1-12-6174/105 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-12-6174

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 27.05.2015.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-12-6174

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid M.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu M.V (XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 20.05.2015.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada M.V karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 12.11.2016.a, millest esimeseks 5 (viieks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada M.V katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada M.V suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) pöörduda psühhiaatri poole vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul, läbida alkoholismivastane ravikuur ning esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 5 (viis) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.

4. M.V-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. M.V vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja M.V-le.

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 21.04.2015.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava M.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

M.V on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 28.03.2013.a otsusega KarS § 118 lg 1 p 1, § 213 lg 1 ja § 200 lg 2 p 4 järgi ja karistati teda KarS § 64 lg 1 ja KrMS § 238 lg 2 alusel 4 aasta ja 8-kuulise vangistusega.

Karistuse kandmise algus oli 12.03.2012.a ja lõpp on 12.11.2016.a.

M.V kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kuuel korral (neist neli kriminaalkaristust arhiveeritud). Vangistuse ajal osales riigikeele õppes, osales sõltuvusvõõrutusprogrammis „Eluviisitreening“, üks distsiplinaarkaristus. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

M.V kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetava ema sõnade kohaselt on ta valmis poega esialgselt toetama. Elukoht peale vanglast vabanemist on aadressil XXX, Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral on isikul garanteeritud töökoht XXXOÜ, kus ta töötas ka enne kinnipidamist.

M.V taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega.

Abiprokurör Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör ei toeta

M.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist. M.V tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud tulenevalt kuritegude asjaoludest, süüdimõistetu varasemast käitumisest ning süüdimõistetu hoiakutest. M.V on kriminaalkorras karistatud

6-l korral, kusjuures kolmel korral on karistatud röövimise eest. Käesolevat karistust kannab muuhulgas kahe I-astme raske isikuvastase kuriteo eest – röövimise ja raske tervisekahjustuse tekitamise eest. Enne vangistust kuritarvitas isik alkoholi ning enamik kuritegusid on isik toime pannud olles tarvitanud alkoholi, kuid vangla iseloomustusest nähtub, et isik leiab alkoholi tarvitamisele erinevaid põhjendusi/vabandusi. Samuti nähtub vangla iseloomustusest, et toimepandud kuriteole leiab isik mõningaid õigustusi, kriminaalsete toimetulekuviiside kasutamist peab õigustatuks. Varasem katseaeg ei avaldanud talle mõju. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 40%, mis on prokuratuuri hinnangul üsna kõrge näitaja. Isiku varasem käitumine, toimepandud kuritegude iseloom ning isiku hoiakud on sellised, millest tulenevalt on alust karta, et ärakantud karistus ei ole olnud piisav, et mõjutada M.V uut kuritegu mitte toime panema.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et M.V võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M.V isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud rohkem kui 3 aastat ja

2 kuud vangistust ning tema käitumine vangistuse ajal on olnud üldjoontes korrektne (1 distsiplinaarkaristus, mis määrati isikule ligikaudu aasta tagasi). Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole ning ta on võimeline kehtivaid reegleid austama ning neist kinni pidama. Samuti võib sellest järeldada, et seekordne vangistus on pannud kinnipeetava mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuriteod toime pandud ka sõltuvusprobleemi tõttu, lähtub kohus ennetähtaegsel vabastamisel ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud kahetsusest toimepandud kuritegude üle ning lubadusest alkoholi enam mitte tarvitada. Kohus arvestab ka kinnipeetava avaldatud tahet probleemiga tegelemiseks ning soovi pöörduda vastavale ravile. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetab ka vangla, märkides, et käesoleval hetkel on isik arvamusel, et kriminaalhooldus on igati vajalik ja kasulik, saab aru kriminaalhooldusega kaasnevatest kohustustest ning enda sõnul on nõus neid täitma, on valmis muutusteks elus, kuid vajab selleks abi, toetust ja kontrolli. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma ning alkoholist hoiduma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab M.V

tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes

elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas M.V-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Pärast vabanemist on M.V olemas ka kindel eluja töökoht ning lähedase toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka M.V, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/