3-14-50712/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 29.05.2015, Tartu Haldusasja number 3-14-50712 Haldusasi OÜ XXX kaebus Maksuja Tolliameti 28.02.2014. a korralduse nr 12.2-3/21299-3 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 29.09.2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ XXX apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja - OÜ XXX , esindaja advokaat Rene Varul Vastustaja - Maksuja Tolliamet RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.09.2014. a otsus muutmata.

2. Jätta kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 29.05.2015, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti (MTA) 28.02.2014. a korraldusega nr 12.2-3/21299-3 kohustati OÜ-d XXX teabe esitamiseks ning juhatuse liikme V.K. maksuhalduri juurde ilmumiseks. Korralduse kohaselt oli maksuhaldur alustanud 04.02.2014. a korraldusega nr 12.2- 3/21299-1 menetlust, et kontrollida OÜ XXX käibemaksuseaduse mõistes ettevõtlusega tegelemist Eestis ajavahemikul 2014 jaanuar kuni 12.02.2014. OÜ XXX volitatud esindaja Rene Varul oli seejärel esitanud osaliselt nõutud dokumendid ja andnud seletusi, kuid maksuhalduril olid saadud vastustest tekkinud omakorda küsimused ning saadud vastused ei tekitanud maksuhalduris veendumust OÜ XXX ettevõtluse toimumises. Maksuhaldur leidis, et on vajalik OÜ XXX ettevõtlusega tegelemise kohta saada teavet juhatuse liikme V.K. käest, kuna OÜ XXX volitatud esindaja väidete kohaselt tegeles tehingute läbiviimise, müüjate ja ostjate otsimise ning kütuse veo korraldamisega OÜ XXX juhatuse liige V.K. isiklikult ning tema korraldab ka kogu OÜ XXX tegevust ja on ise tegevjuhi ülesannetes. Korraldusega kohustati OÜ XXX juhatuse liiget V.K. t ilmuma 12.03.2014 kell 10.00 maksuhalduri ametiruumidesse suuliste selgituste andmiseks OÜ XXX ettevõtluse kohta.

2. 12.03.2014 esitas OÜ XXX MTA 28.02.2014. a korralduse nr 12.2-3/21299-3 peale vaide, mille MTA jättis 04.04.2014. a vaideotsusega nr 6-1/2048-2 rahuldamata.

3. OÜ XXX esitas 05.05.2014 Tartu Halduskohtusse kaebuse, millega palus tunnistada MTA 28.02.2014. a korraldus nr 12.2-3/21299-3 kehtetuks. Kaebuse kohaselt ei ole vaidlustatud korralduse puhul tegemist maksumenetlusega ja selle kontrolli raames ei saa teostada maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontrolli. Seetõttu on 28.02.2014. a korralduse andmise õiguslikud alused ja tõendite kogumise eeldused ebaõiged ning maksuhalduril ei ole ettevõtlusega tegelemise kontrolli raames võimalik kohustada juhatuse liiget ilmuma. Vaidlustatud korraldus on adresseeritud OÜ-le XXX . Kui maksuhaldur soovib kohustada juhatuse liiget V.K. t ilmuma, oleks maksuhalduri korraldus olema suunatud/adresseeritud otse V.K. le kui kolmandale isikule. Maksuhaldur ei ole vaidlustatud korralduses põhjendanud, kuidas või mis põhjusel ta käsitleb esindaja poolt antud vastuseid vastuolulistena või ebapiisavatena. Maksuhaldur on vaid maininud, et tal on tekkinud täiendavaid küsimusi, mis ei ole aga maksukorralduse seaduse (MKS) § 60 lg 3 rakendamise aluseks.

4. Tartu Halduskohus jättis 29.09.2014. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et kaebaja väide, et tegemist ei ole maksumenetlusega, ei ole õige, sest ka ettevõtlusega tegelemise kontroll on üheks maksumenetluse liigiks. Kohus ei nõustunud kaebaja seisukohaga, et korraldus oleks tulnud adresseerida OÜ XXX juhatuse liikmele V.K. le kui kolmandale isikule, sest vaidlusaluses korralduses oli põhjendatud, miks on antud juhul teavet vaja saada juhatuse liikmelt isiklikult. Kohus ei nõustunud kaebaja väitega, et korraldus on sisult õigusvastane. Maksuhaldur on kohustatud koguma piisavalt tõendeid, et tekiks veendumus kaebaja ettevõtlusega tegelemise kohta ja et maksukohustuslane käibemaksukohustuslasena registreeringut ei kuritarvita. Vaidlustatud korraldus vastab haldusakti õiguspärasuse tingimustele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. OÜ XXX esitas 29.10.2014 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 29.09.2014. a otsus ja teha asjas ise uus otsus, millega rahuldada OÜ XXX kaebus. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole halduskohus oma otsuses võtnud seisukohta kaebaja väite osa, et tegemist ei ole maksumenetlusega; halduskohus on pidanud õiguspäraseks korralduse adresseerimise OÜ XXX ile, kuid kohtu veendumuse kujunemine ei ole jälgitav; asjaolu, et maksuhalduril on tekkinud täiendavaid küsimusi, ei ole MKS § 60 lg 3 rakendamise aluseks.

6. MTA vaidleb vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja hinnangul on halduskohus õigesti leidnud, et ka ettevõtlusega tegelemise kontroll viiakse läbi maksumenetluses ning see on üheks maksumenetluse liigiks. Kaebaja on oma tegevuse kaudu seni MKS § 60 lg 1 kehtivust ka ettevõtluse kontrolli menetluses jaatanud ning jääb arusaamatuks, miks ta nüüd leiab, et MKS § 60 lg 3, mis on sisuliselt sarnane säte, enam ei kohaldu. Kuna vajalik teave puudutas maksukohustuslase ettevõtlust, mitte kolmandate isikute tegevust, ei olnud maksuhalduril vajadust pöörduda V.K. kui kolmanda isiku poole. Kaebaja seisukoht, et korraldus on sisuliselt õigusvastane, sest MKS § 60 lg 3 kohaldamise eeldused pole täidetud, on otsitud ja põhjendamata. Maksuhaldurile OÜ XXX nimel seletusi andnud volitatud esindaja ei suutnud tehingute kohta esitatud küsimustele vastata ning hiljem saadetud täpsustused olid pinnapealsed ning ettevõtlusega tegelemise kinnitamiseks vajalikke andmeid ei sisaldanud. Maksuhaldurile jääb arusaamatuks, miks isik, kes asjakohast teavet väidetavalt valdab, teavet ei anna ja mõistlikku põhjendust korralduse täitmata jätmise kohta ei ole esitanud ka kohtuvaidluses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Halduskohus on kaebaja väidetele vastanud ning otsus on põhjendatud. Halduskohus ei ole otsuse tegemisel materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ega kohtumenetlusnorme rikkunud, mistõttu puudub alus halduskohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsustes toodud põhjendustega, kuid vastuseks apellatsioonkaebuses toodule märgib siiski järgmist.

8. Kaebuse esitaja on seisukohal, et tegemist ei ole maksumenetlusega, mistõttu on maksuhalduri 28.02.2014. a korralduse andmise õiguslikud alused ja tõendite kogumise materiaalsed eeldused ebaõiged ning maksuhalduri nimetatud õiguslikel alustel ei ole ettevõtlusega tegelemise kontrolli raames võimalik juhatuse liiget kohustada ilmuma. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et käibemaksuseaduse (KMS) § 22 lg 3¹ alusel teostatava maksuhalduri poolt ettevõtlusega tegelemise kontrolli puhul on tegemist maksumenetlusega. MKS § 10 lg 1 kohaselt kontrollib maksuhaldur maksukorralduse seaduse ja maksuseaduste täitmist, kasutades selleks seadusega antud pädevust. Antud juhul tulenes maksuhalduri pädevus ettevõtlusega tegelemise kontrolliks KMS § 22 lg-st 3¹. MKS § 1 lg-te

1 ja 2 sõnastust tõlgendades saab jõuda järeldusele, et kogu maksuhalduri poolt maksukorralduse seaduse ning riiklike maksude alaste seaduste (sh käibemaksuseaduse) alusel läbiviidav tegevus on maksumenetlus.

9. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et maksuhalduri 28.02.2014. a korralduse õiguslikud alused ja tõendite kogumise materiaalsed eeldused on ebaõiged.

Vaidlustatud korralduses on õigusliku alusena viidatud MKS §-le 46, § 60 lg-tele 1 ja 3 ning KMS § 22 lg 3¹. Korralduse faktilise alusena on märgitud, et MTA koostas 04.02.2014 OÜ-le XXX korralduse dokumentide esitamiseks, suulise ja kirjaliku teabe andmiseks, et kontrollida OÜ XXX käibemaksuseaduse mõistes ettevõtlusega tegelemist Eestis ajavahemikul 2014 jaanuar kuni 12.02.2014. OÜ XXX volitatud esindaja Rene Varul esitas osaliselt korralduses nõutud dokumendid ning andis suulisi seletusi ja saatis hiljem e-posti teel vastuseid, kuid saadud vastused ei tekitanud maksuhalduris veendumust OÜ XXX ettevõtluse toimumises, mistõttu on maksuhalduril vajalik saada teavet OÜ XXX juhatuse liikme V.K. käest, kuna OÜ XXX volitatud esindaja väitis, et tehingute läbiviimise, müüjate ja ostjate otsimise ning kütuse veo korraldamisega tegeles juhatuse liige V.K. isiklikult.

KMS § 22 lg 3¹ esimese lause kohaselt on maksuhalduril õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega. Sama paragrahvi teise lause kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid või koguda neid omal algatusel, kui maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt tõendatud. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kuna käibemaksuseaduses kui eriseaduses puudub täpsem regulatsioon maksukohustuslaselt lisatõendite nõudmise või nende omal algatusel kogumise kohta, kohaldub selles osas maksukorralduse seadus, kui maksumenetlust üldiselt reguleeriv seadus.

MKS § 60 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada maksukohustuslast või tema esindajat teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. MKS § 60 lg 3 kohaselt on maksuhalduril õigus pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase poole, kui maksukohustuslase volitatud esindaja ei anna teavet või tema poolt antud teave on vastuoluline või ebapiisav.

Vaidlustatud korralduse faktiliste asjaolude ning põhjenduste kohaselt on maksuhaldur antud juhul leidnud, et maksukohustuslase volitatud esindaja poolt antud teave on olnud ebapiisav ning on sellest tulenevalt MKS § 60 lg 3 alusel pidanud vajalikuks pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase poole. Ringkonnakohtu arvates on MKS § 60 lg-s 3 sätestatud eeldused antud juhul täidetud, ning vaidlusalune korraldus on seega õiguspärane.

10. Määruskaebuse kohaselt ei ole kohtuotsuses vastates kaebaja väitele, mille kohaselt oleks maksuhalduri korraldus pidanud olema adresseeritud V.K. le kui kolmandale isikule, kohtu veendumuse kujunemine jälgitav. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Halduskohus on antud vaidluse asjaolusid aluseks võttes põhjendanud, miks ta leiab, et vaidlusalune korraldus oli õigesti adresseeritud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ja tuginedes HKMS § 201 lg-le 4 ei hakka neid kordama, kuid märgib siiski täiendavalt järgmist. Maksuhaldur on käesolevas asjas pöördunud MKS § 60 lg 3 alusel maksukohustuslase poole, kohustades maksuhalduri juurde ilmuma juhatuse liiget isiklikult. Lisaks asjaolule, et äriregistri andmete alusel oli tegemist antud maksukohustuslase ainsa juhatuse liikmega, mistõttu maksukohustuslane ja selle seaduslik esindaja antud juhul niikuinii kattusid, oli ringkonnakohtu arvates maksuhalduril õigus kohustada nimetatud juhatuse liiget maksuhalduri juurde ilmuma ka seetõttu, et maksukohustuslase volitatud esindaja selgituste kohaselt tegeles tehingutega, mille kohta maksuhaldur teavet saada soovis, nimetatud juhatuse liige isiklikult. Seega oli maksuhalduril alust eeldada, et antud isik võib omada vajalikku teavet. Konkreetse isiku teabe andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma kohustamine oli kooskõlas ka maksumenetluse efektiivsuse põhimõttega. MKS § 10 lg 3 kohaselt viib maksuhaldur menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Käesoleva asja asjaoludest ei nähtu ka, et tegemist oleks olnud ebaproportsionaalse meetmega tõendite kogumiseks.

11. Määruskaebuse esitaja leiab, et korraldus on sisult õigusvastane, kuna MKS § 60 lg 3 kohaldamise aluseks ei piisa asjaolust, et maksuhalduril on tekkinud täiendavaid küsimusi. Ringkonnakohus põhjendas käesoleva otsuse p-s 9, miks ta leiab, et vaidlusalune korraldus on õiguspärane, ning ei pea vajalikuks nimetatud põhjendusi korrata, kuid märgib siinkohal siiski täiendavalt, et maksukohustuslane peaks KMS § 22 lg 3¹ alusel algatatud menetluse puhul ka ise olema huvitatud ettevõtlusega tegelemist tõendavate lisatõendite esitamisest, et vältida seda, et maksuhaldur võiks teha tema suhtes negatiivse otsuse ja kustutada ta registrist, kuna tema Eestis ettevõtlusega tegelemine ei ole tõendatud. KMS § 22 lg 3¹ neljanda lause kohaselt kustutab maksuhaldur maksukohustuslase registrist, kui ettevõtlusega tegelemine ei ole tõendatud.

12. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/