3-14-50005/64 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Oliver Kask ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 29.05.2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-50005 Haldusasi AB kaebus Tallinna Vangla 15.11.2013 käskkirja nr 1631-d tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – AB Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindajad Merje Joll ja Aiki Kangur Vaidlustatud kohtulahendid Tallinna Halduskohtu 16.09.2014 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus AB apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AB apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.09.2014 otsus haldusasjas nr 3-14-50005 muutmata.

2. Jätta poolte apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.06.2015, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-14-50005 2(7) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Vangla IV üksuse valvuri RP 18.10.2013 kirjaliku ettekande nr 2952 kohaselt märkas RP 18.10.2013 kella 15:25 paiku kinnipeetava AB seljas temale mitte kuuluvat vanglavormi tööpusa. Küsides kinnipeetavalt, kas see on tema pusa, vastas kinnipeetav vene keeles „net“. Vastusena korraldusele pusa ära anda, ütles kinnipeetav AB vene keeles „a tebja ibjot“.

2. Tallinna Vangla 15.11.2013 käskkirjaga nr 1631-d karistati kaebajat vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja Tallinna Vangla kodukorra punkti 1.11.1 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 26 ööpäevaks. Käskkirja kohaselt pani kinnipeetav AB 18.10.2013 kella 15:25 paiku toime distsipliinirikkumise, mis seisnes selles, et kinnipeetav ei järginud kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid suhtlemisel vanglateenistusega. Raskendava asjaoluna arvestati kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu, mille hulgas on ka samalaadsete rikkumiste eest määratud distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetava poolt üldtunnustatud viisakusreeglite mittejärgimine on lubamatu, kuna ohustab vangla sisekorda. Sisekorra tagamine vanglas on vältimatult vajalik selleks, et kindlustada vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamine.

3. Tallinna Vangla 19.12.2013 vaideotsusega nr 5-15/13/38268-4 jäeti rahuldamata AB 28.11.2013 vaie käskkirjale nr 1631-d.

4. AB esitas 23.12.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla käskkirja nr 1631-d tühistamiseks ning varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3000 eurot. Kartseris viibides oli kaebajale keelatud võimla, raamatukogu ja kaupluse kasutamine ning kaebaja liikumine oli piiratud. Kartseris oli kaebaja sunnitud veetma 16 tundi ööpäevas püsti seistes ning kaebaja jäeti ilma lühiajalisest ja pikaajalisest kokkusaamisest ema ja õega. Kaebajale ei võimaldatud normaalset jalutuskäiku värskes õhus (kaebajal tuli jalutada pööningul) ning kartseris viibides oli kaebajale keelatud suitsetamine.

Kaebaja sai RP 18.10.2013 ettekandest teadlikuks 14.11.2013, mil naissoost kontaktisik seda kaebajale tutvustas. Naissoost kontaktisik palus kaebajal kirjutada seletuskirja ja seda kaebaja ka tegi. 18.11.2013 kutsus kontaktisik kaebaja enda juurde ja andis allkirjastamiseks käskkirja, millega oli kaebajale distsiplinaarkaristuseks määratud 26 ööpäeva kartserit. 19.11.2013 paigutati kaebaja kartserisse. Kaebajat karistati distsiplinaarkorras toimingute eest, mida kaebaja polnud sooritanud. Kaebaja möönab, et tal oli valvur RP-ga 18.10.2013 jutuajamine, kuid kaebaja ei ole valvurile jämedusi öelnud. 18.10.2013 oli külm ilm ning kaebaja võttis ühe töötava vangi käest viimase töökampsuni ja pani selle selga.

Valvur nägi kaebajat selles kampsunis ja kutsus kaebaja enda juurde ning küsis, kas kampsun kuulub kaebajale. Kaebaja vastas eitavalt. Valvur küsis, kelle kampsunit kaebaja kannab, millele kaebaja vastas, et „mis vahe sellel on“. Valvur leidis, et vahe on olemas ja palus kaebajal kampsuni seljast võtta ja ära anda. Kaebaja vastas valvurile „hästi“ ja sellega kaebaja ja valvuri vaheline jutuajamine lõppes. Kaebaja võttis seejärel kampsuni seljast ja andis selle kinnipeetavale, kellele kampsun kuulus. Kuna valvur on eestlane ja mõistab vene keelt halvasti, võis valvur kaebaja sõnu ja küsimusi küll isikliku solvamisena võtta, ent kaebaja ei või selle tõttu siiski kannatada.

Vanglal tulnuks kaebaja süüd valvuri solvamisel tõendada. Valvuri ettekandes esitatud sõnad ei ole ebatsensuursed. Eesti televisioonis jookseb saade „Võimalik vaid Venemaal“, samuti sari „ENSV: Seintel on kõrvad“. Neid telesaateid vaadates kuuleb regulaarselt enam solvavaid ja agressiivseid venekeelseid sõnu, kui on selles asjas vaidlustatavad sõnad. Seejuures neid sõnu ja väljendeid ei maskeerita, järelikult meedia seisukohast ei ole vaidlusalused sõnad ebatsensuursed ega riku üldiselt järgitavaid viisakusreegleid. Sellest

3-14-50005 3(7) tulenevalt, isegi kui kaebaja oleks temale süüks pandavaid sõnu öelnud, siis poleks see vastanud Tallinna Vangla kodukorra p 1.11.1 normi koosseisule. Vaidlustatud käskkiri on õigusvastane, see ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le 54, kuna distsiplinaarmenetluse käigus rikuti materiaalja menetlusõiguse norme. Kohaldamisele ei kuulu VangS § 67 lg 1, kuna kaebaja kohustused on lahutamatult seotud VangS § 14 lg 2 kohustuste täitmisega vangla poolt, s.o 31.03.2013 sisekorraeeskirja tutvustamisega kaebajale. Vastustaja pole maininud, millal kaebajale sisekorraeeskirja p 1.11.1 allkirja vastu tutvumiseks anti.

Vaidlustatud käskkiri on õigusvastane ka seetõttu, et ditsiplinaarmenetluse käigus jäeti kaebaja ilma võimalusest esmaste õiguskaitsevahendite kasutamiseks. 18.10.2013 ettekandel on kaebaja allkiri tutvumise kohta 14.11.2014 ja kaebaja seletuskiri on samuti koostatud 14.11.2014, järelikult on kaebaja andnud seletuse kohe ettekandest teadasaamisel. Käskkiri nr 1631-d on koostatud 15.11.2013, seega üks päev pärast kaebaja seletuskirja. Vaidemenetluses on rikutud HMS § 83 lg 1 ja HMS § 6, kuna ei uuritud omal algatusel kõiki asjaolusid.

5. Tallinna Halduskohus tagastas 24.03.2014 kohtumäärusega HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kaebuse varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, põhjusel, et läbimata oli kohustuslik kohtueelne menetlus.

6. Tallinna Vangla palus 19.05.2014 vastuses jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud valvur RP 18.10.2013 ettekandega. Tallinna Vangla kodukorra p 1.11.1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud vanglateenistujatega, vangla külastajatega ning kaaskinnipeetavatega suhtlemisel järgima kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Kaebaja kasutas aga vestluses vanglaametnikuga venekeelset väljendit „a tebja ibjot“. Nimetatud väljend on ilmselgelt ebatsensuurne ning solvava iseloomuga. Kaebajat teavitati 18.10.2013 ettekande koostamisest, seletuskirja kirjutamisest AB keeldus.

Neljanda üksuse valvur RP on kinnitanud, et valdab vene keelt hästi. Eeltooduga on tõendatud, et AB pani toime distsipliinirikkumise, mille eest võis kaebajat karistada distsiplinaarkorras. Kaebaja väide, et ta sai 18.10.2013 ettekandest teada alles 14.11.2013, on ümber lükatud RP 18.10.2013 ettekandega, millest nähtub, et kinnipeetavat on ettekande koostamise päeval sellest teavitatud ning seletuskirja andmisest kinnipeetav loobus. Tallinna Vangla kodukorra p 8.6.2 kohaselt on kinnipeetaval keelatud võõrandada, saata või teiste kasutusse anda isiklikuks kasutamiseks olevaid asju, samuti teistelt omandada, laenata või võtta ajutiseks kasutamiseks teistele isiklikuks kasutamiseks lubatud või peremehetuid asju (v.a kambrikaaslase loal vaadata kambris tema televiisorit, kuulata tema raadiot või kasutada veekeedukannu).

Internetiportaali ilm.ee andmetel jäi 18.10.2013 temperatuur Tallinnas vahemikkus +4 kuni +7 C. Lisaks nähtub kinnipeeturegistrist, et kaebajal on alates 15.03.2010 kambris soe aluspesu (pluus ja pikad püksid). Kaebaja süü on tõendatud valvur RP 18.10.2013 ettekandega. Tõendite hindamisel tuleb arvestada seda, milline võib olla kellegi motiveeritus vääraid faktiväiteid esitada. Kaebaja on ilmselgelt huvitatud distsiplinaarkaristusest pääsemisest, samas kui valvur RP-l puudub teadaolevalt igasugune motivatsioon esitada vaidlusaluste sündmuste kohta valeandmeid.

Lisaks nähtub kinnipeeturegistrist, et kaebajal on 21 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest 6 puhul on määratud karistused samalaadsete rikkumiste eest. Eeltoodust nähtub, et kaebaja on süstemaatiline distsipliinirikkuja.

3-14-50005 4(7) Inspektor-kontaktisiku MK selgitustest nähtuvalt jagati Tallinna Vangla kambritesse esmalt eestikeelne Tallinna Vangla kodukord ja anti võimalus sellega tutvumiseks. Seejärel kutsuti kõik kinnipeetavad ükshaaval inspektor-kontaktisiku juurde, et nad allkirjastaksid kodukorraga tutvumise akti. Kaebaja keeldus allkirja andmisest. Inspektor-kontaktisik MK valdab vene keelt ning tutvustab eesti keelt mittekõnelevatele kinnipeetavatele nende õigusi vene keeles. Lisaks anti igasse kambrisse peale tõlke saabumist (umbes kuu peale eestikeelse Tallinna Vangla kodukorra kinnitamist) venekeelne kodukord. AB valdab eesti keelt tasemel A2, mille koolieksamil saavutas ta tulemuse 83% võimalikust 100%-st. Kaebaja alustas ka riigikeele õpet B1 tasemel, kuid katkestas omal soovil õpingud. A2 keeleoskuse tasemega isik mõistab lauseid ja sageli kasutatavaid väljendeid, mis seostuvad talle oluliste valdkondadega. Kaebaja viibib Tallinna Vanglas alates 14.09.2008, seega piisavalt kaua, et mõista kohustust järgida kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid.

7. Tallinna Halduskohus jättis 16.09.2014 otsusega AB kaebuse rahuldamata. Kaebaja ei vaidlusta Tallinna Vangla 19.12.2013 vaideotsust, seega on asjakohatud kaebaja argumendid vaidemenetluses väidetavalt toime pandud õigusrikkumiste kohta. Distsiplinaarmenetluse protokollist (tl 43, 144) ja valvur RP 18.10.2013 ettekandest (tl 43 pöördel) nähtuvalt on distsiplinaarmenetluses kindlaks tehtud, et kaebaja on rikkunud Tallinna Vangla kodukorra p 1.11.1. Venekeelne väljend „a tebja ibjot“ tähendab kohtuistungil viibinud tõlgi selgituste kohaselt eesti keeles „mis see sind kepib“ (tl 146), mis kahtlemata on ebatsensuurne väljend.

Ka kohtuistungil antud ütlustes kinnitas tunnistajana ülekuulatud RP, et kaebaja väljendas ennast ebatsensuurselt. Tunnistaja kinnitas, et valdab vene keelt ja on kindel, et kaebaja ütles sellise väljendi (tl 147). Valvur RP 18.10.2013 ettekande usutavust kinnitab ka asjaolu, et kaebajat on korduvalt nii enne kui pärast käesolevas haldusasjas antud käskkirja distsiplinaarkorras karistatud ebaviisaka suhtlemise pärast vanglaametnikega (tl 82-91), mis näitab, et ebaviisakas käitumine on kaebajale omane. Seega on tõendatud AB distsipliinirikkumine.

Valvur RP 18.10.2013 ettekandest nähtuvalt on kaebajat ettekandest teavitatud, kaebaja on loobunud seletuskirja esitamisest. Ka kohtuistungil tunnistajana antud ütlustes kinnitas RP, et ta teavitas kaebajat ettekande tegemisest ja kaebaja õigusest kirjutada seletuskiri (tl 147). Seega on kaebajat informeeritud distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse ja tal on võimaldatud anda selgitusi. Kaebaja on 14.11.2013 seletuskirja ka koostanud (tl 44, 46 pöördel) ning märkinud, et pole roppe sõnu valvuri aadressil öelnud. Kaebajale on 28.01.2012 allkirja vastu tutvustatud vangistusalaseid õigusakte (tl 130), millest nähtuvalt on kaebajale selgitatud, mida reguleerib vangistusseadus ja teised õigusaktid, eraldi on selgitatud VangS §-s 67 sätestatut, samuti on selgitatud, et üheks tähtsamaks õigusaktiks on Tallinna Vangla kodukord, mida saab samuti inspektor-kontaktisiku käest tutvumiseks küsida.

Tallinna Vangla kodukorraga tutvumise lehelt (tl 129, 131) nähtuvalt on kaebajale tutvustatud ka Tallinna Vangla kodukorda, kaebaja on aga keeldunud tutvumise lehele allkirja andmast. Kohtuistungil ei lükanud kaebaja seda vastustaja väidet ümber. Kaebaja ütles, et võib-olla tutvustati talle uut kodukorda, aga ta ei oska eesti keelt ja ei saanud aru (tl 146). Tallinna Vangla kodukorraga 05.02.2013 tutvumise lehelt (tl 131) nähtuvalt on kaebajale kodukorda tutvustanud inspektor-kontaktisik MK, kes vastustaja vastusest nähtuvalt valdab vene keelt ning tutvustab eesti keelt mittekõnelevatele kinnipeetavatele nende õigusi vene keeles.

Ka nähtub vastustaja poolt kohtule esitatud dokumentidest, et kaebajat on enne käesolevas haldusasjas vaidlustatud käskkirja koostamist 2013. a korduvalt karistatud Tallinna Vangla kodukorra p 1.11.1 rikkumise eest, mistõttu pidi kaebajale kodukorra p-s 1.11.1 sätestatu 18.10.2013 teada olema.

3-14-50005 5(7) Vaidlustatud käskkirjas on karistuse valikut põhjendatud. Käskkirjas on leitud, et arvestades menetluse käigus selgunud kõiki asjaolusid ning kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamiseks ei ole otstarbekas talle määrata noomitust ja isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise keelamist, kuna tegemist on liiga leebe karistusega toimepandud rikkumise eest. Ühe lühivõi pikaajalise kokkusaamise keelamine ei ole otstarbekas, kuna kinnipeetaval ei ole neid toimunud korrapäraselt. Samuti ei täidaks oma eesmärki kinnipeetava töölt eemaldamise määramine, kuna kinnipeetav ei tööta. Kartserisse paigutamine toob kinnipeetava jaoks kaasa reaalsed tagajärjed ning seeläbi teeks kinnipeetav karistusest ka vajalikud järeldused. Käskkirjas on leitud, et suunamaks kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele ja vanglas kehtestatud korra järgimisele, on proportsionaalne ja kõige efektiivsem kinnipeetavat karistada kartserisse paigutamisega 26 ööpäevaks. Kaebajale määratud karistus ei ole ilmselgelt ebaproportsionaalne. Vastustaja on õigesti arvestanud varasemate kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu vastutust raskendava asjaoluna ning esile toonud, et kinnipeetava poolt üldtunnustatud viisakusreeglite mittejärgimine ohustab vangla sisekorda. Käskkirjas on põhjendatud, miks muud karistused ei täida karistuse eesmärki. Vastustaja on kaalutlusõigust nõuetekohaselt rakendanud ja kartserikaristuse kestvus on proportsionaalne, arvestades toime pandud rikkumist ja kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu. Vaidlustatud käskkirjaga on piiratud ka kartserikaristuse kandmise ajal VangS §-dega 22, 31- 32, 34-38, 41, 43 ja 46 ning osaliselt § 48 (lubatud soetada kauplusest kartseris lubatud esemeid) võimalusi. Kui karistamise käskkirjaga piiratakse kartseris lubatud kaupade ostmist, siis tuleb selle piirangu kohaldamist eraldi põhjendada. Kui nimetatud asjade ostmist ei piirata, siis ei tule VangS § 48 karistamise käskkirjas ära näidata. Kaebaja vaidlustatud käskkirjas on lubatud soetada kauplusest kartseris lubatud esemeid. Vaidlustatud käskkiri on piisavalt selge ja üheselt mõistetav ning kohtu poolt kontrollitav, selles ei esine kaalutlusega vormivigu. Kuna kohus on tuvastanud, et rikkumine leidis aset ja kaebajat karistati õiguspäraselt ning vaidlustatud käskkiri on õiguspärane, siis puudub alus käskkirja tühistamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 8. AB palub 24.09.2014 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Kaebaja ei ole nõus Tallinna Halduskohtu otsusega, kuna ei ole rikkunud vangla kodukorra p

1.11.1. Tallinna Vangla ei ole esitanud ühtegi olulist tõendit selles vahejuhtumis. Vastustaja väidab, et kaebaja keeldus seletuskirja kirjutamast, kuid kaebaja kirjutas seletuskirja 14.11.2013, kui talle tutvustati ettekannet. Kuni selle päevani kaebaja ei teadnud, et 18.10.2013 oli ettekanne koostatud. Isegi kui eeldada, et kaebaja on öelnud neid sõnu, mida talle omistatakse, siis ei saa need olla ebatsensuursed, kuna Eesti televisioonis näidatakse filme ja saateid, kus kasutatakse kaebajale etteheidetavaid sõnu väga sageli ilma mingi maskeerimiseta. Käesolevat juhtumit tuleb arutada eraldi ja sisuliselt, mitte aga ühte segada kaebaja varasemate distsipliinirikkumistega. 9. Tallinna Vangla palub 24.10.2014 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuses ei sisaldu ühtegi väidet, mis annaksid aluse apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Tallinna Halduskohus on õigesti jätnud AB kaebuse rahuldamata ning puudub alus halduskohtu otsuse tühistamiseks.

3-14-50005 6(7)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on asjaolusid õigesti ja põhjendatult hinnanud. Apellatsioonkaebuses esitatud seisukohad ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks.

11. Ringkonnakohus leiab sarnaselt halduskohtuga, et Tallinna Vangla valvur RP 18.10.2013 ettekandega on tuvastatud kaebaja poolt väljendi „a tebja ibjot“ kasutamine vestluses Tallinna Vangla ametnikuga. Tegemist on kahtlusteta üldtunnustatud viisakusreeglite eiramisega ja seetõttu Tallinna Vangla kodukorra p 1.11.1 rikkumisega kaebaja poolt. Tuvastatud ei ole asjaolusid, mis annaksid aluse järeldada valvur RP poolt teadvalt ebaõige sisuga ettekande koostamist. Küll aga viitavad kaebajale määratud varasemad distsiplinaarkaristused sarnaste rikkumiste eest (tl 79-91), et ebaviisakas suhtlemisviis on kaebajale iseloomulik. Kaebaja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

12. Kaebaja poolt rikkumise eitamise usaldusväärsust kahandab asjaolu, et kaebaja kirjeldus valvuriga toimunud vestlusest on ajas muutunud. Kaebaja on 14.11.2013 seletuskirjas märkinud: „18.10.2013, kui minu juurde tuli valvur ja küsis, kelle töökampsun mul seljas on, vastasin, et ma ei ütle ja annan selle ära inimesele, kelle oma see on, mida ma ka koheselt tegin.“ (tl 44, tõlge tl 46 pöördel). Tallinna Vanglale 27.11.2013 esitatud vaides kirjeldab kaebaja sündmust järgmiselt: „Ma mäletan peaaegu sõna-sõnalt jutuajamist valvuriga.

Valvur küsis minu käest, et kas see kampsun, mis mul seljas on, on minu oma. Ma vastasin ausalt, et see pole minu oma. Kelle oma siis – küsis valvur. Mina küsisin omakorda valvurilt, et mis vahet sellel on? Valvur ütles mulle, et vahe on ja et ma võtaksin selle seljast ära. Ma ütlesin, et hea küll, ma võtan kampsuni seljast ja annan selle inimesele, kellelt võtsin. Sellega jutuajamine valvuriga lõppes ning ma läksin ja võtsin kampsuni seljast ja andsin inimesele, kellelt selle võtsin“ (tl 42, tõlge tl 45 pöördel ja tl 46). Sarnaselt vaidele on kaebaja kirjeldanud sündmust kohtule esitatud kaebuses (tl 1-2, tõlge tl 10).

Seega on kaebaja algselt väitnud, et kasutas talle ette heidetud väljendi asemel sõnastust „ma ei ütle“ hiljem aga, et „mis vahe sellel on“. Tegemist on põhimõtteliselt erineva sisuga väljenditega ning kaebaja ebajärjepidevus vestluse sisu hilisemal selgitamisel viitab soovile vabaneda vastutusest, mitte kajastada vestluse sisu võimalikult täpselt.

13. Kaebaja väidab, et väljendit, mille kasutamist talle ette heidetakse, kasutatakse sageli Eesti telekanalites näidatavates telesaadetes. Ebaviisakaid väljendeid sisaldavate telesaadete näitamise ja väljendite viisakusreeglitele vastavuse vahel puudub seos - konkreetse väljendi kooskõla viisakusreeglitega ei ole seotud sellega, kas väljendit on kasutatud televisioonis näidatud saates.

14. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et tuvastatud on vangistusalaste õigusaktide tutvustamine (tutvumiseks reaalse võimaluse loomine) kaebajale enne vaidlusaluse rikkumise toimepanemist. Seejuures ei ole küsimus sellest, kas ja millal tutvustati kaebajale Tallinna Vangla kodukorda, vaidlusaluse käskkirja seaduslikkuse seisukohast määrav. Tallinna Vangla kodukorra p 1.11.1 (samuti VangS § 63 lg 1 ja § 67 p 1) sisu on kajastatud ka varasemates käskkirjades kaebajale distsiplinaarkaristuste määramise kohta (näiteks 04.07.2013 käskkirjas – tl 84), seega puudub alus järeldada, et kaebaja ei olnud viisakusreeglite järgimise kohustusest ja rikkumisega kaasnevatest tagajärgedest 18.10.2013 teadlik.

15. Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtu poolt tuvastatuga, et kaebajat on nõuetekohaselt informeeritud distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse, ning kaebajale on olnud tagatud õigus anda selgitusi, mida kaebaja on ka kasutanud. Seega on distsiplinaarmenetlus toimunud vastavuses VangS § 64 lg-ga 2.

3-14-50005 7(7) 16. Kaebaja seisukohaga, et tema varasemad rikkumised ei puutu kuidagi sellesse asjasse, ringkonnakohus ei nõustu. Varasemad rikkumised, sealhulgas samalaadilised rikkumised ei mõjuta küll hinnangut konkreetse rikkumise raskusele, kuid distsiplinaarkaristuse määramisel saab ja tuleb karistuse liigi ja ka kestuse valimisel kehtivate distsiplinaarkaristustega arvestada. Kaebajat on varem korduvalt samalaadiliste rikkumiste eest karistatud lühemate kartserikaristustega, kuid leebemad karistused ei ole avaldanud kaebajale mõju. Distsiplinaarvõimu rakendamisel on vanglal kaalutlusruum ning karistuse saab kohus tühistada vaid siis, kui see on ilmses vastuolus rikkumise asjaolude ja rikkuja isikuga. Praegusel juhul see nii ei ole, mistõttu nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kaebajale määratud karistus ei ole ebaproportsionaalne. 17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata, jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (kaebaja oli vabastatud apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest). Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

Ruth Plaks

Virgo Saarmets