3-15-400/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(12)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. mai 2015. a, Tallinn

Haldusasja number

3-15-400

Haldusasi

Horetracon OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 16.01.2015

maksuotsuse nr 12.2-3/027202-14 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Horetracon OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat

Marko Saag

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Liisa

Nikkarinen

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 29. juunil 2015.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis Horetracon OÜ maksude deklareerimise,

arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil 2014. a maist septembrini ning otsustas

16.01.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/027202-14 äriühingu suhtes järgmist: 1) vähendada

2014. a augusti sisendkäibemaksu 18 336,29 eurot; 2) vähendada 2014. a mai

sisendkäibemaksu 4591,59 eurot ning 2014. a juuli sisendkäibemaksu 424,52 eurot; 3) jätta

2014. a augusti tagastusnõue 18 336,29 euro ulatuses rahuldamata ja rahuldada 2014. a

augusti tagastusnõue 32,84 euro ulatuses; 4) nõuda tagasi alusetult tagastatud 2014. a juuli

käibemaksu enammakse 424,52 euro ulatuses; 5) nõuda tagasi alusetult tagastatud 2014. a mai

käibemaksu enammakse 4591,59 euro ulatuses; 6) suurendada 2014. a mai, juuli ja augusti

tulumaksukohustust 18 638 euro võrra.

Maksuotsuse ja selle osaks oleva 29.12.2014 kontrollakti põhjenduste kohaselt soetas

Horetracon OÜ 2014. a augustis korteriomandi aadressil Xxxxxx Tallinnas ja tegi 2014. a

mais, juulis ja augustis korteriomandi soetamisega seoses kulutusi. Korteriomandi soetamiselt

ja sellega seotud kulutustelt tasutud käibemaksu ei saa sisendkäibemaksuna maha arvata, sest

korteriomand ei ole soetatud mitte äriühingu maksustatava käibe, vaid äriühingu juhatuse

liikme H. T. E. tarbeks (korterit hakatakse kasutama juhatuse liikme eluruumina).

Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus puuduks ka juhul, kui kaebaja üüriks või rendiks

2(12)

korteriomandi tulevikus välja, sest selline käive oleks maksuvaba. Horetracon OÜ poolt

Xxxxxx korteriomandiga seotud väljamaksed tuleb osaliselt lugeda H.E.le tehtud dividendide

väljamakseteks, millelt äriühingul tuleb tasuda tulumaksu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2. Horetracon OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 16.02.2015 kaebuse maksuotsuse

tühistamiseks (I kd, tl 3-11). Kaebuse peamised väited on järgmised:

1)

Täidetud on kõik käibemaksuseadusega (KMS) nõutavad sisendkäibemaksu

mahaarvamise eeldused. Kontrollakti lk 3-8 toodud põhjendused sisendkäibemaksu

mahaarvamise piiramiseks on asjasse mittepuutuvad ja pealiskaudsed. Maksuhalduril ei ole

õigust hinnata kaebaja tehtud kulutuste vajalikkust. Kui ettevõtja leiab, et tal on ettevõtlusega

tegelemiseks vaja kontorina kasutatavat korteriomandit, ei saa maksuhaldur seda eesmärki

kahtluse alla seada. Kaebaja on kõik kaubad ja teenused soetanud oma ettevõtluse tarbeks.

Eluruumi saab kasutada äriühingu kontorina ja selle väljarentimine kontorina pole samuti

keelatud. Töötajate arv ei saa tegutseva äriühingu puhul olla asjaolu, mille põhjal hinnata

kontori

vajadust.

Kaebaja

on

maksuhaldurile

seletanud,

et

kontorit

kasutatakse

konsultatsioonide ettevalmistamiseks ning arhiivide, dokumentide, printeri, tarkvara ja

jõuluvana rekvisiitide hoiustamiseks. Kaebaja eelmise kontori (Jahu 1-116) lühiajaline

edasirentimine 2014. a juulis ei tähenda kontori vajaduse puudumist, vaid võimaldab teenida

täiendavat

tulu,

kui

töötaja

on

parasjagu

välislähetuses.

Kontori

kasutamist

majandustegevuses ei saa seada sõltuvusse sellest, millises mahus tööd kontoris kohapeal

tehakse. Kaebaja on võimaluste piires esitanud maksuhaldurile andmeid Jahu 1-116 kontori

ettevõtluses kasutamise kohta. Kaebaja juhatuse liikme rahvastikuregistri järgne elukoht on

Xxxxxx, kuid neil andmetel on deklaratiivne tähendus ja vajalik vaid selleks, et H.E. saaks

kätte temale avaliku võimu poolt laekuvad teated. See on vajalik, sest kaebaja juhatuse liige

viibib Eestis vaid lühiajaliselt ja elab hotellides. Ka asjaolu, et maksuhalduri vaatluse ajal olid

ehitustööd ja kolimine pooleli, ei anna alust arvata, et korteriomandit ei kasutata maksustatava

käibe tarbeks. Kontori võimaliku väljarentimise eelduseks ei ole kuulutuse ülespanek, sest

seda saab teha ka varasemate kontaktide pinnalt. Asjaolu, et maksuhalduri arvates puuduvad

viited korteriomandi kontorina kasutamise kohta (sildid vms) on seletatav sellega, et tegemist

ei ole avatud kontoriga ja nõupidamised lepitakse enne kokku. Suhtlusportaali sissekanne,

milles kaebaja juhatuse liige nimetas korteriomandit oma koduks, ei ole usaldusväärne tõend.

Korteri sisustamisel on lähtutud eeldusest, et seda hakatakse lühiajalist välja rentima, mille

tõttu see peab olema multifunktsionaalne (sel otstarbel on vajalik nt köögimööbel, saun ja

mullivann). Kaebaja juhatuse liikme ja ainuosaniku poolt äritegevuse soodustamiseks antav

intressita laen on ettevõtluses tavapärane;

2)

Korteriomandi

ostmise

ümberkvalifitseerimine

dividendide

väljamakseks

on

õigusvastane. Kontrollakti lk 8-10 toodud põhjendud ei ole asjakohased. Kaebaja juhatuse

liikmele pole kontrollitaval perioodil tehtud muid väljamakseid peale töötasu ja ta pole saanud

ka mingeid mitterahalisi hüvesid. Korteri omanik on kaebaja, mitte juhatuse liige. Tehingu

ümberkvalifitseerimiseks ei anna alust ka see, et juhatuse liige andis kaebajale korteriomandi

soetamiseks intressita laenu. Kui maksuotsus jääb jõusse, tekib korteriomandi müügilt

teenitud tulu dividendidena väljamaksmise korral topeltmaksustamine;

3)

Kaebajat ei ole maksumenetluses ära kuulatud ja see on kaasa toonud ebaõige

maksuotsuse tegemise. Ärakuulamisõigus tähendab muu hulgas seda, et adressaadile antakse

seisukoha esitamiseks piisav ja mõistlik aeg. Maksuhaldur koostas kontrollakti 29.12.2014 ja

andis kaebajale eriarvamuse esitamiseks aega kuni 12.01.2015. Juhatuse liige sai

kontrollaktist teada alles 06.01.2015, sest viibis vahepeal Lapimaal ja tegutses jõuluvanana.

Maksuhalduri antud tähtaja sisse langesid ka pühad ja nädalavahetus. Kaebaja taotles

3(12)

eriarvamuse esitamise tähtaja pikendamist, kuid maksuhaldur keeldus sellest põhjendamatult.

Kokkuvõttes jäi kaebajal arvamuse esitamiseks vaid 7 päeva, mis asja mahtu ja keerukust

arvestades ei ole piisav. Kaebaja juhatuse liige ei valda piisavalt eesti keelt, et kontrollaktist

üheselt aru saada;

4)

Maksuotsus ei ole piisavalt motiveeritud. Maksuhaldur on keskendunud asjaoludele,

millel ei ole maksustamisel tähtsust, järeldused ei tugine asjas kogutud tõenditele ning

faktilised ja õiguslikud asjaolud ei ole omavahel seotud. Kõik maksukohustust vähendavad

asjaolud ja tõendid on jäetud arvesse võtmata.

3. MTA palub 16.03.2015 vastuses (I kd, tl 31-33) jätta kaebus rahuldamata järgmistel

põhjustel:

1)

Kaebajal oleks õigus Xxxxxx korteriomandi soetamise tehingult sisendkäibemaksu

mahaarvata tingimusel, et äriühing kasutab korterit oma maksustatava käibe tarbeks. See ei

ole aga tõendatud. Maksuhaldur on tõendeid analüüsinud kontrollaktis. Äriühingu poolt

juhatuse liikmega seotud kinnisasjale kulutuste tegemise kaasustes on väga suur juhatuse

liikme poolt kinnisasja isikliku kasutamise risk, mistõttu tuleb äriühingul kõrgendatult

tõendada kulutuste tegemist maksustatava käibe ja ettevõtluse tarbeks (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 16.11.2011 otsus nr 3-10-1197). Juhul, kui see ei õnnestu ning puudub

tõsiseltvõetav kinnisvara arenduse plaan, tuleb kulutuste tegemine ettevõtluse tarbeks

välistada (Riigikohtu 05.12.2013 otsus nr 3-3-1-60-13, p 12.2). Kui maksu- ja

kohtumenetluses on tuvastatud, et korteriomandit on seni kasutatud üksnes erahuvidest

lähtuvalt ning kaebajal puudub tõsiseltvõetav kavatsus korteriomandi kasutamiseks

ettevõtluses, puudub alus ka sisendkäibemaksu mahaarvamiseks (Riigikohtu 14.12.2012 otsus

nr 3-3-1-33-12, p 12). Kaebajal puudus tõsiseltvõetav äriplaan korteriomandi kasutamiseks

oma majandustegevuses. Maksuhaldur on hinnanud korteriomandi soetamist maksustatava

käibe tarbeks ehk kulutuste eesmärki, mitte kulutuste vajalikkust. Kaebaja paljasõnalised

väited ei lükka maksuotsuse järeldusi ümber;

2)

Maksuhaldur ei väida, et kaebaja juhatuse liige on korteriomandi omanik. Kontrollakti

lk 9-10 on põhjendatud, miks korteriomandi maksumust ja muid korteriomandiga seotud

väljamakseid on loetud dividendideks. Kasumieraldiseks on ka osanikule hüve andmine

mitterahalises vormis. Kaebaja soetas oma osanikule Eestis elamiseks eluruumi ja tasus

eluruumiga seotud ehitustööde eest, võimaldades juhatuse liikmel korteriomandit tasuta

kasutada. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 50 lg 1 alusel toimub maksustamine olenemata

sellest, kas dividende maksustatakse rahalises või mitterahalises vormis. Mitterahalise

väljamakse korral tuleb arvutada eseme väärtus rahas vastavalt turuhinnale. Ka dividendide

maksmise põhimõtetega vastuolus olev kulutuste tegemine ei välista iseenesest dividendina

maksustamist (Tallinna Ringkonnakohtu 09.04.2013 otsus nr 3-12-759). Käesolevaks ajaks ei

ole

topeltmaksustamist

toimunud.

Kui

selline

olukord

tulevikus

tekib,

saab

topeltmaksustamist vältida maksukorralduse seaduse (MKS) § 101-103 alusel. Maksuhaldur

ei ole pidanud tehinguid dividendide väljamakseks põhjusel, et kaebaja juhatuse liige andis

äriühingule intressivaba laenu. Tegemist on ühe asjaoluga mitmest, mille alusel maksuhaldur

hindas korteri kasutusotstarvet;

3)

Kaebajal oli kontrollaktile eriarvamuse esitamiseks piisavalt aega ja tähtaja

pikendamiseks ei olnud mõjuvaid põhjusi. Juhatuse liikme ülesannete täitmise kohustus ei

lakka tema eemal viibimise ajal (MKS § 8 lg 1). Vajadusel oli kaebajal õigus kasutada

esindajat (MKS § 48 lg 1). Maksuhalduril oli kohustus viia maksumenetluse läbi mõistliku aja

jooksul (MKS § 10 lg 3). Maksukohustuslane, kelle suhtes on käimas maksumenetlus, peab

jälgima temale edastatavate dokumentide saabumist ja nendele õigeaegselt reageerimist;

4(12)

4)

Maksuotsus on piisavalt põhjendatud ja koos kontrollaktiga hästi jälgitav, tehtud

järeldused on loogilised ning faktilised ja õiguslikud asjaolud omavahel seotud.

Maksuhaldurile ei saa ette heita selliste tõendite kogumata jätmist, mida kaebaja ei ole

maksuhaldurile esitanud, mille üle pole vaidlust või mida pole võimalik saada kolmandatelt

isikutelt või riiklikest andmebaasidest. Kaebaja ei ole täpsustanud, mida täpsemalt

maksuhaldur jättis välja selgitamata. Kaebaja majandustegevuse olemuse kohta on küsitud

juhatuse liikmelt nii suuliste seletuste käigus kui kirjalikult. Pärast nõuetekohaselt

põhjendatud maksuotsuse andmist läheb tõendamiskoormus üle kaebajale. Kaebaja ei ole

ühtki täiendavat tõendit esitanud.

