3-15-971/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-15-971 Määruse kuupäev 28.05.2015 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi N.L. kaebus Tartu Vangla vastu seoses helistamise piiramisega

Asja läbivaatamise kuupäev 28.05.2015 kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Tagastada N.L. kaebus haldusasjas nr 3-15-971; 2. Määrus saata kaebajale koos tõlkega vene keelde.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud ja menetluse käik

1. 15.04.2015 saabus Tartu Halduskohtusse kinni peetava isiku N.L. kaebus Tartu Vangla peale. Kaebuse kohaselt soovis N. L. esitada kohtule kaebuse õigusvastaste toimingute tunnistamiseks, kohustamiseks ning rahalise kompensatsiooni väljamõistmiseks seonduvalt sellega, et alates 2006. aastast on E-I ja E-II sektorite personal võtnud kaebajalt õiguse helistada advokaadile, konsulile ja perele. Kaebaja märkis, et E-I ja E-II sektorites nõutakse temalt avalduse kirjutamist ja märkmete tegemist, kellele ja kuhu ta helistab ning kui N. L. ka avalduse kirjutab, siis helistada ta ikka väidetavalt ei saa. Samuti märkis kaebaja, et kõik dokumendid ja tõendid on 11.04.2015 kambrist 1024 pahatahtlikult ära võetud valvur Ervin Tootsi poolt. Sellest ajast saadik ei ole kaebaja saanud helistada mitte kellelegi, sest telefoninumbrid ja aadressid on ära võetud. Kaebaja palus kohtul võtta tema kaebus menetlusse ning mõista rikkumise eest välja kompensatsioon summas 1000 eurot. Kaebaja palus ka täielikku vabastust riigilõivu tasumisest.

2. Tartu Halduskohtu 05.05.2015 määrusega jäeti N. L. kaebus selles esinevate puuduste tõttu käiguta. Kohus selgitas kaebajale, et kohtule jääb ebaselgeks kaebuse alus ehk milliste asjaoludega seonduvalt kaebaja oma nõuded esitab. Kohus märkis, et ilmselt ei vasta tõele väide, et kaebaja ei ole alates 2006. a saanud helistada ning palus kaebajal märkida konkreetsed kuupäevad, millal talle helistamist ei võimaldatud. Samuti palus kohus täpsustada, kas kaebaja soovib esitada nõudeid ka seoses sellega, et temalt 11.04.2015 dokumendid ära võeti. Kaebajale selgitati, et dokumentide tagasi saamiseks on

2 võimalik esitada kohustamisnõue. Samuti pidi kaebaja selgitama, millist liiki kahju talle tekkinud on ja millise konkreetse vangla tegevuse tagajärjel. Seega pidi kaebaja kohtule täpsustama kaebuse alust ja siduma konkreetsed asjaolud konkreetsete nõuetega. Ühtlasi selgitati kaebajale, et kohustamisja kahju hüvitamise nõuete esitamisel tuleb eelnevalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Kohus palus kohtueelse menetluse läbimise tõendamiseks kaebajal esitada vastavad vangla vastused ning lisaks nimetada ka muud tõendid, mis kaebaja väiteid kinnitavad. Kaebaja pidi ka täpsustama, millises vormis ta asja arutamist soovib. N. L. anti kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kaebaja sai määruse koos venekeelse tõlkega kätte 08.05.2015.

18.05.2015 saabus halduskohtusse N. L. vastus kaebuse käiguta jätmise määrusele.

Kohtu seisukoht

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et N. L. kaebus kuulub tagastamisele alljärgneval põhjusel.

HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta käesoleva seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

Kohus jättis N. L. kaebuse 05.05.2015 määrusega käiguta ja selgitas kaebajale, millised puudused tuleb kaebusest kõrvaldada. N. L. vastas kohtule 18.05.2015, kuid kohus on seisukohal, et kaebust ei ole võimalik menetleda ka peale nimetatud vastuse esitamist, sest kaebus on oluliste puudustega. Kaebaja ei ole üheseltmõistetavalt välja toonud oma esitatavaid nõudeid ning nendega seotud asjaolusid. Kohus soovis konkreetselt teada, millise nõude või nõuded ja millisel alusel kaebaja esitab. N. L. ei ole kohtule arusaadavalt vastanud. Kaebaja ei ole välja toonud seda, millistel kuupäevadel on talle telefoni kasutamist keelatud. Kaebaja on viidanud reale vanglale esitatud avaldustele ja vaietele, kuid kohus ei saa kaebust sisustada kohtueelse menetluse dokumentide pinnalt ega kaebuse eset ise määratleda. Kuigi kaebaja viitab paljudele dokumentidele kuupäevaliselt ja numbriliselt, millest võib teha järelduse, et need dokumendid on kaebajal olemas, ei ole ta ise neist ühtegi kohtule esitanud. Kaebaja ei ole edastanud kohtule ka ühtegi dokumenti kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise tõendamiseks. Kohus leiab, et halduskohtu uurimiskohustus ei hõlma endas kaebaja kümnete vanglale esitatud pöördumiste ja nendele antud vastuste hulgast selliste dokumentide otsimist, mis tõendaksid kohtueelse menetluse läbimist. Kaebaja peab ise vastavad dokumendid kohtule esitama.

Eelnevat arvesse võttes asub kohus seisukohale, et N. L. kaebust ei saa esitatud kujul menetlusse võtta. Kuna kaebaja puhul on tegemist isikuga, kes omab aastatepikkust kogemust kohtusse pöördumisel, siis ei pea kohus käesoleval juhul põhjendatuks ka kaebuse teistkordset käiguta jätmist.

4. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg-st 1 p 2 leiab kohus, et N. L. kaebus haldusasjas nr 3-15-971 kuulub tagastamisele. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus võtta seisukoht kaebaja menetlusabi taotluse osas.

(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik