1-15-4341/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-15-4341

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

28.mail 2015.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Evelin Ets prokurör Jüri Vissak kaitsja advokaat Karl Saavo osavõtul

arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja

süüdistatav H.U, IK XXX; sünniaeg: 09.juuli 1963.a; kodakondsus: XXXX; emakeel: XXXX; haridus: XXXX; perekonnaseis: XXXX; töökoht: XXXX; elukoht: XXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud,

süüdistuses KarS § 424 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s:

Süüdistus

H U . süüdistatakse selles, et tema juhtis 26.mail 2015.a kella 16:05 paiku Tartu maakonnas Meeksi vallas Rasina-Meeksi tee 9-ndal kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Passat reg nr XXXX, olles alkoholijoobes (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus oli 0,87 mg/l kohta).

Sellega pani H.U toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale . -le karistuseks 10 kuud vangistust. H U Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 3 päeva (26.-28 mai 2015), mille vältel . oli kahtlustatavana kinni peetud, seega jääb kandmisele kuuluvaks H U karistuseks 9 kuud ja 27 päeva vangistust. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör KarS § 50 lg 1 alusel kohtus lisakaristusena Alat . -lt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 10 kuuks. H U Lähtudes KarS §74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui . ei H U pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Juhindudes KrMS § 142 lg 2 p 9 taotleb prokurör kohtul arestida konfiskeerimise tagamiseks

H U . -le kuuluv helerohelist värvi mootorsõiduk VW Passat reg nr XXXX (VIN kood XXXX), tehes sõiduki võõrandamise keelumärke Maanteeameti liiklusregistrisse ning KarS §

83 lg 1 alusel konfiskeerida nimetatud sõiduauto kui tahtliku süüteo toimepanemise vahend.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

H U . tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Asitõendid puuduvad. Tsiviilhagi esitatud ei ole.

Kokkuleppes taotleb prokurör

KarS § 83 lg 1 alusel kuriteo toimepanemise vahendina konfiskeerida . -le kuuluv mootorsõiduk VW Passat registreerimismärgiga XXXX H U ning konfiskeerimise tagamiseks nimetatud sõiduk KrMS § 142 lg 1 alusel ka arestida. KrMS § 142 lg 1 kohaselt on vara arestimise eesmärgiks tsiviilhagi, konfiskeerimise või selle asendamise ja varalise karistuse tagamine, kusjuures vara arestimine seisneb kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku või rahapesu või terrorismi rahastamise objektiks oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises. KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 12.juuni 2008.a lahendis kriminaalasjas nr. 3-1-1-37-

07 märkinud, et isik, kes juhib mootorsõidukit joobeseisundis, kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks, mistõttu saab mootorsõidukit käsitleda KarS § 424 kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahendina. Samuti on kolleegium märkinud, et mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine ohustab liiklejate elu, tervist ja vara ning sellisele omandi üldiste huvide vastasele kasutamisele on riik kohustatud reageerima ja võtma tarvitusele meetmed loetletud väärtuste kaitseks. Kuna süüteo toimepanijalt vahendi äravõtmine takistab süüdlase uute samalaadsete tegude toimepanemist ning omab seega märkimisväärset preventiivset toimet, siis võib süüteo toimepanemise vahendiks oleva sõiduauto konfiskeerimist pidada teole vastavaks. Samas aga saab mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma. Kohtus on tõendamist leidnud . poolt tahtliku kuriteo toimepanemine, mis seisnes H U

mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Ka varasemalt on teda samasuguse kuriteo toimepanemise eest karistatud, neist üks karistust on käesoleval ajal ka kehtiv. Samuti on teda mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades karistatud väärteokorras.

Mootorsõiduki joobes juhtimisega toimepandud süütegude eest on talle mõistetud tingimisi katseajaga vangistus kui ka rahalisi karistusi, kuid on ilmne, siis need talle vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud ei ole. Samuti ei ole talle vajalikku mõju avaldanud lisakaristuse kohaldamine juhtimisõiguse äravõtmise näol nii kriminaalkorras kui väärteokorras. Kõigist karistustest hoolimata on . mootorsõiduki juhtimist H U

joobeseisundis jätkanud. Kuriteo toimepanemiseks kasutas . mootorsõidukit VW H U

Passat registreermismärgiga nr XXXX, mis kuulub Maanteeameti liiklusregistri büroo andmetel V.K.. Samas on kohtule esitatud 13.oktoobril 2014.a sõlmitud ostu-müügileping V.K. ja . vahel, mille kohaselt on ostmise hetkest omanikuks ja vastutavaks kasutajaks H U H U . . Seda kinnitas H U . ka kohtuistungil ja selgitas, et sõiduk on ametlikult tema nimele vormistamata kuna peale selle ostu ilmnes autol tõsine viga, mida ta käesoleva ajani on parandanud ja sellest ka eelmist omanikku teavitanud. Seega saab lugeda tõendatuks, et sõiduki omanikuks on . . H U Eeltoodust nähtub, et . on varem korduvalt toime pannud süütegusid, mis on seotud H U

alkoholi tarvitanuna mootorsõiduki juhtimisega ning ka käesolevalt tuleb teda karistada mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kuriteo toimepanemisel kasutas . H U temale kuuluvat mootorsõidukit, mida tuleb käsitleda kuriteo toimepanemise vahendina. Seega leiab kohtunik, et süüdistatava edasise samalaadse ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks on põhjendatud kohaldada tema suhtes mõjutusvahendina temale kuuluva sõiduki konfiskeerimist kuriteo toimepanemise vahendina. Tagamaks seejuures mootorsõiduki säilimine kohtuotsuse jõustumiseni ja seejärel konfiskeerimiseni on põhjendatud ka nimetatud mootorsõiduki arestimine.

Menetluskuludena kuulub . -lt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse H U

väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ning kohtueelses menetluses ja kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohus leiab, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust, asjaolu, et süüdistataval puudub ametlik töökoht, samuti tema enda taotlust menetluskulude tasumiseks pikema tähtaja jooksul, on alust arvata, et väljamõistetavate menetluskulude korraga tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg

3 ja määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565, § 248 ning § 249, kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks kümme (10) kuud H.U vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka H.U eelvangistus 26.-28.mai 2015.a, s.o kolm (3) päeva ning lõplikuks karistuseks mõista üheksa (9) kuud kakskümmend seitse (27) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui H.U ei pane ühe (1) aasta kuue (6) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elab kohtu määratud alalises elukohas – XXXX;

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territoorium viibimiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse H.U kuulutamisest, kontrollnõudeid kohaldada kohtuotsuse jõustumisest.

Määrata katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse H.U (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta H.U lt

- lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kümneks (10) kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest.

Liiklusseaduse § 127 alusel on H.U kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie (5) tööpäeva jooksul.

KrMS § 142 alusel arestida konfiskeerimise tagamiseks ostu-müügilepingu H.U le - alusel kuuluv (Maanteeameti liiklusregistri andmetel omanik V.K.) mootorsõiduk VW Passat reg nr XXXX (VIN kood XXXX) ning teha Maanteeameti liiklusregistrisse sõiduki käsutamise keelumärge.

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku kuriteo toimepanemise vahendina

H.U le -

ostu-müügilepingu alusel kuuluv (Maanteeameti liiklusregistri andmetel omanik V.K.) mootorsõiduk VW Passat reg nr XXXX (VIN kood XXXX).

KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista sundraha H.U lt -

kakssada üheksakümmend kaks (292) eurot 50 senti ja kaitsjatasu seitsekümmend kaks (72) eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud H.U menetluskulud kuue (6) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates.

Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank või EE502200221014193355 Swedbank või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 99915700039600. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus kohtutäituri kaudu sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakoht

ule kirjalikult vormistatuna

viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik Anneli Tanum