3-14-53129/29 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-14-53129

Otsuse kuupäev

28. mai 2015

Kohtunik

Eda Muts

Kohtuasi

M.Si kaebus Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna

11.04.2014, 09.05.2014, 12.11.2014, 10.12.2014 ja 15.01.2015

otsuste osaliseks tühistamiseks ja ning Tartu Linnavalitsuse

kohustamiseks uute otsuste tegemiseks.

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – M.S

Vastustaja – Tartu linn

Kaasatud haldusorgan – Sotsiaalministeerium

Resolutsioon

1. Rahuldada

kaebus

osaliselt.

Tühistada

Tartu

Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna 11.04.2014. a ja

09.05.2014. a toimetulekutoetuse määramise otsused osas,

millega eritoetus loeti pere sissetulekute hulka, ning teha

vastustajale ettekirjutus asja uueks otsustamiseks.

2. Ülejäänud osas jätta kaebus ja põhiseaduslikkuse

järelevalve menetluse algatamise taotlus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 29. juuni 2015. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna 11.04.2014, 09.05.2014, 12.11.2014, 10.12.2014

ja 15.01.2015 otsustega rahuldati M.Si toimetulekutoetuse taotlused vastavalt summas

293,53 eurot, 164,64 eurot, 350,11 eurot, 310,59 eurot ja 369,39 eurot.

Toetuse määramisel on pereliikmeteks loetud M.S ja tema alaealine tütar H.S. Tuludena on

arvesse võetud muuhulgas M.Sile makstud lapsetoetus (19,18 eurot/kuus) ning H.S makstud

muu sissetulek (aprillis 2014 76,70 eurot; mais 2014 38,35 eurot). Toimetulekutoetuse

taotlemisel esitatud H.S konto väljavõtete (kd I tl 21 pöördel-23 ja tl 27-28) põhjal on

eelnimetatud muu sissetuleku maksjaks Tartu Linnavalitsus ja makse selgituseks on "eritoetus".

2. M.S esitas 10.05.2014, 09.12.2014 ja 10.02.2015 Tartu Halduskohtule kaebused

(haldusasjad nr 3-13-50777, 3-14-53129 ja 3-15-356):

- Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna 10.01.2014, 17.02.2014, 12.03.2014, 11.04.2014 ja

09.05.2014 otsuste tühistamiseks osas, milles kaebaja alaealisele tütrele õpingute toetamiseks

makstud eritoetus ja riiklik lapsetoetus loeti pere sissetulekute hulka, ning Tartu Linnavalitsuse

kohustamiseks uute otsuste tegemiseks selliselt, et eritoetus ja lapsetoetus on pere sissetulekute

hulgast välja arvatud;

- Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna 12.11.2014, 10.12.2014 ja 15.01.2015 otsuste

tühistamiseks osas, milles riiklik lapsetoetus loeti pere sissetulekute hulka, ning Tartu

Linnavalitsuse kohustamiseks uute otsuste tegemiseks selliselt, et lapsetoetus on pere

sissetulekute hulgast välja arvatud.

3. Kohus lõpetas 01.10.2014. a määrusega asjas 3-14-50777 menetluse Tartu Linnavalitsuse

sotsiaalabi osakonna 10.01.2014, 17.02.2014, 12.03.2014 otsuste osas. Ülejäänud nõuded Tartu

Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna 11.04.2014, 09.05.2014, 12.11.2014, 10.12.2014 ja

15.01.2015 otsuste osaliseks tühistamiseks ja kohustamiseks on liidetud ühte menetlusse asjas

nr 3-14-53129.

Kaebuse esitaja põhjendused

4. Kaebaja kasvatab üksi alaealist tütart H.Sit ja taotleb toimetulekutoetust temaga ühise

perena. H.S õppis 2014. a kevadel Tartu Kutsehariduskeskuses (KHK) ning alates 2014. a

sügisest Tartu Tamme Gümnaasiumis. KHK poolt määratud eritoetuse lugemine pere

sissetulekute hulka on vastuolus põhiseadusega. Kutsekoolide õpilasi ja kõrgkoolides õppivaid

üliõpilasi ei kohelda võrdselt, kuna eritoetus on võrreldav vajaduspõhise õppetoetusega ning

üliõpilastele makstavat vajaduspõhist õppetoetust pere sissetulekute hulka ei arvata.

5. Kaebaja arvates on põhiseadusega vastuolus ka lapsetoetuse arvamine pere sissetulekute

hulka, kuna sellega koheldakse toimetulekutoetust saavate perede lapsi ebavõrdselt võrreldes

ülejäänud lastega. Lapsetoetuse eesmärk on kompenseerida laste kasvatamisega seotud

lisakulusid, mitte tagada peredele toimetulekut. Tegemist on sisuliselt õppetoetusega, sest seda

makstakse üle 16-aastase lapse eest vaid õppimise korral. Toimetulekupiiri määramisel

arvestatakse, et see tagaks minimaalse äraelamisvõimaluse neile, kes on kodused, ei tööta ega

õpi ja ei kasva füüsiliselt suuremaks (täiskasvanud). Lapsed kasvavad pidevalt ning vajavad

tihedamini uute riiete ja jalanõude ostmist. Ka lasteaias ja koolis käimisega kaasnevad

lisakulutused. Toimetulekupiiri arvel ei ole võimalik katta lastega seotud lisakulutusi. Seega on

õigusvastane, kui lapsetoetus loetakse toimetulekutoetuse määramisel pere sissetuleku hulka.

6. Kaebaja esitas taotluse kontrollida sotsiaalhoolekande seaduse põhiseaduspärasust selles

osas, et eritoetus ja lastetoetus arvestatakse toimetulekutoetuse määramisel perekonna

sissetulekute hulka.

Vastustaja vastuväited

7. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata (kd II tl 8-9 ja tl 42-43). Toimetulekutoetus

määratakse ja arvestatakse lähtudes sotsiaalhoolekande seadusest. Sotsiaalhoolekande seaduse

(SHS) § 22² lg 2 sätestab kinnise loetelu erinevatest toetustest ja õppelaenust, mida ei arvata

toimetulekutoetuse arvestamisel perekonna sissetulekute hulka. Vastustaja on määranud

kaebajale toimetulekutoetused õiguspäraselt ning puudub õiguslik alus vaidlustatud otsuste

tühistamiseks. Asjaolu, et lastetoetust makstakse üle 16-aastasele lapsele vaid juhul, kui ta

jätkab õpinguid, ei muuda seda õppetoetuseks õppetoetuste ja õppelaenu seaduse mõistes.

Vastustaja nõustub haldusasjas 3-13-2460 Tartu Halduskohtu 29.08.2014. a otsuse p-des 27-39

toodud põhjendustega ning leiab, et SHS § 222 lg 2 ei ole vastuolus põhiseadusega osas, mis ei

võimalda toimetulekutoetuse arvestamisel arvata perekonna sissetulekute hulgast välja riiklike

peretoetuste seaduse alusel esimesele ja teisele lapsele makstavat lastetoetust. Kaebaja võrdleb

perekondi, kes ei ole seaduse mõttes võrdses olukorras, s.o perekondi, kes saavad

toimetulekutoetust ja perekondi, kes ei saa toimetulekutoetust. Võrdsuspõhiõiguse riive

kontrollimiseks tuleb võrrelda vaid 1-2 lapsega perekondi, kes saavad toimetulekutoetust.

Ainuüksi asjaolu, et kaebaja hinnangul ei taga toimetulekutoetuse suurus laste kasvatamisega

seotud lisakulutusi, ei muuda õigusvastaseks/põhiseadusega vastuolus olevaks lastetoetuse

arvestamist pere sissetulekute hulka toimetulekutoetuste määramisel. Vastustaja märgib, et

lisaks toimetulekutoetusele on kaebaja/kaebaja laps saanud lapse toimetulekutagamise toetust

2014. aastal 180 eurot, kaebaja tütre lõuna koolis hüvitatakse kogu 2014/2015 kooliaasta vältel,

kaebaja on saanud 2014. a ravitoetust 180 eurot ja dokumenditoetust 24,84 eurot ning kaebaja

saab ka vajaduspõhist peretoetust, mis oli 2014. a 9,59 eurot kuus ning alates 01.01.2015

45 eurot kuus. Viimati nimetatud toetusi ei loeta SHS § 222 lg 2 alusel toimetulekutoetuse

saamisel perekonna sissetulekute hulka.

Kaasatud haldusorgani arvamus

8. Sotsiaalministeerium leiab, et riikliku lapsetoetuse arvamine perekonna sissetulekute hulka

toimetulekutoetuse arvestamisel ei ole vastuolus PS § 12 lõikes 1 sätestatud võrdsus-

põhiõigusega (kd II tl 35-36 ja tl 52). Asjaolu, et lastetoetust makstakse üle 16-aastasele lapsele

vaid juhul, kui ta jätkab õpinguid (riiklike peretoetuste seaduse (RPTS) § 5 lg 2), ei muuda

lastetoetust õppetoetuseks õppetoetuste ja õppelaenu seaduse tähenduses. Ka üle 16-aastasele

lapsele makstavat riiklikku lapsetoetust saab kasutada lapse kasvatamise ja hooldamisega

seotud kulutusteks, sealhulgas toiduainete ostmiseks ja muude kulude katmiseks. Põhjus, miks

riiklikku lastetoetust makstakse üle 16-aastastele lastele vaid õppimise korral, on seotud

põhikooli lõpetanud noore inimese valikuvõimalusega asuda tööle, kui ta ei soovi oma õpinguid

jätkata. Tööle asumise korral saab isik töötasu, mille eest katta vajalikud kulud. Kui aga

põhikooli lõpetanu otsustab asuta omandama keskharidust, siis aitab riikliku lapsetoetuse

saamine katta tema kasvatamise ja hooldamisega seotud kulusid.

Regulatsioon, mille kohaselt riiklik lapsetoetus kui üks sotsiaalkindlustushüvitise liikidest

arvatakse perekonna sissetulekute hulka, on kooskõlas toimetulekutoetuse üldise põhimõttega,

et peretoetused kuuluvad toimetulekutoetuse arvestamisel perekonna sissetulekute hulka.

Tegemist

ei

ole

sarnases

olukorras

olevate

isikute

ebavõrdse

kohtlemisega.

Sotsiaalministeerium nõustub haldusasjas nr 3-13-2460 Tartu Halduskohtu 29.08.2014. a

otsuse p-des 27-39 toodud põhjendustega.

9. Eritoetuse osas jääb Sotsiaalministeerium Riigikohtule asjas 3-4-1-33-14 esitatud

seisukohale (kd II tl 69-72), et kuna õppetoetuste ja õppelaenu seaduses (ÕÕS) sätestatud

üliõpilasele makstava vajaduspõhise õppetoetuse ja (üli)õpilasele makstava eritoetuse vahel

puudub olemuslik erinevus, siis tuleks neid vaadelda sarnaselt ka SHS-is toimetulekutoetuse

taotlemisel perekonna sissetulekute hulgast väljaarvamisel.

Kohtu seisukoht

10. Vaidluse esemeks on, kas toimetulekutoetuse arvestamisel tohib perekonna sissetuleku

hulka arvata ÕÕS § 5 lg-s 5 sätestatud eritoetust ja RPTS §-s 5 sätestatud lapsetoetust.

11. Kohus leiab, et vastustaja on arvestanud 11.04.2014, 09.05.2014, 12.11.2014, 10.12.2014

ja 15.01.2015 otsustes kaebaja perele toimetulekutoetuse kooskõlas otsuste tegemise hetkel

kehtinud sotsiaalhoolekande seadusega. SHS § 222 lg 1 kohaselt on toimetulekutoetuse

arvestamise aluseks üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek,

millest arvestatakse maha makstud elatis, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alalised

kulud ning kehtestatud toimetulekupiir. SHS § 222 lg 2 sätestab toetused, mida ei arvata

toimetulekutoetuse arvestamisel perekonna sissetulekute hulka – esimese (ja teise) lapse

lapsetoetust nende seas nimetatud ei ole ning eritoetust ei olnud nimetatud vaidlusaluste

11.04.2014 ja 09.05.2014 otsuste tegemise ajal kehtinud SHS redaktsioonis. Seda, et vastustaja

oleks toimetulekutoetuse arvestamisel eksinud sotsiaalhoolekande seaduse sätete vastu, ei väida

ka kaebaja. Seega on kaebuse rahuldamine võimalik ainult juhul, kui sotsiaalhoolekande seadus

on põhiseadusega vastuolus osas, milles see ei võimalda jätta perekonna sissetuleku hulgast

välja ÕÕS § 5 lg 5 sätestatud eritoetust ja RPTS § 5 sätestatud lapsetoetust.

12. Kohus annab kõigepealt hinnangu toimetulekutoetuse arvestamisel eritoetuse perekonna

sissetuleku hulka arvamise õiguspärasusele ning lahendab nõuded Tartu Linnavalitsuse

sotsiaalabi osakonna 11.04.2014 ja 09.05.2014. a otsuste tühistamiseks osas, milles eritoetus

loeti pere sissetulekute hulka, ja Tartu Linnavalitsuse kohustamiseks uute otsuste tegemiseks

selliselt, et eritoetus on pere sissetulekute hulgast välja arvatud (I).

Seejärel võtab kohus seisukoha toimetulekutoetuse arvestamisel lapsetoetuse perekonna

sissetuleku hulka arvamise õiguspärasuse osas ning lahendab nõuded Tartu Linnavalitsuse

sotsiaalabi osakonna 11.04.2014, 09.05.2014, 12.11.2014, 10.12.2014 ja 15.01.2015 otsuste

tühistamiseks osas, milles riiklik lapsetoetus loeti pere sissetulekute hulka, ja Tartu

Linnavalitsuse kohustamiseks uute otsuste tegemiseks selliselt, et lapsetoetus on pere

sissetulekute hulgast välja arvatud (II).

I

13. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 02.02.2015. a otsusega asjas

nr 3-4-1-33-14 tunnistati, et SHS § 22² lg 2 oli kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonis

põhiseaduse vastane osas, milles see ei võimaldanud toimetulekutoetuse arvestamisel arvata

sissetuleku hulgast välja ÕÕS § 5 lg 5 alusel õppeasutuse moodustatud eritoetuse fondi

vahenditest makstud eritoetust. Alles 01.01.2015 kehtima hakanud redaktsioonis sätestati SHS

§ 222 lg 2 p-s 6, et toimetulekutoetuse arvestamisel ei arvata üksi elava isiku või perekonna

sissetulekute hulka lisaks ÕÕS alusel makstud vajaduspõhisele õppetoetusele ka vajaduspõhist

eritoetust ja õppeasutuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud toetust.

Kaebaja on taotlenud käesolevas asjas SHS põhiseaduspärasuse kontrollimist osas, milles

eritoetus arvestati toimetulekutoetuse määramisel perekonna sissetulekute hulka. Kohus jätab

vastava taotluse läbi vaatamata, kuna tegemist on samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud

korduva avaldusega, mis on lahendatud nii Tartu Halduskohtu 29.08.2014. a otsusega

haldusasjas nr 3-13-2460 kui ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

02.02.2015. a otsusega asjas nr 3-4-1-33-14.

14. Haldusasjas 3-13-2460 tuvastas kohus Tartu Kutsehariduskeskuse selgitustest lähtuvalt, et

eritoetuse maksmisel H.Sile oli põhimõtteliselt aluseks pere majanduslik olukord ning

sarnasused õppetoetuste ja õppelaenu seaduses sätestatud vajaduspõhise õppetoetuse ja H.Sile

makstud eritoetuse vahel on piisavad järeldusele, et nende kahe toetuse vahel puudub olemuslik

erinevus (vt Tartu Halduskohtu 29.08.2014. a otsus haldusasjas nr 3-13-2460, p 21). Kohus

nõustub viidatud haldusasjas toodud seisukohaga, et puudub põhjendus, miks peaks

vajaduspõhist õppetoetust saavast üliõpilasest pereliikmega perele puuduse tõttu antav abi

olema suurem kui majanduslikel põhjustel eritoetust saavast õpilasest pereliikmega pere puhul

(samas, p 24).

15. Kohus leiab, et Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna 11.04.2014. a ja 09.05.2014. a

toimetulekutoetuse määramise otsused on õigusvastased osas, milles eritoetus loeti pere

sissetulekute hulka. Eeltoodud osas tuleb need otsused tühistada ning kohustada vastustajat

kaebaja toimetulekutoetuse saamise taotlusi uuesti läbi vaatama.

II

16. Kaebaja väitel koheldakse toimetulekutoetust saavate perede lapsi ebavõrdselt võrreldes

ülejäänud lastega, kuna toimetulekutoetust saava pere lapsetoetus kulub igapäevase toidu

ostmiseks, kuid toimetulekutoetust mittesaava pere lapsetoetus jääb õppetoetuseks. Kaebaja

argumendiks on läbivalt olnud ka see, et lapse kasvatamisega kaasnevad lisakulud, mida

täisealisel isikul teha ei tule.

17. Kohus märgib, et nõustub sisuliselt samade poolte vahel sama vaidluse eseme kohta

avaldatud seisukohtadega haldusasjas 3-13-2460 Tartu Halduskohtu 29.08.2014. a otsuse p-des

27-39.

RPTS § 5 sätestatud lapsetoetus arvestati esimese ja teise lapse puhul SHS § 222 lg-te 1 ja 2

alusel üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka nii kuni 31.12.2014 kehtinud

sotsiaalhoolekande seaduse redaktsioonis kui ka alates 01.01.2015 kehtinud redaktsioonis, s.o

kõikide käesolevas asjas vaidlustatud otsuste langetamise ajal. Kohus märkis käesoleva otsuse

punktis 11, et esimese (ja teise) lapse lapsetoetuse arvestamine sissetulekuna

toimetulekutoetuse määramisel on kehtiva õiguse kohaselt lubatud. RPTS § 1 lg 1 kohaselt on

selle seaduse eesmärk tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega

seotud kulutuste osaline hüvitamine. See tähendab, et peretoetused, sh lapsetoetus on

muuhulgas mõeldud lapse ülalpidamiseks ehk arvestatavad pere sissetulekuna.

18. Kaebaja sai vaadeldaval perioodil seoses lapse kasvatamisega järgnevaid toetusi:

-

lapsetoetust (RPTS § 3 lg 1 p 1, § 5);

-

lapse toimetuleku tagamise toetust (SHS § 23 lg 1; Tartu Linnavolikogu 24.01.2013. a

määrus nr 81 „Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise kord“ § 14);

-

vajaduspõhist peretoetust (RPTS § 3 lg 21, SHS § 225 lg 1);

-

koos toimetulekutoetusega makstavat täiendavat sotsiaaltoetust (SHS § 224 lg 1).

Neist võetakse toimetulekutoetuse taotlemisel sissetulekuna arvesse ainult esimene ehk

lapsetoetus. Lapse toimetuleku tagamise toetust ei arvata sissetuleku hulka SHS § 222 lg 2 p 1

alusel, vajaduspõhist peretoetust ei arvata sissetuleku hulka SHS § 222 lg 2 p 8 alusel ning

täiendav sotsiaaltoetus on osa toimetulekutoetusest (makstakse koos sellega) ja ei lähe seetõttu

samuti arvesse sissetulekuna.

Lisaks ei kajastu kaebaja sissetulekutes, et tema tütre lõuna koolis hüvitati kogu 2014/2015

kooliaasta vältel ning vastav toetus kanti otse lasteasutuse, kooli või toitlustaja arvelduskontole

(Tartu Linnavolikogu 24.01.2013. a määrus nr 81 „Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise

kord“ § 25 lg 2 p 1 ja § 22 lg 5). Samuti ei arvata SHS § 222 lg 2 p 1 alusel sissetuleku hulka

kaebajale antud ravitoetust ja dokumenditoetust (Tartu Linnavolikogu 24.01.2013. a määrus

nr 81 „Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise kord“ § 9 ja § 17).

19. 12.12.2012 vastu võetud „Riiklike peretoetuste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning

tööturuteenuste ja –toetuste seaduse muutmise seaduse“ eelnõu nr 294 SE seletuskirja kohaselt

on toimetulekutoetuse arvestamisel üldiselt läbivaks põhimõtteks, et kõik isiku sissetulekud, sh

saadud toetused, võetakse toimetulekutoetuse määramisel sissetulekuna arvesse. Eelnõu

eesmärk on lasterikaste perede ja vaesuses elavate laste tõhusam toetamine, mistõttu kehtestati

täiendavad erandid, millega jäeti toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka arvamata

vajaduspõhine peretoetus ning kolmanda ja iga järgmise lapse lapsetoetus (SHS § 222 lg 2 p 7

ja 8). Seega tuleneb asjaolu, et esimese ja teise lapse lapsetoetus arvatakse toimetulekutoetuse

arvestamisel perekonna sissetulekute hulka, seadusandja poolt teostatud sotsiaalpoliitilistest

valikutest. Oluline on see, et kõigi sissetulekute, sh toetuste kogusummas saavutaks pere

vähemalt toimetulekupiiriga võrdse sissetuleku. Kohus ei tähelda kaebaja pere ebavõrdset

kohtlemist selles, et pere sissetulekuna arvestatakse lapsetoetust, võrreldes mõne muu perega,

kes saab sama sissetuleku mõnest teisest allikast. Kohus leiab, et riik on siin sotsiaalpoliitikat

teostanud tasakaalustatult ja kooskõlas põhiseadusega. Lisaks sissetuleku hulka arvestatavale

lapsetoetusele on kaebajale ette nähtud ka muud, toimetulekutoetusele lisaks makstavad

toetused, mille arvelt saab katta kaebaja poolt viidatud lapse erilisi vajadusi. Kaebaja on neid

toetusi vaadeldavatel kuudel ka saanud. Hariduse omandamisega seotud kulude katmiseks sai

kaebaja tütar veel spetsiaalselt selleks mõeldud toetust – eritoetust.

20. Kohus nõustub vastustaja ja kaasatud haldusorganiga, et lastetoetuse maksmine üle 16-

aastasele lapsele vaid juhul, kui ta jätkab õpinguid (RPTS § 5 lg 2), ei muuda lastetoetust

õppetoetuseks õppetoetuste ja õppelaenu seaduse tähenduses.

21. Eeltoodud põhjustel jätab kohus kaebaja taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse

algatamiseks lapsetoetuse osas rahuldamata. Lapsetoetuse arvestamine pere sissetuleku hulka

toimetulekutoetuse arvestamisel on õiguspärane ning selles osas puudub alus vaidlustatud

haldusaktide tühistamiseks.

22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

menetlusosalised ei ole esitanud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja, siis vastavalt

HKMS § 109 lg 1 neljandale lausele menetluskulusid välja ei mõisteta.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Muts

kohtunik