. a. XXXXXXX XXX XX asuvat elamut haldab

Tuuleveski KÜ. Korteri eelmised omanikud ja hiljem kostjad ei ole alates 2009.a täitnud

nõuetekohaselt kommunaalteenuste ja majandamiskulude tasumise kohustust.

Korteriühistu põhikirja p-st 4.2.8 tulenevalt on hagejal õigus nõuda viivist 0,07 %

päevas.

Kostjate vastuväited

4. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjad on kokku leppinud, et korteriühistu liikmeks on

kostja I. Kuna kostja II ei ole korteriühistu liige, siis ei vastuta ta majandamiskulude ja

kommunaalteenuste tasumise eest.

5. Hageja ei ole tõendanud, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud

selles ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Hageja ei ole tõendanud, et kostjatele

esitatud arvetel olevad summad on arvutatud kostjatele kuuluva eluruumi ja

korteriühistu kõigi liikmete elu- ja mitteeluruumide summaarse suuruse suhtarvu kaudu.

Teada ei ole ka nõudeperioodi kõikide majandamiskulude summasid.

6. Põhikirja kohaselt jaotatakse kulud korteriomanike vahel pindalapõhiselt. Selgusetu on,

miks kuni 2012.a olid arvestuse aluseks korterite üldpinnad, mis olid kajastatud korteri

erastamise müügilepingutes. Korteriühistu põhikiri ei näe ette kulude jaotust erastamise

müügilepingute järgi.

7. 22.09.2011 sõlmisid hageja ja korteri endine omanik MK tsiviilasjas nr 2-10-60547

kohtuliku kompromissi, mille järgi kohustus hageja ühe kuu jooksul pärast korteris

tehtavate keskkütte renoveerimistööde lõpetamist tegema elamu keskkütte kulude

jaotuse ümberarvestuse kogu eelneva (alates 2007.a september) perioodi eest, mil

korteris keskküte ei toiminud samaväärselt teiste korterite keskküttega. Hageja tegi

tasaarvestuse põhjendamatult väikeses summas. Hageja ümberarvestus ei ole

kontrollitav. Hageja ei ole selgitanud, kui suur oli tegelikult köetava pinna suurus ega

põhjendanud, kuidas ümberarvestatud summa vastab kohtumäärusele.

8. Viivise määr on 0,05% päevas, mitte 0,07 % päevas. Põhikirja p 4.3.1 järgi toimub

viivise nõudmine juhatuse otsusega. Hageja ei ole juhatuse otsust esitanud, mistõttu on

viivise nõudmine alusetu. Lisaks loobus hageja tsiviilasjas nr 2-10-60547 sõlmitud

kompromissis kõigist MK-le esitatud viivisenõuetest.

Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused

9. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjatelt solidaarselt välja 1366,34 eurot

hageja kasuks. Menetluskulud jättis kohus 68% ulatuses hageja kanda ja 32% ulatuses

solidaarselt kostjate kanda.

10. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on kostjad alates 09.07.2012 XXXXXXX

XXX XX-X asuva korteriomandi ühisomanikud. Majandamiskulude tasumise

kohustuse puhul tuleb korteriühistu liikmete kindlaksmääramisel lähtuda KÜS § 5 lg-s

1 sätestatud üldreeglist, mille kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik korteriomanditeks

jagatud kinnisasja korteriomanikud, st kõik korteriomandi kaasomanikud (Riigikohtu

lahend nr 3-2-1-124-10 p 19). Kostja II vastutab korteriomandi ühisomanikuna

majandamiskulude tasumise eest korteriühistu ees.

11. Hageja

arvete

järgi

jagunevad

osutatud

teenused

majandamiskuludeks

ja

kommunaalkuludeks. 11.09.2013 istungil antud selgitustest nähtub, et kostjad

vaidlustavad arvetest seda osa, mille aluseks on ruutmeetripõhine arvestus.

12. Hageja esitatud arvete kohaselt koosnevad majandamiskulud halduskuludest,

remondifondist, maamaksust, kindlustusest, mõõtjate püsikulust ning arve nr 1206-

10061 järgi ka avariikulust.

13. Kuna mõõtjate püsikulu on arvestatud korteripõhiselt ning kostjad on vaidlustanud

üksnes ruutmeetripõhise majandamiskulude arvestuse, siis selle kulu osas vaidlus

puudub ning kohus loeb mõõtjate püsikulu ajavahemikul 01.12.2009-31.10.2013 kokku

summas 27,66 eurot põhjendatuks.

14. Ülejäänud majandamiskulud on arvestatud ruutmeetripõhiselt. Hageja selgituste

kohaselt arvestati kuni 2011.a lõpuni majandamiskulusid lähtuvalt korterite üldpinnast

erastamisel (st kostjate korteri puhul 72,10 m²) ning alates 2012.a kinnistusraamatusse

kantud korterite üldpinna järgi. Korteri üldpinna suuruse määramisel on õige lähtuda

kinnistusraamatu andmetest, st kostjate korteri puhul 73,90 m²). Kuna enne 2012.a

lähtuti arvete esitamisel väiksemast üldpinnast, siis ei ole hageja arvestanud

majandamiskulusid kostjate kahjuks.

15. Kostjad ei ole halduskulude ja remondifondi tariifide suurust vaidlustanud.

Ajavahemikul 01.12.2009-31.10.2013 esitatud arvetel olevad halduskulud ja

remondikulud kokku summas 3463,11 eurot on põhjendatud.

16. Kostjad ei esitanud maamaksu nõudele sisulisi vastuväiteid. Maamaks on jaotatud

ruutmeetripõhiselt ja ruutmeetripõhist arvestust ei ole tehtud kostjate kahjuks. Seega on

ajavahemikul 01.12.2009-31.10.2013 esitatud arvetel märgitud maamaks kogusummas

54,06 eurot põhjendatud.

17. Maja kindlustusmakse ja avariikulu kandmise kohta ei ole hageja tõendeid esitanud.

Seega ei ole hagi kindlustusmakse ja avariikulu osas põhjendatud.

18. Majandamiskulude eest ajavahemikul 01.12.2009-31.10.2013 esitatud arved on

põhjendatud 3544,83 euro ulatuses.

19. Ajavahemikul

01.12.2009-31.10.2013

esitatud

arvete

kohaselt

koosnevad

kommunaalkulud küttekuludest, prügiveokulust, üldelektri kulust, üldvee kulust, vee ja

kanalisatsiooni kulust ning tsirkulatsiooni kulust. Kuna kostjad on vaidlustanud arvetest

seda osa, mille aluseks on ruutmeetripõhine arvestus, siis prügiveokulude,

tsirkulatsioonikulu ning vee- ja kanalisatsiooni osas vaidlus puudub. Nimelt käib

prügiveokulu arvestus inimese kohta, tsirkulatsioonikulu arvestus korteripõhiselt ning

vee- ja kanalisatsiooniarvestus kuupmeetripõhiselt. Seega on ajavahemikul 01.12.2009-

31.10.2013 prügiveokulu kokku 60,71 eurot, tsirkulatsioonikulu kokku 48,07 eurot ning

vee- ja kanalisatsioonikulu kokku 194,94 eurot põhjendatud kulud.

20. Ülejäänud hageja poolt esitatud arvetel nähtuvate kommunaalkulude (s.o küttekulu,

üldelektri kulu ja üldvee kulu) arvestuse aluseks on ruutmeetripõhine arvestus.

Tulenevalt KÜS §-st 15¹ on hageja kohustus tõendada, kui suured olid tervikuna

korteriühistu kommunaalkulud selles ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse.

Samuti on hageja kohustus ära näidata ja tõendada, kuidas jagunevad kulud

korteriomanike vahel ehk kuidas on saadud summa, mida kostjad peavad vastavalt oma

korteriomandi suurusele maksma.

21. Hageja on esitanud kulude jaotused korterite vahel nelja kuu kohta, s.o 2010.a

veebruari, 2011.a mai, 2012.a veebruari ning 2012.a novembri kohta. Samuti on hageja

esitanud arvutuskäigu, kuidas on eelmärgitud nelja kuu kohta kulude jaotus tehtud. Selle

kohta aga, kui suured olid korteriühistu kulud tervikuna, on hageja nelja kuu osas

esitanud arved üksnes osaliselt – ainult 2010.a veebruari küttekulu kohta. Eelmärgitud

nelja kuu osas ei ole hageja esitanud arveid selle kohta, kui suur oli korteriühistu

üldelektri ja üldvee kulu. Samuti ei ole hageja esitanud arveid 2011.a mai, 2012.a

veebruari ja 2012.a novembri küttekulu kohta.

22. Hageja ei ole selgitanud kütte, üldelektri ja üldvee kulude osas ülejäänud kuude kohta

perioodil 01.12.2009-31.10.2013, kui suur on kulude kogusuurus ja kuidas on kulud

korteriomanike vahel jaotatud. Sellest tulenevalt ei ole võimalik kontrollida kostjatele

esitatud arvete õigsust. Samuti on nende kuude kohta olulises osas esitamata arved,

mida teenusepakkujad on esitanud korteriühistule. Seega on põhjendatud hageja nõue

2010.a veebruari kütte eest suurusega 123,15 eurot. Ülejäänud osas ei ole hageja nõue

kütte, üldelektri ja üldvee eest põhjendatud.

23. Kommunaalkulude eest ajavahemikul 01.12.2009-31.10.2013 esitatud arved on

põhjendatud 426,87 euro ulatuses. Kokku (majandamiskulud + kommunaalkulud) on

ajavahemikul 01.12.2009-31.10.2013 esitatud arved põhjendatud 3971,70 euro ulatuses

(3544,83 + 426,87).

24. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et

kostjad on ajavahemikul 01.12.2009-31.10.2013 esitatud arvete alusel tasunud kokku

1879,94 eurot. Samuti on hageja teinud küttekulude ümberarvestuse summas 725,42

eurot, mille võrra on vähendanud võlga. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja

kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1366,34 eurot (3971,70 – 1879,94 – 725,42).

25. Hageja on palunud välja mõista ka sissenõutavaks muutunud viivise 31.10.2013 seisuga

1012,46 eurot ning viivise 0,07 % päevas põhivõlalt alates 01.11.2013 kuni põhivõla

tasumiseni. Kostjad on vaielnud vastu nii viivisenõudele kui ka viivisemäärale.

26. Ebaõige on kostjate väide, et viivise määr on 0,05 % päevas. Hageja põhikirjast nähtub,

et viivise määr on 0,07 % päevas (p 4.2.8). Samuti nähtub põhikirjast, et see on

kinnitatud 01.12.2011 üldkoosoleku otsusega. 01.12.2011 üldkoosoleku protokollist

selgub, et sellel üldkoosolekul võeti vastu põhikirja uus redaktsioon. Seega on viivise

määraks 0,07 % päevas.

27. Samas ei ole hageja tõendanud viivise nõudeõigust. Kuigi VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt

võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivist, on korteriühistu põhikirjas seatud viivise nõudmisele täiendavad tingimused.

Tulenevalt hageja põhikirja p-st 4.3.1 saab korteriühistu liikmelt nõuda viivist üksnes

juhatuse otsuse alusel. Põhikirja p-dest 7.3.4 ja 7.3.5 selgub, et juhatuse otsused

võetakse vastu koosolekul lihthäälteenamusega ja koosolekud protokollitakse. Kohtule

ei ole esitatud korteriühistu juhatuse otsust, millest nähtuks kostjatelt viivise nõudmise

otsustamine. Seega ei ole viivise väljamõistmine kostjatelt põhjendatud.

28. Kostjad on tuginenud võlgnevuse tasumisest keeldumisel ka sellele, et hageja ei ole

täitnud tsiviilasjas nr 2-10-60547 MK-ga sõlmitud kompromissi, mis kinnitati Harju

Maakohtu 22.09.2011 määrusega. Viidatud kompromissis võttis hageja endale

kohustuse teha elamu keskkütte kulude jaotuse ümberarvestuse kogu eelneva (alates

september 2007.a) perioodi eest, mil MK korteris keskküte ei toiminud samaväärselt

teiste korterite keskküttega. Korteriühistu pidi vähendama eelneva perioodi eest MK-lt

enamnõutud summa võrra temale esitatud rahalisi nõudeid. Hageja on teinud

küttekulude ümberarvestuse summas 725,42 eurot, mille võrra on vähendatud võlga.

Kostjad on küll väitnud, et ümberarvestuse summa on põhjendamatult väike, kuid ei ole

seda tõendanud. Samuti ei ole kostjad sellega seonduvalt esitanud tasaarvestusavaldust.

Seega ei saa kompromissi väidetav mittetäitmine olla aluseks kohustuse täitmisest

keeldumisele kostjate poolt.

Hageja apellatsioonkaebus

29. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata ja

teha tühistatud osas uus, millega hagi rahuldada.

30. Maakohus jättis hagi kindlustusmakse 38,44 euro ja avariikulude 1,40 euro

väljamõistmise osas ebaõigesti rahuldamata. Kostjad ei esitanud nendele nõuetele

sisulisi vastuväiteid, mistõttu on need nõuded omaksvõetud. Kindlustusmakse ja

avariikulud on jaotatud ruutmeetripõhiselt ning kostjate vastuväited olid vaid üldpinna

suuruse, mitte kululiikide kohta. Kindlustusmakse ja avariikulud - kokku 39,84 eurot

tuleb kostjatelt välja mõista.

31. Kohus leidis ebaõigesti, et hageja ei esitanud arveid mai 2011.a, veebruari 2012.a ja

novembri 2012.a küttekulude kohta ja jättis hagi selles osas rahuldamata. Hageja esitas

selle kohta arved ja maksekorraldused. Seega on hageja küttekulude nõue põhjendatud

107,24 euro ulatuses (48,45+45,27+13,52) ja tuleb kostjatelt välja mõista.

32. Kohus leidis ka ebaõigesti, et eelnimetatud kuude ja 2010.a veebruari osas ei esitanud

hageja arveid korteriühistu üldelektri ja üldvee kulu kohta. Firmade arved ja

maksekorraldused üldelektri ja üldvee arvete tasumise kohta eelmärgitud nelja kuu osas

on kohtule esitatud ja võetud tõenditena toimikusse. Seega tuleb nõue üldvee eest 7,59

eurot (2,16+1,05+2,38+2,0) ja üldelektri eest 1,55 eurot (-0,29+0,24+1,01+0,59)

rahuldada ja kostjatelt välja mõista kokku 9,14 eurot.

33. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et kohus ei saa kontrollida küttekulude nõuet

ajavahemiku 01.12.2009-31.10.2013 kohta (v.a veebruar 2010.a), kuna teenusepakkuja

arveid ei ole kohtule esitatud. Vastavalt korteriühistu 01.12.2011 üldkoosoleku otsusele

hakati kütet arvestama kombineeritult mõõtjapõhiselt ja ruutmeetrite järgi. Küttekulude

summa jagatakse 40% ulatuses kõigi korterite köetava pinna ruutmeetrite vahel ja

ülejäänud 60% summast jagatakse mõõdikute alusel. Küttekulud detsembri 2011.a eest

tasumiseks esitati jaanuari 2012.a arvetel. Kõikidele liikmetele saadetakse e-posti teel

igakuiselt küttekulude arvestus. Küttekulusid ajavahemikus 01.01.2012-31.10.2013 ei

ole arvestatud ruutmeetripõhiselt ja kostjad neid ei vaidlustanud. Seega on küttekulude

nõue ajavahemiku 01.01.2012-31.10.2013 eest – kokku 402,81 eurot põhjendatud ja

tuleb kostjatelt välja mõista.

34. Kostjad esitasid vastuväited ainult küttekulude ümberarvestuse osas tulenevalt

tsiviilasjas nr 2-10-60547 sõlmitud kompromissist ja üldpinna suuruse arvestuse osas.

Hagejal ei ole kohustust tõendada küttekulusid vaidlustamata osas. Kuna osa

küttekulude arvestusi tehti kostjate kasuks väiksema üldpinnal järgi, ei saa kompromissi

väidetav mittetäitmine olla aluseks kohustuse täimisest keeldumisele kostjate poolt.

Seega on küttekulude nõue ajavahemiku 01.12.2009-31.12.2011 kohta summas

1344,62 eurot põhjendatud ja tuleb kostjatelt välja mõista.

35. Hageja esitas nõude põhjendamiseks kululiigid koos jaotusega korterite vahel nelja kuu

kohta eesmärgiga selgitada, milliste kululiikide jaotust kostjad vaidlustavad, et esitada

täiendavaid tõendeid ainult vaidlustatavate summade kohta. Nii hageja ka toimis. Kogu

vaidlusaluse perioodi kohta tõendite esitamine on hagejale liiga koormav ja kulukas.

36. Kohus leidis ebaõigesti, et hageja ei ole tõendanud viivise nõudeõigust. Hageja

põhikirja p 4.3.1 ei saa lugeda täiendavaks tingimuseks viivise nõudmise õigusele.

Viidatud punkt on selgitava iseloomuga ja seda tuleb vaadata ning tõlgendada koos

põhikirja p-ga 4.2.8, mille kohaselt tuleb maksete mittetähtaegsel tasumisel maksta

tasumata summalt iga viivitatud päeva eest viivist 0,07% päevas. Viivise nõudeõigus

tuleneb KÜS § 7 lg-st 4. Kui viivise nõudeõigus tuleneb otseselt seadusest, siis ei ole

eraldi juhatuse otsust vaja. Seega on viivisenõue seisuga 31.10.2013 põhjendatud.

Kostjate apellatsioonkaebus

37. Kostjad paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi rahuldati hagi ja jäeti

menetluskulud osaliselt kostjate kanda ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta

hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

38. Kohus tõlgendas KÜS § 5 lg-t 5 ebaõigesti. TK ei ole korteriühistu liige. KÜS eelnõu

seletuskiri viitab selle sätte osas majandamisele (s.h majandamiskulude kandmisele),

mistõttu on meelevaldne kohtu tõlgendus, et normis sooviti reguleerida vaid liikmete

hääleõigust. Kostjad sõlmisid kokkuleppe, et KÜ liige on MK ja hageja on seda

aktsepteerinud, kuna on esitanud arved vaid temale.

39. Korteriühistu põhikiri sätestab kohustused oma liikmetele, sh majandamiskulude

tasumise kohustused. Põhikirja p-s 3.4 on sätestatud, et kaasomandi korral tekib

liikmelisus kaasomanike kirjaliku avalduse alusel ja ühistu liikmeks saab üks

kaasomanikest. Kohus ei ole seda tõendit hinnanud. Kuna hageja ei ole TK-le arveid

esitanud, ei saanud ta rikkuda ka arve maksmise kohustust. TK ei saa olla käesolevas

tsiviilasjas kostjaks.

40. Kohus tegi majandamiskulude arvestuse ebakorrektselt, lugedes vääralt põhjendatuks

summa, mis ei tulene tõenditest. Õige on mõõtjate püsikulu 27,66 eurot. Haldus- ja

remondikulude summa 3463,11 eurot ei ole õige. Õige arvestus halduskulude osas on

järgmine: detsember 2009.a - jaanuar 2011.a (14 kuud, nõue ühe kuu eest 237,95

krooni) 237,95x14=3331,30 krooni (212,91 eurot); veebruar 2011.a - detsember 2011.a

(11 kuud, nõue ühe kuu eest 15,21 eurot) 15,21x11=167,31 eurot; jaanuar 2012.a -

september 2012.a (9 kuud, nõue ühe kuu eest 18,48 eurot) 18,48x9=166,32 eurot;

oktoober 2012.a - oktoober 2013.a (13 kuud, nõue ühe kuu eest 19,21 eurot)

19,21x13=249,73 eurot, kokku 212,91+167,31+166,32+249,73=796,27 eurot.

41. Õige arvestus remondikulude osas on järgmine: detsember 2009.a – august 2010.a

(9 kuud, nõue ühe kuu eest 360,50 krooni) 360,50x9=3244,50 krooni; september -

november 2010.a (3 kuud, nõue ühe kuu eest 504,70 krooni) 504,70x3=1514,10 krooni;

detsember 2010.a 576,80 krooni; jaanuar 2011.a 721,00 krooni. Kokku

3244,50+1514,10+576,80+721,00=6056,40 krooni (387,07 eurot). Veebruar 2011.a –

november – detsember 2011.a (2 kuud, nõue ühe kuu eest 69,22 eurot) 69,22x2=138,44

eurot; jaanuar 2012.a - oktoober 2013.a (22 kuud, nõue ühe kuu eest 70,94 eurot)

70,94x22=1560,68 eurot. Kokku 387,07+486,72+138,44+1560,68=2572,91 eurot.

42. Seega on halduskulude ja remondifondi kulude nõuded 796,27+2572,91=3369,18

eurot. Erinevus kohtuotsuses näidatuga on 3463,11-3369,18=93,93 eurot.

43. Maamaksu tasumise nõue 54,06 eurot ei ole tõendatud. Hageja ei esitanud tõendeid,

milline oli KÜ maamaksu tasumise kohustus 2009., 2010. ja 2011. a. Samuti ei esitanud

hageja tõendit ega selgitust, kuidas maamaks jaotati, s.t kuidas arvestati kostjatele

maamaksu summad.

44. Hageja ei täitnud kohtu nõuet ega selgitanud, kuidas toimub majandamiskulude ja

kommunaalkulude jaotus korteriomanike vahel. Samuti ei esitanud hageja kohtule

kulude kandmist kinnitavaid tõendeid. Sellest tulenevalt ei saanud kohus kontrollida

arvete õigsust ja hagi oleks tulnud jätta rahuldamata. Muu hulgas ei esitanud hageja

tõendeid selle kohta, kui suur oli kogu ühistu üksikute kuude kulu ja kuidas jaotati

korterite vahel prügiveo kulu (60,71 eurot), vee- ja kanalisatsioonikulu (194,94 eurot)

ning tsirkulatsioonikulu (48,07 eurot).

45. Küttekulu nõue 2010.a veebruari eest summas 123,15 eurot ei ole põhjendatud. Hageja

esitas 2010.a veebruarikuu kütte arve summas 47 655,35 krooni ja näitas ka kostjate

nõude suuruse 1926,90 krooni. Hageja ei näidanud, kui mitme korteriomandite

ruutmeetri vahel on soojuse tarnija nõue jaotatud ja kuidas saadi kostjatele esitatud

nõude suurus. Hageja ei tõendanud, et 2010.a veebruarikuu küttekulu jaotati

korteriühistu liikmete vahel ühistu põhikirjas sätestatud korras. Elamus kuulub üks pind

ka korteriühistule ja vastavalt KÜS § 5 lg-le 4 ei loeta korteriühistut sellisel juhul ühistu

liikmeks. Ebaselgeks jääb, milliseid elu- ja mitteeluruumi pindasid peab hageja

korteriühistu liikmetele kuuluvateks ja kuidas ta kulusid liikmete vahel jagab.

46. Kostjad on hagejale tasunud 1879,94 eurot ja 17,48 eurot, kuid viimast summat hageja

ei kajastanud.

47. Kohus jättis viivise õigesti välja mõistmata. Samas leidis kohus ebaõigesti, et põhikirja

p 4.2.8 järgi on viivisemäär 0,07% päevas, mis on kinnitatud 01.12.2011 üldkoosoleku

otsusega. Kõik muudatused, mis viidatud koosolekul põhikirja sisse viia sooviti,

otsustati eraldi punktidena, tekstina välja tuues ja pandi hääletusele. Ka 01.12.2011

üldkoosoleku protokolli 2. lehel kajastub, et otsustati muuta põhikirja p 3.5, 4.1.9, 7.1.6,

7.4.10 ja 7.6.4. Viivisemäära p 4.2.8 loetelus ei sisaldu ja seega ei soovitud seda muuta.

Viivis on põhikirjas kehtivalt sätestatud 30.06.2008 üldkoosolekul määras 0,05%

päevas.

48. Kohus luges alusetult põhjendatuks küttekulude ümberarvestuse summas 725,42 eurot.

Tulenevalt tsiviilasjas nr 2-10-60547 tehtud määrusest oli hagejal kohustus teha

küttekulude ümberarvestus. Hageja koostatud arvestus ei ole tõendatud ega kontrollitav.

Ümberarvestuse tabelis ei kajastunud kostjate korteri köetava pinna suurus 16,9 m2,

vaid 58,3 m2. Korteriühistu 25.01.2012 juhatuse koosoleku protokollis on märgitud

ümberarvestuse periood - november 2009.a – mai 2011.a summas 725,42 eurot, kuid

tabelis kajastub periood september 2009.a – juuni 2011.a summas 725,42 eurot.

Tsiviilasjas nr 2-10-2011 tehtud määruse kohaselt tuli hagejal koostada kogu elamu

keskkütte kulude jaotuse ümberarvestus alates septembrist 2007. Küttekulude

ümberarvestus ei ole õige, kuid kostjad ei saa seda tõendada, kuna nad ei tea arvestuse

aluseks võetud kostjate korteri pindala suurust, milliste kuludokumentide alusel on

saadud küttekulu, kui suur on tervikuna elamu küttekulu ja köetavad pinnad ning kuidas

need jagunesid. Ümberarvestuse summa oleks pidanud olema suurem.

49. Kostjad ei pidanud esitama küttekulude ümberarvestusega seonduvalt tasaarvestuse

avaldust. Ümberarvestuse tegemine oli hageja kohustus.

Vastused apellatsioonkaebustele

50. Pooled vaidlevad teineteise kaebustele vastu ja paluvad jätta need rahuldamata ning

menetluskulud vastaspoole kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

51. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada

osaliselt välja mõistmata põhivõla ja viivise osas ning menetluskulude jaotuse osas.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse ja jaotab teisiti menetluskulud. Hageja

apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ja kostjate apellatsioonkaebus jätta

rahuldamata.

52. Kostjad on alates 09.07.2012 XXXXXXX XXX XX-X asuva korteriomandi

ühisomanikud. Maakohus leidis õigesti, et TK vastutab KÜS § 5 lg 1 järgi koos MK-ga

korteriühistu majandamiskulude tasumise eest. Ringkonnakohus ei korda selles osas

maakohtu otsuse põhjendusi.

53. Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtu seisukohtaga, et viivise määr on

01.12.2011 üldkoosoleku otsusega kinnitatud põhikirja p 4.2.8 järgi 0,07% päevas.

Kohtule koos hagiavaldusega esitatud põhikirja lõpus on märge, et see on kinnitatud

01.12.2011 üldkoosoleku otsusega (I kd lk 7-14). 01.12.2011 üldkoosoleku protokollist

nähtub, et koosolekul otsustati muuta põhikirja p-te 3.5, 4.1.9, 7.1.6, 7.4.10 ja 7.6.4

(I kd lk 101-104). Kuna varem kehtinud, st 30.06.2008 kinnitatud põhikirja p-s 4.2.8 oli

määratud viivise määraks 0,05% päevas ja seda punkti 01.12.2011 üldkoosolekul ei

muudetud, jäi uue põhikirja redaktsiooni vastuvõtmisel kehtima viivise määr 0,05%

võlasummalt päevas (I kd lk 109).

54. Ringkonnakohus ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, nagu puuduks hagejal viivise

nõudmise õigus seetõttu, et põhikirja p 4.3.1 järgi saab korteriühistu liikmelt nõuda

viivist juhatuse otsuse alusel, kuid kohtule ei ole vastavat otsust esitatud. Viivise

nõudmise õigus tuleneb KÜS § 7 lg-st 4 ja põhikirja p-st 4.2.8 ning otsust viivise

nõudmise kohta ei pea kirjalikult vormistama. Kohtumenetluses esindab hagejat

juhatuse liige E.Salin, kellel on selleks põhikirja p 7.3.11 järgi pädevus. Juhatuse otsuse

olemasolu tuleb seetõttu eeldada.

55. Ringkonnakohus kogus uusi tõendeid kostjate võlgnevuse kindlakstegemiseks ning

kontrollib kostjate võla suuruse arvete ja nende aluseks olnud algdokumentide järgi üle.

Võla kindlakstegemisel arvestab ringkonnakohus kostjate selgitusega 05.05.2015

istungil, et nad on alati tasunud üldvee, üldelektri, prügiveo, maamaksu ja mõõtjate

püsikulude eest. Kostjate väitel tasusid nad muude kulude eest suvalisi summasid tunde

järgi ja ringkonnakohus kontrollib võla olemasolu ja suurust nende maksete osas.

Kostjate poolt tasutud summasid arvestab kohus hageja konto väljavõtete järgi.

56. Halduskulu, remondifondi makseid ja küttekulu on hageja arvestanud kuni 2011.a

lõpuni tegelikust väiksema kostjate korteri üldpinna - 72,10 m² järgi. Õige korteri

üldpind on kinnistusraamatu järgi 73,90 m². Kinnistusraamatu järgi arvestati

korteriomandite pinna suurust arvestuste koostamisel ja arvete esitamisel alates 2012.a

algusest.

57. Halduskulude tariifid on kinnitatud korteriühistu üldkoosolekute otsustega järgmiselt:

3,30 krooni/m² 27.11.2008 otsusega, 0,250 eurot/m² 13.12.2011 otsusega ja 0,260

eurot/m² 10.09.2012 otsusega. Remondifondi makseks kinnitati 27.11.2008 otsusega 5

krooni/m², alates 19.05.2010 üldkoosoleku otsusest muutus see järgmiselt: alates

01.09.2010 7 krooni/m², alates 01.12.2010 8 krooni/m², alates 01.01.2011 10 krooni/m²,

alates 01.02.2011 0,75 eurot/m² ja alates 01.11.2011 0,96 eurot/m².

 14.12.2009 arvel nr 0912-10061 on arvestatud kuumakse 2181 krooni, millest

kostjad tasusid 733,50 krooni. Oma selgituste kohaselt tasusid kostjad prügiveo eest

26,90 krooni, maamaksu 141,05 krooni ja üldelektri eest 50,20 krooni.

Halduskulude eest oleks tulnud arve järgi tasuda 237,95 krooni, remondifondi kulu

360,50 krooni, vee- ja kanalisatsiooni eest 164,35 krooni ja küttekulu 1223,30

krooni. Nendest halduskulude ja remondifondi maksed on arvestatud üldkoosoleku

otsustega määratud tariifide järgi ja kostjad pidid neid tasuma vastavalt 237,95

krooni ja 360,50 krooni. Kütte ning vee- ja kanalisatsiooni eest on hageja teenuse

osutajatele tasunud ja hageja on tõendanud summade jaotamise korteriomanike

vahel (maksekorraldused 2009.a kohta I lisaköide, arved ja kulude jaotus

kohtutoimiku II kd lk 180jj). Kostjate võlgnevus on 1447,50 krooni.

 13.01.2010 arve nr 1001-10061 kuumakse oli 2232,90 krooni, millest kostjad

tasusid 1226,95 krooni. Kostjad tasusid maamaksu 141,05 krooni, prügiveo eest

27,40 krooni, üldelektri eest 35,20 krooni ja üldvee eest 10,60 krooni – kokku

214,25 krooni. Halduskulude, remondifondi ja kütte eest oleks tulnud tasuda arve

järgi vastavalt 237,95 krooni, 360,50 krooni ja 1420,20 krooni. Halduskulu ja

remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifide järgi ja kostjatel tuli tasuda

neid vastavalt 237,95 krooni ja 360,50 krooni. Hageja poolt kütte eest teenuse

osutajale tasumine on tõendatud ja kohtule on esitatud arvestus, kuidas jagunes tasu

korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 1005,95 krooni.

 11.02.2010 arve nr 1002-10061 kuumakse oli 2735 krooni, millest kostjad tasusid

1370,20 krooni. Kostjad tasusid prügiveo eest 26,40 krooni, üldelekteri eest 37,20

krooni ja üldvee eest 15,80 krooni – kokku 214,25 krooni. Halduskulude,

remondifondi, kütte ning vee ja kanalisatsiooni eest oleks tulnud tasuda arve järgi

vastavalt 237,95 krooni, 360,50 krooni,1926,90 krooni ja 130,25 krooni. Halduskulu

ja remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Kütte ning vee ja

kanalisatsiooni eest on hageja teenuste osutajatele tasunud ja tõendanud vastavate

kulude jaotamise korteriomanike vahel (arved ja jaotised 2010.a kohta VI lisaköide,

maksekorraldused I lisaköide). Kostjate võlg on 1365 krooni (87,24 eurot).

 12.03.2010 arve nr 1003-10061 kuumakse on 2827,40 krooni, millest kostjad

tasusid 1500,75 krooni. Kostjad tasusid prügiveo eest 24,85 krooni, üldelektri eest

21,65 krooni ja maamaksu 141,05 krooni. Halduskulu ja remondifondi maksed on

arvestatud määratud tariifide järgi. Kütte ning vee ja kanalisatsiooni eest on hageja

teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastavate kulude jaotamise

korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 1326,65 krooni (84,79 eurot).

 13.04.2010 arve nr 1004-10061 kuumakse on 2044,50 krooni, millest kostjad

tasusid 1033,90 krooni. Kostjad tasusid prügiveo eest 31,80 krooni, üldelektri eest

36,90 krooni ja üldvee eest 27,70 krooni. Halduskulu ja remondifondi maksed on

arvestatud määratud tariifide järgi. Kütte ning vee ja kanalisatsiooni eest on hageja

teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastavate kulude jaotamise

korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 1010,60 krooni (64,58 eurot).

 11.05.2010 arve nr 1005-10061 kuumakse on 1554,20 krooni, millest kostjad on

tasunud 758,05 krooni. Kostjad tasusid prügiveo eest 26,45 krooni, üldelektri eest

29,90 krooni ja üldvee eest 26,30 krooni. Halduskulu ja remondifondi maksed on

arvestatud määratud tariifide järgi. Kütte ning vee ja kanalisatsiooni eest on hageja

teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastavate kulude jaotamise

korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 796,15 krooni (50,88 eurot).

 08.06.2010 arve nr 1006-10061 kuumakse on 890,75 krooni, millest kostjad tasusid

407,50 krooni. Kostjad tasusid prügiveo eest 30,35 krooni ja üldelektri eest 16,45

krooni. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifide järgi.

Kütte eest on hageja teenuste osutajale tasunud ja tõendanud vastava kulu jaotamise

korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 483,25 krooni (30,89 eurot).

 09.07.2010 arve nr 1007-10061 kuumakse on 780,35 krooni, millest kostjad tasusid

282,65 krooni. Kostjad tasusid prügiveo eest 25,70 krooni, üldelektri eest 19,40

krooni ja üldvee eest 6,55 krooni. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud

määratud tariifide järgi. Vee ja kanalisatsiooni eest on hageja teenuste osutajale

tasunud ning tõendanud vastava kulu jaotamise korteriomanike vahel. Kostjate võlg

on 497,70 krooni (31,80 eurot).

 06.08.2010 arve nr 1008-10061 kuumakse on 757,95 krooni, millest kostjad tasusid

325,35 krooni. Kostjad tasusid prügiveo eest 25,35 krooni, üldelektri eest 4,85

krooni ja üldvee eest 31,60 krooni. Halduskulu ja remondifondi maksed on

arvestatud määratud tariifide järgi. Vee ja kanalisatsiooni eest on hageja teenuste

osutajale tasunud ning tõendanud vastava kulu jaotamise korteriomanike vahel.

Kostjate võlg on 432,60 krooni (27,65 eurot).

 14.09.2010 arve nr 1009-10061 kuumakse on 1073,75 krooni, millest kostjad

tasusid 428,30 krooni. Kostjad tasusid maamaksu 141,05 krooni, prügiveo eest

26,60 krooni, üldelektri eest 15,15 krooni ja üldvee eest 14,50 krooni. Halduskulu

ja remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Vee ja

kanalisatsiooni eest on hageja teenuste osutajale tasunud ning tõendanud vastava

kulu jaotamise korteriomanike vahel. Samuti on tõendatud kindlustusmakse

tasumine Swedbank Varakindlustuse AS-le ja selle jaotamine. Kostjate võlg on

645,45 krooni (41,25 eurot).

 14.10.2010 arve nr 1010-10061 kuumakse on 1254,50 krooni, millest kostjad ei

tasunud midagi. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud

tariifide järgi. Kütte, vee ja kanalisatsiooni, prügiveo, üldelektri ja üldvee eest on

hageja teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastavate kulude jaotamise

korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 1254,50 krooni (80,18 eurot).

 13.11.2010 arve nr 1011-10061 kuumakse on 1755,45 krooni. Kostjad tasusid

1291,30 krooni. Arvel näidatud halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud

määratud tariifide järgi. Kütte, vee ja kanalisatsiooni, prügiveo, üldelektri ja üldvee

eest on hageja teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastavate kulude

jaotamise korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 464,15 krooni (29,66 eurot).

 14.12.2010 arve nr 1012-10061 kuumakse oli 2066,70 krooni, millest kostjad

tasusid 661 krooni. Kostjad tasusid prügiveo eest 43,15 krooni, üldelektri eest 56,95

krooni ja üldvee eest 7,05 krooni. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud

määratud tariifide järgi. Kütte eest on hageja teenuste osutajale tasunud ja tõendanud

vastava kulu jaotamise korteriomanike vahel. Samuti on tõendatud kindlustusmakse

tasumine Swedbank Varakindlustuse AS-le ja selle jaotamine. Kostjate võlg on

1405,70 krooni (89,84 eurot).

 17.01.2011 arve nr 1101-10061 kuumakse on 3142,55 krooni (200,85 eurot), millest

kostjad tasusid 51,94 eurot. Kostjad tasusid prügiveo eest 41 krooni, üldelektri eest

54,45 krooni ja üldvee eest 20,55 krooni. Halduskulu ja remondifondi maksed on

arvestatud määratud tariifide järgi. Kütte ning vee ja kanalisatsiooni eest on hageja

teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastavate kulude jaotamise

korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 148,91 eurot.

 18.02.2011 arve nr 1102-10061 kuumakse on 196,44 eurot, millest kostjad tasusid

46,22 eurot. Kostjad tasusid prügiveo eest 2,60 eurot ja üldelektri eest 3,39 eurot.

Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Kütte

ning vee ja kanalisatsiooni eest on hageja teenuste osutajatele tasunud ning

tõendanud vastavate kulude jaotamise korteriomanike vahel. Samuti on tõendatud

kindlustusmakse tasumine Swedbank Varakindlustuse AS-le ja selle jaotamine

(arved ja jaotised 2011.a kohta VI lisaköide, maksekorraldused II ja III lisaköide).

Kostjate võlg on 150,22 eurot.

 11.03.2011 arve nr 1103-10061 kuumakse on 193,53 eurot, millest kostjad tasusid

50,14 eurot. Kostjad tasusid maamaksu 2,96 eurot, prügiveo eest 1,67 eurot,

üldelektri eest 3,61 eurot ja üldvee eest 0,58 eurot. Halduskulu ja remondifondi

maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Kütte, vee ja kanalisatsiooni eest on

hageja teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastava kulu jaotamise

korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 143,39 eurot.

 15.04.2011 arve nr 1104-10061 kuumakse on 165,20 eurot, millest kostjad tasusid

39,89 eurot. Kostjad tasusid maamaksu 1,51 eurot, prügiveo eest 1,63 eurot,

üldelektri eest 2,52 eurot ja üldvee eest 1,15 eurot. Halduskulu ja remondifondi

maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Kütte, vee ja kanalisatsiooni eest on

hageja teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastava kulu jaotamise

korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 125,31 eurot.

 12.05.2011 arve nr 1105-10061 kuumakse on 141,10 eurot, millest kostjad tasusid

45,32 eurot. Kostjad tasusid maamaksu 13,55 eurot, prügiveo eest 6,23 eurot ja

üldelektri eest 2,16 eurot. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud

määratud tariifide järgi. Kütte, vee ja kanalisatsiooni eest on hageja teenuste

osutajatele tasunud ning tõendanud vastava kulu jaotamise korteriomanike vahel.

Kostjate võlg on 95,78 eurot.

 14.06.2011 arve nr 1106-10061 kuumakse on 101,15 eurot, millest kostjad tasusid

22,79 eurot. Kostjad tasusid prügiveo eest 1,53 eurot, üldelektri eest 0,87 eurot ja

üldvee eest 0,94 eurot. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud

tariifide järgi. Kütte ning vee ja kanalisatsiooni eest on hageja teenuste osutajatele

tasunud ning tõendanud vastavate kulude jaotamise korteriomanike vahel. Samuti

on tõendatud kindlustusmakse tasumine Swedbank Varakindlustuse AS-le ja selle

jaotamine. Kostjate võlg on 78,36 eurot.

 14.07.2011 arve nr 1107-10061 kuumakse on 76,47 eurot, millest kostjad tasusid

17,78 eurot. Kostjad tasusid prügiveo eest 1,59 eurot ja üldvee eest 2,38 eurot.

Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Vee ja

kanalisatsiooni eest on hageja teenuste osutajale tasunud ning tõendanud vastava

kulu jaotamise korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 58,69 eurot.

 16.08.2011 arve nr 1108-10061 kuumakse on 78,45 eurot, millest kostjad tasusid

19,76 eurot. Kostjad tasusid prügiveo eest 0,99 eurot ja üldelektri eest 3,17 eurot.

Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Vee ja

kanalisatsiooni eest on hageja teenuste osutajale tasunud ning tõendanud vastava

kulu jaotamise korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 58,69 eurot.

 19.09.2011 arve nr 1109-10061 kuumakse on 79,30 eurot, millest kostjad tasusid

20,61 eurot. Kostjad tasusid prügiveo eest 1,10 eurot ja üldelektri eest 1,15 eurot.

Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Vee ja

kanalisatsiooni eest on hageja teenuste osutajale tasunud ning tõendanud vastava

kulu jaotamise korteriomanike vahel. Samuti on tõendatud kindlustusmakse

tasumine Swedbank Varakindlustuse AS-le ja selle jaotamine. Kostjate võlg on

58,69 eurot.

 13.10.2011 arve nr 1110-10061 kuumakse on 76,72 eurot, millest kostjad tasusid

18,03 eurot. Kostjad tasusid prügiveo eest 0,97 eurot, üldelektri eest 1,01 eurot ja

üldvee eest 1,30 eurot. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud

tariifide järgi. Vee ja kanalisatsiooni eest on hageja teenuste osutajatele tasunud ning

tõendanud vastavate kulude jaotamise korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 58,69

eurot.

 16.11.2011 arve nr 1111-10061 kuumakse on 131,98 eurot, millest kostjad tasusid

58,15 eurot. Kostjad tasusid prügiveo eest 0,98 eurot, üldelektri eest 4,40 eurot ja

üldvee eest 2,09 eurot. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud

tariifide järgi. Kütte, vee ja kanalisatsiooni eest on hageja teenuste osutajatele

tasunud ning tõendanud vastava kulu jaotamise korteriomanike vahel. Samuti on

tõendatud kindlustusmakse tasumine Swedbank Varakindlustuse AS-le ja selle

jaotamine. Kostjate võlg on 73,83 eurot.

 15.12.2011 arve nr 1112-10061 kuumakse on 132,46 eurot, millest kostjad tasusid

58,63 eurot. Kostjad tasusid prügiveo eest 0,84 eurot, üldelektri eest 4,40 eurot ja

üldvee eest 1,08 eurot. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud

tariifide järgi. Kütte ning vee ja kanalisatsiooni eest on hageja teenuste osutajatele

tasunud ning tõendanud vastavate kulude jaotamise korteriomanike vahel. Kostjate

võlg on 73,83 eurot.

 17.01.2012 arve nr 1201-10061 kuumakse on 128,35 eurot. Kostjad jätsid arve täies

ulatuses tasumata. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud

tariifide järgi. Mõõtjate püsikulu suurus on määratud õigesti. Kütte, vee ja

kanalisatsiooni, prügiveo, üldelektri ja üldvee eest on hageja teenuste osutajatele

tasunud ning tõendanud vastavate kulude jaotamise korteriomanike vahel. Kostjate

võlg on 128,35 eurot.

 16.02.2012 arvel nr 1202-10061 arvestati ümberarvestus tsiviilasjas nr 2-10-60547

sõlmitud kompromissi alusel 725,42 euro suuruses, kostjatele tasumiseks summat ei

määratud ja koostati miinusarve 581,88 euro suuruses (arved ja jaotised 2012.a

kohta VI lisaköide, maksekorraldused III lisaköide). Ülejäänud osas arvestati

ümberarvestuse summa varasema võla katteks Kostjad tasusid 2012.a veebruaris

114,64 eurot.

 13.03.2012 arve nr 1203-10061 kuumakse on 153,33 eurot, millest kostjad tasusid

74,71 eurot. Kostjad tasusid mõõtjate püsikulu 1,69 eurot, prügiveo eest 0,80 eurot,

üldelektri eest 1,18 eurot ja üldvee eest 0,44 eurot. Halduskulu ja remondifondi

maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Kütte, vee ja kanalisatsiooni eest on

hageja teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastava kulu jaotamise

korteriomanike vahel. Samuti on tõendatud kindlustusmakse tasumine Swedbank

Varakindlustuse AS-le ja selle jaotamine. Kostjate võlg on 78,62 eurot.

 13.04.2012 arve nr 1204-10061 kuumakse on 127,06 eurot, millest kostjad tasusid

48,44 eurot. Kostjad tasusid mõõtjate püsikulu 1,69 eurot, prügiveo eest 0,99 eurot,

üldelektri eest 1,26 eurot ja üldvee eest 0,30 eurot. Halduskulu ja remondifondi

maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Kütte, vee ja kanalisatsiooni eest on

hageja teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastava kulu jaotamise

korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 78,62 eurot.

 14.05.2012 arve nr 1205-10061 kuumakse on 113,46 eurot, millest kostjad tasusid

34,84 eurot. Kostjad tasusid mõõtjate püsikulu 1,69 eurot, prügiveo eest 0,83 eurot,

üldelektri eest 1,11 eurot ja üldvee eest 0,59 eurot. Halduskulu ja remondifondi

maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Kütte, vee ja kanalisatsiooni eest on

hageja teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastava kulu jaotamise

korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 78,62 eurot.

 14.06.2012 arve nr 1206-10061 kuumakse on 109,62 eurot, millest kostjad tasusid

31 eurot. Põhjendatud on ühekordne avariikulu (arve ja akt kohtutoimiku II kd

189,190, kajastatud kuu jaotises). Kostjad tasusid mõõtjate püsikulu 1,69 eurot,

prügiveo eest 0,86 eurot, üldelektri eest 1,85 eurot ja üldvee eest 0,67 eurot.

Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Kütte,

vee ja kanalisatsiooni eest on hageja teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud

vastava kulu jaotamise korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 78,62 eurot.

 13.07.2012 arve nr 1207-10061 kuumakse on 99,55 eurot, millest kostjad tasusid

14,73 eurot. Kostjad tasusid mõõtjate püsikulu 0,50 eurot ja prügiveo eest 0,76

eurot, Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud tariifide järgi.

Tsirkulatsiooni kulu ning vee ja kanalisatsiooni eest on hageja teenuste osutajatele

tasunud ning tõendanud vastava kulu jaotamise korteriomanike vahel. Kostjate võlg

on 84,27 eurot.

 15.08.2012 arve nr 1208-10061 kuumakse on 101,35 eurot, millest kostjad tasusid

17,45 eurot. Kostjad tasusid mõõtjate püsikulu 0,50 eurot, prügiveo eest 0,82 eurot,

üldelektri eest 0,67 eurot ja üldvee eest 1,34 eurot. Halduskulu ja remondifondi

maksed on arvestatud määratud tariifi järgi. Tsirkulatsiooni kulu ning vee ja

kanalisatsiooni eest on hageja teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastava

kulu jaotamise korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 83,90 eurot.

 13.09.2012 arve nr 1209-10061 kuumakse on 104,28 eurot. Kostjad jätsid arve täies

ulatuses tasumata. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud

tariifide järgi. Mõõtjate püsikulu suurus on määratud õigesti. Tsirkulatsiooni kulu,

vee ja kanalisatsiooni, prügiveo, üldelektri ja üldvee eest on hageja teenuste

osutajatele tasunud ning tõendanud vastavate kulude jaotamise korteriomanike

vahel. Samuti on tõendatud kindlustusmakse tasumine Swedbank Varakindlustuse

AS-le ja selle jaotamine. Kostjate võlg on 104,28 eurot.

 16.10.2012 arve nr 1210-10061 kuumakse on 100,65 eurot, millest kostjad tasusid

36,76 eurot. Kostjad tasusid mõõtjate püsikulu 0,50 eurot, prügiveo eest 0,78 eurot

ja üldelektri eest 0,83 eurot. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud

määratud tariifide järgi. Tsirkulatsiooni kulu ning vee ja kanalisatsiooni eest on

hageja teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastava kulu jaotamise

korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 63,89 eurot.

 13.11.2012 arve nr 1211-10061 kuumakse on 111,24 eurot. Kostjad jätsid arve täies

ulatuses tasumata. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud

tariifide järgi. Mõõtjate püsikulu suurus on määratud õigesti. Kütte, vee ja

kanalisatsiooni, prügiveo, üldelektri ja üldvee eest on hageja teenuste osutajatele

tasunud ning tõendanud vastavate kulude jaotamise korteriomanike vahel. Kostjate

võlg on 111,24 eurot.

 13.12.2012 arve nr 1212-10061 kuumakse on 117,76 eurot, millest kostjad tasusid

70,03 eurot. Kostjad tasusid mõõtjate püsikulu 1,69 eurot, prügiveo eest 0,88 eurot,

üldelektri eest 1,12 eurot ja üldvee eest 0,67 eurot. Halduskulu ja remondifondi

maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Kütte ning vee ja kanalisatsiooni eest

on hageja teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastava kulu jaotamise

korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 47,73 eurot.

 14.01.2013 arve nr 1301-10061 kuumakse on 134,28 eurot, millest kostjad tasusid

54,93 eurot. Kostjad tasusid mõõtjate püsikulu 1,69 eurot, prügiveo eest 0,84 eurot,

üldelektri eest 1,17 eurot ja üldvee eest 0,64 eurot. Halduskulu ja remondifondi

maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Kütte ning vee ja kanalisatsiooni eest

on hageja teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastava kulu jaotamise

korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 79,35 eurot.

 14.02.2013 arve nr 1302-10061 kuumakse on 144,13 eurot, millest kostjad tasusid

64,78 eurot. Kostjad tasusid mõõtjate püsikulu 1,69 eurot, prügiveo eest 1,24 eurot,

üldelektri eest 1,24 eurot ja üldvee eest 0,03 eurot. Halduskulu ja remondifondi

maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Kütte ning vee ja kanalisatsiooni eest

on hageja teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastava kulu jaotamise

korteriomanike

vahel

(arved

ja

jaotised

2012.a

kohta

VII

lisaköide,

maksekorraldused IV ja V lisaköide). Kostjate võlg on 79,35 eurot.

 14.03.2013 arve nr 1303-10061 kuumakse oli 134,51 eurot. Kostjad jätsid arve täies

ulatuses tasumata. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud

tariifide järgi. Mõõtjate püsikulu suurus on määratud õigesti. Kütte, vee ja

kanalisatsiooni, prügiveo, üldelektri ja üldvee eest on hageja teenuste osutajatele

tasunud ning tõendanud vastavate kulude jaotamise korteriomanike vahel. Kostjate

võlg on 134,51 eurot.

 15.04.2013 arve nr 1304-10061 kuumakse oli 139,90 eurot, millest kostjad tasusid

115,79 eurot. Kostjad tasusid mõõtjate püsikulu 1,69 eurot, prügiveo eest 0,79 eurot

ja üldelektri eest 1,09 eurot. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud

määratud tariifide järgi. Kütte ning vee ja kanalisatsiooni eest on hageja teenuste

osutajatele tasunud ning tõendanud vastava kulu jaotamise korteriomanike vahel.

Kostjate võlg on 24,11 eurot.

 15.05.2013 arve nr 1305-10061 kuumakse oli 117,44 eurot, millest kostjad tasusid

38,09 eurot. Kostjad tasusid mõõtjate püsikulu 1,69 eurot, prügiveo eest 0,86 eurot,

üldelektri eest 1,01 eurot ja üldvee eest 0,37 eurot. Halduskulu ja remondifondi

maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Kütte ning vee ja kanalisatsiooni eest

on hageja teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastava kulu jaotamise

korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 79,35 eurot.

 12.06.2013 arve nr 1306-10061 kuumakse oli 103,93 eurot, millest kostjad tasusid

24,58 eurot. Kostjad tasusid mõõtjate püsikulu 1,69 eurot, prügiveo eest 1,06 eurot,

üldelektri eest 0,82 eurot ja üldvee eest 1,32 eurot. Halduskulu ja remondifondi

maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Kütte ning vee ja kanalisatsiooni eest

on hageja teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastava kulu jaotamise

korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 79,35 eurot.

 15.07.2013 arve nr 1307-10061 kuumakse oli 102,29 eurot, millest kostjad tasusid

16,59 eurot. Kostjad tasusid mõõtjate püsikulu 0,50 eurot, prügiveo eest 0,79 eurot

ja üldelektri eest 1,73 eurot. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud

määratud tariifide järgi. Tsirkulatsiooni kulu ning vee ja kanalisatsiooni eest on

hageja teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastava kulu jaotamise

korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 85,70 eurot.

 13.08.2013 arve nr 1308-10061 kuumakse oli 102,67 eurot, millest kostjad tasusid

16,47 eurot. Kostjad tasusid mõõtjate püsikulu 0,50 eurot, prügiveo eest 0,89 eurot,

üldelektri eest 0,65 eurot ja üldvee eest 0,19 eurot. Halduskulu ja remondifondi

maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Tsirkulatsiooni kulu ning vee ja

kanalisatsiooni eest on hageja teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastava

kulu jaotamise korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 86,20 eurot.

 13.09.2013 arve nr 1309-10061 kuumakse oli 102,38 eurot, millest kostjad tasusid

16,48 eurot. Kostjad tasusid mõõtjate püsikulu 0,50 eurot, prügiveo eest 0,90 eurot,

üldelektri eest 0,75 eurot ja üldvee eest 0,09 eurot. Halduskulu ja remondifondi

maksed on arvestatud määratud tariifide järgi. Tsirkulatsiooni kulu ning vee ja

kanalisatsiooni eest on hageja teenuste osutajatele tasunud ning tõendanud vastava

kulu jaotamise korteriomanike vahel. Kostjate võlg on 85,90 eurot.

 15.10.2013 arve nr 1310-10061 kuumakse on 104,47 eurot, mille kostjad jätsid täies

ulatuses tasumata. Halduskulu ja remondifondi maksed on arvestatud määratud

tariifide järgi. Mõõtjate püsikulu suurus on määratud õigesti. Tsirkulatsiooni kulu,

vee ja kanalisatsiooni, prügiveo, üldelektri ja üldvee eest on hageja teenuste

osutajatele tasunud ning tõendanud vastavate kulude jaotamise korteriomanike

vahel. Kostjate võlg on 104,47 eurot.

58. Käesoleva asja lahendamisel ei arvesta kohus kostjate väidet, et hageja oleks pidanud

tegema küttekulude ümberarvestuse suuremas summas. Kostjad ei ole välja toonud,

millises summas oleks tulnud nende arvates ümberarvestus teha ja nad ei esitanud

sellekohast tasaarvestusavaldust. Maakohus leidis õigesti, et kompromissi väidetav

mittetäitmine ei saa olla aluseks kohustuse täitmisest keeldumisele kostjate poolt.

59. Seisuga 31.10.2013 on kostjate põhivõlgnevus 2980,54 eurot. Viivisevõlga arvestas

hageja alates 2011.a septembrist. Ringkonnakohus arvestab hageja arvutatud

viivisevõla ümber põhikirjaga kehtestatud viivisemäära (0,05% päevas) järgi. Kostjate

viivisevõlg on selle arvestuse järgi 31.10.2013 seisuga 723,19 eurot. Seega tuleb

kostjatelt solidaarselt välja mõista 3703,73 eurot, millest põhivõlg on 2980,54 eurot ja

viivisevõlg 723,19 eurot ning TsMS § 367 järgi alates 01.11.2013 viivis 0,05% päevas

kuni põhivõla tasumiseni.

60. Menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 alusel 7% ulatuses hageja kanda

ja 93% ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Menetluskulud määrab kindlaks maakohus

määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).

Taotluste lahendamine

61. Ringkonnakohus rahuldab osaliselt poolte taotlused 05.05.2014 kohtuistungi protokolli

parandamiseks. Protokolli esimese lk alt 16 real tuleb asendada tsiviilasja number 2-13-

5137 õige numbriga 2-10-60547. Protokolli teise lk ülevalt teisel real tuleb asendada

sõna euro sõnaga krooni ja alt 11 real korteri number 16 õige numbriga 15. Muus osas

jätab ringkonnakohus protokolli parandamise taotlused rahuldamata. Protokoll sisaldab

kohasel määral istungil toimunut ning vastab seaduse nõuetele. Protokolli parandamise

taotlused lisatakse protokolli juurde.

62. Ringkonnakohus tagastab hagejale protokolli parandamise taotlusele lisatud

dokumendid. Pärast asja sisulise arutamise lõpetamist ei ole seaduse järgi võimalik

kohtule tõendeid esitada.

Gaida Kivinurm

Iko Nõmm

Ande Tänav

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/