Legislator Case Law & Legislation
3-15-1300/3 AI generated

3-15-1300/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-15-1300/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

XXX esitas 20.05.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada vanglat kaebaja 23.03.2015. a hüvitamistaotluse läbi vaatamiseks. Kaebaja leiab, et vangla peab taotluse läbi vaatama, sest kaebaja oli sama taotluse esitanud varem tähtaegselt. Kaebaja taotles riigilõivust vabastamist kaebuse esitamisel. Kaebusele oli lisatud Tartu Vangla 23.04.2015. a kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmise otsus nr 1-13/61-2.

Legislator headnote

AI generated

3-15-1300/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kohus kaebuse menetlusse võtmisel ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kaebuses on esitatud kohustamisnõue vangla kohustamiseks vaadata läbi kaebaja hüvitamistaotlus.

Keywords

AI generated
late recusal request revocable offer third-party claim procedure in attachment authorisation requirement late objection to debt enforcement obligation to obtain
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-15-1300 Määruse kuupäev

27. mai 2015 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi XXX kaebus kohustada Tartu Vanglat hüvitamistaotlust läbi vaatama Resolutsioon Tagastada XXX kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud

1. XXX esitas 20.05.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada vanglat kaebaja 23.03.2015. a hüvitamistaotluse läbi vaatamiseks. Kaebaja leiab, et vangla peab taotluse läbi vaatama, sest kaebaja oli sama taotluse esitanud varem tähtaegselt. Kaebaja taotles riigilõivust vabastamist kaebuse esitamisel. Kaebusele oli lisatud Tartu Vangla 23.04.2015. a kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmise otsus nr 1-13/61-2.

Kohtu seisukoht

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kohus kaebuse menetlusse võtmisel ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kaebuses on esitatud kohustamisnõue vangla kohustamiseks vaadata läbi kaebaja hüvitamistaotlus.

Kohus selgitab, et kui kaebaja leiab, et tema taotlus on jäetud läbi vaatamata õigusvastaselt, on tal vastavalt kohtupraktikas omaks võetud seisukohale võimalik pöörduda põhinõudega otse kohtu poole. Kohtul on sellisel puhul kohustus hinnata taotluse läbi vaatamata jätmise õiguspärasust ning võtta õigusvastase menetluse korral kaebus menetlusse ilma kohtueelses menetluses tehtud lahendita.

Eeltoodud põhjustel ei ole kohustamisnõue kaebaja hüvitamistaotluse läbi vaatamiseks lubatav, kuna kaebajal puudub kaebeõigus tema taotluse läbi vaatamiseks kohustamiseks (vrdl Tartu Halduskohtu 03.07.2013. a määrus asjas 3-12-1473).

3. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 1 võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktiväited on tõendatud. Eeltoodud põhjustel ei ole kaebus kohustamisnõudes lubatav, kuna kaebajal puudub kaebeõigus. Kohtu hinnangul puudub vajadus esitatud kaebuse edasiseks menetlemiseks. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

4. Kaebuses ei ole esitatud hüvitamisnõuet, kuid kohus peab vajalikuks selgitada, et hüvitamisnõuet ei saaks menetleda, kuna vangla on jätnud kaebaja hüvitamistaotluse põhjendatult läbi vaatamata ning seetõttu tuleks hüvitamiskaebus tagastada, sest kaebaja ei ole läbinud kohtueelset menetlust nõuetekohaselt. Arvestades, et kaebajal oli kolmeaastase tähtaja jooksul korduvalt võimalus kõrvaldada hüvitamistaotluses esinenud puuduseid, kuid kaebaja seda ei teinud, ei saa olla põhjendatud uue hüvitamistaotluse esitamine tähtaega ületades. Kaebaja ei ole ka kohtule esitanud selgitusi, mida saaks lugeda mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamisele. Asjaolu, et kaebaja on jätnud korduvalt aastatel 2012 ja 2014 hüvitamistaotlustes esinenud puudused kõrvaldamata ja seejärel ennatlikult haldusasjas 3-14-52045 kohtusse pöördunud, ei ole mõjuv põhjus, kuna haldusorgan on kaebajale selgitanud, kuidas tuleb hüvitamisnõudes esinevaid puuduseid kõrvaldada (materjalid asjas nr 3-14-52045).

Analoogselt on Tartu Ringkonnakohus asjas 3-15-429 märkinud, et vangla ei ole vaide tagastamise otsuses esitanud põhjendusi, miks vaide esitamise tähtaeg jäetakse ennistamata, kuid kuna vaidest, selle täiendustest, kaebusest halduskohtule ega ka määruskaebusest ei nähtu mõjuvaid põhjuseid tähtaja ennistamiseks ning kaebaja ei ole ka vaide esitamise tähtaja ennistamata jätmist vaidlustanud, ei anna see alust pidada vaide tagastamise otsust õigusvastaseks. Samas asjas leidis kohus, et kaebaja seisukohta, et tema vaie on esitatud tähtaegselt, kuna ta esitas selle koheselt, kui talle teises kohtuasjas kaebus kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu tagastati, ei saa pidada kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks.

Seetõttu ei suuna kohus kaebajat põhinõude esitamisele, kuna tegemist oleks ilmselgelt perspektiivitu nõudega.

5. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis ei võta kohus seisukohta riigilõivust vabastamise taotluse osas.

6. Kohus juhib kaebaja tähelepanu HKMS § 43 lg-le 2, mille kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Muts kohtunik