4. MTA lisas 17.04.2015 seisukohas (II kd, tl 68-69), et võimaliku topeltmaksustamise

oht ei ole maksuotsuse tühistamiseks piisav. Kaebaja ei ole praegu tulumaksu üldse maksnud,

vaid püüdnud jätta mulje korteriomandi ostmise seotusest kaebaja ettevõtlusega. Kui

dividendilt ei ole tulumaksu makstud, ei saa see kohustus ära langeda tulevikus tekkida võiva

topeltmaksustamise

tõttu.

Topeltmaksustamisega

ei

ole

tegemist

olukorras,

kus

maksukoormuse tegelik mõju ei avaldu mitmekordselt. Kaebaja ei ole selgelt näidanud, et

topeltmaksustamine tekiks täpselt samalt ja sama väärtusega maksuobjektilt. Kui tulevikus

esineb siiski topeltmaksustamise olukord, siis lisaks MKS § 103 lg 1 p 3 kohaldamisele võib

kaebaja taotleda siduvat eelotsust MKS § 911 alusel või esitada riigivastutuse seaduse § 5

alusel nõude haldusaktist või toimingust hoidumiseks.

5. Horetracon OÜ esitas 20.04.2015 täiendava seisukoha (II kd, tl 72-76), milles väitis

järgmist:

1)

Kõik kaebaja esitatud tõendid ja selgitused viitavad sellele, et kaebaja kavatseb

soetatud korteriomandit kasutada oma ettevõtluses. Tõendid puuduvad selle kohta, et kaebaja

või tema juhatuse liige oleks tegutsenud eesmärgiga maksude tasumisest kõrvale hoida või

maksueelist saada, kuid just sellise tõlgenduse on maksuhaldur käesolevas asjas andnud,

andes tehingule tema vormist erineva majandusliku sisu. Maksuhaldur ei ole aga

maksuotsuses viidanud MKS §-dele 83 või 84 ega käsitlenud nende normide kohaldamise

eeldusi. Seega on maksuotsus olulises osas motiveerimata;

2)

Maksuhalduri väide, mille kohaselt kinnisasja üürimise puhul jääks see tehing

maksuvabaks, on eksitav. Tallinna Ringkonnakohus rõhutas 27.12.2010 otsuses nr 3-10-474,

et maksustamisel tuleb lähtuda ruumi kasutamise tegelikust otstarbest, st kui müüakse korter,

mida müüja kasutas tegelikult kontorina, ja maksuhaldurit on kinnisasja käibemaksuga

maksustamisest teavitatud, võib müüja lisada hinnale käibemaksu;

3)

Maksuhalduri seisukoht põhineb sisuliselt asjaolul, et kaebaja ei ole veel tegevusega

alustanud ja seetõttu pole kinnisasja ettevõtluses kasutamine tõendatud. Sellises olukorras ei

ole maksuhalduril õigust kinnisasja soetamisel sisendkäibemaksu mahaarvamist piirata, sest

KMS näeb sellisel juhul ette sisendkäibemaksu korrigeerimise 10 aasta jooksul või kinnisasja

võõrandamisel. Kaebaja on kasutanud kinnisasja üksnes oma maksustatava käibe tarbeks. Kui

kaebaja peaks tulevikus kaaluma selle võõrandamist või väljaüürimist, saab ta KMS alusel

sisendkäibemaksu korrigeerida. Samuti näeb KMS olukorra, kui maksukohustuslasele

kuuluvat kaupa kasutatakse mitteettevõtluses (omatarve);

4)

Vastustaja viidatud kohtulahendid, mis puudutavad äriühingu poolt juhatuse liikmega

seotud kinnisasjale kulutuste tegemist, ning sellega seoses antud selgitused on eksitavad.

Käesolevas asjas ei ole kulutusi tehtud juhatuse liikme ega omaniku kinnisasjale.

Maksuhaldur viis vaatluse läbi ennatlikult, sest vaatluse ajal toimusid korteris alles ehitus- ja

remonditööd. Ükski vaatluse käigus tehtud foto ei kinnita siiski, et kinnisasi oleks füüsilise

isiku kasutuses. Fotodelt nähtuvad kastid, milles on kaustad ja töövahendid, piltidelt on näha

kontoritoolid ja muud esemed, mis viitavad äripinnale. Kaebaja on selgitanud oma

5(12)

äritegevust, nõustamist ja jõuluvanateenuse pakkumist. Ka rendile andmise plaani eiramine

on paljasõnaline, sest tänaseks on kaebaja andnud ajutiselt nimetatud kinnisasja rendile ning

maksustab seda käibemaksuga. Seega on maksuhalduri lähenemine olnud ennatlik ja

kallutatud ning toob kaasa käibemaksu kumuleerumise;

5)

Seda, et planeeritavaid tegevusi ja äritegevusi ei saa käibemaksu neutraalsuse

tagamiseks eirata kinnitab ka Euroopa Kohtu praktika, nt asjas C-153/11. Sisendkäibemaksu

mahaarvamise piiramine varajases tegevuse alustamise faasis oleks õigustatud vaid

kuritarvituse olemasolul, mida ei ole aga käesolevas asjas nõuetekohasel viisil tuvastatud;

6)

Kaebaja ei ole maksnud oma osanikule dividende ega teinud kasumieraldisi, seega on

tulumaksu määramine õigusvastane. TuMS § 50 eesmärk on maksustada ettevõtlusest kasumi

väljaviimist osanikele rahalises või mitterahalises vormis. Maksustamine ei sõltu dividendi

saaja isikust, sest maksustatakse äriühingu kasumit, mitte osaniku tulu. Dividendi

maksuõiguslik olemus tuleneb TuMS § 18 lg-st 2. Maksustamisel lähtutakse soorituse

tegelikust sisust – kas õigustatud isikule tehti väljamakse kasumi arvelt. Käesolevas asjas ei

ole olnud väljamakset ega ka soetamist kasumi arvelt. Vastupidi, kaebaja osanik on kasumi

väljaviimise asemel ise kaebajale laenu andes kaebaja tegevust finantseerinud.

6. MTA esitas 29.04.2015 täiendava vastuse (II kd, tl 85-88), milles selgitas järgmist:

1)

Käesolevas asjas ei ole tegemist MKS § 84 kohaldamise olukorraga. Maksuhaldur ei

ole tehingute sisu ümber hinnanud, vaid on faktiliselt tuvastanud, et korteriomandi soetamine

ja sellega seotud kulutused ei ole ettevõtlusega seotud ning dividendina maksustamise

eeldused on täidetud. Eriobjekti tulumaksu koosseisude hindamisel (sh dividend) tuleb

lähtuda maksuobjekti täidetusest (TuMS § 50), mitte tõlgendada volitusnormist (MKS § 84)

tulenevalt tehingute ja toimingute majanduslikku sisu ümber. MKS § 84 kohaldamine eeldab

tõepoolest maksueelise ja selle saamise tahtluse tuvastamist, kuid eriobjekti tulumaksu

koosseisud selliseid eeldusi ette ei näe – dividendidelt määratakse tulumaks juhul, kui TuMS

§ 50 koosseis on täidetud;

2)

Kaebaja puhul ei ole tegemist tegevust alustava äriühinguga ja seda pole maksuotsuses

ka väidetud. Seetõttu on asjakohatud kaebaja viited tegevuse alustamise varajasele

staadiumile ja Euroopa Kohtu lahendile C-153/11. Nimetatud kohtulahendis (p 41) on siiski

viidatud, et küsimus, kas maksukohustuslane soetas kauba oma ettevõtluse tarbeks, on fakti

küsimus, mida hinnates tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaolusid, sh asjaomase kauba

omadusi ja ajavahemikku, mis jääb kauba soetamise ja selle maksukohustuslase ettevõtluses

kasutamise vahele. Sellest juhisest ongi maksuhaldur käesolevas asjas lähtunud. Vaatluse ajal

tehtud fotod remonditöödest ei ole ainsad tõendid;

3)

Sisendkäibemaksu korrigeerimise õigus 10 aasta vältel ei välista maksuotsuse

tegemist, sest vastasel juhul mööduks enne MKS §-s 98 sätestatud maksusumma määramise

aegumistähtaeg. Asjaolude muutmisel saab maksukohustuslane taotleda maksuotsuse

muutmist MKS § 101-103 alusel. Kui osanik muudab oma varasemat dividendide maksmise

otsust või tunnistab selle kehtetuks ja tagastab osaühingule dividendid, on äriühingul õigus

maksudeklaratsioone parandada;

4)

Maksuhalduri väide kinnisasja väljaüürimise maksuvabastusest ei ole eksitav.

Maksustamisel tuleb lähtuda ruumi kasutamise tegelikust otstarbest. Käesolevas asjas viitavad

tõendid sellele, et korteriomand on ehitatud eluruumiks ja sellena ka kasutatav. Eluruumi

üürile või rendile andmine on aga KMS § 16 kohaselt maksuvaba. Kaebaja väidab, et on

eluruumi tänaseks kontorina rendile andnud ja maksustab seda ka käibemaksuga, kuid ei

täpsusta, kas ta on sellest ka maksuhaldurit kirjalikult teavitanud;

6(12)

5)

Kaebaja on selgitanud üldsõnaliselt oma äritegevust, kuid ei ole esitanud äriplaani

seoses Tallinnas kontori avamisega. Seejuures ei ole kaebaja selgitanud, mil viisil tema

äritegevus on muutunud, et vajalik oli ligi 70 m2 suuruse, köögi, sauna ja mullivanniga korteri

soetamine. Kaebaja ei ole maksumenetluses selgitanud ka konkreetseid rendile andmise

plaane, vaid viidanud rentimise võimalusele. Selliseid teoreetilisi väiteid on võimalik esitada

kõigi korterite kohta. Kaebaja selgitused on tegeliku rendile andmisega seoses vastuolulised

ka kohtumenetluses.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus hindab esmalt, kas kaebajal oli õigus sisendkäibemaksuna mahaarvata Xxxxxx

asuva korteriomandi soetamisel ning soetamisega seotud teenuste ja kaupade eest tasutud

käibemaksu (I), siis kontrollib tulumaksu määramise õiguspärasust (II), seejärel käsitleb

kaebaja väiteid seoses ärakuulamispõhimõtte rikkumisega (III) ning viimaks teeb

menetluslikud otsustused (IV).

I

8. Maksuhaldur tugines kaebaja sisendkäibemaksu korrigeerimisel KMS § 29 lg-le 1.

KMS § 29 lg 1 sätestab, et maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on

maksustamisperioodil KMS § 3 lg-s 4 ning lg 6 p-des 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või

toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks,

samuti ettevõtlusega seotud KMS § 4 lg-s 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis

toimuva ettevõtluse, v.a maksuvaba käibena käsitatavad tehingud, tarbeks kasutatava kauba

või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Käive on KMS § 4 lg 1 p 1 kohaselt

kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus.

9. Kaebaja arvates ei ole maksuotsus piisavalt motiveeritud, sest maksuhaldur keskendus

ebaolulistele asjaoludele, faktilised ja õiguslikud asjaolud ei ole omavahel seotud ning

maksotsuses puuduvad põhjendused MKS § 83 või § 84 kohaldamise kohta.

Maksuhaldur on kontrollakti punktides 1.1.2.1 ja 1.1.3.1 ning maksuotsuse punktides 2.1.1 ja

2.1.2 tuvastanud, et kaebaja soetas OÜ-lt Vevasi 13.05.2014 notariaalse lepingu nr 1171 (I kd,

tl 99-102) ja 22.08.2014 notariaalse lepingu nr 2045 (I kd, tl 105-110) alusel 135 000 euro

eest (koos käibemaksuga) Tallinnas Xxxxxx asuva korteriomandi, mille reaalosaks on

kahetoaline eluruum üldpinnaga 69,1 m2. Kinnisasja soetamiseks andis kaebaja juhatuse liige

H.E. äriühingule 70 000 eurot laenu (12.05.2014 laenulepinguga 10 000 eurot, I kd, tl 77 ja

21.08.2014 laenulepinguga 60 000 eurot, I kd, tl 77p). Kinnisasja müügihinna on kaebaja

müüjale viimase arvete alusel tasunud. Kaebaja arvestas korteriomandi soetamisel tasutud

käibemaksu oma sisendkäibemaksu arvestuses. Lisaks tegi kaebaja 2014. a korteriomandi

soetamisega seoses kulutusi ning arvestas ka neile arvetele lisatud käibemaksu oma

sisendkäibemaksu arvestuses. Xxxxxx on alates 27.09.2014 H.E. rahvastikuregistrisse kantud

elukoha aadress. Neis asjaoludes ei ole poolte vahel vaidlust.

Maksuhaldur asus maksuotsuses seisukohale, et kaebajal ei ole õigust Xxxxxx korteriomandi

soetamisel ja korteriomandi soetamisega seotud kulutustelt sisendkäibemaksu maha arvata,

sest kaebaja ei ole korteriomandit soetanud oma maksustatava käibe tarbeks, vaid juhatuse

liikme H.E. eluruumiks. Maksuotsuse punkti 2.1.2 ja kontrollakti punktide 1.1.2.2 ja 1.1.3.1

kohaselt kinnitavad seda järgmised asjaolud kogumis: 1) kaebaja põhitegevus on hotellide ja

restoranide juhtimisega seonduva konsultatsiooniteenuse ning jõuluvanateenuse osutamine.

H.E. on maksuhaldurile 22.11.2014 selgitanud, et konsultatsiooniteenust osutab ta klientidele

nende asukohariigis kohapeal ning jõuluvanateenust 95% ulatuses Lapimaal, Euroopas ja

Eestis vastavalt tellimusele; Eestis viibib lühidalt ja teostab kontoris mõnikord

planeerimistöid. H.E. on äriühingu ainuke juhatuse liige ja töötaja. Sellise majandustegevuse

7(12)

jaoks ei ole kaebajal vaja eraldi kontorit korteriomandi näol; 2) soetatud korteriomand on

kinnistusregistri andmetel eluruum, kinnistu sihtotstarbeks on 100% elamumaa ja

ehitusregistri andmete järgi on tegemist kolmekorruselise elamuga, milles on seitse eluruumi.

Sama tuleneb ka 22.08.2014 notariaalsest lepingust; 3) H.E. väide, et korteriomandit on vaja

jõuluvana rekvisiitide hoidmiseks, ei ole usutav. H.E. on väitnud, et jõuluvanateenust

osutatakse peamiselt välismaal. H.E. rendib Soomes Espoos ruume pindalaga 160 m2.

Töörõivaste ja rekvisiitide hoidmiseks ei oleks ka vaja soetada eraldi korteriomandit; 4)

kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaks 69 m2 suuruse korteriomandi, mille koosseisu

kuulub avatud köögiga elutuba, magamistuba, pesupesemise ruum, allkorruse puhkeruum,

saun ja vannituba mullivanniga, kasutust kontorina või selle vajadust oma ettevõtluse tarbeks.

Kaebaja eelmine kontor asus kaebaja väitel 16.02.2010-02.10.2014 Tallinnas Jahu 1-116, kuid

kaebaja väide, et see korteriomand on nüüdseks müüdud, ei vasta kinnistusraamatu kohaselt

tõele. Maksuhaldurile on esitatud 12.08.2014 Verbind OÜ-le väljastatud arve Jahu 1-116

korteri rendi kohta 2014. a juulis, seega ei vajanud kaebaja korterit ise oma ettevõtluse

tarbeks. Kaebaja on esitanud vähesel määral tõendeid Jahu 1-116 korteri kasutamise kohta

oma ettevõtluses, kuid see ei kinnita Xxxxxx korteri soetamist ettevõtluse tarbeks ja kontorina

kasutamist; 5) Xxxxxx on rahvastikuregistri kohaselt H.E. elukoht. H.E. on kaebajale esitanud

teabe aadressidest, kus ta on Eestis viibides ööbinud, kuid see on toimunud enne

korteriomandi kasutuselevõttu; 6) H.E. sõnul ei ole tal plaanis kinnistusraamatus korteri

otstarvet eluruumist äriruumiks muuta, sest eluruumi on lihtsam rendile anda. Maksuhaldurile

ei ole esitatud mingeid tõendeid, et kaebaja kavatseb korterit rendile või üürile anda; 7)

Xxxxxx korteriomandi uksel, uksekella numbrilaual ja postkastil puuduvad viited selle

kontorina kasutamise kohta (reklaam, äriühingu nimi vms). H.E. on suhtlusportaalis

Facebook.com nimetanud korterit oma koduks; 8) 21.11.2014 läbiviidud vaatluse käigus ei

leidnud korteriomandi kontorina kasutamine kinnitust – elutoa kööginurka oli paigaldatud uus

köögimööbel, uus külmkapp seisis pakendatuna, toa muu sisustus oli kolimiskastides,

kõrvalruumis oli pakendatud pesumasin ja -kuivati ning allkorruses saun ja vannituba

mullivanniga; 9) kaebaja raamatupidamisdokumentide hulgas on 28.07.2014 arve

kontorimööbli tellimise kohta, kuid maksuhalduri järelepärimisele saabunud vastuse kohaselt

oli tegelikult tegemist köögi-, abiruumi- ja vannitoamööbliga ning abiruumi jaoks valmistati

üks sahtliboks ja seinakapp. Seega on kaebaja maksuhaldurit teadlikult eksitanud; 10 ) H.E.

andis kaebajale korteriomandi soetamiseks kahe lepingu alusel 70 000 eurot laenu, seejuures

60 000 eurot ilma intressita ning mistahes garantiita.

Kohus nõustub vastustajaga, et maksuhaldur ei pidanud sisendkäibemaksu mahaarvamise

piiramisel tuginema MKS §-le 83 (tühiste tehingute arvestamine maksustamisel) või §-le 84

(maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtavad tehingud ja toimingud). Maksuotsuses ei ole

väidetud, et kaebaja poolne kinnistu soetamine oli näilik, st et kinnistu müüja ja kaebaja vahel

tegelikult tehingut ei toimunud või varjati sellega mõnda muud tehingut. Maksuhaldur ei ole

ka väitnud, et tehingu pooled on andnud tehingule selle juriidilisest vormist erineva

majanduslik sisu. KMS § 29 lg 1 kohaselt tuli maksuhalduril tuvastada korteriomandi seotus

kaebaja ettevõtlusega ning sisendkäibemaksu mahaarvamist on piiratud just seetõttu, et

nimetatud asjaolu ei ole maksumenetluses tõendamist leidnud.

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et maksuotsus on käibemaksu puudutavas osas piisavalt

motiveeritud ja tõendamiskoormus on MKS § 150 lg 1 alusel kaebajale üle läinud.

10. Kaebaja ei ole esitanud kohtumenetluses maksuotsuse järelduste ümberlükkamiseks

ühtki uut tõendit, seega hindab kohus järgnevalt kaebaja väidete alusel, kas maksuhaldur on

teinud maksumenetluses kogutud tõenditest õiged järeldused.

11. Kaebaja väidab, et maksuhaldur ei saa hinnata äriühingu tehtud kulutuste vajalikkust,

vaid üksnes seda, kas kulutus on tehtud maksustatava käibe tarbeks. Kaebaja leiab, et kui

8(12)

ettevõtja peab ettevõtlusega tegelemiseks vajalikuks kontorina kasutatava korteriomandi

soetamist, siis ei saa maksuhaldur seda eesmärki kahtluse alla seada.

Kuigi kontrollakti ja maksuotsuse järeldused võiksid olla täpsemalt sõnastatud, on siiski

arusaadav, et maksuhaldur hindaski korteriomandi soetamisega seotud kulutuste seotust

kaebaja maksustatava käibega (kaebaja ettevõtlusega). Maksuhaldur on õigustatult

analüüsinud kaebaja majandustegevuse eripära ja põhjendatult leidnud, et kaebaja väited oma

ettevõtluse tarbeks korteriomandi soetamise vajaduse kohta ei ole usutavad ega tõendatud.

Ükski maksuhalduri tuvastatud asjaolu eraldivõetuna (nt ainult ühe töötaja olemasolu, Jahu 1-

116 kontori lühiajaline väljarentimine, H.E. rahvastikuregistri registreering aadressil Xxxxxx,

ärinime vm viidete puudumine kaebaja tegutsemise kohta nimetatud aadressil jne) ei kinnita,

et korteriomandit kasutatakse H.E., mitte kaebaja ettevõtluse tarbeks. Nimetatud asjaolusid

tuleb aga hinnata kogumis ja seda on maksuhaldur ka teinud (vt käesoleva otsuse p 9).

12. Kaebaja väidab, et tal ei ole vaja tõendada, kas ja kuidas ta kasutas Jahu 1-116 kontorit

oma ettevõtluse tarbeks. Kaebaja äritegevus hõlmab väga tundlikku teavet, mille avaldamine

tooks kaebajale kaasa klientide kaotamise ja reputatsiooni rikkumise.

Kaebaja ei pea tõepoolest tõendama Jahu 1-116 kontori kasutamist oma ettevõtluse tarbeks.

Samas olukorras, kus kaebaja majandustegevuse olemus Xxxxxx korteriomandi soetamise

järel ei muutunud, oleks selliste tõendite esitamine aidanud maksuhaldurit veenda, et Xxxxxx

korteriomand on soetatud kaebaja ettevõtluse tarbeks. Kaebaja väide, et tegemist on tundliku

teabega, mille avaldamine tooks kaebajale kaasa klientide kaotamise ja maine rikkumise, ei

ole tõsiseltvõetav ja viitab pigem sellele, et kaebajal ei ole tegelikult asjakohaseid tõendeid

esitada. Maksuhalduril on MKS § 26 lg 1 kohaselt maksusaladuse hoidmise kohustus, st

maksuhaldur, tema ametnikud ja töötajad on kohustatud hoidma saladuses maksukohustuslast

puudutavat teavet, sealhulgas kõiki andmekandjaid (otsused, aktid, teated ja muud

dokumendid) maksukohustuslase kohta, teavet andmekandjate olemasolu kohta, äri- ja

pangasaladust, mida nad teavad seoses maksude tasumise õigsuse kontrollimise, maksu

määramise, maksuvõla sissenõudmise, maksuõigusrikkumise asja menetlemise või muude

teenistus- või töökohustuste täitmisega. Maksusaladuse hoidmise kohustus ei lõpe teenistus-

või töösuhte lõppemisega. Kaebaja on esitanud küll oma väidete kinnituseks kaks e-kirja, kuid

maksuhaldur on kontrollakti lk 4 selgitanud, miks Wine and Food Society Estonia MTÜ

juhatuse liikme 30.11.2014 e-kiri (I kd, tl 183) ei ole asjakohane tõend – see ei seondu

kaebaja majandustegevusega Jahu 1-116 kontoris, vaid H.E. tegevusega nimetatud

mittetulundusühingu varahoidjana. Seega sisuliselt on ainukeseks asjakohaseks tõendiks Hotel

Leopolis mänedžeri Taras Kuzyki 27.11.2014 e-kiri (I kd, tl 182), mille kohaselt kohtus ta

H.E.ga kahel korral Jahu tn kontoris. Nimetatud e-kirja olemasoluga on maksuotsuses

arvestatud.

13. Kaebaja väidab, et ka eluruumi saab kasutada äriühingu kontorina ja selle

väljarentimine kontorina pole samuti keelatud.

Kaebaja väide on iseenesest õige, kuid mõlemal juhul tuleb kaebajal tõendada, et ta ka

tegelikult kasutab eluruumi oma kontorina või on selle rendile andnud või tal on

tõsiseltvõetav plaan seda teha. Käesolevas asjas ei ole kaebaja esitanud maksuotsuse

järelduste ümberlükkamiseks ühtki uut tõendit. Kaebaja väited on ka vastuolulised, sest ühelt

poolt rõhutab kaebaja, et tal on korteriomandit vaja konsultatsioonide ettevalmistamiseks ning

arhiivide, dokumentide, printeri ja jõuluvana rekvisiitide hoiustamiseks (seletus I kd, tl 173p,

kaebuse lk 5), teisalt väidab, et plaanib korteriomandi rendile anda (seletus I kd, tl 173p;

kaebuse lk 7, 20.04.2015 seisukoha lk 4). Kui kaebaja väitel on teave tema klientide kohta

väga tundlik (vt I kd, tl 186p), siis ei ole eluliselt usutav, et kaebaja annaks korteriomandi

rendile koos kõigi oma majandustegevust puudutavate arhiivide ja dokumentidega. Kui aga

9(12)

kaebaja oma majandustegevust puudutavad arhiivid, dokumendid ja töövahendid enne rendile

andmist korterist välja viib, siis tekib küsimus, kas ta peaks dokumentide ja töövahendite

hoidmiseks rentima või ostma endale uue kontori. Kaebaja ei ole ka ümber lükanud

maksuhalduri väidet, et kuna kaebaja rendib ruume Soomes ja osutab jõuluvanateenust samuti

peamiselt Soomes, siis ei ole usutav, et ta hoiustab selle teenuse osutamiseks vajalikke

rekvisiite Tallinnas. Samamoodi ei ole kaebaja esitanud ühtki tõendit oma 20.04.2015

seisukohas toodud väite kohta, et ta korteriomandi üürile või rendile andnud viisil, mis annab

talle sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse (st äriruumina, teavitades sellest eelnevalt

maksuhaldurit – KMS § 16). Veel enam, 20.04.2015 menetlusdokumendi punktis 2.2.11

väidab kaebaja, et on andnud kinnisasja ajutiselt kontorina rendile ja maksustab seda

käibemaksuga, kuid punktis 2.2.8 kinnitab aga, et ei ole praegu üldse kaalunud kinnistu

võõrandamist ega väljaüürimist. Seega on kaebaja andnud korteriomandi ettevõtlusega

seotuse kohta vastuolulisi selgitusi. Eeltoodut arvestades jagab kohus maksuhalduri

seisukohta, et kaebajal puudub tõsiseltvõetav plaan korteriomandi kasutamiseks oma

ettevõtluses.

14. Kaebaja väide, et H.E. registreeris rahvastikuregistris oma elukohaks Xxxxxx selleks,

et saada kätte Eesti riigi poolt saadetavad teated, võib olla iseenesest õige, kuid see ei lükka

ümber maksuhalduri järeldust, et H.E. seotus korteriomandiga ei piirdu üksnes

rahvastikuregistri registreeringuga. H.E. on maksuhaldurile väitnud, et ta peatus Eestis

viibides erinevates hotellides ja muudel aadressidel, kuid ei ole esitanud ühtki tõendit selle

kohta, et ta ööbis hotellides ka pärast Xxxxxx korteri valmimist.

15. Kohus leiab, et kogumis teiste tõenditega võis maksuhaldur arvestada ka sissekannet

suhtlusportaalis Facebook.com (I kd, tl 112-116), kus H.E. nimetab Xxxxxx korterit oma

koduks. Kaebaja heidab küll maksuhaldurile ette, et see ei tea sissekande tausta ja on seetõttu

teinud liiga kaugeleulatuvaid järeldusi, kuid ei ole esitanud sissekande tegeliku tausta kohta

mingeid selgitusi ega tõendeid.

16. Kaebajal on õigus, et ükski õigusnorm ei kohustanud H.E.t kaebajale laenu andes

laenult intressi nõudma. See ei tähenda aga, et maksuhalduril puudus õigus seda asjaolu

maksuotsuses hinnata. Kaebaja väidab, et intressita laenu andmine on sellises olukorras (laenu

annab juhatuse liige, kes on samal ajal ka laenu saaja ainuosanik) tavapärane, kuid ei selgita,

miks 12.05.2014 laenulepingu alusel 10 000 euro laenamisel selles märgitud laenu tähtaegse

tagastamise jätmise korral kohaldub ka intressimäär 6 kuu EURIBOR + 4% laenusumma

jäägilt, kuid 21.08.2014 laenulepingu alusel laenatud 70 000 eurot on intressivaba ning

kummalgi juhul ei ole laenuandjale lepingus mingeid garantiisid. Mõistliku kaebaja poolse

selgituseta tekitab see paratamatult kahtluse, et H.E. ei eeldagi laenu tagastamist, sest

korteriomand soetati juhatuse liikme enda tarbeks.

17. Kaebaja näol ei ole tegemist majandustegevust alustava äriühinguga ja maksuotsuses

ei ole seda ka väidetud, seega ei analüüsi kohus pikemalt neid kaebaja väiteid ja kaebaja

viidatud kohtupraktikat.

18. Kokkuvõttes nõustub kohus maksuhalduriga, et Xxxxxx korteriomandi soetamist ja

sellega seotud kulusid ei saa pidada kaebaja ettevõtlusega seotuks, kuna korteriomand osteti ja

hilisemad kulud kanti juhatuse liikme isiklikuks otstarbeks. Neid kulusid ei kantud kaebaja

kasumi teenimise eesmärgil, samuti ei saa neid kulusid pidada vajalikeks ega kohasteks tema

ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks. Kaebaja ei ole kulutuste seost ettevõtlusega ka

selgelt põhjendanud. Seega käibemaksu puudutavas osas ei ole maksuotsuse tühistamiseks

alust.

II

10(12)

19. Tulumaksu määramisel on maksuhaldur tuginenud TuMS § 1 lg-le 3, § 18 lg-le 2 ja §

50 lg-le 1. TuMS § 1 lg-st 3 tulenevalt maksustatakse tulumaksuga sama seaduse §-des 49–52

sätestatud residendist juriidilise isiku ja riigitulundusasutuse jaotatud kasum, tehtud

kingitused, annetused ja vastuvõtukulud ning ettevõtlusega ja põhikirjalise eesmärgiga

mitteseotud kulud ja väljamaksed. TuMS § 50 lg 1 sätestab, et residendist äriühing (sealhulgas

täis- ja usaldusühing) maksab tulumaksu dividendide või muude kasumieraldistena jaotatud

kasumilt nende väljamaksmisel rahalises või mitterahalises vormis. Tulumaksuga ei

maksustata fondiemissiooni korras jaotatud kasumit. TuMS § 18 lg 2 kohaselt on dividend

väljamakse, mida tehakse juriidilise isiku pädeva organi otsuse alusel puhaskasumist või

eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist ning mille aluseks on dividendi saaja osalus

juriidilises isikus (aktsiate või osade omamine, täis- või usaldusühingu osanikuks või

tulundusühistu liikmeks olemine või muud osaluse vormid vastavalt äriühingu asukohamaa

seadustele).

20. Tulumaksu määramisega seonduvalt vaidlevad pooled eeskätt selle üle, kas H.E.le

tehtud väljamaksed saab lugeda dividendideks, kas maksuhaldur oleks pidanud tulumaksu

määramisel tuginema ka MKS §-le 84 ning kas tulumaksu määramine on välistatud

topeltmaksustamise keelu tõttu.

21. Maksuhaldur on kontrollakti punktides 1.2.2.1 ja maksuotsuse punktis 2.2 tuvastanud,

et kaebaja tegi 2014. a Xxxxxx korteriomandi soetamisega seotud väljamakseid kokku

135 000 eurot ja korteriomandi soetamisega seotud muudelt kuludelt 5114,42 eurot. Kaebaja

juhatuse liige H.E. andis kaebajale korteriomandi soetamiseks 70 000 eurot laenu. Eeltoodu

põhjal luges maksuhaldur korteriomandi maksumusest 65 000 (135-70 000) eurot ja muudelt

väljamaksetelt 5114,42 eurot H.E.le tehtud dividendide väljamakseteks ning määras sellelt

summalt tasumiseks tulumaksu.

Maksuhalduri seisukoht põhineb järgmistel asjaoludel kogumis: 1) kaebaja tegi oma rahaliste

vahendite arvelt väljamakseid selleks, et soetada H.E.le ettevõtlusega mitteseotud vara

(korteriomand); 2) H.E. on kaebaja ainuosanik ja ainus juhatuse liige ning temale ei ole

makstud juhatuse liikme tasu, vaid töötasu; 3) kaebaja 2013. a majandusaasta aruande

kohaselt oli kaebaja puhaskasum 12 617 eurot ja dividendide väljamaksmist ei ole toimunud;

4) H.E. sai kaebajalt hüve mitterahalises vormis korteriomandi ja selle tarbeks tehtud

kulutuste näol, kuid kajastas hüve saamise oma maksuarvestuses maksukoormust

vähendavalt; 5) kaebaja antud hüve liigitub dividendiks, sest kasumieraldiseks on ka

osanikele hüve andmine mitterahalises vormis; 6) korteriomand on H.E. käsutuses ja tema

rahvastikuregistrisse kantud elukoht.

22. xxxxxxxx korteriomandi soetamise ja sellega seoses tehtud kulutuste ettevõtlusega

mitteseotuse osas tugineb kohus käesoleva otsuse I osas öeldule neid põhjendusi üle

kordamata.

23. Tulumaksuga maksustatavaks kasumieraldiseks on TuMS § 50 lg 1 kohaselt ka

osanikule mitterahalises vormis hüve andmine. Osanik on saanud hüve siis, kui tema vara

suureneb või kulud vähenevad. Kohus nõustub maksuhalduriga, et TuMS § 50 lg-s 1

sätestatud mitterahalise hüvena saab käsitleda ka kaebaja poolt oma osanikule H.E.le Eestis

elamiseks eluruumi soetamist ja eluruumiga seotud ehitustööde eest tasumist, mille

tulemusena saab osanik korteriomandit tasuta kasutada. Kaebaja väidab õigesti, et H.E. andis

kaebajale korteriomandi soetamiseks 70 000 eurot laenu, kuid see summa on tulumaksu

määramisel välja jäetud - dividendide väljamakseteks on korteriomandi soetamise kuludest

loetud üksnes 135000-70000=65000 eurot (vt maksuotsuse p 2.2.3). Tulumaksu määramist ei

välista ka asjaolu, et formaalselt (st äriseadustikus sätestatud korras) ei ole kaebaja H.E.le

dividende maksnud. Kohtupraktikas (nt Riigikohtu otsused nr 3-3-1-56-05, p 14 ja nr 3-3-1-

11(12)

90-07, p 15) on leitud, et tulumaksu tuleb maksta ka ebaseaduslikult väljamakstud

dividendidelt, näiteks kui äriühing oli kahjumis või puudus pädeva organi otsus dividendide

kohta.

24. MKS § 84 kohaldamine eeldab tõepoolest maksueelise ja selle saamise tahtluse

tuvastamist, nagu kaebaja õigesti märgib, kuid käesolevas asjas ei ole tegemist MKS § 84

kohaldamise olukorraga. Maksuhaldur ei ole tehingute sisu ümber hinnanud, vaid on

faktiliselt tuvastanud, et mitterahaliste väljamaksete dividendina maksustamise eeldused on

TuMS § 50 lg 1 kohaselt täidetud. TuMS § 50 lg 1 kohaldamisel ei ole vaja maksueelise

saamist tuvastada.

25. Kaebaja väitel tekib käesolevas asja topeltmaksustamine, kui kaebaja maksab

korteriomandi müügilt teenitud tulu välja dividendina.

Majandusliku topeltmaksustamisega on tegemist juhtudel, kus juriidiliselt on küll

maksumaksjateks erinevad subjektid, kuid tegelikult maksustatakse ühte ja sama

maksuobjekti mitu korda ning seetõttu avaldub maksukoormuse tegelik mõju mitmekordsena

(Riigikohtu otsus nr 3-3-1-33-12, p 19). Topeltmaksustamine on vastuolus maksuõiguse

üldpõhimõtetega ja topeltmaksustamine võib toimuda üksnes erandlikel asjaoludel, kui see on

sõnaselgelt seadusega sätestatud (Riigikohtu otsused nr 3-3-1-33-12, p 20, ja nr 3-3-1-56-05,

p 15).

Kohus nõustub kaebajaga, et käesolevas asjas võib topeltmaksustamine põhimõtteliselt

tekkida pärast korteriomandi võõrandamist, sest tulumaksu tasumine toimuks vaidlustatud

maksuotsuse alusel ning teisel korral pärast korteriomandi võõrandamist dividendide

maksustamisel tulumaksuga. Kaebajal on aga võimalik topeltmaksustamist vältida.

Maksuhaldur on õigesti selgitanud, et kui osanik muudab oma varasemat dividendide

maksmise otsust või tunnistab selle kehtetuks ja tagastab osaühingule dividendid, on

äriühingul õigus maksudeklaratsioone parandada. MKS § 103 lg 1 p 3 alusel on võimalik

kaebajal taotleda maksuotsuse muutmist või kehtetuks tunnistamist topeltmaksustamise

vältimiseks teineteist välistavate maksuotsuste tõttu. Teineteist välistavad maksuotsused on

MKS § 103 lg 2 kohaselt otsused, millega määratakse maksukohustuslasele seesama

maksusumma, maksusoodustus või -vabastus mitmekordselt, seesama maksusumma

korduvana mitmele isikule või ühe maksustamisperioodi maksukohustus korraga mitme

maksustamisperioodi eest. Riigivastutuse seaduse § 5 alusel võib maksuhaldurile esitada ka

nõude haldusaktist või toimingust hoidumiseks.

26. Seega ei anna kaebaja väited maksuotsuse tühistamiseks alust ka tulumaksu määramist

puudutavas osas.

III

27. Kaebaja arvates on maksuotsuse andmisel rikutud ärakuulamisõigust, sest talle ei

antud kontrollakti kohta arvamuse esitamiseks piisavalt aega.

Vaidlust ei ole selle üle, et maksuhaldur koostas kontrollakti 29.12.2014 ja andis kaebajale

eriarvamuse esitamiseks aega kuni 12.01.2015. Maksuhalduri kinnitusel avas H.E.

kontrollakti e-maksuametis 05.01.2015. Seega jäi kaebajale eriarvamuse koostamiseks seitse

päeva (viis tööpäeva). Kontrollakti sisuline osa on 10 lehekülge, kontrolliese on selgelt

piiritletud (Xxxxxx korteriomandi ja sellega seotud kulutuste maksustamine) ja tõendite maht

ei ole suur. Seetõttu ei saa kaebajale eriarvamuse andmiseks jäänud aega pidada

ebamõistlikult lühikeseks isegi kui juhul, kui H.E. ei valda piisavalt eesti keelt, et

kontrollaktist kõrvalise abita täpselt aru saada.

12(12)

Kaebaja väidab, et H.E. viibis vahepeal Lapimaal ja tegutses jõuluvanana ning sai seetõttu

kontrolliaktiga tutvuda alles 06.01.2015. Vastustaja märgib aga õigesti, et juhatuse liikme

ülesannete täitmise kohustus ei lakka tema eemal viibimise ajal (MKS § 8 lg 1) ning vajadusel

on maksukohustuslasel õigus kasutada esindajat (MKS § 48 lg 1).

Maksuotsus ei ole kaalutlusotsus, vaid sellega tuvastatakse maksukohustus ja määratakse

tasumisele kuuluv maksusumma (MKS § 92 ja 95). Kaebaja ei ole esitanud kohtumenetluses

ühtki uut tõendit, mis oleks jäänud maksumenetluses arvesse võtmata ja millest oleks võinud

sõltuda maksuotsuse lõpptulemus. Seega, isegi kui möönda ärakuulamispõhimõtte rikkumist,

ei tooks see haldusmenetluse seaduse § 58 kohaselt kaasa maksuotsuse tühistamist.

IV

28. Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebaja väited ei anna alust maksuotsuse tühistamiseks ja

kaebus tuleb jätta rahuldamata.

29. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus

tehakse kaebaja kahjuks, kuid MTA ei ole esitanud menetluskulude vastaspoolelt

väljamõistmise taotlust. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Monika Laatsit

OSALISELT TÜHISTATUD RIIGIKOHTU 26.10.2016 OTSUSEGA.