Legislator Case Law & Legislation
3-15-763/22 AI generated

3-15-763/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-15-763/22
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Viru Vangla kinnipeetav Aleksandr Streltsov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru moraalse, varalise ja füüsilise kahju eest hüvitise summas 10 000 eurot väljamõistmiseks.

Legislator headnote

AI generated

3-15-763/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Viru Vangla kinnipeetav Aleksandr Streltsov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru moraalse, varalise ja füüsilise kahju eest hüvitise summas 10 000 eurot väljamõistmiseks.

Keywords

AI generated
health insurance voucher fee living expenses medical expenses case of extreme hardship medical care requirements mission, travel and accommodation expenses
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

28.05.2015, Tartu

Haldusasja number

3-15-763

Haldusasi

Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla tegevuse

õigusvastasuse tuvastamiseks ja tekitatud kahju eest

hüvitise summas 10 000 eurot väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 17.04.2015. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksandr Streltsovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksandr Streltsov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksandr Streltsovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

17.04.2015. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav Aleksandr Streltsov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru

Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja talle vangla tegevuse tagajärjel tekkinud

moraalse, varalise ja füüsilise kahju eest hüvitise summas 10 000 eurot väljamõistmiseks.

A. Streltsov märkis, et 24.03.2015 ei müüdud talle vangla kauplusest soola ja maitseaineid.

Sellega rikkus vangla kaebaja õigusi, alandas, piiras, diskrimineeris ja solvas tema

inimväärikust. Kaebaja leiab, et naatriumi tarbimise vähendamine tõstab kolesteroolitaset

veres ja soodustatud on diabeet ning südame-veresoonkonna haigused. Naatriumipuudust saab

kompenseerida soola abil, millest Viru Vangla kaebaja ilma jätab.

2. Tartu Halduskohus tagastas 08.04.2015. a määrusega A. Streltsovi kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole läbinud

kohustuslikku kohtueelset menetlust.

3. A. Streltsov esitas Tartu Halduskohtu 08.04.2015. a määruse peale määruskaebuse, milles

palus kohtumäärus tühistada ning soovis sissetuleku ja vabade rahaliste vahendite puudumise

tõttu riigilõivu tasumisest vabastamist.

4. Tartu Halduskohus jättis 17.04.2015. a määrusega kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu

tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning määruskaebuse käiguta, andes

riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks tähtaja 15 päeva määruse kättesaamisest või

vaidlustamise korral määruse jõustumisest (resolutsiooni p 2).

Halduskohus leidis, et kaebajal pole küll neljal viimasel kuul enne määruskaebuse koostamist

olnud mingit sissetulekut, kuid tema vabad rahalised vahendid moodustasid määruskaebuse

koostamise hetkel 242,62 euro suuruse summa, mis on piisav 15 euro suuruse riigilõivu

tasumiseks. Kaebaja menetlusabi taotlus jääb HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja

määruskaebus HKMS § 187 lg 4 kohaselt käiguta.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. A. Streltsov esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 17.04.2015. a määruse tühistamiseks

ja riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

Määruskaebuse kohaselt on halduskohtu määrus tühine, õigusvastane, ebaseaduslik ja

põhjendamata. Halduskohus ei pööranud tähelepanu ja rikkus HKMS §-i 112. Kaebajal ei ole

juba kaks aastat sissetulekuid olnud ja ei tule kuni 2018. aastani. Halduskohus pressib kaebaja

käest välja viimase raha, rikkudes seega Euroopa karistus- ja vangistuseeskirja §-i 26, kus on

öeldud, et kinnipeetavatel peab olema võimalus kulutada vähemalt mingi osa oma

sissetulekust või töötasust lubatud esemete omandamiseks isiklikuks kasutamiseks ja eraldada

osa töötasust oma peredele. Halduskohus tahab jätta kaebaja ilma võimalusest osta kõike

vajalikku, kasvõi soola ja tasuda elektri eest kuni 2018. aastani.

Kaebajat ei rahulda olukord, kui kohus vaatab tema kaebuse läbi aastate jooksul, sest ta ei saa

jääda ilma rahata. Kui kohus vaatab kaebuse läbi kahe kuu jooksul vastavalt riigivastutuse

seadusele ja halduskohtumenetluse seadustikule, siis on kaebaja nõus tasuma riigilõivu

osaliselt või osade kaupa.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et A. Streltsovi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 17.04.2015. a määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

vaidlustatud määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201

lg 4, § 203 lg 2).

7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja vabastamine riigilõivu tasumisest ei

ole põhjendatud, kuna kaebaja ei ole isik, kes ei suudaks riigilõivu tasuda. Samas peab

ringkonnakohus vajalikuks märkida, et halduskohtu määruses sisaldub väär põhjendus, justkui

esineks praegusel juhul HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud olukord, mille puhul on kaebajale

menetlusabi andmine keelatud. Ringkonnakohus leiab, et HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut

arvestades ei ole A. Streltsovile menetlusabi andmine iseenesest keelatud, kuna tema

menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (11.12.2014 – 10.04.2015) sissetulek oli

0 eurot (tl 24). Samas järeldus, et HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel ei ole kaebajale menetlusabi

andmine keelatud, ei tähenda, et kohus peab A. Streltsovi riigilõivu tasumise kohustusest

vabastama. Kohtul on HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1 alusel õigus kaaluda, kas isikule on

põhjendatud menetlusabi anda või mitte. Kuna kaebaja vanglasiseselt isikuarvelt nähtub, et tal

oli piisavalt vahendeid riigilõivu tasumiseks (menetlusabi taotluse esitamise seisuga oli konto

vaba jääk 242,62 eurot), siis ei näinud halduskohus põhjust kaebajale menetlusabi anda ning

ringkonnakohus nõustub halduskohtuga.

8. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka määruskaebuses esitatud väide, et

halduskohus pressib kaebaja käest viimase raha välja. Kohtul puudub alus võtta menetlusabi

taotleja majandusliku seisundi hindamisel arvesse tulevikku suunatud kulutusi. Kaebaja

isikukonto väljavõttest perioodi 11.12.2014 – 10.04.2015 kohta elektri eest tasumist ei nähtu,

mistõttu on alust arvata, et kaebaja nelja kuu jooksul elektri eest tasunud ei ole ja tal sellist

kulu tegelikult ei esine. Riigikohus on 12.03.2012. a määruse nr 371361-12 p-s 9 selgitanud,

et menetlusabi andmise otsustamisel ei tule arvesse võtta asjaolu, et taotlejal peab pärast

riigilõivu tasumist jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud

kulutuste tegemiseks.

9. Kaebaja on nõustunud riigilõivu tasumisega järelmaksuga või osaliselt kui kohus lahendab

tema kaebuse kahe kuu jooksul. Ringkonnakohus selgitab, et riigilõiv tuleb tasuda kaebuse

või määruskaebuse esitamisel (HKMS § 104 lg 1) ning halduskohtumenetluse seadustik, sh

selles sisalduvad menetlusabi sätted, ei võimalda riigilõivu tasumist järelmaksuga. Samuti ei

tulene õigusaktidest kohtule kohustust lahendada kaebus kahe kuu jooksul. Seega tuleb

kaebajal tasuda riigilõiv 15 eurot siiski 15 päeva jooksul alates Tartu Halduskohtu 17.04.2015.

a määruse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Maili Lokk

Agu Timmi