3-14-50459/40 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk, Tiina Pappel Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 28.05.2015, Tartu Haldusasja number 3-14-50459 Haldusasi Gert-Erik Rudissaare kaebus Tartu Vangla 10.02.2014. a käskkirja nr 6-2/151 tühistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 27.10.2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Gert-Erik Rudissaare apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Gert-Erik Rudissaar Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta G.-E. Rudissaare apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.10.2014. a otsus muutmata.

2. Jätta apellatsiooniastmes kantud menetluskulud kaebaja enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 29.06.2015 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla 07.02.2014. a distsiplinaarmenetluse protokolli (tl 17-18p) kohaselt algatati kinnipeetav G.-E. Rudissaare suhtes distsiplinaarmenetlus seoses sellega, et teda kahtlustati 10.01.2014 toimunud distsipliinirikkumises. Julgeolekuosakonna spetsialisti K. Vähi ja valvur

K. Sarve 10.01.2014. a ettekannetest nr 109 (tl 19) ja 109-A (tl 20) nähtuvalt andis hommikust loendust läbiviiv valvur K. Sarv G.-E. Rudissaarele seadusliku korralduse peale rohtude manustamist avada suu, mille peale vastas kinnipeetav üleolevalt: „äkki lasen ka püksid alla!“.

2. 10.02.2014 esitas G.-E. Rudissaar vastuväite distsiplinaarmenetluse protokollile (tl 23-26), milles märkis, et seekord puudub vaidlus selle üle, mida ta täpselt ütles. Samas jäi kaebajale arusaamatuks menetleja hinnang, nagu oleks ta vastanud üleolevalt. Kaebaja väitel võetakse aluseks üksnes valvur K. Sarve ettekanne, kuid puuduvad tunnistaja ütlused või muud tõendid.

Kaebaja hinnangul ei ole tema poolt kasutatud väljend „äkki lasen ka püksid alla“ ebaviisakas. Kaebaja sõnul puudus tal igasugune kavatsus olla üleolev ning ta esitas oma küsimuse üksnes lähtuvalt heast südamest ja abivalmidusest.

3. Tartu Vangla määras 10.02.2014. a käskkirjaga nr 6-2/151 (tl 15-16) G.-E. Rudissaarele distsiplinaarkaristuse vanglateenistuse ametnikega ebaviisakalt käitumise pärast. Käskkirja kohaselt seisnes G.-E. Rudissaare ebaviisakas käitumine selles, et kinnipeetav rääkis hommikusel loendusel ilma, et vanglateenistuse ametnikud oleksid talle seda lubanud öeldes: „äkki lasen ka püksid alla!“. Käskkirjast nähtub, et vanglateenistuse ametnikega ebaviisakalt käitudes rikkus G.-E. Rudissaar Tartu Vangla kodukorra p 1.6.3 nõudeid, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud olema vangla teenistujate, teiste kinnipeetavate ja vanglat külastavate isikutega viisakas. Käskkirjaga karistati G.-E. Rudissaart kartserisse paigutamisega seitsmeks ööpäevaks. Käskkirja kohaselt lükati karistuse täitmisele pööramine edasi kuus kuud tingimusel, et kinnipeetav ei pane katseaja jooksul toime uut distsipliinirikkumist.

4. G.-E. Rudissaar esitas käskkirja nr 6-2/151 kehtetuks tunnistamiseks vaide (tl 11-14). Tartu Vangla jättis 13.03.2014. a vaideotsusega nr 1-11/73-2 (tl 9-10) vaide rahuldamata.

5. 24.03.2014 pöörati täitmisele Tartu Vangla 10.02.2014. a käskkirjaga nr 6-2/151 G.-E. Rudissaarele määratud distsiplinaarkaristus. Kartserikaristus kestis kuni 31.03.2014.

6. G.-E. Rudissaar esitas 07.04.2014 Tartu Halduskohtusse kaebuse (tl 2-7), milles palub tühistada Tartu Vangla 10.02.2014. a käskkiri nr 6-2/151. Kaebuse põhjendused: 1) Väidetav rikkumine on normitehniliselt valesti põhjendatud. Ebaviisakas käitumine ei saa seisneda loata rääkimises, kuna viimase kohta on Tartu Vangla kodukorras eraldi punkt 6.3. Seega tulnuks kaebajat karistada loenduse korra eiramise, mitte ebaviisaka käitumise eest. Tartu Vangla on ebapiisavalt täitnud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-de 3 ja 56 nõudeid. Kaebajas tekitab segadust asjaolu, et süüdistuses ei mainita üleolevat käitumist, kuid vastavasisuline arutelu esineb karistuse põhjenduses. Kaebajale jääb selle tõttu arusaamatuks, mille eest teda karistati. Kaebajal puudus igasugune tahtlus olla üleolev vanglaametnike suhtes. 2) Tartu Vangla arusaam tõendamisest ei ole seadusega kooskõlas. Vastustaja väide kaebaja üleoleva käitumise tõendatuse kohta ei ole asjakohane, kuna kaebajat süüdistatakse loata rääkimises. Vaieldakse kodukorra tõlgendamise, mitte toimumise fakti üle. 3) Menetlus ei olnud sõltumatu ega objektiivne. Keelduva vaideotsuse koostas sama ametnik, kelle käskkirja kaebaja vaidlustab.

7. Tartu Vangla palub 23.05.2014. a vastuses kaebusele (tl 45-46) jätta kaebus rahuldamata. Vastused põhjendused: 1) Puudub sisuline vaidlus selle üle, et kaebaja vastas 10.01.2014 toimunud hommiku loenduse ajal vanglateenistuse ametnikule, peale viimaselt tableti manustamise kontrollimiseks saadud korraldust avada suu, küsimusega: „äkki lasen ka püksid alla?“. Vaidlus seisneb kaebaja esitatud küsimuse tõlgendamises ning sellele hinnangu andmises. Kaebaja toodud põhjendused enda küsimuse ning selle esitatud tooni kohta on otsitud, ennastõigustavad ning esitatud eesmärgiga vabaneda vastutusest. Kaebaja käitumisele on antud õige hinnang ning see oli ebaviisakas, mistõttu on tema distsiplinaarkorras karistamine olnud põhjendatud ning õiguspärane ja käskkirja tühistamiseks puudub alus. 2) Kaebaja ei saanud esitada küsimust abivalmidusest, kuna pükste allalaskmine ei saa kuidagi aidata kaasa tableti manustamise kontrollimisele. Samuti ei kuulu ametnike antav korraldus pükste allalaskmine kohta mitte loenduse, vaid läbiotsimise juurde ning seda kaebaja suhtes läbi ei viidud.

3) Kaebaja esitatud küsimuse ebaviisakusele viitab ka lause ülesehitus. Kaebaja küsimuse alustamine sõnaga „äkki“ ei anna kuidagi alust arvata, et tegemist on abi pakkumisega, vaid pigem põlastava suhtumisega eelnevalt antud suu avamist puudutavasse korraldusse. 4) Seda, et kaebaja küsimus ei olnud mõeldud mitte viisaka abipakkumisena, kinnitab ka see, et korralduse, avada suu, andjaks oli naissoost vanglaametnik, aga vangistusseaduse § 68 lg 1 kohaselt teostab kinnipeetava läbiotsimist temaga samast soost isik. 5) Usutavust kaebaja väidetava viisakuse ja abivalmiduse kohta vähendab ka tõsiasi, et teda on Tartu Vanglas vähemalt neljal korral karistatud distsiplinaarkorras ametnike solvamise, korraldustele mitteallumise ning viisakusreegleid rikkuva käitumise eest. 6) Käesolevas vaidluses ei puutu asjasse kaebaja väited, mis puudutavad käskkirja põhjendavas osas menetleja poolt kajastatud kodukorra punkti 6.3 võimalikku rikkumist kaebaja poolt, kuna käskkirja resolutsioonist nähtuvalt on kaebajat karistatud distsiplinaarkorras Tartu Vangla kodukorra punkti 1.6.3 sätestatud kohustuse rikkumise eest.

8. 04.08.2014 esitas G.-E. Rudissaar kaebuse täienduse (tl 57-59), milles märgib, et küsimus ei olnud esitatud üleolevalt. Samuti ei olnud tema käitumine ebaviisakas, kuna pükse tuleb alla lasta mitmeid kordi päevas, et kontrollida väidetavaid vigastusi. G.-E. Rudissaar on kaebuse täiendusele esitanud ka lisad, mis kaebaja väitel näitavad tema sooja suhet Tartu Vanglaga ja ametnike ükskõiksust seaduses sätestatu vastu.

9. Vastuses kaebuse täiendusele (tl 84) on vastustaja seisukohal, et kaebaja poolt avaldatud seisukohad, arvamused ning tema poolt lisatud materjalid on käesoleva vaidluse juures asjakohatud ning tuleb jätta tähelepanuta.

10. Tartu Halduskohtu 27.10.2014. a otsusega (tl 86-90) jäeti G.-E. Rudissaare kaebus rahuldamata. Otsuse põhjendused: 1) Õige on vangla seisukoht, et kui korraldusele avada suu ravimi manustamise kontrollimiseks vastab kinnipeetav, et äkki pean ka püksid alla laskma, on tegu ilmselgelt ebaviisaka ja üleoleva käitumisega. Korralduse andis julgeolekuosakonna naisspetsialist ning kaebaja oli teadlik, et loenduse aja ei toimu läbiotsimist, mille käigus võib kinnipeetavat läbi otsida samast soost ametnik. Eeltoodust tulenevalt oli ilmselge, et pükste allalaskmiseks puudus vajadus, kuna läbiotsimist ei korraldatud ning naisametniku juuresolekul ei saa anda korraldust meeskinnipeetavale pükste allalaskmiseks. Eeltooduga on veelkord tõendatud, et kaebaja näitas vanglaametniku suhtes ebaviisakat ja üleolevat suhtumist. 2) Õige on vangla seisukoht, et kaebaja põhjendused esitatud küsimuse ning selle esitamise hääletooni kohta on otsitud ja ennast õigustavad. 3) Distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane ja kõiki asjaolusid arvestav. Samuti on karistuse täitmisele pööramine edasi lükatud, mis annab kinnipeetavale võimaluse oma käitumist muuta ja näidata, et ta on oma teost aru saanud. Kaebaja süüline tegu on tõendatud ning 7-ööpäevane arest ei ole kaebaja suhtes üleliia koormav, kuna maksimummäär on 45 päeva ning arvestatud on ka seda, et kaebajat on varasemalt distsiplinaarkorras karistatud. 4) Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud õiguspäraselt. Koostatud on distsiplinaarmenetluse protokoll, mis on kaebaja poolt allkirjastatud. Samuti on koostatud ettekanded. Asja juurde on lisatud kaebaja seletuskiri ning vastuväited distsiplinaarmenetluse protokollile, millega on asja otsustamisel arvestatud. Kaaskinnipeetavatelt seletuste võtmine ei olnud vajalik, kuna kaebaja üleolev ja ebaviisakas käitumine on piisavalt tõendatud vangla poolt kogutud tõenditega. Usutav ei ole kaebaja väide, et ta püüdis olla abivalmis küsimuse esitamisel, proovides sellega ennetada antavat korraldust. 5) Kaebuse täiendusele lisatud kohtulahendid ning etteheited julgeolekuametnike tehtava töö kohta ei ole asjakohased ja käesoleva asjaga seotud, mistõttu tuleb need jätta tähelepanuta.

6) Vastupidiselt kaebaja väitele on asja materjalide kohaselt kaebaja distsiplinaarsüüteoasja otsustus ja vaideotsus tehtud erinevate isikute poolt. Seega ei ole sama isik menetlenud kaebaja distsipliinirikkumist ning vaadanud läbi vaiet.

11. 05.12.2014 vabanes G.-E. Rudissaar Tartu Vanglast.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

12. G.-E. Rudissaar esitas 15.12.2014 apellatsioonkaebuse (tl 98-99p), milles palub Tartu Halduskohtu 27.10.2014. a otsus tühistada ja tema kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Halduskohus on otsuses tsiteerinud vanglapoolseid ettekandeid ja seisukohti ning halduskohtu enda arvamuse kujunemine ei ole jälgitav, kuna halduskohtu enda põhjendus puudub. 2) Halduskohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ja jätnud arvestamata kõik apellandi väited. 3) Arvestades tänapäeva kõnepruuki ning toimunu tehiolusid, ei saanud apellandi poolt kasutatud väljend olla ebaviisakuse väljendamine ja üleolev suhtumine. 4) Vanglaametnik peab olema kõrge stressitaluvusega ja seda eriti vanglas, kus kinnipeetavad enamikel juhtudest sõnu ei vali. Kinnipeetavad tihti ei saagi aru, et tegemist oleks ebaviisaka väljendiga. Samas peaks vangla ülesanne olema inimeste ümberkasvatamine ja suunamine õiguskuulekale teele. Kinnipeetava karistamine selle eest, kui üks vanglaametnik tunneb ennast solvatuna, ei ole karistuse täitmise eesmärk. Kedagi ei kasvata ümber kõnepruuki valima, kui teda juba lapsepõlves ei ole õpetatud viisakalt käituma. 6) Apellandi suhtes on tuntav konkreetne vastumeelsus ning püütakse teha kõike, et leida põhjus tema karistamiseks. 7) Karistuse määramine on alusetu ja isikuid tuleks karistada tõsiste üleastumiste eest, mitte aga raisata ressurssi pisirikkumiste peale.

13. Vastustaja palub 06.01.2015 ringkonnakohtule esitatud vastuses apellatsioonkaebusele apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse põhjendused: 1) Halduskohtul ei ole keelatud nõustuda vastustaja seisukohtadega, kui need on põhjendatud, loogilised ning usutavad. Seega ei ole halduskohus vastustajaga nõustudes käitunud seadusevastaselt. 2) Tõele ei vasta apellandi väide, et kohus ei ole ühegi tema väitega arvestanud. Halduskohus on p-des 7, 8 ja 9 käsitlenud just apellandi väiteid ja etteheiteid ning asunud seisukohale, et need ei ole kas põhjendatud või tuleb jätta asjasse mittepuutuvatena tähelepanuta. 3) Jääb arusaamatuks, kuidas mõjutavad halduskohtu otsuse seaduslikkust apellatsioonkaebuse p-des 2.2, 2.3 ja 2.4 toodud arvamusavaldused selle kohta, milline peaks olema vanglaametnike stressitaluvus või millega peavad vanglaametnikud vanglas tegelema. 4) Kui apellant ise avaldab, et nn pisirikkumiste eest ei peaks õigusriigis karistusi määrama, siis tunnistab kaebaja sisuliselt, et ta on rikkumise toime pannud, mis ei vääri aga tema arvates karistamist. 5) Kaebaja etteheited kohtuotsuse sisulise motiveerimatuse ning põhjenduste puudumise kohta on paljasõnalised ning tuleb jätta tähelepanuta.

14. Tartu Ringkonnakohtu 12.01.2015. a kohtunõudega paluti kaebaja lepingulisel esindajal selgitada, miks on Tartu Vangla poolt määratud distsiplinaarkaristuse tühistamine vajalik vabaduses viibiva isiku õiguste kaitseks. Kaebaja lepingulise esindaja selgituse kohaselt ei tee kaebaja vabanemine olematuks distiplinaarkaristuse ebaseaduslikkust, mille tuvastamise järel on võimalus esitada kahjunõue Tartu Vangla vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

16. Ringkonnakohus nõustub HKMS § 201 lõikele 4 tuginedes halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

17. Halduskohtu otsus on piisavalt põhjendatud. HKMS § 165 lg 2 näeb ette, et kohus võib ilma vaidlustatud haldusaktis toodud põhjendust kordamata sellele viidata, kui kaebus jääb rahuldamata, kaebuses esitatud väitele on haldusaktis või vaideotsuses juba viidatud ning kohus järgib seda põhjendust. Kaebaja vaidlustas käskkirja põhjendusega, et ta ei ole ebaviisakalt käitunud, distsiplinaarmenetlus ei ole olnud erapooletu ning käskkirjast ei selgu üheselt, mille eest teda karistati. Kuna halduskohus nõustus käskkirjas ja vaideotsuses esitatud põhjendustega kaebaja ebaviisaka käitumise kvalifitseerimise osas, ei pidanudki ta otsust selles osas rohkem põhjendama. Distsiplinaarmenetluse erapooletust on halduskohus otsuses käsitlenud (p 8), nagu ka seda, mille eest kaebajat karistati (p 5).

18. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et arvestades tänapäeva kõnepruuki ning toimunu tehiolusid, ei saanud G.-E. Rudissaare poolt kasutatud väljend olla ebaviisakuse väljendamine ja üleolev suhtumine. Tartu Vangla kodukorra punkti 1.6.3 osas möönab õigusakti seletuskiri, et kuigi viisakus on suhteline mõiste ja viisakusnormid erinevad kultuuriti, siis on kinnipeetavad siiski kohustatud ühiskonnas välja kujunenud viisakusnormide ja nõuete alusel välja näitama viisakust teiste isikute suhtes. Kuivõrd kaebaja oli teadlik, et kinnipeetavat võib läbi otsida ainult temaga samast soost ametnik ja ka see, et üldjuhul loenduse ajal kinnipeetava läbiotsimist ei teostata, siis on ringkonnakohtu hinnangul ametnikule esitatud küsimus „äkki lasen ka püksid alla“ kvalifitseeritav ebaviisaka suhtlemisena ja ühiskonnas mitteaksepteeritava käitumisena. Lisaks nõustub ringkonnakohus vastustajaga selles osas, et kui apellant ise avaldab, et nn pisirikkumiste eest ei peaks õigusriigis karistusi määrama, siis tunnistab kaebaja sisuliselt, et ta on ebaviisakalt käitunud ja sellega rikkumise toime pannud. Apellandi väited vastumeelsusest tema suhtes on paljasõnalised ning tõendamata.

19. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel