Legislator Case Law & Legislation
3-15-1275/7 AI generated

3-15-1275/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-15-1275/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

KOHTUMÄÄRUS

Legislator headnote

AI generated

3-15-1275/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: KOHTUMÄÄRUS

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht 29. mai 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-15-1275 Kohtuasi M.J.e kaebus Viru Vangla peale seoses pangakaartide lattu paigutamisega Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON 1. Tagastada M.J.e kaebus. 2. Saata määrus kaebajale teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1. 19.05.2015 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja M.J.e (edaspidi kaebaja) poolt 18.05.2015 koostatud kaebus. Selles ta kurtis, et aprillis 2015 anti Viru Vangla poolt kirjalik korraldus, millega kohustati kinnipeetavaid esitama taotlus pangakaardi lattu paigutamiseks. Kaebaja väitis, et nimetatud korraldus riivab tema õigust enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada ning märkis, et soovib preventiivsel eesmärgil tuvastada korralduse õigusvastasuse ning kui kohus ei saa seda teha, siis plaanib kahjunõude esitamist riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 alusel.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Halduskohtumenetluse seadustiku § 120 lg 1 p 8 kohaselt peab halduskohus kaebuse saamisel kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib halduskohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus või kui kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki.

3. Kaebuse väidetest nähtuvalt pole kaebaja rahul sellega, et vangla on andnud pangakaarti valdavatele kinnipeetavatele korralduse esitada taotlus selle lattu paigutamiseks. Kaebuse väidetest nähtuvalt on tema eesmärgiks otsustada ise selle üle, kas kasutada arvelduste sooritamiseks vanglasisest arvelduskontot või vanglavälist pangakontot ja sellega seotud pangakaarti. Vastava eesmärgi saavutamiseks on ta esitanud tuvastamisnõude. Halduskohtumenetluse seadustiku § § 45 lg 2 lubab niisuguse nõude esitamist üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Haldusakti puhul on selliseks vahendiks asjakohane tühistamiskaebus, toimingu puhul aga kohustamiskaebus või keelamiskaebus. Tuvastamisnõude rahuldamine ei muuda haldusakti või toimingut kehtetuks ja seetõttu ei saa selle abil kõrvaldada haldusakti või toimingu tagajärgi ega oma õigusi reeglina ka taastada või muul moel kaitsta. Kohtupraktikas on küll peetud võimalikuks tuvastamisnõude esitamist kaebaja poolt nimetatud preventiivsel eesmärgil, kuid seejuures on silmas peetud vaid niisugust olukorda, kus haldusorgani ebasoovitava tegevuse kordumiseks on olemas piisavalt kindel oht. Vastav eeldus ei ole täidetud, kui kordumise võimalus on üksnes ebamäärane. Antud juhul on vangla otsustanud kinnipeetavate käes olevad pangakaardid vangistusalastes õigusaktides kinnipeetavate arvelduste kohta sätestatust tulenevalt lattu hoiule võtta ning pole mingit alust arvata, et ta kavatseb need jälle kinnipeetavatele kätte jagada ja siis uue samasuguse korralduse alusel lattu paigutada.

4. Piisavat alust tuvastamisnõude esitamiseks ei saa tuleneda ka kaebaja väitest, et ta plaanib kahjunõude esitamist riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 alusel. Nimetatud säte võimaldab nõuda mittevaralise kahju hüvitamist ainult väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse, sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral ning üksnes haldusorgani süülise käitumise korral. Kuna pangakaartide lattu paigutamise kohta antud korraldusest tulenev mõju ühegi eelnimetatud mittevaralise kahju tekkimise juhu alla ei mahu, ei oleks vastaval kaebusel mingeid edulootusi. Halduskohtumenetluse seadustiku § 45 lg 2 kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

5. Antud juhtumi puhul omab olulist tähendust ka asjaolu, et vaidluse põhjuseks olev pangakaartide lattu paigutamise korraldus rajaneb kaebusele lisatud dokumendist nähtuvalt vangistusseaduse § 44 lg-s 1 ning justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 74 lg-tes 1 ja 3 sätestatul, millised näevad kinnipeetavale ette arvelduste tegemise üksnes läbi tema vanglasisese isikuarve, võimaldavad tal sisseoste teha vaid vanglateenistuse kontrolli all ja lubavad avavanglaosakonna kinnipeetaval sisseostude eest tasumist küll sularahas mitte aga pangakaardiga. Seega ei ole kaebajal esitatud tuvastamisnõude abil kuidagi võimalik saavutada õigust otsustada ise selle üle, kas kasutada arvelduste sooritamiseks vanglasisest arvelduskontot või vanglavälist pangakontot ja sellega seotud pangakaarti.

6. Halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lg-s 1 on kehtestatud, et kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse esitada üksnes siis, kui nõude kohtueelseks lahendamiseks kehtestatud korrast on kinni peetud. Kinnipeetavate kohtusse pöördumise õigusega seotu on reguleeritud vangistusseaduses. Selle § 1’ lg-s 5 kehtestatust tulenevalt võib kinnipeetav ja vahistatu vangla haldusakti või toimingu peale kohtusse pöörduda üksnes tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide vanglale või Justiitsministeeriumile ja see on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud. Viru Vanglast kohtu nõudmise peale saadud vastus kinnitab, et kaebaja pole esitanud kirjalikku pöördumist seoses pangakaartide kohta antud korraldusega. Samuti ei ole ta vaidlustanud vastavas kirjalikus dokumendis märgitud avavanglaosakonna kodukorra punkti 11.6 ega ka kinnipeetava sisseostude tegemist reguleerivat punkti 15. Seetõttu puudub kohtul vajadus teha kaebajale ettepanekut kaebuse muutmiseks.

7. Eeltoodud järeldustel ei ole tuvastamiskaebus ilmselgelt lubatud. Lisaks pole kaebajal selle abil ka kuidagi võimalik saavutada oma eesmärki. Seetõttu ei pea Tartu Halduskohus kaebust menetlusse võtma ning võib selle halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 p 1 ja 2 nimetatud alustel täies ulatuses tagastada. Ühtlasi selgitab kohus, et halduskohtumenetluse seadustiku § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse, kui selleks on olemas alus ja kõik seadusest tulenevad tingimused on täidetud. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane