3-15-763/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedViru Vangla kinnipeetav Aleksandr Streltsov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru moraalse, varalise ja füüsilise kahju eest hüvitise summas 10 000 eurot väljamõistmiseks.
Legislator headnote
AI generated3-15-763/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Viru Vangla kinnipeetav Aleksandr Streltsov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru moraalse, varalise ja füüsilise kahju eest hüvitise summas 10 000 eurot väljamõistmiseks.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiina Pappel, Maili Lokk, Agu Timmi
Määruse tegemise aeg ja koht
28.05.2015, Tartu
Haldusasja number
3-15-763
Haldusasi
Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla tegevuse
õigusvastasuse tuvastamiseks ja tekitatud kahju eest
hüvitise summas 10 000 eurot väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 17.04.2015. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Aleksandr Streltsovi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Aleksandr Streltsov
Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta Aleksandr Streltsovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
17.04.2015. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
saamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Viru Vangla kinnipeetav Aleksandr Streltsov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru
Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja talle vangla tegevuse tagajärjel tekkinud
moraalse, varalise ja füüsilise kahju eest hüvitise summas 10 000 eurot väljamõistmiseks.
A. Streltsov märkis, et 24.03.2015 ei müüdud talle vangla kauplusest soola ja maitseaineid.
Sellega rikkus vangla kaebaja õigusi, alandas, piiras, diskrimineeris ja solvas tema
inimväärikust. Kaebaja leiab, et naatriumi tarbimise vähendamine tõstab kolesteroolitaset
veres ja soodustatud on diabeet ning südame-veresoonkonna haigused. Naatriumipuudust saab
kompenseerida soola abil, millest Viru Vangla kaebaja ilma jätab.
2. Tartu Halduskohus tagastas 08.04.2015. a määrusega A. Streltsovi kaebuse
halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole läbinud
kohustuslikku kohtueelset menetlust.
3. A. Streltsov esitas Tartu Halduskohtu 08.04.2015. a määruse peale määruskaebuse, milles
palus kohtumäärus tühistada ning soovis sissetuleku ja vabade rahaliste vahendite puudumise
tõttu riigilõivu tasumisest vabastamist.
4. Tartu Halduskohus jättis 17.04.2015. a määrusega kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu
tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning määruskaebuse käiguta, andes
riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks tähtaja 15 päeva määruse kättesaamisest või
vaidlustamise korral määruse jõustumisest (resolutsiooni p 2).
Halduskohus leidis, et kaebajal pole küll neljal viimasel kuul enne määruskaebuse koostamist
olnud mingit sissetulekut, kuid tema vabad rahalised vahendid moodustasid määruskaebuse
koostamise hetkel 242,62 euro suuruse summa, mis on piisav 15 euro suuruse riigilõivu
tasumiseks. Kaebaja menetlusabi taotlus jääb HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja
määruskaebus HKMS § 187 lg 4 kohaselt käiguta.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. A. Streltsov esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 17.04.2015. a määruse tühistamiseks
ja riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
Määruskaebuse kohaselt on halduskohtu määrus tühine, õigusvastane, ebaseaduslik ja
põhjendamata. Halduskohus ei pööranud tähelepanu ja rikkus HKMS §-i 112. Kaebajal ei ole
juba kaks aastat sissetulekuid olnud ja ei tule kuni 2018. aastani. Halduskohus pressib kaebaja
käest välja viimase raha, rikkudes seega Euroopa karistus- ja vangistuseeskirja §-i 26, kus on
öeldud, et kinnipeetavatel peab olema võimalus kulutada vähemalt mingi osa oma
sissetulekust või töötasust lubatud esemete omandamiseks isiklikuks kasutamiseks ja eraldada
osa töötasust oma peredele. Halduskohus tahab jätta kaebaja ilma võimalusest osta kõike
vajalikku, kasvõi soola ja tasuda elektri eest kuni 2018. aastani.
Kaebajat ei rahulda olukord, kui kohus vaatab tema kaebuse läbi aastate jooksul, sest ta ei saa
jääda ilma rahata. Kui kohus vaatab kaebuse läbi kahe kuu jooksul vastavalt riigivastutuse
seadusele ja halduskohtumenetluse seadustikule, siis on kaebaja nõus tasuma riigilõivu
osaliselt või osade kaupa.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et A. Streltsovi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu
Halduskohtu 17.04.2015. a määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu
vaidlustatud määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201
lg 4, § 203 lg 2).
7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja vabastamine riigilõivu tasumisest ei
ole põhjendatud, kuna kaebaja ei ole isik, kes ei suudaks riigilõivu tasuda. Samas peab
ringkonnakohus vajalikuks märkida, et halduskohtu määruses sisaldub väär põhjendus, justkui
esineks praegusel juhul HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud olukord, mille puhul on kaebajale
menetlusabi andmine keelatud. Ringkonnakohus leiab, et HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut
arvestades ei ole A. Streltsovile menetlusabi andmine iseenesest keelatud, kuna tema
menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (11.12.2014 – 10.04.2015) sissetulek oli
0 eurot (tl 24). Samas järeldus, et HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel ei ole kaebajale menetlusabi
andmine keelatud, ei tähenda, et kohus peab A. Streltsovi riigilõivu tasumise kohustusest
vabastama. Kohtul on HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1 alusel õigus kaaluda, kas isikule on
põhjendatud menetlusabi anda või mitte. Kuna kaebaja vanglasiseselt isikuarvelt nähtub, et tal
oli piisavalt vahendeid riigilõivu tasumiseks (menetlusabi taotluse esitamise seisuga oli konto
vaba jääk 242,62 eurot), siis ei näinud halduskohus põhjust kaebajale menetlusabi anda ning
ringkonnakohus nõustub halduskohtuga.
8. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka määruskaebuses esitatud väide, et
halduskohus pressib kaebaja käest viimase raha välja. Kohtul puudub alus võtta menetlusabi
taotleja majandusliku seisundi hindamisel arvesse tulevikku suunatud kulutusi. Kaebaja
isikukonto väljavõttest perioodi 11.12.2014 – 10.04.2015 kohta elektri eest tasumist ei nähtu,
mistõttu on alust arvata, et kaebaja nelja kuu jooksul elektri eest tasunud ei ole ja tal sellist
kulu tegelikult ei esine. Riigikohus on 12.03.2012. a määruse nr 371361-12 p-s 9 selgitanud,
et menetlusabi andmise otsustamisel ei tule arvesse võtta asjaolu, et taotlejal peab pärast
riigilõivu tasumist jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud
kulutuste tegemiseks.
9. Kaebaja on nõustunud riigilõivu tasumisega järelmaksuga või osaliselt kui kohus lahendab
tema kaebuse kahe kuu jooksul. Ringkonnakohus selgitab, et riigilõiv tuleb tasuda kaebuse
või määruskaebuse esitamisel (HKMS § 104 lg 1) ning halduskohtumenetluse seadustik, sh
selles sisalduvad menetlusabi sätted, ei võimalda riigilõivu tasumist järelmaksuga. Samuti ei
tulene õigusaktidest kohtule kohustust lahendada kaebus kahe kuu jooksul. Seega tuleb
kaebajal tasuda riigilõiv 15 eurot siiski 15 päeva jooksul alates Tartu Halduskohtu 17.04.2015.
a määruse jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel
Maili Lokk
Agu Timmi