2-15-790/29 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

29. mai 2015. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-15-790

Tsiviilasi

Xxxhagi Aktsiaselts XXX vastu töövaidluses

(töövaidlusasi nr 4-1/1852)

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Xxx(isikukood XXX), lepinguline esindaja Irina

Nezgovorova

Kostja: Aktsiaselts XXX (registrikood XXX),

lepinguline esindaja Marina Smirnova

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata hageja Xxx(isikukood XXX) hagi kostja Aktsiaselts XXX

(registrikood XXX) vastu pooltevahelise 2. juuli 2012 töölepingu kostjapoolse

18. septembri 2014 ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes.

2. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda ja määrata need kindlaks rahaliselt.

3. Rahuldada kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

osaliselt ja mõista hagejalt Xxx kostja Aktsiaselts XXX kasuks välja

menetluskulude hüvitis summas 455,01 eurot (lepingulise esindaja kulu 400 eurot

ja tõlkekulu 55,01 eurot).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

2-15-790

2 (6)

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Xxx(hageja, töötaja) esitas 17. oktoobril 2014 Tööinspektsiooni juures tegutsevale

töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Aktsiaselts XXX (kostja, tööandja) vastu

pooltevahelise 2. juuli 2012 töölepingu kostjapoolse 18. septembri 2014 ülesütlemise tühisuse

tuvastamise nõudes. TVK jättis avalduse 17. detsembri 2014. aasta otsusega töövaidlusasjas

nr 4-1/1852 rahuldamata.

2. Hageja esitas 16. jaanuaril 2015 kohtule hagiavalduse sama nõudega ja vaidlustas seeläbi

TVK otsuse. Kohus võttis hagiavalduse 2. veebruari 2015. aasta määrusega menetlusse ja

toimetas kostjale kätte. Kostja esitas 16. veebruaril 2015 vastuse hagile, milles vaidles hagile

vastu. Hageja esitas 20. märtsil 2015 arvamuse kostja vastuse kohta, milles jäi hagi juurde.

3. Kohus määras 23. aprilli 2015. aasta määrusega lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses ja

andis pooltele sellega seonduvad tähtajad. Pooled esitasid kohtu määratud tähtajaks

täiendavad seisukohad ja taotlused, samuti menetluskulude nimekirjad ja neile vastused.

Lisaks esitas hageja hilinenult 15. mai 2015 täiendava taotluse, mille kohus jättis 20. mai

2015. aasta määrusega menetlemata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Hageja nõue ja väited

4. Hageja leiab, et kostja ütles töölepingu alusetult koondamise tõttu üles. Hageja põhiväited

on järgmised:

− hageja töötas kostja juures töölepingu alusel juristina ja täitis oma tööülesandeid

kohaselt; kostjal oli hagejale tööd anda, aga sellegi poolest ütles kostja töölepingu

koondamise alusel üles;

− kostja ei tohtinud hagejat koondada põhjusel, et soovis korraldada juriidilise teenuse

hankimise ümber kolmandatelt isikutelt teenuse ostmisena;

− lisaks ei võinud kostja hagejat koondada ka seepärast, et hageja oli valitud töötajate

esindajaks;

− lõpuks rikkus kostja koondamise korda sellega, et ei pakkunud hagejale teist tööd.

5. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja

kohaselt olid menetluskulud kokku 924 eurot (sh lepingulise esindaja tasu tunnihinnaga

108 eurot 7,5 h eest ja tõlkekulud 60 eurot). Hageja kinnitab, et kõik kulud on seotud

käesoleva tsiviilasjaga ja hageja ei ole käibemaksukohustuslane.

6. Hageja vaidleb kostja menetluskulude nimekirjale vastu ja leiab, et kostja lepingulise

esindaja kulud on ülepaisutatud: kostja dokumendid ei ole mahukad ja sisaldavad kostja

varem esitatud vastuväiteid. Hageja hinnang kostja kuludele on järgmine: kostja hagile

vastuse koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 1 h, kostja 16. aprilli 2015 vastuse

koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 1 h, kostja 4. mai 2015 vastuse põhjendatud ja

vajalik ajakulu on 45 min ja 14. mai 2015 vastuse koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu

on 1 h.

2-15-790

3 (6)

Kostja vastuväited

7. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja peamised vastuväited on järgmised:

− kostja ütles töölepingu üles õiguspäraselt, sest ta sõlmis nii Eestis kui Venemaa

Föderatsioonis õigusabi teenuse ostmiseks lepingud kolmandate isikutega ega vajanud

enam koosseisulist juristi;

− kostjale ei ole teada, et hageja oleks valitud töötajate esindajaks;

− kostjal ei olnud hagejale teist tööd pakkuda, kostja töötajate arv on hageja koondamise

ajal ja seejärel ka tervikuna vähenenud.

8. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt

on kostja kandud kulusid summas 588,34 eurot (lepingulise esindaja tasu 6 h 40 min eest

tunnihinnaga 80 eurot, kokku 533,33 eurot ja tõlkekulu 55,01 eurot). Kostja kinnitab, et kõik

kulud on kantud käesoleva tsiviilasjaga.

9. Kostja vaidleb hageja menetluskuludele vastu. Kostja leiab, et tõlketööde tasumise kulu

summas 60 eurot on tõendamata. Hagiavalduse koostamise eest ei ole tasu väljamõistmine

põhjendatud, kuna see oli koostatud ja allkirjastatud hageja poolt isiklikult, mitte aga

lepingulise esindaja poolt.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda ja määrab need kindlaks rahaliselt.

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib

kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus kirjaliku menetlusega.

Kohus määras vastavalt viidatud sättele tähtaja, mille jooksul oli pooltel võimalik esitada

avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatas neist pooltele.

12. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

− pooled sõlmisid 2. juulil 2012 tähtajatu töölepingu, mille alusel hageja asus kostja

juures tööle õigusnõustaja ehk juristina (TVK tl 224–226, tõlge tl 12–14); töötasu

kokkulepet muudeti töölepingu 17. detsembri 2013 lisaga nr 1 (TVK tl 223, tõlge

tl 11);

− kostja esitas hagejale 18. septembril 2014 töölepingu erakorralise ütlemise avalduse

koondamise tõttu, hageja sai selle samal päeval kätte ja tööleping pidi lõppema

17. oktoobri 2014 möödumisega (TVK tl 222); kostja tegi hagejale ka ettepaneku

allkirjastada töölepingu lõpetamise kohta kahepoolne dokument (TVK tl 203), aga

sellest hageja keeldus (TVK tl 204);

− kostja selgitas koondamissituatsiooni täpsemalt ja teise töö pakkumise võimatust

hagejale 17. oktoobri 2014 e-kirjas (TVK tl 205).

13. Hageja nõude õiguslik alus on töölepingu seaduse (TLS) § 104 lg 1, mis näeb ette, et

seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine.

Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles TLS § 89 lg 1

alusel koondamise tõttu. TLS § 89 lg 1 annab tööandjale õiguse tööleping erakorraliselt üles

öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu

vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul juhul, kui töö lõpeb (koondamine).

TLS § 89 lg 3 kohaselt peab tööandja enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu

pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, v.a TLS § 89 lg-s 2 nimetatud juhtudel. TLS

§ 89 lg 3 teise lause alusel korraldab tööandja vajaduse korral töötaja täiendusõppe või

2-15-790

4 (6)

muudab tema töötingimusi juhul, kui täiendusõpe või töötingimuste muudatused ei põhjusta

tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Koondamise korral on TLS § 89 lg 5 järgi

tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal (v.a TLS § 89 lg-s 2 nimetatud juhtudel). Hageja

leiab, et koondamissituatiooni ei esinenud, st töö ei vähenenud ega seda korraldatud ümber.

Kostja väidab, et ta korraldas töö ümber sõlmides 2014. aasta suvel lepingu õigusabi

saamiseks Venemaa Föderatsioonis ja sama aasta oktoobris ka Eestis. Lisaks toob hageja esile,

et ta oli töötajate esindaja – sellele vaidleb kostja samuti vastu.

14. Kohus tuvastab kostja ja ettevõtte XXX vahelise 17. juuni 2014 lepingu (TVK tl 206–208,

tõlge tl 31–33) ning kostja ja Punamoon Õigusbüroo OÜ vahelise 1. oktoobri 2014 lepingu

(TVK tl 11–14) põhjal, et kostja tegi 2014. aasta teisel poolel muudatusi oma tegevuse

korraldamisel juriidiliste teenuste hankimise osas. Kuigi 1. oktoobri 2014 leping on sõlmitud

pärast hagejale koondamisteate edastamist, siis toimus see enne hagejaga töösuhte lõpetamist.

Tuleb mõistlikult eeldada, et ettevõtja planeerib oma tegevust vähemalt teataval määral ette, st

18. septembri 2014 hageja koondamisel oli juriidilise teenuse hankimise ümberkorraldus

vähemalt osaliselt alanud ja ülejäänud osas ettenähtav. Kostja nimel peetud hageja

10. juuli 2014 e-kirjavahetusest nähtub, et kõnealusel ajal tegeles kostja õigusabiteenuse

ostmise ettevalmistamisega (tl 89–90). Eeltoodust järeldab kohus, et töölepingu ülesütlemise

ajal osaliselt juba esines ja oli lisaks piisava selgusega ette nähtav töölepingu alusel juristi

ametikohal töötava isiku töö vähenemine ja kostja töö ümberkorraldamine.

15. Hageja nõude lahendamiseks tuleb kohtu hinnangul siiski lisaks vastata põhimõttelisele

küsimusele, kas tööandja võib õiguspäraselt toimida sel viisil, et sõlmib töötaja tööülesannete

valdkonnas teenuse osutamise lepingu(d) kolmanda(te) isiku(te)ga ja seejärel koondab oma

senise töötaja. Vastuse leidmisel on jätkuvalt asjakohane juhinduda Riigikohtu seisukohast

3. oktoobri 2006. aasta otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-81-06, mille järgi seni töötaja täidetud

ülesannetele vastava teenuse osutamise lepingu sõlmimine oli varasema tööõiguse järgi

kohane koondamise alus (vt otsuse p 13 teine lõik). Kohus ei tähelda selles osas olulist

erinevust varem kehtinud õiguse ja TLS koondamist reguleerivate normide vahel. Kohus ei

nõustu hagejaga, et kostja ei võinud tööd ümber korraldada olukorras, kus hageja oma

tööülesandeid hagis kirjeldatud viisil ja tingimustel täitis. Siinjuures ei oma tähtsust, kas uus

korraldus juriidiliste teenuste hankimisel on kostjale varasemast majanduslikult soodsam või

mitte, samuti see, kas hageja täitis oma tööülesandeid kohaselt. Kostja ei ole töölepingu

ülesütlemisel teinud hagejale etteheidet töökohustuste rikkumise kohta. Võttes arvesse

käesolevas punktis esitatud põhjendusi ja eelmises punktis kirjeldatud olukorda võis tööandja

muude eelduste täidetuse korral töölepingu TLS § 89 lg 1 alusel erakorraliselt üles öelda.

16. Tõendamist ei leidnud hageja väide, et ta oli valitud töötajate usaldusisikuks. Kuigi Xxx

on 18. oktoobri 2014 kirjalikult kinnitanud hageja valimist ja sellest kostja teavitamist (TVK

tl 148–149), siis sama isik on 10. detsembri 2014 TVK-le esitatud kirjas kinnitanud

vastupidist (TVK tl 15, tõlge tl 92). Töötajate esindaja mõiste võib olla laiem, aga tulenevalt

töötajate usaldusisiku seaduse (TUIS) § 2 lg-st 2 on usaldusisik kindlasti töötajate esindaja

TLS, st ka TLS § 89 lg 5 tähenduses. TUIS §-dest 5–7 tuleneb, et usaldusisik valitakse

töötajate üldkoosolekul ja vastavalt TUIS § 7 lg-le 6 teatab üldkoosolek tööandjale

viivitamatult kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis usaldusisiku

valimisest ja tema volituste kestusest. Neil kaalutlustel ei ole hageja kõnealuse väite

tõendamiseks piisav ühe kaastöötaja kirjalik ütlus. Vaatamata kohtu sellekohasele

ettepanekule ei esitanud hageja täiendavaid tõendeid.

17. Lõpuks tuleb hinnata hageja väidet, et talle ei pakutud teist tööd. Kuigi hageja tõi selle

väite esile hilinenult, siis kostja vastuväidete puudumise tõttu pidas kohus seda lubatavaks.

Võimaluse korral teise töö pakkumise kohustus tuleneb TLS § 89 lg-st 3 ja pooled ei ole

2-15-790

5 (6)

väitnud, et esineks TLS § 89 lg-s 2 kirjeldatud erandlik olukord. Riigikohtu praktika kohaselt

on teise töö pakkumise kohustuse eesmärgiks anda töötajale võimalus jätkata töötamist sama

tööandja juures. See eesmärk on täidetud, kui töötajale pakutakse sobivat tööd (vt 8. novembri

2001. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-01). Samuti on Riigikohus varasemas praktikas

leidnud, et tööandja kohustus pakkuda töötajale teist tööd ei saa piirduda erialase töö

pakkumisega. Vältimaks töölepingu lõpetamist, tuleb tööandjal kaaluda võimalust pakkuda

töötajale muud tööd, mida töötaja on võimeline tegema (2. veebruari 2012. aasta otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-152-11, p 10 kolmas lõik). Kostja väidab, et tal puudusid hageja

koondamise ajal vabad töökohad, mida oleks saanud hagejale pakkuda. Kohus ei nõustu

hagejaga, et kostja 5. novembri 2014 e-kirjast (TVK tl 140, tõlge tl 63) saaks järeldada teise

töö pakkumise võimalust hagejale kui töötajale. Kui kostja ka pidas võimalikuks hagejaga

muude kokkulepete sõlmimist pärast töölepingu lõpetamist, siis ei tähenda see töö pakkumise

võimalust TLS § 89 lg 3 tähenduses. Nimelt tuleneb TLS §-dest 1 ja 28 muu hulgas, et

tööandja võtab endale töölepingut sõlmides kohustuse kindlustada töötaja tööga ning TLS

§ 35 tõttu tuleb tal maksta töötasu ka töö puudumise korral. Võttes arvesse eespool p-des 14

ja 15 hinnatud juriidilise teenuse hankimise ümberkorraldust, ei saa mõistlikult eeldada, et

kostja oleks soovinud hagejat uuesti juristina või muus ametis tööle palgata. Samuti ei nähtu

tegelikult teise töö pakkumise võimalus hageja esitatud töökuulutustest (tl 64 ja 131).

Väljatrükkide kuupäevad 3. novembri 2014 ja 20. veebruari 2015 viitavad üksnes kuulutuse

sel ajal muutmisele, mitte aga viidatud ajal tegelikult töö pakkumisele. Kostja esitatud

maksudeklaratsioonide (vorm TSD) väljatrükkidest 2014. aasta augusti kuni detsembri kohta

nähtub, et kostja töötajate arv vähenes sel perioodil 50-lt 47-ni (tl 95–119). Tervikuna

tuvastab kohus, et kostjal ei olnud võimalik hagejale teist tööd pakkuda. Kuna TLS § 89 lg 3

näeb tööandjale ette teise töö pakkumise üksnes võimaluse korral, siis ei pidanud kostja ka

hagejale teist tööd pakkuma ja töölepingu ülesütlemine TLS § 89 lg 1 alusel oli õiguspärane.

18. TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata kostja

registriandmete väljatrüki (TVK tl 43–44), tsiviilasjas nr 2-13-61062 kohtuistungil osalemist

puudutavad teated ja e-kirjad (TVK tl 101–103), 12. ja 13. mai 2014 e-kirjad (TVK tl 121–

122), kirjade saatedokumendid (TVK tl 46 ja 141), Xxx18. oktoobri 2014 kinnituse töötasu

maksmise korralduse kohta (TVK tl 146–147), töötasu ja puhkusehüvitise tõendid (TVK

tl 150–151 ja 211) ning kostja ja tema töötajate rikkumisi käsitlevad dokumendid (TVK

tl 152–164), sest neist ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud. Lisaks jäävad

TsMS § 33 lg 3 alusel tähelepanuta järgmised võõrkeelsed dokumendid, mille tõlkeid pooled

ei esitanud: TVK tl 24–26, 28–42, 45, 47–63, 65–79, 86–91, 98–100, 104–120, 123–130, 139,

142–145 ja 227. Kostja juristide tööaja arvestuse tabelid (TVK tl 166–193 ja 196) on osaliselt

samuti võõrkeelsed, aga nendes sisalduvate arvuliste andmete (kuupäevad ja töömahud) osas

on need arusaadavad keelest sõltumata. Siiski jäävad viidatud dokumendid arvestamata TsMS

§ 238 lg-te 5 ja 1 alusel, sest töölepingu ülesütlemine koondamise tõttu ei sõltu eespool p-s 15

märgitud motiividel sellest, kas kostjal oli hagejale piisavalt tööd anda enne töölepingu

lõppemist.

19. Tsiviilasja hind on TsMS § 132 lg 1 alusel 3 500 eurot.

20. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

hageja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus

menetluskulud kindlaks kostja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal.

Kostja nõuab õigusabikuluna 588,34 hüvitamist, mis moodustub esindajatasust määraga

80 eurot tunnis 6,67 töötunni (6 h 40 min) eest. Kohus leiab, et kostja menetluskulude

nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga. Kostja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja

vajalikud osaliselt. Kohus nõustub osaliselt hageja vastuväidetega ning seega vähendab kostja

lepingulise esindaja ajakulu järgmiselt: hageja 7. aprilli 2015 arvamuse analüüs ja vastuse

2-15-790

6 (6)

koostamine hageja 20. märtsi 2015 arvamusele on põhjendatud 1 h 30 minuti ulatuses;

4. mai 2015 kostja vastuse koostamise põhjendatud ajakulu on 45 min ja 14. mai 2015 vastuse

koostamise põhjendatud ajakulu 1 h. Ülejäänud osas on kostja lepingulise esindaja kulud

põhjendatud. Kokku on kostja taotlus lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks

põhjendatud 5 h ulatuses. Kostja esindaja tasumäär 80 eurot on kohtu hinnangul vajalik ja

põhjendatud. Samuti leiab kohus, et tõlkekulud summas 55,01 eurot tuleb hagejalt välja

mõista. Kokku on kostja kulud põhjendtatud summas 455,01 eurot ( = 80 × 8 + 55,01). Kostja

nõuab kulude hüvitamist ilma käibemaksuta summas. Rahuldamata jääb kostja taotlus

133,33 euro saamiseks ( = 588,34 – 455,01).

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik