4-15-175/15 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

KO H T UO T S US EESTI VABARIIGI NIMEL LÕPPOSA Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04.05.2015 Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-15-175 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Asja läbivaatamise kuupäev 23.03.2015 Väärteoasi

AS D.E väärteoasi Jäätmeseaduse §120 1 lg.2 järgi -

Kaebuse esitaja AS D.E Registrikood xxxxxx, asukoht xxxx Kaebuse esitaja esindaja Igor SUMAROK Tartu Ülikool, 1996 Kohtuvälise menetleja esindaja Mirjam SELIVERSTOV Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitseinspektor Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Keskkonnainspektsiooni

keskkonnakaitseinspektor

Mirjam

SELIVERSTOVI 29.12.2014 otsus väärteoasjas nr.940014000467 AS D.E karistamise osas Jäätmeseaduse §120 1 lg.2 alusel rahatrahviga summas 130 (ükssada kolmkümmend) - eurot

– jätta muutmata.

AS D.E

kaebus jätta rahuldamata.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis v

õimalik tutvuda alates 29.05.2015.

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitseinspektor Mirjam Seliverstov koostas 26.11.2014 väärteoprotokolli väärteoasjas nr.940014000467 AS D.E kohta selles, et Vitali Burak AS D.E juhatuse liikmena jättis Keskkonnaametile

20.01.2014 esitamata 2013.aasta jäätmealase tegevuse aruande. Seoses eeltooduga rikkus AS D.E juhatuse liige Vitali Burak Jäätmeseaduse §117 lg.1 ja jäätmeloa nr.L.JÄ/318746 nõuet tabelis 3.

AS-le D.E oli väljastatud jäätmeluba nr.L.JÄ/318746 kehtivusega 10.05.2010 – 09.05.2015. Antud jäätmeloa tabelis 3 on ettevõttele seatud nõue esitada jäätmealase tegevuse aastaaruanne aruandlusaastale järgneva aasta 20.jaanuariks. AS

D.E juriidilise isikuna, tegutsedes oma juhatuse kui organi, kaudu, on kohustatud täitma Jäätmeseaduses kehtestatud nõudeid. Vitali Burak AS Au totrans-

Narva juhatuse liikmena, omades ettevõtte juhtimise ja tööde korraldamise õiguspädevust, oleks pidanud hoolsa ja kohusetundliku suhtumise korral edastama AS D.E 2013.aasta jäätmealase tegevuse aruande Keskkonnaametile tähtajaks

20.01.2014. AS-le D.E väljastatud jäätmeloa nr.L.JÄ/318746 nõuetega tutvumine ning aruande esitamine on ettevõttes pädeva isiku kohustus. AS Autotrans- Narva juhatuse liikmena on Vitali Burak pädev isik ning jättes pädeva isikuna täitmata keskkonnaloaga ettevõttele pandud kohustuse, tegutses Vitali Burak AS D.E nimel ja huvides. Sellega pani AS D.E -

toime väärteo Jäätmeseaduse §120 1 lg.2 järgi.

Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitseinspektor Mirjam Seliverstovi 29.12.2014 otsusega väärteoasjas nr.940014000467 määrati AS D.E Jäätmeseaduse

§120 1 lg.2 järgi karistuseks rahatrahv 130 €. -

Otsuse kohaselt õigusvastasust välistavad, süüd välistavad, karistust kergendavad ja raskendavad ning muud asjaolud puudusid.

AS D.E kaitsja Igor Sumarok esitas 13.01.2015 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja menetlus väärteoasjas lõpetada.

Kaebuse kohaselt puudub õiguslik alus AS D.E karistamiseks, kuna viimane ei ole Jäätmeseadust rikkunud. AS D.E arvates puudub tal kohustus aruande esitamiseks, kuna kohtuvälise menetleja poolt koostatud otsuses näidatud perioodil tegeles AS D.E AS Eesti Energia kuuluvate jäätmete vedajana, kelle ülesandeks oli ainult üleantud jäätmesaadetise toimetamine üleandja poolt määratud sihtpunkti ja selle edastamine esialgsel kujul saadetise vastuvõtmiseks volitatud isikule. Kohtuväline menetleja jättis tõendamata, et antud perioodil tegeles AS D.E ohtlike jäätmete vedamisega, aga mitte toimetamisega üleandja poolt määratud sihtpunkti. Seega on jäänud tõendamata, et AS D.E on kohustus aruande esitamiseks ja nimetatud kohustust on rikutud. AS D.E ei ole kohustatud kohtuvälise menetleja poolt koostatud otsuses märgitud aruannet esitama ja kohtuvälise menetleja järeldus seaduse rikkumise kohta on alusetu.

Maakohtu istung

Maakohtu istungil jäi menetlusaluse juriidilise isiku kaitsja Igor Sumarok kaebuse ja selles toodud väidete juurde. Kaitsja märkis, et antud juhul peaks olema tõendatud, et isik tegeles jäätmete käitlemisega, kuid menetluses ei ole selle kohta ühtegi tõendit.

Kohtuvälise menetleja esindaja Mirjam Seliverstov palus maakohtu istungil jätta

kaebus rahuldamata. Esindaja seletas, et ka juhul, kui jäätmeid ei käideldud, oleks ettevõte pidanud esitama nn. null aruande. See on nõudena kirjas nii jäätmeloas kui - ka Jäätmeseaduses. Esindaja seletas ka, et nemad ei vaidlusta ettevõtte väidet selle kohta, et ettevõte ei käidelnud 2013 jäätmeid. Aruanne tuli sellegipoolest esitada.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et AS D.E kaebus rahuldamisele ei kuulu.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele juriidilisele isikule on karistus määratud Jäätmeseaduse §120 1 lg.2 järgi. -

Jäätmeseaduse §120 1 lg.2 näeb ette vastutuse jäätmete käitlemise eest jäätmeloata, - kui luba on nõutav, või loa nõudeid rikkudes, samuti jäätmete nende käitlemiseks õigust omavale isikule üleandmise kohustuse rikkumise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik.

Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune juriidiline isik rikkus Jäätmeseadust ja mil viisil.

Vastavalt Jäätmeseaduse §116 lg.2 on jäätmeluba ja kompleksluba omav isik ning sama seaduse §74 kohaselt registreeritud isik, samuti ohtlike jäätmete tekitaja, välja arvatud kodumajapidamised, kohustatud pidama, võttes arvesse sama seaduse §28 lg.1-1 sätestatut, pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või vaheladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Kui jäätmed antakse üle teisele jäätmekäitlejale, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis-

ja kõrvaldamistoimingute kohta.

Vastavalt Jäätmeseaduse §117 lg.1 esitab sama seaduse §116 lg.2 nimetatud isik vähemalt üks kord aastas Keskkonnaametile oma jäätmealase tegevuse aruande keskkonnaregistrisse kandmiseks.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et Keskkonnaameti peadirektori

28.04.2010 käskkirjaga nr.1-4/.1/137 otsustati anda AS D.E ohtlike jäätmete käitluslitsents nr.0239 viieks aastaks ning sellest litsentsist tulenevate õiguste ja kohustuste realiseerimiseks on AS D.E kohustatud taotlema jäätmeloa.

Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi nr.0239 tabeli 3 alusel on AS D.E kohustatud esitama jäätmealase tegevuse eelmise aasta jäätmearuande Keskkonnaameti Viru regioonile aruandlusaastale järgneva aasta 20.jaanuariks.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et Keskkonnaamet saatis 01.04.2014 kirjaga nr.V 8-1/14/7493-1 jäätmekäitlusalaste aasta aruannete mitte esitanud ettevõtete nimekirja, kus on kirjas ka AS D.E jäätmeloaga nr.JÄ/318746, kes ei ole aastaaruannet tähtajaks esitanud.

Asjaolu, et 2013.aasta kohta ei ole aruannet esitatud, ei ole vaidlustanud ka menetlusaluse juriidilise isiku kaitsja maakohtu istungil. Kaitsja põhjendas maakohtu istungil aruande mitteesitamist samade väidetega, mis olid esitatud kaebuses.

Maakohus leiab, et kaebuse esitaja viited sellele, et aastaaruanne jäeti esitamata seetõttu, et 2013 menetlusalune isik jäätmeid ei käidelnud ning kohtuväline menetleja peab tõendama, et jäätmeid käideldi, on ain Oma väiteid aastaar etud. uande mitteesitamise kohustuse kohta ei ole kaitsja kinnitanud ühegi seaduses sätestatuga, samas kui Jäätmeseadus ja käitluslitsentsi tabel 3 ei näe ette mingeid erandeid aastaaruande esitamisel, s.t. et ka le toimunud, tuleb juhul, kui jäätmekäitlust ei o

esitada vastav aruanne jäätmekäitluse mittetoimumise kohta. Kohtuvälise menetleja esindaja ei vaielnud maakohtu istungil menetlusaluse juriidilise isiku kaitsja väidetele jäätmekäitluse mittetoimumise kohta vastu, vaid seletas, et ka juhul, kui jäätmekäitlust ei toimunud, tuli esitada aruanne. Seega on täiesti arusaamatu kaitsja nõue kohtuvälisele menetlejale esitada tõendeid jäätmekäitluse toimumise kohta.

Eeltoodu alusel ja hinnates maakohtus uuritud tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalust juriidilist isikut on põhjendatult karistatud Jäätmeseaduse §120-1 lg.2 järgi, kuna ta ei esitanud ettenähtud tähtajaks eelneva aasta aruannet jäätmekäitluse toimumise/mittetoimumise kohta. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik ei esitanud aastaaruannet, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse juriidilise isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse juriidilise isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Jäätmeseaduse §120 1 lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 32 000 €. -

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele juriidilisele

isikule karistuseks rahatrahv 130 €.

Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele juriidilisele isikule rahatrahv väga tuntavalt alla sanktsiooni keskmise määra. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse juriidilise isiku süü Jäätmeseaduse §120 1 lg.2 järgi, leiab maakohus, et käesolevas -

väärteoasjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud

Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja menetlusalust juriidilist isikut. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just antud väärteoasjas määratud suurusega karistusega. Maakohus leiab, et rahatrahvi suuruse vähendamiseks käesolevas asjas seaduslikku alust ei ole.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik