3-15-841/12 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 28. mai 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-15-841 Kohtuasi K.D.i kaebus Ida-Viru Maavalitsuse peale avalik-õigusliku reaalkoormatisega seotud võlgnevuse ajatamiseks ja viiviste vähendamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: K.D. Vastustaja: Ida-Viru Maavalitsus, esindaja Andres Noormägi Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Kohustada Ida-Viru maavanemat vähendama K.D.i poolt tasumisele kuuluvaid viiviseid kuni põhinõude ulatuseni ehk kuni 162,46 euroni ning ajatama põhinõudest, intressist ja viivistest koosneva kokku 341,17 euro suuruse võlanõude tasumist seitsme kuu peale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 29.06.2015. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 12.12.2005 koostas Kohla-Järve Linnavalituse maakorraldaja võla tasumise kohustuse Järve linnaosas XXX asuva korteriomandi seadmisel (tl 10). Selles märgiti, et nimetatud korteriomand koormatakse Eesti Vabariigi kasuks 2542 krooni suuruse rahalise väärtusega reaalkoormatisega intressimääraga 10% aastas ning määratleti, et võlasumma tasumine toimub pikaajalise maksena kahe aasta jooksul ja viimane maksetähtaeg on 02.01.2008. 19.03.2015 koostati K. G.-V. nimele

meeldetuletus selle kohta, et tal on XXX maaüksuse erastamisel sõlmitud lepinguga ettenähtud tähtajaks tasumata põhivõlg ja intressid kokku 635,95 euro suuruses summas (tl 2-3).

Veel on kohtutoimikusse esitatud kaebajale saadetud meeldetuletused ning neid ja saldoteateid kajastavad dokumendiregistri väljavõtted (tl 10-13), tema lapsehoolduspuhkusel viibimist kinnitav tõend (tl 26) ja laste sünnitunnistused (tl 27-28).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 02.04.2015 saabus Tartu Halduskohtusse K. D. (edaspidi kaebaja) poolt 31.03.2015 koostatud kaebus (tl 1). Selles palus ta raskele majanduslikule olukorrale viidates, et viiviste summat vähendataks kuni 146,21 euroni ning ajatataks võlgnevuse tasumine seitsme kuu peale nii, et see toimuks alates 10.04.2015 kuni 10.09.2015 50 euro suuruste osamaksetena ja 10.10.2015 summas 24,92 eurot.

3. Ida-Viru Maavalitsus (edaspidi vastustaja) teatas oma kirjalikus vastuses (tl 19-20), et nõustub reaalkoormatise viiviste vähendamisega kuni põhinõude ulatuseni ehk 162,46 euroni ning 162,46 euro suurusest põhinõudest, 16,25 euro suurusest intressist ja põhinõude suuruseni vähendatud 162,46 euro suurustest viivistest koosneva kokku 341,17 euro suuruse võlanõude ajatamisega seitsme kuu peale vastavalt kaebaja soovile. Seejuures märkis ta aga, et tal endal puudub seadusest tulenev alus viiviste vähendamiseks ja seda saab teha vaid kohus. Ühtlasi leidis vastustaja, et arvestades kaebaja viivitamist oma rahaliste kohustuste täitmisel, ei oleks menetluskulude väljamõistmine temalt õiglane ega mõistlik.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Käesolevas asjas vajab lahendamist küsimus, kas kaebajal on olemas alus selleks, et nõuda kohtu vahendusel tal lasuva avalik-õigusliku reaalkoormatise õigeaegse tasumata jätmisega seotud viiviste vähendamist ning võlgnevuse ajatamist.

5. Eluruumide erastamisega seotud reaalkoormatise seadmist reguleerib on eluruumide erastamise seadus. Selle § 215 lg 1 näeb ette, et juhul kui eluruumi omandamisel ei tasuta ehitise aluse maa mõttelise osa hinda tervikuna, koormatakse korteriomand avalik-õigusliku reaalkoormatisega riigi kasuks ning korteriomanik maksab selle eest tasumisel intressi 10 protsenti igal aastal tasutavalt summalt ja viivist tähtaegselt tasumata summalt 0,1 protsenti iga viivitatud päeva eest.

6. Võlaõigusseaduse § 113 lg 8 on kehtestatud, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt sama seaduse §-s 162 sätestatule. Nimetatud paragrahvi lõige üks annab kohtule õiguse ebamõistlikult suurt leppetrahvi selle maksmiseks kohustatud isiku nõudel mõistliku suuruseni vähendada, kuid kohustab arvestama muuhulgas teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

7. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja on jätnud tal lasuva avalik-õigusliku reaalkoormatisega seotud rahasummad õigeaegselt tasumata. Kuna võlgnevuse põhiosa moodustas 19.03.2015 seisuga 162,46 eurot, saab samaks kuupäevaks kogunenud 457,24 euro suurust viiviste summat pidada ebamõistlikult suureks. Kohtu nõudel on kaebaja edastanud dokumendid, milledest nähtub kahe alaealise lapse olemasolu ning lapsehoolduspuhkusel viibimine alates 26.08.2014. Nimetatud asjaolud võimaldavad tõeseks lugeda tema väite, et oma majandusliku olukorra tõttu on tal raske kogu võlgnevust korraga tasuda. Vastustaja pole kaebaja makseraskuste võimalikkust kahtluse alla seadnud ning on nõustunud nii sellega, et viiviste suurus vähendatakse kuni põhinõude suuruseni kui ka võlganõude ajatamisega kaebaja poolt soovitud seitsme kuu peale. Seega on ta kaebuse

vastavad nõuded sisuliselt õigeks võtnud, mis tähendab halduskohtumenetluse seadustiku § 159 lgst 1 tulenevalt seda, et kohus saab kaebuse õigeksvõetud osas rahuldada.

8. Kaebusele antud vastuses ei ole vastustaja nõustunud üksnes 16,25 euro suuruse intressi vähendamisega põhjusel, et seadus ei võimalda seda taotleda. Vastava seisukohaga tuleb nõustuda. Intressi tasumise kohustus ja täpne suurus on kindlaks määratud eelnevalt käsitletud eluruumide erastamise seaduse § 215 lg-s 1. Kuna seaduseandja ei ole ette näinud võimalust intressi vähendamiseks, ei saa intressiga seotud summat põhinõudest maha arvata ning kaebajal tuleb vastav rahasumma täies ulatuses ära tasuda.

9. Eeltoodud järeldustele tuginedes teeb Tartu Haldusohus vastustajale ettekirjutuse, milles kohustab teda vähendama kaebaja poolt tasumisele kuuluvaid viiviseid kuni põhinõude ulatuseni ehk kuni 162,46 euroni ning ajatama põhinõudest, intressist ja viivistest koosnevat kokku 341,17 euro suurust võlanõuet seitsme kuu peale. Kaebaja oma menetluskulude kohta taotlust ja kuludokumente esitanud ei ole. Seega jäävad poolte võimalikud kulutused halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 ja 109 lg 1 kohaselt hüvitamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane