3-15-1283/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 28. mai 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1283

Haldusasi Strobus OÜ esialgse õiguskaitse taotlus RESOLUTSIOON 1. Jätta OÜ Strobus esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. 2. Sekretäril edastada määruse ärakiri taotluse esitajale esindaja (Martti Kangur) kaudu. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest otse Tallinna ringkonnakohtule (HKMS § 204 lg 2, § 252 lg 7).

ASJAOLUD

1. 19.05.2015 sai kohus OÜ Strobus esialgse õiguskaitse taotluse, millest nähtuvad järgmised asjaolud: OÜ Strobus (reg. kood 10629710, edaspidi taotleja) on sõiduki BMW X5 (reg. nr 349THK, VIN-kood: WBAFF41040L106896, edaspidi sõiduk) omanik alates 09.05.2009 (tl 5). Sõiduki registreerimistunnistuselt nähtub, et sõiduk on Eestis registreeritud 09.05.2009 ja samal kuupäeval on registreerimistunnistus ka taotlejale väljastatud. Taotleja andis 27.03.2015 sõiduki kasutada A. K.le (ik xxxxxxxxxxx) koos lastega Soome Vabariiki suusapuhkusele sõitmiseks. 05.04.2015 Tallinna Vanasadama piiripunktis kell 20.50, saabudes Soomest, võttis Politseija Piirivalveamet (edaspidi PPA) kõnealuse sõiduki A. K.lt hoiule. Tallinna kordoni vanempiirivalvur Raimo Kapperi poolt koostatud sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akti nr 2015/SA/01 (tl 6) kohaselt esineb vajadus sõiduki liiklustrassoloogia ekspertiisi läbiviimiseks, sest sõiduki esmase registreerimise kuupäev on varasem kui muud auto detailid. Sõiduki hoiulevõtmise aluseks nimetatud aktis on märgitud riigipiiriseaduse § 8, mis sätestab piirirežiimi regulatsiooni. Lisaks sõiduki üleandmise-vastuvõtmise aktile koostas sama ametnik vallasasja hoiulevõtmise protokolli (tl 7-8), mille kohaselt võeti sõiduk korrakaitseseaduse § 52 (täpsele normile, st lõikele/punktile ei ole viidatud) alusel hoiule, kuna isiku poolt välispiiri ületamisel kontrolliks esitatud sõiduki tehasetähis on manipuleerimistunnustega. Protokollis on märgitud, et sõiduki saab kätte aadressilt Rahumäe

tee 6, kuid sõiduki kättesaamise kuupäeva ega kellaaja lahtrit ei ole täidetud. 09.04.2015 saatis taotleja PPA-le järelepärimise (tl 9), paludes sõiduki hoiulevõtmist kirjalikult põhjendada ja selgitada, mis täpselt ajendas alustama haldusmenetlust ning teatada, millised menetlustoimingud kõnealuse menetluse raames tuleb sooritada ja millise aja jooksul (eelkõige ekspertiis) need läbi viiakse, samuti millal täpselt sõiduk omanikule tagastatakse. PPA vastas 09.04.2015 järelepärimisele 07.05.2015 kirjaga nr 2.2-2/2426-3 (tl 10). Vastus on formaalne, PPA märgib umbmääraselt, et edasiste menetlustoimingute vajadus sõltub ekspertiisi tulemustest ja et käesoleval hetkel ei ole ekspertiisitoimingud lõpetatud. Taotleja seadusjärgne esindaja on korduvalt pöördunud PPA erinevate ametnike poole ka telefonitsi, kes aga samuti pole suutnud anda konkreetseid vastuseid, st täita haldusorgani selgitamiskohustust. Samuti keeldus informatsiooni väljastamast Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, kelle valduses sõiduk taotlejale teadaolevalt on. 19.05.2015 esitas taotleja PPA-le vaide (tl 11-12), millega haldusmenetluse seaduse (HMS) § 72 lg 3 p 1 või 2 alusel vaidlustab PPA viivituse/tegevusetuse kõnealuse haldusmenetluse läbiviimisel. Taotleja vajab esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist käesoleval juhul selleks, et oma õigusi (omandiõigus) kindlustada ja tõrjuda kahjulikke mõjutusi (täiendav kahju tekkimine). Taotleja hinnangul piisaks käesoleval juhul esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuseks juba sellest, kui taotleja õigused oleks üksnes kaudselt ohustatud, st esineks reaalne ja usutav õiguste rikkumise oht. Praegusel juhul on tegemist selge omandipõhiõiguse rikkumisega, mistõttu tuleks asuda seisukohale, et käesolev taotlus on lubatav. Kui taotleja vaie (vt käesoleva taotluse p 1.8) jäetakse rahuldamata, esitab taotleja halduskohtule kaebuse kohustamisnõude ja viivituse/tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamise nõudega, samuti kahjunõude. Taotleja leiab, et tegemist on PPA ilmse viivituse või isegi tegevusetusega käesoleva menetluse läbiviimisel – miks vastasel korral pidi PPA keelduma (vt käesoleva taotluse p-d 1.5 ja 1.6) taotlejale informatsiooni väljastamisest sooritatud ja tulevikus sooritatavate menetlustoimingute kohta ja menetluse läbiviimise eeldatava aja kohta (vt HMS § 36). Taotleja selgitab, et on täielikus teadmatuses talle kuuluva sõiduki ja kõnealuse menetluse käigu osas. Nagu märgitud, on taotleja seadusjärgne esindaja korduvalt pöördunud nii kirjalikult kui ka suuliselt (telefonitsi) PPA erinevate ametnike poole, kuid ei ole saanud mingisugust informatsiooni kõnealuse menetluse käigu kohta. Kui taotleja on olnud aktiivne pool kõnealuses haldusmenetluses ja proovinud välja selgitada temaga seonduvaid olulisi asjaolusid, siis PPA haldusorganina vastupidiselt on olnud passiivne pool, kes pole taotlejal palunud esitada tõendeid ega täiendavaid dokumente, selgitanud menetlusega seonduvaid asjaolusid ega taganud taotleja õigust olla ära kuulatud (HMS § 40). Taotlejale jääb arusaamatuks, miks peab talle kuuluv sõiduk olema PPA või muu asutuse valduses, ilma et sellega seoses sooritataks mõistliku aja jooksul menetlustoiminguid. HMS § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. HMS § 5 lg 4 kohaselt viiakse menetlustoimingud läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Käesoleval juhul rikub sõiduki jätkuv kinnipidamine oluliselt sõiduki omaniku õigusi, sh omandipõhiõigust (põhiseaduse § 32), ning ilmselgelt tekitab taotlejale üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi. Menetlustoiminguid (ekspertiis) ei ole läbi viidud mõistliku aja jooksul – sõiduk peeti käesoleval juhul kinni 05.04.2015 ja kuivõrd PPA ei ole vaatamata taotleja päringutele väljastanud informatsiooni selle kohta, millised menetlustoimingud on käesolevas menetluses sooritatud, olles sellega rikkunud haldusorgani selgitamiskohustust, tuleb eeldada, et vähemalt ühtegi ekspertiisiga seonduvat menetlustoimingut ei ole sooritatud 44 päeva jooksul. Samuti pole käesoleval hetkel ka usutav, et need sooritatakse lähiajal. See omakorda tähendab, et sõiduk on ilma otsese sisulise põhjenduseta lihtsalt parklas seismas, samas, kui see oleks proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt (HMS § 3 lg 2, § 107 lg 2) võinud olla taotleja kui sõiduki omaniku valduses. HMS

§ 3 lg 1 kohaselt võib haldusmenetluses isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi piirata ainult seaduse alusel. HMS § 3 lg 2 kohaselt peab halduse õigusakt ja toiming olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Käesoleval juhul ei ole sõiduki jätkuv kinnipidamine (haldustoiming) ilmselgelt kohane, vajalik ega proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes, sest isegi juhul, kui menetluse (ekspertiisi) käigus selguks, et sõiduki tehasetähis on manipuleerimistunnustega ja et sõiduk on mõnes välisriigis tagaotsitav, ei saaks seda taotlejalt konfiskeerida. Nimelt tekib asjaõigusseaduse (AÕS) § 110 lg 1 kohaselt vallasomand igamisega, kui isik valdab vallasasja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik. Taotleja omandas ja registreeris sõiduki liiklusregistris enda nimele 09.05.2009, mistõttu sellest on möödunud käesolevaks ajaks juba üle 6 aasta. Taotleja leiab, et käesoleval juhul ei ole kohane, vajalik ega proportsionaalne sõidukit jätkuvalt kinni pidada ja sõiduki valdus tuleb tagastada taotlejale kui sõiduki omanikule. Menetlustoimingut (ekspertiis) on võimalik sooritada ka sellisel viisil, et PPA teatab taotlejale mõistliku aja ette, millal menetlustoiming läbi viiakse ning taotleja toimetab sõiduki ise PPA poolt näidatud kohta. Selliselt saab taotleja teostada enda omandipõhiõigust sõidukile, sh seda kasutada. Antud juhul on esialgse õiguskaitse kohaldamine eesmärgipärane ja vajalik. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Taotleja selgitab, et sõiduki jätkuv kinnipidamine rikub eelkõige taotleja omandipõhiõigust (põhiseaduse § 32) – taotleja ei saa rakendada omandiõigust sõidukile, sh sõidukit kasutada. Taotleja peab leidma liikumiseks muid võimalusi, sh (tasu eest) kasutama muid sõidukeid. See omakorda tekitab taotlejale igapäevast kahju. Seega on esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik muuhulgas taotleja jaoks kahju suurenemise vältimiseks. Proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt on taotleja hinnangul ilmne, et sõiduki jätkuv kinnipidamine, arvestades, et käesoleval ajal ei ole isegi selge, millal sõidukiga seonduvad menetlustoimingud (nt ekspertiis) on plaanis läbi viia, ei ole vajalik ega põhjendatud. Taotleja saab sõiduki esitada ekspertiisi ise, kui PPA määrab selleks konkreetse aja. Tuleb arvestada, et PPA ei ole vaatamata taotleja soovile selgitanud, mis põhjusel täpselt sõidukit jätkuvalt kinni peetakse, ilma et oleks lähiajal plaanis teostada sellele ekspertiisi või muid menetlustoiminguid. HKMS § 251 lg 1 p 3 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määrusega kohustada haldusorganit taotletavat haldusakti välja andma, toimingut tegema või jätkuvat toimingut lõpetama. Taotleja leiab, et sobiv ja vajalik on antud juhul esialgse õiguskaitse abinõu, mis tagab taotleja eesmägi saada tagasi sõiduki valdus. Sellest tulenevalt soovib taotleja käesoleva taotlusega, et halduskohus kohustaks PPA-d lõpetama sõiduki jätkuv kinnipidamine ja sooritama toiming, mis seisneb sõiduki valduse üleandmises taotlejale kui sõiduki omanikule. Tegemist on vajaliku ja proportsionaalse abinõuga ning taotleja leiab, et antud juhul ei esine sõiduki jätkuva kinnipidamisega seoses sellist avalikku huvi, mis kaaluks üles taotleja omandipõhiõiguse olulise riive. Samuti ei saa sõiduki valduse taotlejale üleandmine rikkuda ühegi kolmanda isiku õigusi, kuivõrd taotleja on AÕS mõttes igal juhul sõiduki omanik. Halduskohus on pädev käesolevat taotlust läbi vaatama, sest esitatav kaebus kuulub läbivaatamisele halduskohtus. Sõiduki hoiulevõtmise toimingud on käesoleval juhul tehtud haldusmenetluse raames. Taotluse esitaja taotleb - kohustada PPA-d lõpetama sõiduki BMW X5 (reg.nr 349THK, VIN-kood: WBAFF41040L106896) jätkuv kinnipidamine ja sooritama toiming, mis seisneb sõiduki valduse üleandmises OÜ-le Strobus kui sõiduki omanikule. 2. 20.05.2015 kohtunõudega küsis kohus PPA seisukohta esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatuse kohta. Samuti palus kohus täpsustavat informatsiooni hoiul oleva sõidukiga läbiviidavate ekspertiisitoimingute kohta ning kas on võimalik prognoosida sõiduki omaniku valdusesse tagastamise aega.

3. PPA on 27.05.2015 vastuses kohtunõudele teatanud, et sõiduk BMW X5 reg.nr 349THK võeti hoiule, kuna tekkis vajadus ekspertiisi läbiviimiseks sõiduki suhtes. Nimelt tuvastati esmase vaatluse käigus, et sõiduki tehasetähis on manipuleerimistunnustega. Ekspertiisi läbiviimine võtab paratamatult aega. Mingisuguseid viivitusi menetlustoimingute läbiviimisel ei esinenud. Ekspert kinnitas kahtlusi ning tuvastas, et registritunnistusele kantud tehasetähis erineb tegelikust tehasetähisest. Kuivõrd kontrollimisel ei tuvastatud, et kolmandatel isikutel oleks kõnealuse sõiduki suhtes pretensioone, siis 22.05.2015 tagastati sõiduk OÜ Strobus juhatuse liikmele (tl 23). PPA palus eeltoodust lähtudes jätta taotlus rahuldamata. 4. 27.05.2015 esitas OÜ Strobus lepinguline esindaja Martti Kangur taotluse esialgse õiguskaitse taotlusest loobumiseks seoses sellega, et PPA andis 22.05.2015 eelnimetatud sõiduki valduse taotlejale üle ja enam ei ole võimalik saavutada 19.05.2015 taotlusega taotletud eesmärki.

KOHUS LEIAB

5. HKMS § 249 lõikest 1 tulenevalt kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega on erinormi - esialgse õiguskaitse - kohaldamise eesmärk tagada kohtuotsuse täitmine. Riigikohtu 21.12.2001 määruses haldusasjas nr 3-3-1-67-01 ja 08.04.2004 määruses haldusasjas nr 3-3-1-13-04 on kohtuotsuse täitmise võimatuseks peetud ka tagajärgi, mida ei ole hiljem mõistlik kõrvaldada. Laiemalt vaadates tekib kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise korral saaksid vastustaja või muud isikud teha toiminguid, mille tagajärjel ei oleks võimalik kaebuse esitajal ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki saavutada või ka juhul kui selline eesmärk küll oleks võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaebuse esitaja jaoks tuua kaasa tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Esialgse õiguskaitse üle otsustamisel tuleb arvestada ka avalikku huvi ja kolmandate isikute huviga, samuti hinnata kaebuse perspektiivikust ning seda reeglina olukorras, kus kohtu käsutuses olev teave on mittetäielik.

6. HKMS § 249 lg 2 kohaselt esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. HKMS § 249 lg 4 kohaselt vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kehtib kuni: 1) vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata; 2) kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus.

7. Asjast nähtuvalt taotles OÜ Strobus 19.05.2015 PPA-le esitatud vaides viivitamatult vajalike menetlustoimingute läbiviimist (lõpetada viivitus/tegevusetus) ja sõiduki viivitamatult vaide esitaja valdusesse üleandmist. Kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluses on taotluse esitaja esitanud põhimõtteliselt samad nõuded, mis vaides PPA-le. Vaidemenetluse ajal esialgse õiguskaitse taotluse kohtule esitamise eesmärk on suurendada vaidemenetluse osakaalu haldusmenetluses, andes isikutele võimaluse kaitsta oma õigusi esialgse õiguskaitse korras juba vaidemenetluse ajal (HKMS kommentaarid, lk 685). PPA on

esitanud kohtule tõendi, millest nähtub, et 22.05.2015 on OÜ Strobus juhatuse liige Ahti Luts sõiduki kätte saanud. Kohus on seisukohal, et seoses sõiduki taotluse esitaja (sõiduki omaniku) valdusesse tagastamisega 22.05.2015, on taotluse esitaja oma eesmärgi vaidemenetluses saavutanud, kuna nõuded, mis esitati PPA-le esitatud vaides ja esialgse õiguskaitse taotluses kohtule, on täidetud. Seega on kohtu hinnangul taotluse esitajal esialgse õiguskaitse vajadus ära langenud. Sisuliselt sama on tõdenud ka OÜ Strobus oma taotlusest loobumise avalduses. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata (HKMS § 249 lg 3 ls 2). Taotluse läbi vaatamata jätmine ei riiva ega kahjusta kohtu hinnangul ka avalikku huvi ega kolmandate isikute õigusi.

8. Riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 5 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata. Kuna kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse (sisuliselt) läbi vaatamata, siis on taotluse esitajal õigus taotleda taotluse eest 19.05.2015 tasutud riigilõivu 15 euro tagastamist RLS § 12 jj sätestatud korras, esitades selleks kohtule vastava avalduse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hurma Kiviloo Kohtunik

6