2-14-9628/48 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

29. mai 2015. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-14-9628

Tsiviilasi

XXXhagi XXXvastu 11 390,19 euro ja korteri valduse

üleandmise nõudes

Tsiviilasja hind

14 890,19 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX(XXX), lepinguline esindaja Julia

Tuštšenko

Kostja: XXX(isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 12. mail 2015, millel osalesid hageja

XXXja tema lepinguline esindaja Julia Tuštšenko

RESOLUTSIOON

1. Hagi korteri valduse üleandmise nõudes rahuldada.

2. Kohustada kostjat XXX(isikukood XXX) andma hagejale XXX(XXX) üle Harju

maakonnas XXX asuva korteri (kinnistusraamatu registriossa nr XXX kantud

korteriomand) valdus.

3. Rahuldada hageja XXXtaotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks

osaliselt. Määrata kostjale XXXkohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks tähtaeg

30 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui kostja XXXei ole vabatahtliku

täitmise tähtaja jooksul otsuse resolutsiooni punktis 2 märgitud korteriomandit

üle andnud, siis tõsta kostja XXXkorteriomandist välja.

4. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja määrata need kindlaks rahaliselt.

5. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

osaliselt ja mõista kostjalt XXXhageja XXXkasuks välja menetluskulude hüvitis

summas 835,68 eurot (sh riigilõiv 550 eurot ning vajalik ja põhjendatud

õigusabikulu 285,68 eurot).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

2-14-9628

2 (4)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. XXX(hageja)

esitas

3. märtsil 2014

kohtule

hagiavalduse

XXX(kostja)

vastu

11 390,19 euro ja korteri (asukohaga XXX, korteriomand kinnistusraamatu registriosas

nr XXX, edaspidi „korter”) tagastamise nõudes. Hageja taotleb määrata teise nõude osas

kohtuotsuse täitmise viisiks kostja korterist väljatõstmine.

2. Kohus võttis hagiavalduse 7. aprilli 2014. aasta määrusega menetlusse ja rahuldas selle

30. juuni 2014. aasta tagaseljaotsusega mõlemas nõudes. Kostja esitas 4. augustil 2014 kaja,

millega taotles menetluse taastamist korteri valduse nõudes ja menetluskulude jaotamise osas.

Maakohus taastas menetluse valduse nõudes ja menetluskulude jaotuse otsustamises

10. märtsi 2015. aasta protokollilise määrusega. Sama päeva korraldaval istungil kuulas kohus

pooled ära, määras tähtajad tõendite ja seisukohtade esitamiseks ning asja kohtuistungil

arutamise aja.

3. Kohus arutas asja sisuliselt 12. mai 2015. aasta istungil, kuhu kostja ei ilmunud.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Hageja nõuab kostjalt korteri valdust. Hageja toob esile, et ta on korteri omanik ja ütles

5. jaanuaril 2014 üles kostjaga sõlmitud tasuta kasutamise lepingu, mistõttu kostjal puudub

õigus korterit vallata. Hageja ostis korteri kostjalt ja ostmisel lepiti kokku, et kostja võib

korterit tasuta kasutada kuni 31. detsembrini 2016, aga peab tasuma sellega seotud kulud.

Kostja kulusid ei tasunud, st rikkus tasuta kasutamise kokkulepet ja hageja võis selle üles

öelda. Hageja toimetas ülesütlemisavalduse kostjale kätte isiklikult ja avalduse kättesaamist

kinnitavad ka kostja enda avaldused võlast teadmise kohta. Korteri müügihind vastas

turuhinnale lepingu sõlmimise ajal.

5. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Hageja esitas kaks menetluskulude

nimekirja, neist esimese järgi on hageja menetluskuludeks riigilõiv 550 eurot ja tasu õigusabi

eest hagiavalduse koostamisel 250 eurot ning teise järgi tasu õigusabi eest kohtuistungitel

osalemisel 450 eurot – kokku taotleb hageja menetluskuluna 1 250 euro hüvitamist.

6. Kostja vaidleb hagile vastu. Korteri müümisel hagejale leppisid pooled kokku, et korter

jääb kostja valdusesse kuni 2016. aasta lõpuni. Tegemist on müügilepingu tingimusega, sest

korteri müügihind (1 254 000 krooni) oli oluliselt madalam turuhinnast (1 800 000 krooni).

Hageja ei saa müügilepingu tingimust ühepoolselt muuta. Samuti ei olnud alust

kasutuslepingut üles öelda ja ülesütlemisavalduse kättesaamist kostja omaks ei võta. Järelikult

on kostjal õigus korterit kasutada kuni 31. detsembrini 2016.

7. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda, aga menetluskulude nimekirja ega

vastuväiteid hageja nimekirjadele ei ole kostja esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi korteri valduse

üleandmise nõudes tuleb rahuldada. Otsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotluse

2-14-9628

3 (4)

rahuldab kohus osaliselt. Rahalises nõudes on jõustunud maakohtu 30. juuni 2014. aasta otsus.

Menetluskulud jätab kohus kostja kanda ja määrab need kindlaks rahaliselt.

9. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 1 esitas kohus otsuse

kirjeldava osa lihtsustatult. Eelkõige ei märkinud kohus neid väiteid ja seisukohti, mis ei

puuduta käesolevaga lahendatavat nõuet.

10. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

− korter kuulub hagejale, kes omandas selle kostjalt 15. veebruari 2006 müügi- ja

asjaõiguslepingu (tl 46–53, edaspidi „leping”) alusel;

− lepingus sisaldub kokkulepe, et korteri valduse annab kostja hagejale üle hiljemalt

31. detsembril 2016 (p 4.1); vahepealsel ajal võis kostja korterit ka välja üürida ja

saada sellest tulu (p 4.3), aga pidi kandma kõik korteriga seotud kulud (p 4.5);

− kulude tasumisega oli kostja viivituses ja 2013. aasta lõpuks oli võlg korteriühistu ees

vähemalt 2 500 eurot ning hagejal tuli võla katteks tasuda 2 596,96 eurot (tl 54);

− korter on kostja valduses.

11. Hageja nõude õiguslik alus on asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1, mille kohaselt omanikul

on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Vastavalt AÕS § 80

lg-le 2 on omaniku selline nõue ehk vindikatsiooninõue suunatud omandiõiguse

tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Arvestades

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 180 lg 1 sõnastust vastab korteri tagastamise nõue

vindikatsiooninõude ehk valduse üleandmise nõude sisule. Vaidlust ei ole korteri hagejale

kuuluvuse ega kostja valduse üle. AÕS § 83 lg 1 võimaldab valdajal asja väljaandmisest

keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Kostja tuginebki sellele, et pooled

sõlmisid kokkuleppe korteri jätmiseks kostja kasutusse kuni 2016. aasta lõpuni ja kostja

hinnangul on kokkulepe kehtiv. Hageja leiab, et tegemist oli tasuta kasutamise lepinguga,

mille hageja on kehtivalt üles öelnud. Eelneva põhjal sõltub hageja nõude lahendamine

vastustest küsimustele, mis liiki kasutuslepingu pooled 15. veebruari 2006 lepingu osana

sõlmisid ja kas see on veel kehtiv.

12. Kohus nõustub hagejaga, et lepingu p-des 4.1–4.5 kokkulepitu on tasuta kasutamise

leping võlaõigusseaduse (VÕS) § 389 tähenduses. Lepingust ei nähtu, et pooled oleksid

leppinud kokku tasus korteri kasutamise eest ja tõendamist ei ole leidnud kostja väide, et

korteri müügihind erines turuhinnast. Lepingu järgi oli tehinguväärtus võrdne müügihinnaga,

st ka pooled lähtusid lepingu sõlmimisel sellest, et korteri väärtus on 1 254 000 krooni. Kuna

kostja ei pidanud maksma ega poolte märgitud asjaoludel ka ei maksnud hagejale midagi

korteri kasutamise eest, samuti ei teinud mingit muud vastusooritust korteri kasutamise õiguse

eest, siis kasutas ta korterit tasuta.

13. Samuti nõustub kohus hagejaga selles, et hageja on pooltevahelise tasuta kasutamise

lepingu kehtivalt üles öelnud. VÕS § 394 p 2 näeb ette asja kasutusse andja õiguse tasuta

kasutamise leping üles öelda muu hulgas juhul, kui kasutaja kasutab eset vastuolus sama

seaduse §-s 392 sätestatuga. VÕS § 392 lg 1 kohaselt võib kasutaja eset kasutada üksnes

lepingus ettenähtud viisil, kokkuleppe puudumisel aga eseme olemusest või kasutamise

eesmärgist tuleneval viisil. Kohtu hinnangul tuleb lugeda selles tähenduses kasutusviisiga

hõlmatuks ka asja kasutaja kohustus kanda asjaga seonduvad kulud. Lepingu p 4.5 järgi pidi

kostja kandma kõik korteriga seotud kulud, aga kostja jättis selle kohustuse täitmata.

Tegemist on sellise kohustuse rikkumisega, mille puhul asja tasuta kasutusse andja saab

lepingu VÕS § 394 p 2 alusel üles öelda. Kui asuda ka eelnevast erinevale seisukohale ja

tõlgendada kasutamise viisi VÕS § 392 lg 1 tähenduses kitsamalt, siis tuleneks ülesütlemise

õigus VÕS § 101 lg 1 p-st 4, § 116 lg-st 1 ja VÕS § 196 lg-st 1. Hageja ei pidanud andma

2-14-9628

4 (4)

kostjale täiendavat tähtaega rahalise kohustuse täitmiseks VÕS § 196 lg 2 teise lause ning

§ 116 lg 2 p-de 2 ja 4 tõttu, sest hagejal oli korteri omanikuna huvi, et korteriga seotud

regulaarsed kulutused kantakse kohaselt. Kostja oli olnud tasumisega viivituses juba

2012. aasta veebruaris (tl 193–197) ning kostja rikkumise kestusest ja käitumisest võis

mõistlikult järeldada kõnealuse kohustuse edaspidi täitamata jätmist. Vastavalt VÕS § 195

lg-le 1 ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lg 1 esimese lause kohaselt kindlale isikule

(tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see

muutub kehtivaks kättesaamisega. Hageja vande all antud ütluste (tl 202 pöördel) põhjal

tuvastab kohus, et hageja koostas ja andis isiklikult 5. jaanuaril 2014 kostjale üles

kasutuslepingu ülesütlemise avalduse (teine väljatrükk tl 44–45) ja kostja sai selle samal

päeval kätte. Seega esines alus tasuta kasutamise leping üles öelda, hageja on vastava tahte

väljendanud ja kostja on hageja tahteavalduse kätte saanud. VÕS § 186 p 6 järgi lõppes tasuta

kasutamise leping ülesütlemisega ja kostjal ei ole enam õigust sel alusel korterit vallata.

14. Kohus ei tuvasta, et kostjal oleks hageja suhtes ka mingu muul alusel õigus korterit vallata.

Kuna vindikatsiooninõude rahuldamise eeldused on seega täidetud, siis tuleb hagi

käesolevaga lahendatavas nõudes rahuldada.

15. Hageja taotluse otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks rahuldab kohus TsMS § 445

lg 1 alusel osaliselt täpsustades seda ajavahemikuga, mille jooksul kostjal on võimalik korter

vabatahtlikult vabastada. Kohus võtab siinjuures arvesse nii menetluse senist kestust kui ka

TMS § 180 lg-s 1 märgitud ajavahemikku. Kohtu hinnangul on kohane tähtaeg otsuse

vabatahtlikuks täitmiseks 30 päeva.

16. TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus tänase otsuse tegemisel arvestamata otsuses

viitamata tõendid, sest neist ei nähtu praegu lahendatava nõude osas tähtsust omavad asjaolud.

17. Tsiviilasja hind on TsMS § 134 lg 1, § 124 lg 1, § 128 ja analoogia korras § 132 lg 1

alusel 14 890,19 eurot. Tänase otsusega lahendatava nõude hind on sellest 3 500 eurot.

18. Koos 30. juuni 2014. aasta tagaseljaotsusega kuulub hagi tervikuna rahuldamisele,

mistõttu kohus jätab kõik menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 177

lg 1 p 1 järgi määrab kohus kulud kindlaks rahaliselt. Hageja menetluskulude nimekirjade

(tl 112–115 ja 200) kohaselt koosnevad kulud riigilõivust 550 eurot ja õigusabikulust

700 eurot. Riigilõivu on hageja tasunud vastavalt hagi hinnale, see kulu on tervikuna vajalik

ja põhjendatud. Lepingulise esindaja osutatud õigusabi eest tasutu hüvitamise taotlus on

põhjendatud osaliselt. Arvest nr 198 (tl 115) saab järeldada, et esindaja tunnitasu oli

35,71 eurot ( ≈ 250 : 7). Kohtu hinnangul on selline tasumäär mõistlik ja põhjendatud.

Hagiavalduse

koostamise

kulu

peab

kohus

põhjendatuks

kolme

tunni

ulatuses;

10. märtsi 2015 kohtuistungil osalemise ajakulu oli istungi kestuse järgi 1 h 40 min ja sama

pika ajaga arvestab kohus istungi ettevalmistamiseks – kokku 3 h 20 min; 12. mai 2015 istung

kestis 50 min ja sama pikk oli ka vajalik ettevalmistamise aeg – kokku 1 h 40 min. Kõigi

hageja nimekirjades nimetatud toimingute vajalik ja põhjendatud ajakulu oli seega 8 h, millele

vastab tasu 285,68 eurot ( = 8 × 35,71). Kokku tuleb kostjal hagejale hüvitada 835,68 eurot

( = 550 + 285,68). Rahuldamata jääb hageja taotlus 414,32 euro ( = 1250 – 835,68) saamiseks

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik