2-14-54665/18 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. mai 2015.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-54665

Tsiviilasi

Xxxhagi

Korteriühistu

Xxxvastu

20.05.2014.

a

üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Xxx(isikukood: XXX, elukoht XXX)

Kostja: Korteriühistu Xxx(registrikood: XXX, asukoht

XXX, e-post: XXX)

Kostja

lepinguline

esindaja:

Irina

Reva

(e-post:

irina.reva@ekyl.ee)

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

08. mail 2015 toimunud kohtuistungil

1. Jätta Xxx hagi Korteriühistu Xxx vastu 20.05.2014.a üldkoosoleku otsuste

tühisuse tuvastamise nõudes rahuldamata.

MENETLUSKULUD

2. Jätta menetluskulud hageja Xxx kanda.

3. Rahuldada Korteriühistu Xxx avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.

4. Mõista Eve Hamburgilt välja Korteriühistu Xxx kasuks menetluskulud 528 eurot

(ilma käibemaksuta).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus

menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse kostja 20.05.2014 toimunud üldkoosoleku tühisuse

tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt 06.05.2014. a teavitas KÜ Xxx juhatus ühistu liikmeid

elamu infostendide kaudu üldkoosoleku kokkukutsumisest 20.05.2014. Põhikirja p 7.6.3

kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumisest liikmeid teavitada ette 14 päeva ning

arvestades, et tähtaeg hakkab vastavalt seadusele kulgema järgnevast päevast (so antud juhul 7.

maist), ei jää teate avaldamise ja koosoleku toimumise vahele 14 päeva (üldkoosolek on

toimunud 14-ndal päeval). Muuhulgas näeb põhikiri ette seda, et kutsele kirjutab alla juhatuse

liige. Ühistu liikmetele, kes on ühistule edastanud oma e-posti aadressi (umbes 41 omanikku),

saadeti kutse elektrooniliselt koos 2012. majandusaasta aruandega. Varasemalt oli

elektrooniliselt saadetud 2013. majandusaasta aruanne ja 2014. aasta majanduskava. Põhikirja

p 7.4.4 kohaselt (mis kordab sisuliselt KÜS § 15 sätestatud kohustust) peab juhatus andma

igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu

tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Küsitlenud elanikke, selgus,

et paberkandjal aruandeid kõigile ei edastatud, mistõttu said enne koosolekut aruannetega

tutvuda alla 50% korteriomanikest.

Audiitori raport 2012. majandusaasta kohta saadeti peale korduvaid küsimisi alles 18.05.2014.

Seejuures on juhatus märkinud, et majandusaasta aruande auditeerimise on otsustanud

üldkoosolek, kuid ei ole osundanud, millal ja milliste otsuste alusel on see toimunud. Põhikirja

p 8.1 kohaselt valib audiitori üldkoosolek, seda tehtud ei ole. Aruandeid lähemalt uurides,

selgus, et 2012. majandusaasta aruanne esitati korrigeerimata kujul, hoolimata ühistu liikmete

poolt esile tõstetud mitmetest põhjendamata kuludest. 2013. majandusaasta kohta palus hageja

saata täiendavat infot kulu- ja tululiikide lõikes, sest 2013. a on tehtud mitmeid kalleid töid,

mida üldkoosolek ei ole otsustanud. Arupärimistele juhatus ei reageeri.

Ühistus on tavaks saanud, et esimees, keda muidu näha ei ole, jookseb 3 päeva enne koosolekut

mööda maja, jagab ilmselt eksitavat infot ja korjab volitusi. 20.05.2014 toimunud

üldkoosolekul oli tegelikult kohal ainult 16 omanikku, mis moodustab ca 33% koosolekust

osavõtjatest ja ca 18% korteriomanikest, ülejäänud 32 olid volitused, millest mitmed kirjutatud

2 erineva käekirjaga, andes tunnistust sellest, et volitaja ei valinud volitatavat. Osavõtjate

nimekiri ei vasta tegelikele korteriomanikele.

Üldkoosolekul tegi ühistu liige Xxx ettepaneku juhatuse poolt pakutud päevakorda mitte

kinnitada ja kutsuda kokku uus üldkoosolek uue päevakorraga, sest: juhatuse volitused lõppesid

09.05.2014, mistõttu ei saa volitusi pikendada, vaid tuleb valida uus juhatus, kuid sellist

päevakorra punkti ei ole; juhatusel on vastavalt põhikirja p 7.1.7 kohustus jälgida oma volituste

tähtaega ja oleks pidanud üldkoosoleku uue juhatuse valimiseks kokku kutsuma vähemalt üks

kuu enne volituste tähtaja lõppemist. Eriarvamustena toodi välja veel krt 6 ja 24 poolt: audiitori

raport esitati vaid 2 päeva enne koosolekut, audiitor on üldkoosoleku poolt valimata; koosoleku

kutse on juhatuse liikme poolt allkirjastamata; põhikirja p 4.1.10 kohaselt on ühistu liikmel

õigus valida ja olla valitud Ühistu juht- ja kontrollorganitesse, mistõttu on õigustühine lükata

üldkoosolekul kinnitamiseks juhatuse poolt välja valitud kandidaadid; juhatus ei ole tööga

hakkama saanud – 2012. majandusaasta aruanne esitamata, mille tulemusena on ühistule tehtud

äriregistrist kustutamise hoiatus. Koosoleku juhatajat Xxx eriarvamused ei kõigutanud,

probleeme ei tunnistanud ja lasi päevakorra kinnitada. Aastaaruannete kohta said koosolekul

osalejad küsimusi esitada minimaalselt, sest lihtsalt ei antud sõna. Kuna suurem osa

üldkoosoleku seltskonnast oli venekeelne, kellele tõlgiti koosoleku juhataja poolt vaid

valikuliselt ja teatud alatooniga, olid seltsimehed häiritud, milleks nii pikalt seletada ning

arendasid omakeskis seltskondlikku vestlust, laskmata ennast segada eesti keeles ülestõstetud

probleemidest, sest nende ülesanne oli vaid hääletada, kui esimees märku annab. Juhatus ei ole,

hoolimata korduvast palumisest, edastanud üldkoosoleku allkirjastatud protokolli koos sinna

juurde kuuluvate lisadega. Allkirju ei ole protokollile võetud ka eriarvamuste esitajatelt.

Tutvunud dokumentidega äriregistris, selgus, et äriregistrile esitatud 2013. majandusaasta

aruanne ei ole sama, mis ühistu liikmetele kinnitamiseks esitati.

Tuginedes MTÜS § 24¹ lõige 1 palub hageja tuvastada KÜ Xxx20.05.2014 toimunud

üldkoosoleku otsuste tühisust, kuna juhatus on rikkunud KÜ Xxx põhikirja punkte 4.1.10;

4.1.11; 7.1.7; 7.2.3; 7.6.3; 7.6.3.1; 7.4.4; 7.4.10; 7.7.4; 7.8.1 ja 8.1.

Kostja vastuväited

Kostja vaidleb esitatud nõuetele vastu täies ulatus. Kostja põhjendab oma vastuväiteid

alljärgnevalt.

Hageja taotleb kohtult 20.05.2014 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamist. Oma hagis

taotleb hageja sõnaselgelt otsuse tühisuse tuvastamist viidates MTÜS § 24¹ lg-le 1. Otsuse

tühistamist hageja ei taotle. Käesoleval hetkel ei ole sellise nõude esitamine enam ka võimalik,

sest hageja on otsusest teada saanud rohkem kui kolm kuud tagasi. Vastavalt KÜS § 13 lg-le 3

on üldkoosoleku otsuse tühistamisnõude esitamine piiratud kolme kuuga otsuse teadasaamisest

alates (hageja osales koosolekul ja sai otsustest teada 20.05.2014). Kostja on seisukohal, et hagi

asjaoludes on hageja väljunud MTÜS § 24¹ lg-ga 1 piiritletud tühisuse juhtudest. Hageja on

esitanud mahukalt väiteid, mis ei oma mingisugust seost MTÜS § 24¹ lg-s 1 loetletud tühisuse

alustega. Eeltoodust tulenevalt näeb kostja sisulist vajadust esitada vastuväited vaid hagi sellele

osale, milles hageja viitab koosolekust etteteatamise nõuete rikkumisele. Koosolekust

etteteatamise nõuete rikkumine seostub üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega,

millega võib MTÜS § 24¹lg 1 tähenduses kaasneda üldkoosoleku otsuse tühisus.

Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja seisukohal, et kostja rikkus üldkoosoleku kokkukutsumise

korda, kuivõrd üldkoosolekust teatati üks päev ettenähtust vähem ette. Kostja ei jaga hageja

seisukohti koosoleku kokkukutsumise nõuete rikkumisest. Kostja juhatuse liige (Xxx) pani

koosoleku kutsed korterelamu teadete tahvlile/tahvlitele 05. mail 2014. MTÜS § 20 lg 4

kohaselt tuleb üldkoosolekust ette teatada vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette

nähtud pikemat tähtaega. Seega kui ühistu põhikirjas on seadusest erinev (pikem) etteteatamise

tähtaeg, tuleb juhinduda põhikirjast. Kostja põhikirja punkti 7.6.3 järgi peab üldkoosoleku

kokkukutsumisest liikmetele ette teatama vähemalt 14 kalendripäeva. Kutse pannakse välja

Ühistu teadete tahvlile või liikme postkasti või saadetakse liikme e-posti aadressile. Kostja

täitis nõuetekohaselt põhikirja punktis 7.6.3 sätestatud koosoleku kokkukutsumise tingimused -

koosoleku kutse avaldati teadete tahvlil/tahvlitel ja kutsega teavitati koosolekust ette 14

kalendripäeva (kutse avaldamise ja koosoleku toimumispäeva vahele jäi 14 kalendripäeva).

Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata ja

menetlusosaliste menetluskulud jätta hageja kanda.

Menetluse käik

08.05.2014 toimunud kohtuistungil on hageja kinnitanud, et ta soovib kostja 20.05.2014

üldkoosolek otsuse tühisuse tuvastamist MTÜS § 24¹lg 1 alusel. Hageja leiab, et vaidlus on

selle üle kas kutse üldkoosolekul edastati tähtaegselt või mitte. Hageja kinnitas, et ei palu

kostja 20.05.2014 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, hinnanud kohtule esitatud

tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: 1) hageja omab korteriomandit Tallinnas

Xxx; 2) Tallinnas Xxxon moodustaud Korteriühistu Xxx; 3) hageja on Korteriühistu Xxxliige;

4) 20.05.2014 toimus Korteriühistu Xxxüldkoosolek.

Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud

faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ja esitatud dokumentaalsete

tõenditega.

Korteriühistuseaduse (KÜS) § 1 lg 2 alusel käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes

rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. MTÜS §-s 24¹ lg 1

sätestab, et üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole

seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti

üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks

või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on

tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.

Hageja leiab, et 20.05.2014 üldkoosoleku otsused on tühised, kuna üldkoosoleku

kokkukutsumisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda.

MTÜS § 7 lg 1 p 8 sätestab, et põhikirjas tuleb märkida üldkoosoleku kokkukutsumise

tingimused ja kord, samuti otsuste vastuvõtmise kord. MTÜS § 21 lg 1 kohaselt üldkoosolek

võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja

mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Mittetulundusühingu põhikirjas võib

sätestada,

kui

suure

osa

mittetulundusühingu

liikmete

osavõtul

on

üldkoosolek

otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui

üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. Sama paragrahvi lg 3

sätestab, et kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole

üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad

kõik mittetulundusühingu liikmed. MTÜS § 20 lg 5 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest

peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega.

Kostja põhikirja punkti 7.6.3 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest peab liikmetele ette

teatama vähemalt 14 kalendripäeva. Kutse pannakse välja ühistu teadete tahvlile või liikme

postkasti või saadetakse liikmele e-post aadressile. Üldkoosoleku kutsel peab olema näidatud

koosoleku toimumise koht, aega ja päevakord. Üldkoosoleku päevakorra määrab juhatus

arvestades Ühistu liikmete taotlusi. Kutsele kirjutab alla juhatuse liige (tlk 37).

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja teatas üldkoosoleku kokkukutsumisest vähemalt 14 päeva

ette. Hageja väidab, et KÜ Xxxjuhatus teavitas ühistu liikmeid infostendi kaudu üldkoosoleku

kokkukutsumisest 06.05.2014 ja üldkoosoleku kutse saadeti hagejale e-postiga 06.05.2014 kell

20.46 ja seega ei teavitatud KÜ liikmeid koosolekust ette 14 kalendripäeva. Kostja väidab, et

kostja juhatuse liige Xxx pani üldkoosoleku kutse üles korterelamu teadete tahvlile 05. mail

2014. Seega tuleb kohtul tuvastada, millal teavitati KÜ liikmeid 20.05.2014 toimuvast

üldkoosolekust.

Kohus leiab, et tunnistajata Xxx ja Xxx ütlustega on leidnud tõendamist, et kostja juhatuse liige

Xxx teavitas korteriühistu liikmeid 20.05.2014 toimuvast üldkoosolekust 05.06.2014

korterelamu teadete tahvlile pandud kutsega. Kohtuistungil üle kuutatud tunnistaja Xxx ütluste

kohaselt elab ta Xxx majas korteris nr 18 maja teises trepikojas. Tunnistaja elab maja esimesel

korrusel ja stend asub kohe tema korteri kõrval. Tunnistaja nägi 05.05.2014 õhtul peale kella

20:00 koeraga jalutama minnes stendil kutset 20.05.2014 toimuvale koosolekule. Tunnistaja

mäletas seda seetõttu, et 05.05.2014 oli esmaspäev ja temal on esmaspäeviti enamasti vaba

päev (tlk 121). Kohtuistungil üle kuutatud tunnistaja Jelena Rattik ütluste kohaselt sai ta teada

20.05.2014 üldkoosoleku toimumisest trepikojas olevast teatest, mis oli stendil ülesse pandud

05.05.2014 ja järgmisel päeva sai teada maili teel. Tunnistaja märkas teadet õhtul peale 20:00

kui tuli jalutuskäigult. Kui tunnistaja tuli töölt, siis teadet veel üleval ei olnud. Tunnistaja

mäletas seda seetõttu, et ühel tüdrukul lasteaias oli 05.05.2014 sünnipäev ja ta pidi sünnipäeva

kohta tahvli ette valmistama. See oli esmaspäev (tlk 122). Kohtul ei ole alust kahelda nimetatud

isikute ütluste usaldusvääruses. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja Xxx ütluste kohaselt sai

tema teada 20.05.2014 üldkoosoleku toimumisest oma tütre kaudu, kes elab tunnistajale

kuuluvas Sõpruse pst 198-78 asuvas korteris. Tunnistaja ei teadnud, millal kutse stendile pandi

ja kui kaua see oli, kuna ta ei ela selles majas. Tunnistaja ei teadnud, kuidas tütar 20.05.2014

üldkoosolekust teada sai (tlk 121). Kuna Xxx ei ela ise Xxx asuva majas ja sai KÜ

üldkoosoleku kutset teada oma tütre kaudu, siis tunnistaja Xxx ütlused ei tõenda, et 20.05.2014

toimunud üldkoosoleku kutset ei olnud teadetahvlile üles pandud 05.05.2014. Ainuke

tunnistaja, kes kinnitas, et 20.05.2014 toimuva üldkoosoleku teade ilmus trepikoja stendile

vahetult enne üldkoosolekut toimumist oli Indrek Jalakas (tlk 122). Samas on Indrek Jalaka

ütlused on vastuolus tunnistajate Xxx ja Xxx ütlustega ning sellest tulenevalt on tunnistaja

Indrek Jalaka ütlused kohtu hinnangul ebausaldusväärsed ja kohus jätab need tähelepanuta.

TsÜS § 135 lg 1 sätestab, et tähtaja kulgemine algab järgmisel päeva pärast selle kalendripäeva

või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest ei tulene teisiti.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. TsÜS § 136 lg 6 kohaselt

kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev

ajavahemiku viimasel päeval. Seega pannes 20.05.2014 üldkoosoleku kutse stendile ülesse

05.05.2014 hakkas 14 päevane üldkoosoleku kokkukutsumisest teavitamise tähtaeg kulgema

06.05.2014 ja lõppes 19.05.2014. Seega oli täidetud kostja põhikirja punktist 7.6.3 tulenev

kohustus teatada üldkoosoleku kokkukutsumisest ette vähemalt 14 päeva. MTÜS ja KÜ Xxx

põhikirja regulatsiooni eesmärgiks, millega on ette nähtud üldkoosoleku kokkukutsumise kord

ja minimaalne üldkoosoleku toimumisest etteteatamise aeg, on tagada, et kõik ühistu liikmed

üldkoosoleku toimumisest aegsasti teaksid ning et neil seeläbi oleks tagatud võimalus

üldkoosolekul soovi korral osaleda. Üldkoosolek tuleb kokku kutsuda piisava varuga, et ühistu

liikmetel jääks mõistlik aeg, et korraldada endale võimalus üldkoosolekul osaleda. Koosoleku

kokkukutsumise korra rikkumise all mõistetakse MTÜS § 24 ¹mõistes sellist rikkumist, mis

takistab ühistu liikmetel oma õiguste teostamist, st üldkoosolekust osa võtmast, üldkoosolekuks

ettevalmistamist jms.

Eeltoodust tulenvalt kohus leiab, et korteriühistu liikmeid oli teavitatud 20.05.2014 toimuvast

üldkoosolekust 05.06.2014 korterelamu teadete tahvlile pandud kutsega ja seega 20.05.2014

üldkoosoleku otsused ei ole tühised MTÜS §-s 24¹ lg 1 alusel seoses üldkoosoleku

kokkukutsumise korra rikkumisega.

Hagiavalduses on hageja taotlenud 20.05.2015 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist.

8.05.2015 toimunud kohtuistungil on hageja kinnitanud, et 20.05.2014 üldkoosoleku otsuse

kehtetuks tunnistamist/tühistamist hageja ei taotle. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud

etteheiteid kostjale seoses audiitori raportiga 2012 majandusaasta aruandele, 2013

majandusaasta aruande korteriühistu liikmetele tutvumiseks esitamisega ja juhatuse liikmete

volituste pikendamisega ja uute juhatuse liikmete valimisega. Kõik eelnimetatud etteheited ei

oma seost MTÜS § 241 lg-s 1 loetletud tühisuse alustega. Eelnimetatud alustel saab esitada

hagi korteriühistu üldkoosolek otsuste kehtetuks tunnistamise nõudega, mida käesoleval juhul

aga hageja teinud ei ole. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kõik hageja poolt esitatud etteheited

kostjale seoses audiitori raportiga 2012 majandusaasta aruandele, 2013 majandusaasta

aruande korteriühistu liikmetele tutvumiseks esitamisega ja juhatuse liikmete volituste

pikendamisega ja uute juhatuse liikmete valimisega.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata.

Tsiviilasja hind

Tsiviilasja hind on TsMS § 132 lg 4 p 8 ja lg 1¹ alusel 3500 eurot.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jätab hagi rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse TsMS § 174 lg 8 kohaselt hagita

menetluse sätteid. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS §

477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

Kostja esitas menetluskulude nimekirja 11.05.2015. Kostja palub hagejalt välja mõista

menetluskulud summas 528 eurot.

Juhindudes TsMS § 176 lg-st 8 toimetas kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse

koos menetluskulude nimekirjaga kätte kostjale ja andis aega 7 päeva avalduse

kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Hageja oma seisukohta kostja

menetluskulude osas kohtule ei esitanud.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt

Kohus kontrollib kostja õigusabikulud põhjendatust ja vajalikkust. Kostja poolt menetluses

tehtud toimingud ja nendele kulunud aeg olid menetluskulude nimekirja kohaselt järgnevad:

-

Esmane konsultatsioon kliendiga 02.09.2014, aeg: 1 h,

-

Hagi ja selle lisadega tutvumine, aeg: 0,5 h;

-

Hagiavaldusele vastuse koostamine, aeg: 2,5 h;

-

Hageja 23.09.2014 menetlusdokumendiga tutvumine ja seisukoha koostamine hageja

tunnistajate ülekuulamise taotlusele, aeg 0,5 h;

-

8. mai 2015 kohtuistungiks ettevalmistamine ja istungil osalemine, aeg: 3h.

Märgitud aja kulu on kokku 7,5 h. Kulud õigusabile kokku on 528 eurot.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise

kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige

võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt

menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu)

põhjendatust (Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu praktika kohaselt on

vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte rohkem kui 120 eurot (Riigikohtu

1.10.2013. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13).

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks

kohtueelses menetluses on 54 eurot (km-ta) ja kohtumenetlus 90 eurot (km-ta).

Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades kostja lepingulise

esindaja Irina Reva kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust asub seisukohale, et tegemist on

mõistliku esindajatasuga. Kohus peab kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvaid

õigusabitoiminguid põhjendatuks 7,5 tunni ulatuses. Kohus rahuldab kostja avalduse

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks täies ulatuses ning mõistab hagejalt

kostja kasuks välja õigusabi kulud summas 528 eurot (ilma km-ta.)

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik