3-15-1310/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-15-1310 Määruse kuupäev

29. mai 2015 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla 08.05.2015. a otsuse nr 6-2/573 tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Resolutsioon

1. Tagastada Nikolai Lilitškini kaebus.

2. Vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

3. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruse resolutsiooni punkti 3 peale on õigus esitada määruskaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 252 lg 7).

Asjaolud

1. Nikolai Lilitškin esitas 19.05.2015 Tartu Halduskohtule venekeelse kaebuse Tartu Vangla 08.05.2015. a otsuse nr 6-2/573 tühistamiseks ja märkis, et esitas vanglale 15.05.2015 vaide sama otsuse peale. Kaebaja viitas keelule sooritada vaidlustatud akti alusel toiming tema kartserisse paigutamiseks 15 ööpäevaks, õigusvastasuse tuvastamisele ja kahju hüvitamisele. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse kohaldamist vaidluse läbiviimise ajaks ning riigilõivust vabastamist.

Kohtu seisukoht

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

3. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Eeltoodust tuleneb kaebajale kohustus läbida enne kohtusse pöördumist kohustuslik kohtueelne menetlus tühistamisnõude puhul.

Tartu Vangla vastusest kohtu päringule nähtub, et kaebaja ei ole läbinud Tartu Vangla 08.05.2015. a otsuse nr 6-2/573 tühistamise nõudes kohustuslikku kohtueelset menetlust vastavalt VangS § 11 lg-le 5. Kuna vaide menetlemiseks ette nähtud aeg ei ole möödunud, on kaebaja pöördunud kohtusse ennatlikult. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal on Tartu Vangla 08.05.2015. a otsuse nr 6-2/573 tühistamise nõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, mistõttu ei ole vastav nõue käesoleval hetkel kohtus menetletav.

HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse Tartu Vangla 08.05.2015. a otsuse nr 6-2/573 tühistamise nõude osas selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

Kohus juhib kaebaja tähelepanu HKMS § 43 lg-le 2, mille kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

4. Kaebaja viited õigusvastasuse tuvastamisele ja kahju hüvitamisele seoses Tartu Vangla 08.05.2015. a otsusega nr 6-2/573 on üldsõnalised. Tuvastamisnõudest efektiivsem on vaidlusaluse käskkirja tühistamisnõue, mille osas on vaidemenetlus pooleli. Seega leidub tõhusam vahend kaebaja õiguste kaitseks ning tuvastamisnõude esitamiseks puuduks kaebeõigus tulenevalt HKMS § 45 lg-st 2. Kahju hüvitamise nõue ei oleks lubatav, kuna selles osas on samuti läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Seetõttu kuuluks nii tuvastamiskui ka hüvitamisnõue tagastamisele. Kohus ei pea vajalikuks kaebuse käiguta jätmist ja nõuete täpsustamist, kuna eeltoodud põhjustel ei saaks kohus menetleda tuvastamisega hüvitamisnõuet.

5. Järgnevalt võtab kohus seisukoha riigilõivust vabastamise taotluse ja esialgse õiguskaitse taotluse osas.

6. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (19.01.2015-18.05.2015) laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on ebapiisav. Kohus on seisukohal, et menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Kohus vabastab kaebaja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

7. Kaebaja viitas keelule sooritada vaidlustatud akti alusel toiming tema kartserisse paigutamiseks 15 ööpäevaks. Ühtlasi on kaebaja palunud kohaldada esialgset õiguskaitset. Kohus mõistab kaebaja tahet selliselt, et kaebaja soovib esialgse õiguskaitse korras keelata kartserikaristuse täitmisele pööramise ehk peatada vaidlustatava haldusakti täitmise HKMS § 251 lg 1 p 1 alusel.

Vastavalt HKMS § 249 lg-le 2 võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Kuna vaidemenetlus Tartu Vangla 08.05.2015. a otsusele nr 6-2/573 on pooleli, on õiguskaitse taotluse esitamine lubatav.

8. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

Kohtu hinnangul puudub käesoleval juhul esialgse õiguskaitse kohaldamiseks vajadus, kuna taotlusest ei nähtu, et õiguskaitse kohaldamata jätmisel võiks kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise poolt räägib see, et veenvalt pole põhjendatud ega tõendatud pöördumatult kahjulike tagajärgede ohtu kaebajale.

Esialgse õiguskaitse kohaldamisest keeldumise aluseks oleks kaebuse ilmselge perspektiivitus (vt nt RKHKm 3-3-1-85-04, p 16). Käesolevas menetlusstaadiumis on kaebuse perspektiivikuse hindamine ennatlik, kuna menetletavat kaebust ei ole kohtusse esitatud ning kohus ei pea vajalikuks võtta seisukohta põhivaidluse perspektiivikuse osas ajal, mil vaidemenetlus on pooleli.

Korra ja distsipliini tagamine on oluline vanglas viibivate isikute julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks. Vastavalt VangS § 65 lg-le 6 distsiplinaarkaristust ei täideta, kui seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. Arvestades piiratud tähtaega karistuse täideviimisel, raskendaks vaidlustatud distsiplinaarkaristuse käskkirja peatamine oluliselt vangla julgeoleku tagamist ja võimaldaks haldusakti adressaadil üksnes selle vaidlustamise kaudu teatud juhtudel saavutada haldusakti hilisema täideviimise võimatuse (Riigikohtu 14.11.2012. a otsus haldusasjas 3-3-1-44-12, p 25). Kohus leiab, et pöördumatult kahjulike tagajärgede saabumine ei ole antud asjas tõenäoline ning kaebaja võimalik subjektiivsete õiguste riive kartserikaristuse täitmisele pööramisel ei kaalu üle esialgse õiguskaitse kohaldamisel riivatavaid avalikke huve.

9. Eeltoodud põhjustel jätab kohus esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Muts kohtunik