1-15-4356/4 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht

28. mai 2015. a, Võru kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-15-4356 (15286000098)

Kohtunik

Marju Persidskaja

Kohtuistungi sekretär Merle Vaaks

Kriminaalasi L.K süüdistuses KarS § 424 ja § 423

1 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Riita Serikova

Süüdistatav L.K , isikukood: , Eesti Vabariigi XXX

kodanik; põhiharidus; emakeel: eesti keel; töökoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; kriminaalkorras kehtivaid karistusi kaks:

- 30.11.2007 Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,

7, 8; § 263 p 1, 4; § 424 ja § 266 lg 2 p 1 ja 3 alusel liitkaristusega 9 kuud vangistust tingimisi 2 katseajaga koos kontrollnõuete täitmisega, lisakaristusena võetud mootorsõiduki juhtimise õigus ära 1 aastaks;

- 07.04.2011 Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 ja § 1572 alusel liitkaristusega 5 kuud vangistust tingimisi 1 aasta ja

6 kuu pikkuse katseajaga; kehtivaid väärteokaristusi kümme;

Tõkend - elukohast lahkumise keeld - kohaldatud 02.04.2015. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada L.K KarS § 424 ja § 423

1 järgi ning KarS § 63 alusel mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

2 (4)

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta L.K-le mõistetud 8 (kaheksa) kuud vangistust tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui süüdlane L.K ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratavas alalises elukohas: xxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx; -

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha muutmiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada L.K suhtes kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud: KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista L.K-lt välja menetluskulu järgmiselt:

• sundraha 585,00 (viissada kaheksakümmend viis) eurot;

• kaitsjatasu 74,40 (seitsekümmend neli eurot ja 40 senti) eurot.

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et L.K on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 659,40 (kuussada viiskümmend üheksa eurot ja 40 senti)

eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, so tasudes iga kuu vähemalt 54,95 (viiskümmend neli eurot ja 95 senti) eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Menetluskulu tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004

SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003

Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC

Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99915700039794 ning selgituse “L.K , otsus nr 1-15-4356, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes

3 (4)

kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus L.K süüdistatakse selles, et tema 01. aprillil 2015 kella 09.06 ajal juhtis Võru linnas

Tallinna maanteel sõiduautot Mitsubishi Galant registreerimisnumbriga xxxxxxx, olles joobeseisundis, s. o isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,89 mg/L, milliste tegudega pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Peale selle süüdistatakse L.K , olles väärteokorras karistatud mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest 22.07.2014 ja 24.03.2015 juhtis taas juhtimisõiguseta

01.04.2015 kella 09.06 ajal Võru linnas Tallinna maanteel sõiduautot Mitsubishi Galant registreerimisnumbriga xxxxxxx, millise teoga pani toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt, s. o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu

KarS § 424 ja § 4231

ettenähtud kuritegude eest nõuab prokurör L.K-le kohtus karistuseks kaheksa kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus L.K suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid.

Määrata L.K katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja panna talle KarS § 75 lg 1 alusel järgmised kontrollnõuded:

- elada kohtu määratavas alalises elukohas;

- ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha muutmiseks;

- saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav

L.K aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav L.K, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega.

4 (4)

Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta.

Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse L.K süüdi tunnistada KarS § 424 ja § 4231 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas

L.K menetluskuluks on määratud kaitsjatele kohtueelses menetluses makstud tasu

74,40 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot).

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid.

L.K on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades L.K sissetulekut ja seda, et ülalpidamisel on kaks alaealist last, käib temale ilmselgelt üle jõu.

Kohus on seisukohal, et arvestades L.K varalist seisundit ning resotsialiseerumis väljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel L.K-le võimalus menetluskulu tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/ Marju Persidskaja kohtunik