Legislator Case Law & Legislation
2-15-6257/9 AI generated

2-15-6257/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-15-6257/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta rahuldamata ajutise halduri taotlus mõista välja ajutise halduri tasu ja Jätta rahuldamata võlgniku 22.05.2015 taotlus täiendavate tõendite tsiviilasja nr

Legislator headnote

AI generated

2-15-6257/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Jätta rahuldamata ajutise halduri taotlus mõista välja ajutise halduri tasu ja Jätta rahuldamata võlgniku 22.05.2015 taotlus täiendavate tõendite tsiviilasja nr

Keywords

AI generated
deposit systems savings deposit cash changeover european order for payment procedure euro banknotes issuance euro short term rate
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

28. mai 2015.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-6257

Tsiviilasi

XXX OSAÜHING avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised

Avaldaja/võlgnik: XXX OSAÜHING (registrikood XXX,

asukoht XXX)

Avaldaja/võlgniku lepinguline esindaja: vandeadvokaat

Aleksei Ratnikov (e-post: aleksei@ratnikovab.com)

Ajutine pankrotihaldur: Lembit Ülper (asukoht osaühing

Fontala, Ristiku 10, Tallinn, telefon 6 552 302, 50 13 340,

e-post lembit@fontala.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

11. mai 2015.a

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada XXX OSAÜHING pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu.

2. Likvideerida

XXX

OSAÜHING

ja

kustutada

ta

Tartu

Maakohtu

registriosakonna registrist.

3. XXX OSAÜHING likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks

ajutisele pankrotihaldurile Lembit Ülper.

4. Pärast XXX OSAÜHING kustutamist äriregistrist vabastada Lembit Ülper

ajutise halduri kohustustest.

5. Määrata XXX OSAÜHING dokumentide vastutavaks hoidjaks juhatuse liige

XXX(isikukood XXX).

6. Jätta rahuldamata ajutise halduri taotlus mõista välja ajutise halduri tasu ja

kulud solidaarselt võlgnikult ja võlgniku juhatuse liikmelt.

7. Jätta rahuldamata võlgniku 22.05.2015 taotlus täiendavate tõendite tsiviilasja nr

2-15-6257 juurde võtmiseks.

8. Määrata XXX OSAÜHING ajutise halduri Lembit Ülperi töötasuks 1610 eurot

ning vajalike kulutuste hüvitise suuruseks 240 eurot, kokku 1850 eurot.

9. Menetluskulud jätta XXX OSAÜHING kanda.

10. Hüvitada riigi vahenditest vajalike kulutuste hüvitis summas 240 eurot ja ajutise

pankrotihalduri

tasu

summas

eurot,

mis

tasuda

Lembit

Ülperi

arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX.

11. Ajutise halduri tasu summas 1453 eurot välja mõista XXX OSAÜHINGULT

Lembit Ülperi kasuks arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX.

12. Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud

XXX OSAÜHING esitas 24.04.2015 pankrotiavalduse. Harju Maakohtu 28.04.2015

määrusega võeti avaldus menetlusse ja XXX OSAÜHING ajutiseks pankrotihalduriks

nimetati Lembit Ülper.

Ajutise halduri aruanne

07.05.2015 esitas Lembit Ülper kohtule ajutise pankrotihalduri aruande.

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku kohustuste suuruseks on 7105,40 eurot ning

võlgnikul peaks kassas olema sularaha 1065,25 eurot, kuid reaalselt vastava summa

olemasolu kohta andmed halduril puuduvad. Muud teadaolevad varad võlgnikul puuduvad.

Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning majandustegevus on

lõppenud juba 2011. aastal. Ajutisel halduril pole puuduliku informatsiooni tõttu võimalik

anda hinnangut raske juhtimisvea olemasolu kohta. Aruandes märgitakse, et võlgnik ei

esitanud ettenähtud tähtajaks nõutud raamatupidamislikke andmeid, mistõttu pole võimalik

asuda seisukohale, kas maksejõuetuse põhjuseks võis olla raske juhtimisviga või kuriteo

tunnustega tegu. Aruandes märgitakse, et tuvastamist pole leidnud vara tagasivõitmise

võimalused. Kuna võlgnikul ei ole vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks, siis on

ajutine pankrotihaldur teinud ettepaneku tasuda ettemaksuna pankrotimenetluse kulude

katteks deposiidina 3000 eurot. Kui nimetatud summat deposiidina ei tasuta, siis on alus

lõpetada pankrotimenetlus raugemisega.

Kohtumääruse põhjendused

Kohtuistungile võlgniku esindaja ei ilmunud. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud

seisukohtade juurde. Võlgnik esitas 22.05.2015 kohtule seisukohad, milles esitas vastuväite

ajutise halduri taotlusele mõista ajutise halduri tasu ja kulud välja solidaarselt võlgnikult ja

võlgniku juhatuse liikmelt ning taotluse täiendavate tõendite tsiviilasja juurde võtmiseks.

Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja ajutise halduri arvamust, leiab, et

XXX OSAÜHING pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise

tõttu.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgniku kohustuste suuruseks on 7105,40 eurot

ja realiseeritav vara puudub. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud tõenditega on

kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel

võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata

võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise

nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on

vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused pole

tuvastatavad.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2

sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude

katteks deposiidina kohtu määratud summa. Kohus tegi 11.05.2015 määrusega XXX

OSAÜHINGU pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda deposiidina XXX

OSAÜHINGU pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 3000 eurot hiljemalt

26.05.2015. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Eelnimetatud summat pole pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina

tasutud.

Kohus leiab, et kuna XXX OSAÜHING ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja

pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu

poolt määratud summat andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada XXX OSAÜHING

pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1

alusel.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku

dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse

kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise

isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele XXX

(isikukood XXX).

PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning

ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4

kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude

jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada

oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete

täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus

ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus

kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab

vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete

täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse

kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste

hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise

aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg

6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole,

mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu ja kulude väljamõistmist solidaarselt

võlgnikult ja võlgniku juhatuse liikmelt. Võlgnik on sellele taotlusele esitanud 22.05.2015

vastuväite. Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 146 lg 1 p 2 kohaselt kannab menetluskulud

isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega.

Käesoleval juhul pole võlgniku juhatuse liige avaldanud, et soovib kanda solidaarselt

võlgnikuga ajutise halduri tasu ja kulusid. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata

ajutise halduri taotluse mõista ajutise halduri tasu ja kulud välja solidaarselt võlgnikult ja

võlgniku juhatuse liikmelt.

PankrS § 22 lg 2 p 2 sätestab, et ajutine haldur annab hinnangu võlgniku varalisele seisundile

ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust

võlgniku tervendamise väljavaadetele. Sama sätte lg 3 p 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus

saada võlgnikult vajalikku teavet ja dokumente, eelkõige võlgniku vara ja kohustuste kohta.

PankrS § 22 lg 4 sätestab, et kui võlgnik on raamatupidamiskohustuslane, on ta kohustatud

ajutise halduri nõudmisel esitama talle eelmise majandusaasta aruande koos ülevaatega

võlgniku finantsseisundi, majandustulemuste ja rahavoogude kohta ajutise halduri nimetamise

päeva seisuga. Aruanne tuleb esitada mitte hiljem kui viis päeva enne kohtuistungit, kus

vaadatakse läbi pankrotiavaldus.

Käesoleval juhul pole võlgnik esitanud ajutise halduri poolt nõutud dokumente määratud

tähtajaks ning on esitanud võlgniku majandustegevust puudutavad dokumendid alles pärast

11.05.2015 toimunud kohtuistungit. Võlgnik esitas 22.05.2015 täiendavad dokumendid ja

ühtlasi taotluse täiendavate tõendite tsiviilasja juurde võtmiseks. Ajutise halduri aruandest

nähtub, et ajutine haldur on esitanud teabenõude 28.04.2015 võlgniku majandustegevust

puudutava dokumentatsiooni saamiseks, kuid aruande koostamise käigus ei esitanud võlgnik

ajutise halduri poolt nõutud dokumentatsiooni. Kuivõrd käesolev võlgniku avalduse alusel

algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega, siis jätab kohus võlgniku poolt 22.05.2015

esitatud taotluse täiendavate tõendite tsiviilasja juurde võtmiseks rahuldamata. Kohus märgib

selgitavalt, et nimetatud dokumentide analüüs saaks toimuda pankroti väljakuulutamise

korral, kuid antud olukorras jääb võlgniku pankrot raugemise tõttu välja kuulutamata. Kohus

jätab rahuldamata vastava taotluse ja tagastab esitatud dokumendid võlgnikule.

Ajutine haldur on 07.05.2015 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate

ülesannete täitmiseks 23 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast

70 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 1610 eurot ning vajalike kulutuste hüvitise

suuruseks 240 eurot. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu ja tehtud kulutused on

mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega.

Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele ning tasu suuruse arvestusele vastu vaielnud.

Ajutine haldur palub riigi vahenditest hüvitada vajalike kulutuste hüvitis summas 240 eurot ja

ajutise pankrotihalduri tasu summas 157 eurot.

XXX OSAÜHINGU pankrotimenetlusest huvitatud isikud ei ole tasunud ajutise halduri tasu

ja kulutuste katteks deposiidina kohtu poolt määratud summat. Tulenevalt PankrS § 23 lg-st 4

mõistab kohus riigi vahenditest ajutise halduri vajalike kulutuste hüvitise summas 240 eurot ja

ajutise pankrotihalduri tasu summas 157 eurot. Ajutise halduri tasu summas 1453 eurot

mõistab kohus välja XXX OSAÜHINGULT.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

kohtunik