4-15-180/20 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

KO H T UO T S US EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04.05.2015 Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-15-180 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Marina DAVÕDOVITŠ Asja läbivaatamise kuupäev 25.03.2015 Väärteoasi T.F-i väärteoasi Tolliseaduse §73 lg.1 järgi Kaebuse esitaja T.F sünd. xxx, isikukood xxx, xxx Kohtuvälise menetleja esindaja Txxx Pxxx Maksuja Tolliameti jurist Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Maksuja Tollia

meti Ida tollipunkti peainspektor Milvi VÄLJA 31.12.2014 otsus väärteoasjas nr.930014002571 T.F-i karistamise osas Tolliseaduse §73 lg.1 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 200 (kakssada) eurot – jätta muutmata.

T.F-i kaebus jätta rahuldamata.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis v

õimalik tutvuda alates 29.05.2015.

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Maksuja Tolliameti tollikorralduse xxxx Mxxx Gxxxi koostas 02.12.2014

väärteoprotokolli väärteoasjas nr.930014002571 T.F-i kohta järgmises. xxx jalakäijate terminali liiklusriba reisija T.F, kes deklareeris suuliselt tolliametnikule, et tal on 40 sigaretti Parliament Agua Blue, mis olid dokumendi kotis. Reisijat teavitati, et vastavalt seadusele toimub tollikontroll Eestisse sisenemise kordade alusel ja seoses sellega on tal kohustus deklareerida mitmes kord ka kalendrikuus riiki siseneb. Reisija xxx piiriületuse infosüsteemi sissekannete kohaselt oli see reisijale esimene piiriületus kalendrikuu j §41 lg.1, 2 ning ooksul. Tolliseaduse

§42 lg.2, 3 alusel teostati tema pagasi läbivaatus ja isiku läbivaatus üleriiete kompamise teel (reisija isiklike asjade ja reisija läbivaatuse akt nr.14-12.1-

5/00/10694), mille käigus avastati (enne läbivaatuse algust deklareeris isik tolliametnikule suuliselt, et tal on 40 sigaretti) 177 sigaretti Bond Street Blue Selection, mis olid peidetud portfelli välimise tasku voodri vahele ning ei olnud T.F-i poolt piiriületusel mingilgi viisil deklareeritud. Deklareerimata sigaretid ei olnud originaalpakendis, vaid olid lahtiselt pakendatud üheksasse kilekotti. Kinni oli peetud 177 sigaretti Bond Street Blue Selection, mis xxx. Alkoholi-, tubaka-

- ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi tekstis xxx , kütuse ) §57 lg.1

kohaselt vähemalt 18 aasta vanusel reisijal on lubatud kalendrikuu jooksul esmakordsel ja teistkordsel liiduvälisest riigist Eestisse saabumisel mitteärilisel eesmärgil tuua koos temaga liikuvas pagasis aktsiisivabalt kuni 40 sigaretti, 100 sigarillot, 50 sigarit, 50 grammi suitsetamistubakat või 50 grammi närimistubakat.

Toimetades üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri Eestisse 177 sigaretti üle

ATKEAS-s sätestatud maksuvaba koguse, tollikontrollist kõrvale hoidudes ja deklareerimata jättes, pani T.F toime teo, mis on kvalifitseeritav väärteona

Tolliseaduse §73 lg. deklareeritava kauba toimetamine üle Euroopa Liidu

1 alusel, s.o. tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoidudes, selle deklareerimata jättes.

Maksuja Tolliameti Ida tollipunkti peainspektor Milvi Välja 31.12.2014 otsusega nr.930014002571/2 määrati T.F-ile Tolliseaduse §73 lg.1 järgi karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 200 €. Otsuse kohaselt karistust kergendavad asjaolud puudusid ja karistust raskendava asjaoluna arvestas otsuse tegija omakasu, kuna Vene Föderatsioonist tubakatoodete Eesti Vabariiki toimetamisel jäävad maksmata maksud ning sigarettide hind on oluliselt väiksem Eesti Vabariigis legaalselt müüdavate tubakatoodete hinnast. Sama otsusega 177 sigaretti Bond Street Blue Selection konfiskeeriti.

T.F esitas 14.01.2015 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteoasja menetlus lõpetada. Kaebuse kohaselt on kohtuväline menetleja oluliselt rikkunud väärteomenetlusõiguse norme järgmiselt: kohtuvälist menetlust läbiviiv ametnik ei selgitanud menetlusalusele isikule tema õigusi ja kohustusi; menetlusalusele isikule ei tagatud nõuetekohast tõlgi abi; tõlk ei tõlkinud väärteoprotokolli; reisija läbivaatusel rikuti isiku läbivaatuse korda; kuigi menetlusalune isik esitas vastulause, on kohtuvälise menetleja otsuses viide sellele, et vastulauset ei ole esitatud, mistõttu ei ole otsuses ka vastulauses esitatud väiteid arvestatud.

Maakohtu istung

Maakohtu istungil jäi menetlusalune isik T.F oma kaebuse taotluse ja selles toodud väidete juurde. Menetlusalune isik kinnitas, et pani toime väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo ja toimetas 177 sigaretti deklareerimata Eesti

Vabariigi territooriumile. Maakohtu istungil loobus kaebuse esitaja tema poolt taotletud väljakutsutud tunnistajate küsitlemisest. Menetlusalune isik leidis, et tema õigusi väärteomenetluses on rikutud seoses sellega, et talle ei tagatud professionaalset tõlki, mistõttu tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteoasja menetlus lõpetada.

Maakohtu istungil jäi kohtuvälise menetleja esindaja Txxx Pxxxk oma kirjalikus vastuses toodud väidete ja põhjenduste juurde ning palus jätta kaebus rahuldamata.

Kohtuvälise menetleja esindaja loobus maakohtu istungil tunnistaja Uxxx Axx

küsitlemisest.

Tunnistaja Mxxx Gxxx

i ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema T.F-i ei tunne, mingeid suhteid nende vahel ei ole. Tunnistaja oli väärteoprotokolli koostanud ametiisik, kelle kinnituse kohaselt toimus kogu väärteomenetlus vene keeles. Väärteoprotokoll koostati eesti keeles ja selle tutvustamiseks T.F-ile kutsuti kohale tõlk, kes andis allkirja hoiatamise kohta valetõlkimise eest. T.F selle tõlgi tõlkimisega ei nõustunud ja nõudis professionaalset tõlki.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, ära kuulanud menetlusosalised ja tunnistaja, leidis, et T.F-i kaebus rahuldamisele ei kuulu.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud Tolliseaduse §73 lg.1 alusel.

Tolliseaduse §73 lg.1 näeb ette vastutuse deklareeritava kauba või sularaha toimetamise eest üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoides, kauba või sularaha deklareerimata jättes, seda vale tariifse klassifikatsiooniga või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides.

Maksuja Tolliameti poolt koostatud väärteoprotokolli kohaselt toimetas T.F üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri Eestisse 177 sigaretti üle

ATKEAS-s sätestatud maksuvaba koguse, tollikontrollist kõrvale hoidudes ja deklareerimata jättes.

Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik pani nimetatud väärteo toime.

Nagu nähtub 02.12.2014 koostatud väärteoprotokollist, on vastavalt ATKEAS §57 lg.1 lubatud vähemalt 18 aasta vanusel reisijal kalendrikuu jooksul esmakordsel ja teistkordsel liiduvälisest riigist Eestisse saabumisel mitteärilisel eesmärgil tuua koos temaga liikuvas pagasis aktsiisivabalt kuni 40 sigaretti, menetlusalune isik tõi aga

177 sigaretti.

Maakohtu istungil kinnitas menetlusalune isik, et pani väärteoprotokollis sätestatud teo toime ja tõi tõepoolest 177 sigaretti üle piiri. Menetlusalune isik kinnitas ka, et tahtis nimetatud sigaretid koheselt deklareerida ja nende eest tasuda, kuid seda ei võimaldatud.

Menetlusaluse isiku poolt rikkumise toimepanemine on lisaks menetlusaluse isiku enda poolt süü tunnistamisele tõendatud ka Reisija isiklike asjade ja reisija läbivaatuse 02.12.2014 aktiga nr.14-12.1-5/00/10694. Selle kohaselt xxx piiripunkti jalakäijate terminali liiklusriba reisija T.F, kes deklareeris suuliselt tolliametnikule, et tal on 40 sigaretti Parliament Agua Blue, mis olid dokumendi kotis. Reisijat teavitati, et vastavalt seadusele toimub tollikontroll Eestisse sisenemise kordade alusel ja seoses sellega on tal kohustus deklareerida, mitmes kord ta kalendrikuus riiki siseneb. xxx piiriületuse infosüsteemi sissekannete kohaselt oli see reisijale esimene piiriületus kalendrikuu jooksul. Tolliseaduse §41 lg.1, 2 ning §42 lg.2, 3 alusel teostati tema pagasi läbivaatus ja isiku läbivaatus üleriiete kompamise teel (reisija isiklike asjade ja reisija läbivaatuse akt), mille käigus avastati (enne läbivaatuse algust deklareeris isik tolliametnikule suuliselt, et tal on 40 sigaretti) 177 sigaretti Bond Street Blue Selection, mis olid peidetud portfelli välimise tasku voodri vahele ning ei olnud T.F-i poolt piiriületusel mingilgi viisil deklareeritud. Deklareerimata sigaretid ei olnud originaalpakendis, vaid olid lahtiselt pakendatud üheksasse kilekotti. Kinni oli peetud 177 sigaretti Bond Street Blue Selection, mis hoiustati Ida TP laos.

Maakohus peab eelnimetatud Reisija isiklike asjade ja reisija läbivaatuse akti usaldusväärseks tõendiks käesolevas väärteoasjas menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärteo tõendamisel. Rikkumine on tuvastatud vastavalt ettenähtud nõuetele.

Maakohtule esitatud kaebuses ja maakohtu istungil viitas menetlusalune isik menetlusnormide rikkumisele kohtuvälise menetleja poolt ja nimelt – alates väärteoasja menetluse algusest (väärteoprotokolli koostamisest) ei tagatud talle professionaalset tõlki ja tõlgina osales kohtuvälise menetleja ametkonna ametnik.

Väärteoprotokollist nähtub, et menetlustoimingus osales tõlgina Ida tollipunkti vaneminspektor Alxxxr Kxxx, keda oli hoiatatud oma ülesannete täitmisest alusetu keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise eest Karistusseadustiku §318 ja §321 järgi. Axxxr Kxxx on andnud selle kohta, et teda on hoiatatud, ka allkirja.

Menetlusalune isik on oma kaebuses õigesti viidanud Väärteomenetluse seadustiku

§24 lg.2 ja §2 ning K ustiku §161 riminaalmenetluse sead lg.1, mis kohustavad kaasama väärteomenetluses tõlgi, kui menetlusosaline ei valda eesti keelt.

Käesolevas väärteoasjas on tõlgina kaasatud väärteoprotokolli tutvustamisest alates Axxxr xxx

Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §161 lg.3 hoiatatakse vannutamata tõlki, et teadvalt vale tõlkimise eest võib teda karistada kriminaalkorras.

Käesolevas väärteoasjas on tõlgina kaasatud Axxx Kxxx hoiatatud Karistusseadustiku

§318 ja §321 järgi.

Eeltoodu alusel leiab maakohus, et seaduses sätestatud nõuded tõlgi kaasamise, osalemise ja hoiatamise kohta on käesolevas väärteoasjas täidetud.

Menetlusaluse isiku viide sellele, et ta ei soovinud tõlgiks ametnikku, vaid professionaalset tõlki, on ainetu, kuna Kriminaalmenetluse seadustiku §161 ei nõua tõlgilt mingit pädevustunnistust, samuti ei näe nimetatud säte ette, keda peab tõlgina kaasama ja keda ei tohi.

Menetlusalune isik on oma kaebuses viidanud, et tõlk osales vaid formaalselt ja mitte midagi menetlusalusele isikule ei tõlkinud. See kaebuse väide ei ole õige. Menetlusalune isik on omakäeliselt väärteoprotokolli märkinud, et tema ütlused ei ole kirja pandud

päris õigesti. Kuna menetlusaluse isiku ütlused on väärteoprotokolli kantud eesti keeles, saab menetlusaluse isiku omakäelisest märkest teha vaid ühe järelduse – väärteoprotokoll on talle vene keelde tõlgitud. Maakohus märgib, et isegi juhul, kui väärteomenetluses ei oleks väärteoprotokolli koostamisest alates osalenud tõlk, tuleks hinnata, kas tegemist on sellise olulise menetlusnormide rikkumisega, mis viib kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseni. Kuna käesolevas asjas nähtub menetlusaluse isiku omakäelisest märkusest väärteoprotokollis, et nimetatud protokoll on talle tõlgitud ja lisaks sellele osales maakohtu istungil vannutatud tõlk, siis leiab maakohus, et isegi juhul, kui menetlusalune isik leiab, et menetlusnorme on rikutud, on see rikkumine kõrvaldatud kohtumenetluse käigus ja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks alust ei ole (vt. ka Riigikohtu 11.11.2004 otsus kohtuasjas nr.3-1-1- 105-04).

Menetlusalune isik on oma kaebuses viidanud, et talle ei tutvustatud tema õigusi ja kohustusi vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §19. See kaebuse väide ei ole õige.

Väärteoprotokollis on enne väärteo toimepanemise aega, kohta ja lühikirjeldust loetletud punktide kaupa menetlusaluse isiku õigused. Kohe peale seda loetelu on menetlusalune isik oma allkirjaga kinnitanud, et talle on tema õigusi ja kohustusi selgitatud. Igasugused muud tõendid õiguste selgitamise/mitteselgitamise kohta menetlusalusele isikule asja materjalides puuduvad, mistõttu maakohus lähtub väärteoasja arutamisel vaid sellest menetlusaluse isiku poolt omakäeliselt antud allkirjast. Vajadusel oli menetlusalusel isikul võimalus väärteoprotokolli omakäeliselt täiendada märkusega, et õiguseid ja kohustusi ei ole talle tutvustatud või need ei ole talle arusaadavad.

Menetlusalune isik on oma kaebuses viidanud, et kuigi ta on vastulause esitanud, ei ole kohtuvälise menetleja otsuses seda kajastatud ning sellega mittearvestamist põhjendatud. See kaebuse väide on õige. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalune isik on 11.12.2014 kell 13.24 saatnud e-kirjaga vastulause 02.12.2014 koostatud väärteoprotokollile nr.930014002571 ning Maksuja Tolliamet on 11.12.2014 kell 13.29 saatnud menetlusalusele isikule automaatvastuse kirja kättesaamise kohta. Kohtuvälise menetleja kirjalikust vastusest kaebusele nähtub, et tegemist oli kahetsusväärse juhtumiga, mil menetlusalune isik saatis vastulause

Maksuja Tolliameti üldisele meiliaadressile, kust laekuvad kirjad registreeritakse üldises elektroonses infosüsteemis. Kui menetlusalune isik oleks vastulause saatnud otse väärteoprotokollis viidatud selle koostanud ametnikule, oleks vastulause registreeritud õigesti väärteomenetluse portaalis ja see vastulause oleks jõudnud otsuse teinud ametnikuni enne otsuse tegemist. Kuigi selline kohtuvälise menetleja seisukoht on arusaadav, ei saa ühe ametkonna kirjade vastuvõtmist sisemist e-

-

registreerimist-

edastamata jätmist panna süüks menetlusalusele isikule. Kohtuvälise menetleja esindaja tunnistas seda

ja pidas kahetusväärseks ka maakohtu istungil.

Maakohus leiab, et vastulausega mittearvestamine ja selle mittearvestamise põhjendamine ei ole selline oluline menetlusõiguse rikkumine, mis toob kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise. Menetlusalune isik on samadele menetlusnormide rikkumistele viidanud ka oma maakohtule esitatud kaebuses, mistõttu saab maakohus nimetatud rikkumise kõrvaldada.

Menetlusalune isik on oma kaebuses viidanud ka haldusmenetluse raames toimepandud menetlusnormide rikkumistele. Kuna nende rikkumiste tuvastamine ja vaidlustamine ei kuulu maakohtu pädevusse väärteoasja menetluse käigus, jätab maakohus need väited tähelepanuta.

Eeltoodu alusel ja hinnates maakohtus uuritud tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalust isikut oli põhjendatult karistatud Tolliseaduse §73 lg.1 järgi. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik toimetas üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri Eestisse 177 sigaretti üle ATKEAS s sätestatud maksuvaba koguse, tollikontrollist kõrvale -

hoidudes ja deklareerimata jättes, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi.

Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Tolliseaduse §73 lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt karistust kergendavad asjaolud puudusid ja karistust raskendavaks asjaoluks luges kohtuvälise menetleja esindaja omakasu.

Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesolevas väärteoasjas älise menetleja määratud on kohtuv poolt

menetlusalusele isikule rahatrahv tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü Tolliseaduse §73 lg.1 järgi, leiab maakohus, et käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja menetlusalust isikut. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just antud väärteoasjas määratud suurusega karistusega. Maakohus leiab, et rahatrahvi s

uuruse vähendamiseks käesolevas asjas seaduslikku alust ei ole.

Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata.

Vastavalt Karistusseadustiku §83 lg.6 võib väärteo toimepanemise vahendi ning väärteo vahetuks objektiks olnud aine või eseme sama paragrahvi lõigetes 1, 2, 4 sätestatud juhtudel konfiskeerida seaduses ettenähtud korras kohtuväline menetleja.

Vastavalt Karistusseadustiku §83 lg.2 võib seaduses sätestatud juhtudel kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud aine või eseme, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale ja nende konfiskeerimine ei ole seaduse järgi kohustuslik.

Käesolevas väärteoasjas nähtub kohtuvälise menetleja 31.12.2014 otsusest nr.930014002571/2, et 177 sigaretti Bond Street Blue Selection kuuluvad Karistusseadustiku §83 lg.2, 6 alusel konfiskeerimisele.

Maakohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus konfiskeerimise kohaldamise osas tuleb samuti jätta muutmata. Konfiskeerimist on kohaldatud vastavalt seaduses

sätestatud nõuetele.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus T.F-i karistamise osas

Tolliseaduse §73 lg.1 järgi jätta muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne PALMISTE kohtunik