3-15-783/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 27.05.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-783 Haldusasi Väinamere Liinid OÜ kaebus: TS Laevad OÜ ja OÜ TS Shipping sõlmitud parvlaevade projekteerimisja ehituslepingute tühisuse tuvastamiseks; Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks riigihankel nr 153701 “Riigihange vedaja leidmiseks Rohuküla- Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinidel, õigusega omandada liiniveoks kasutatavad jääklassiga parvlaevad” osalenud ühispakkujate TS Laevad OÜ ja OÜ TS Shipping kõrvaldamata jätmisel Menetlusosalised Kaebaja – Väinamere Liinid OÜ, volitatud esindaja adv Kristel Valk Vastustajad I – TS Laevad OÜ ja OÜ TS Shipping, volitatud esindaja adv Marko Pikani Vastustaja II – Majandusja Kommunikatsiooniministeerium, volitatud esindaja Eva Vanamb Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 02.04.2015 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Väinamere Liinid OÜ määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Halduskohtu 02.04.2015 määrus haldusasjas nr 3-15-783 muutmata ja Väinamere Liinid OÜ määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

3-15-783 2(6) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Majandusja taristuminister kvalifitseeris riigihankes nr 153701 “Riigihange vedaja leidmiseks Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinidel, õigusega omandada liiniveoks kasutatavad jääklassiga parvlaevad” kaebaja ja vastustajad I, tunnistas vastavaks nii kaebaja pakkumuse kui vastustajate I ühispakkumuse ning tunnistas edukaks vastustajate I ühispakkumuse.

2. Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) jättis 20.11.2014 otsusega nr 279-14/- rahuldamata Väinamere Liinid OÜ vaidlustuse ühispakkujate TS Laevad OÜ ja OÜ TS Shipping pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuste peale. Tallinna Halduskohus jättis 08.01.2015 otsusega haldusasjas 3-14-52874 rahuldamata Väinamere Liinid OÜ kaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu menetluses on Väinamere Liinid OÜ apellatsioonkaebus halduskohtu 08.01.2015 otsuse peale.

3. Väinamere Liinid OÜ esitas 27.03.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus:

1) tuvastada TS Laevad OÜ ja OÜ TS Shipping poolt riigihanke nr 153701 hankelepingu täitmise eesmärgil sõlmitud parvlaevade projekteerimisja ehituslepingute tühisus;

2) tuvastada Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevuse õigusvastasus riigihankel nr 153701 “Riigihange vedaja leidmiseks Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinidel, õigusega omandada liiniveoks kasutatavad jääklassiga parvlaevad” osalenud ühispakkujate TS Laevad OÜ ja OÜ TS Shipping kõrvaldamata jätmisel.

Kaebuse kohaselt avaldati meedias vahetult pärast vastustajate I pakkumuse edukaks tunnistamist informatsiooni selle kohta, et hanke võitnud isikutel on parvlaevade projekteerijaga leping juba sõlmitud ning projektid on juba ka valminud. Riigihanget projekteerimistööde ostmiseks ja parvlaevade ehitaja leidmiseks ei korraldatud. Vastustajad I on vastustaja II teadmisel jätnud õigusvastaselt läbi viimata riigihanke parvlaevade projekteerimisja ehitustööde tellimiseks, mis omakorda oli eelduseks vastustaja II korraldatud riigihankel osalemiseks. Vastustaja II on õigusvastaselt jätnud vastustajad I hankemenetlusest kõrvaldamata, mille tulemusena sõlmis vastustaja II õigusvastaselt hankelepingu vastustajatega I ning kaebaja jäi ilma võimalusest sõlmida hankeleping. Kui vastustajad I ei oleks õigusvastaselt lepinguid sõlminud, ei oleks nad saanud vastustaja II korraldatud riigihankes osaleda, mille tulemusena oleks hankelepingu sõlmimise võimalus olnud kaebajal. Kaebaja eesmärgiks on vastustajate I poolt hankemenetlust läbi viimata sõlmitud lepingute tühisuse tuvastamine ja seejärel vastustaja II tegevuse õigusvastasuse tuvastamine eesmärgiga esitada hilisem kahju hüvitamise nõue tulenevalt riigivastutuse seadusest. Kaebusega kaitstav subjektiivne õigus tuleneb kaebajale esmajoones riigihangete seaduse (RHS) §-dest 50 ja 69.

Vastustajad I on hankijad RHS-i tähenduses. Vastustajad I välistasid koostöös emaettevõtjaga sisuliselt teiste huvitatud isikute osalemise seadusega nõutavast avalikust hankemenetlusest ja sõlmisid õigusvastaselt otselepingud parvlaevade projekteerimisja ehitustöö tellimiseks endi poolt sobivatel, kuid läbipaistmatutel ja ebaselgetel asjaoludel, mille vaidlustamiseks peab Riigikohtu praktika kohaselt olema tõhus õiguskaitsevahend. Vastustajad I koostöös emaettevõtjaga ei ole taganud avalike vahendite läbipaistvat ja kontrollitavat kasutamist (RHS § 3 p 2) ega võimaliku parima hinna ja kvaliteedi suhte saavutamist (RHS § 3 p 1). Samuti on takistatud kaupade vaba liikumist Euroopa Liidu turul. RHS mõtte ja eesmärgiga ei ole

3-15-783 3(6) kooskõlas tegevus, kus isik, kes vastab tegelikult hankija määratlusele RHS-i tähenduses, otsustab ise vastavalt oma soovidele, kas korraldada riigihange või mitte. Vastustajad I ei ole riigihanget korraldanud, mistõttu ei ole esitatud ka registrile hanketeadet, RHS § 69 lg 11 p 1 järgi on sellisel juhul hankeleping tühine.

Vastustaja II on rikkunud RHS-i vastustaja I pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamisel, ilmselgelt teades, et vastustaja I on rikkunud RHS-i. Kuivõrd ühispakkujad TS Laevad OÜ ja OÜ TS Shipping on vastustajaga II seotud isikud ning neil on selge eelis kaebaja ees, samuti on nende poolt sõlmitud laevade projekteerimisja ehituslepingud tühised, tulnuks nad RHS-i üldpõhimõtete järgmiseks riigihankelt kõrvaldada, vastustaja II on aga tunnistanud riigihankes edukaks temaga seotud äriühingute ühispakkumuse. Ühele (endaga) seotud pakkujale selgete eeliste andmisel on hankija rikkunud RHS § 3 p 2, mille kohaselt peab tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse, samuti on hankija rikkunud RHS § 3 p 3, § 3 p 4 ja § 3 p 5.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 02.04.2015 määrusega kaebuse.

Kaebus TS Laevad OÜ ja OÜ TS Shipping tegevuse tulemusel sõlmitud lepingute tühisuse tuvastamise nõudes tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Vastustajate I poolt lepingute sõlmimisel reisiparvlaevade projekteerimiseks ja ehitamiseks hankemenetlust läbi viimata ei ole tegemist kaebajale kuuluva subjektiivse avaliku õiguse riivega. RHS § 117 lg 1 sätestab, et pakkuja, taotleja või hankemenetluses osalemisest huvitatud isik võib vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et RHS rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. Kaebaja ei ole väitnud ega ka tõendanud, et vastustajate I poolt riigihanke korraldamata jätmine riivas tema kui projekteerimisja ehituslepingute hankes osalemisest huvitatud isiku õigusi, samuti ei ole kaebaja õigused tuletatavad ühestki normist, mida vastustajad I on kaebuse väitel rikkunud. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib halduskohtusse isik pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks.

Ühispakkujate kõrvaldamata jätmise õigusvastaseks tunnistamise nõue tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. RHS § 117 lg 2, mis sätestab hankija dokumendid ja otsused, mille peale võib esitada vaidlustuse vaidlustuskomisjonile, on lahtine loetelu. Hankija poolt pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmine on menetlustoiming, mida on kohtupraktika kohaselt konkureerival pakkujal võimalik vaidlustada hankelepingu sõlmimisele suunatud otsuste vaidlustamisega. Isiku õigus võrdsele kohtlemisele, ausale ja läbipaistvale hankemenetlusele ei ole RHS-i alusel kaitstav abstraktselt. Riigihanke vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve on RHS § 117 lg-test 1 ja 3 tulenevalt õiguspärane hankelepingu sõlmimise võimalus või hüvitise saamine kahju eest, mis tekkis põhjusel, et hankeleping sõlmiti kellegi teisega. Seega on ekslik kaebuse väide, et ühispakkujate kõrvaldamata jätmise vaidlustamise puhul ei ole tegemist hankeasjaga. HKMS § 268 lg 1 kohaselt võib pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud isik esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale, kui ta on läbinud menetluse riigihangete vaidlustuskomisjonis.

Kohus juhtis tähelepanu, et TS Laevad OÜ ja OÜ TS Shipping pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsustele esitatud vaidlustuses ja ka kohtule esitatud kaebuses (haldusasi 3-14-52874) on kaebaja muu hulgas väitnud ühispakkujatele eeliste andmist hankija poolt ning RHS § 3 p 4 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtete rikkumist hankija poolt.

5. Väinamere Liinid OÜ esitas 14.04.2015 määruskaebuse, milles palub halduskohtu 02.04.2015 määrus tühistada.

3-15-783 4(6) Kaebaja kaebusega kaitstav õigus tuleneb esmajoones RHS §-dest 50 ja 69. Vastustajate I õigusvastase tegevuse tulemusena on kaebaja jäänud ilma võimalusest osaleda seaduses ettenähtud viisil hankemenetluses ja osutuda edukaks pakkujaks, mille tulemusena oleks kaebaja saavutanud hankemenetluses osalemise eesmärgi – hankelepingu sõlmimise hankijaga. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks on halduskohus leidnud, et vastustajate I tegevus sellises olukorras kaebaja õigusi ei rikkunud. Kui vastustajad I ei oleks hankelepingut õigusvastaselt sõlminud, ei oleks nad saanud ka hankemenetluses osaleda, mille tulemusena oleks kaebaja olnud ainus pakkuja ning hankija oleks ilmselt kaebajaga sõlminud hankelepingu. Vastustajate tegevus on koosmõjus avaldanud sellist toimet, et on ulatuslikult rikutud kaebaja ettevõtlusvabadust ja õigust võrdsele kohtlemisele. Olukorras, kus vastustajad I said vastustaja II korraldatud hankemenetluses osaleda ilma, et pidid läbi viima seaduses sätestatut järgides hankemenetluse, on neile loodud põhjendamatu konkurentsieelis. Vastustajate I ja vastustaja II õigusvastased toimingud on niivõrd tihedalt läbipõimunud, et kuigi kaebaja peab nende toimingute vaidlustamiseks esitama liitkaebuse, on need nõuded omavahel lahutamatult seotud – ilma vastustajate I vastu nõude esitamiseta ei saa nõuet esitada ka vastustaja II vastu ja vastupidi. Vastustajad on rikkunud kaebaja subjektiivset õigust sellele, et hankeleping sõlmitaks isikuga, kes vastab seaduses esitatud nõuetele ning on teinud hanketingimustele vastava parima pakkumuse.

RHS § 117 lg 2 p-i 8 järgi võib vaidlustuse esitada hankija otsuse peale taotleja või pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise kohta. Seadus ei võimalda esitada vaidlustust selliselt, et esmalt hinnatakse teise hankemenetluses osalenud pakkuja hankemenetluses osalemise õiguspärasust ning seejärel hankija toimingut sellise tegevuse vaikimisi heakskiitmisel – pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmisel. Nõue kohustada hankijat pakkujat hankemenetlusest kõrvaldama kaebuses nimetatud alusel allub otse halduskohtule ning taolise nõude esitamise puhul ei esine kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikku korda. VAKO-l puudub RHS § 126 kohaselt pädevus käesoleva kaebusega esitatud tuvastamisnõude lahendamiseks, kuna nõude menetlemine on võimalik üksnes koos teise nõudega, mille osas kaebajal puudub õigus vaidlustuskomisjoni poole pöörduda. Kuivõrd vastustajate I vastu esitatud nõue ja vastustaja II vastu esitatud nõue on omavahel lahutamatult seotud, on vajalik nende menetlemine ühes asjas.

6. TS Laevad OÜ ja OÜ TS Shipping paluvad jätta määruskaebus rahuldamata.

Kaebaja pole väitnud, et ta oleks ühispakkujate poolt parvlaevade ehitamiseks ja projekteerimiseks hanke korraldamise puhul olnud selles osalemisest huvitatud isikuks, kelle õigusi riivas hankemenetluse korraldamata jätmine. Ühispakkujate poolt eraõiguslikus suhtes sõlmitud lepingud ei puuduta mingilgi viisil kaebajat ega saa kuidagi piirata tema ettevõtlusvabadust.

HKMS § 266 normi sõnastus on üheselt mõistetav ja reguleerib sõnaselgelt hankeasja mõistet ning ka tuvastamiskaebuste lahendamist hankeasjas. HKMS kommenteeritud väljaande kohaselt on hankeasjad kõik hankija tegevused, mis on suunatud riigihanke korraldamisele, hankelepingu sõlmimisele või muutmisele. Ilmselgelt kuulub ka pakkuja kõrvaldamine või kõrvaldamata jätmine nimetatud tegevuste hulka. Kui pakkuja leiab, et esinesid RHS §-s 38 sätestatud alused teise pakkuja hankelt kõrvaldamiseks, kuid hankija seda ei tee, on võimalik seda vaidlustada hankelepingu sõlmimisele suunatud otsuste vaidlustamise kaudu (sh edukaks ja vastavaks tunnistamise otsust vaidlustades).

Kaebuses esitatud ja määruskaebuses korratud väited seonduvalt ühispakkujatele eelise andmisega ja riigihanke korraldamise üldpõhimõtete rikkumisega hankija poolt, on kaebaja

3-15-783 5(6) juba esitanud VAKO-s ja halduskohtus vaidlustes ühispakkujate pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise üle. Seega on sisutühi ja ainetu kaebaja väide, nagu puudunuks tal käesolevas menetluses esitatud liitkaebuse eesmärgi saavutamiseks muud menetluslikud võimalused. Kaebajal ei ole mingisugust õiguslikku alust esitada kahes erinevas menetluses sisult ühte ja sama kaebust ettenähtud menetluskorda ja kehtivaid seaduseid eirates.

7. Majandusja Kommunikatsiooniministeerium palub jätta määruskaebus rahuldamata. Hankeasjas on lubamatu kaebaja poolt uute nõuete esitamine esmakordselt alles halduskohtus. Selliselt ei võimalda toimida RHS § 117 lg 1 ja § 121 lg 1 ega HKMS § 267 lg 1 ja § 268 lg 1. Rahandusministeeriumile järelevalvemenetluses esitatud andmete kohaselt ei ole OÜ TS Shipping sõlminud reisiparvlaevade projekteerimiseks ja ehitamiseks lepinguid. TS Laevad OÜ sõlmitud lepingud ei riku kaebaja õigusi. Alusetu on kaebaja väide, et kui tema pakkumus oleks olnud ainus pakkumus, oleks hankija temaga kindlasti lepingu sõlminud.

Riigihanke olulisteks üldpõhimõteteks on rahaliste vahendite säästlik kasutamine ja olemasoleva konkurentsi efektiivne ärakasutamine. Vastavalt HD p 8 alap-le 8.1.1 on hankijal õigus lükata tagasi kõik vastavaks tunnistatud pakkumused, kui pakkumuste maksumused ületavad hankija finantsvõimalusi. Hindamiskriteeriumiks oli pakkumuse maksumuse nüüdisväärtus (madalam hind) – ühispakkujatel oli see 241 104 116 eurot ning kaebajal 270 914 246 eurot. Seega hoidis hankija konkurentsi tulemusena kokku maksumaksja raha ca 30 miljonit eurot.

Jääb arusaamatuks, kuidas saavad kaebaja ettevõtlusvabadus ja õigus võrdsele kohtlemisele riivatud seoses asjaoluga, et TS Laevad OÜ ei määratlenud end hankijana. Seda, et ühispakkujad on rikkunud riigihangete korraldamise reegleid, on kaebaja väitnud nii haldusasjas 3-14-52754, kus ta vaidlustas ühispakkujate kvalifitseerimise otsust, kui ka haldusasjas 3-14-52784, kus vaidlustatakse ühispakkujate vastavaks tunnistamise ja edukaks tunnistamise otsust. Haldusasjas nr 3-14-52754 väitis kaebaja, et ta sai VAKO 21.10.2014 istungil teada, et kolmas isik on sõlminud lepingu laevade projekteerimiseks ning selleks ei ole hanget korraldatud.

Seega ei ole tegemist uue asjaoluga, millest kaebaja oleks saanud teada alles pärast VAKO menetlust ning mis erandlikult võimaldaks sellise väite hilinenult esitamist. VAKO 21.10.2014 istungil ei esitanud kaebaja mingeid sellekohaseid taotlusi, vaidlustuse aluse täiendavat põhistust ega palunud VAKO-lt isegi tähtaega selles osas kirjaliku seisukoha esitamiseks. Kaebaja on jätnud omal riisikol selle küsimuse VAKO-s käsitlemata, mistõttu on ta minetanud võimaluse esitada sellist väidet halduskohtumenetluses. Pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmist on konkureerival pakkujal võimalik vaidlustada hankelepingu sõlmimisele suunatud otsuste vaidlustamise kaudu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Kaebaja vaidlustab MKM-i tegevusetuse – ühispakkujate hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise. Ühispakkujad on kaebaja väidete kohaselt rikkunud kehtivat õigust, kuna nad ei soeta hankelepingu täitmiseks vajalikke parvlaevu riigihankega, vaid otselepingutega. Seetõttu taotleb kaebaja vastavate otselepingute tühisuse tuvastamist.

9. Vaieldamatult on praegusel juhul tegemist HKMS § 266 lg-s 1 defineeritud hankeasjaga, s.o riigihanke korraldamisest, sealhulgas hankelepingu sõlmimisest või muutmisest tekkinud vaidlusega. HKMS § 267 lg 1 kohaselt võib hankeasjas kaebuse esitada RHS § 117 lg-tes 2 või 21 sätestatud otsuse, dokumendi või hankelepingu peale, samuti VAKO otsuse peale. Kaebeõigust hankeasjas reguleerib HKMS § 268. Selle sätte lõige 1 sätestab, et pakkuja,

3-15-783 6(6) taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud isik võib esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale, kui ta on läbinud menetluse VAKO-s, välja arvatud riigisaladuse ja salastatud välisteabega seotud hankeasjas. Ringkonnakohtu arvates on võimatu tõlgendada viidatud sätteid selliselt, et kui RHS § 117 ei näe ette võimalust esitada isoleeritult vaidlustust mõne hankemenetluse toimingu peale või seob vaidlustuse esitamise õiguse kriteeriumitega, mida kaebaja ei täida, siis on kaebajal õigus esitada kaebus otse halduskohtule VAKO menetlust läbimata. RHS § 117 ja HKMS-i hankeasjade peatükk piiravad hankevaidlustes lubatavaid nõudeid. Kui vaidlustuse esitamise eeldused pole täidetud, ei saa isik esitada vastavat nõuet ei VAKO-le ega VAKO-st mööda minnes halduskohtule. Praegusel juhul möönab kaebaja ise, et ta ei saaks esitada VAKO-le vaidlustust selliste nõuetega, mis sisalduvad halduskohtule esitatud kaebuses. Ühispakkujate otselepingud ei riku kaebaja õigusi vahetult, kuna ta ei soovinud osaleda ühispakkujate poolt omandatavate parvlaevade projekteerimise või ehitamise hankes. Ehkki õige on väide, et tagatud peab olema tõhus õiguskaitsevahend ebaseaduslike otselepingute vaidlustamiseks, laieneb see õigus siiski nendele isikutele, kelle õigusi otseleping vahetult rikub ehk vastavas hankemenetluses osalemisest huvitatud isikutele (RHS § 117 lg 21 p 3). Kaebaja õigusi riivab praegu siiski mitte konkureeriva pakkuja sõlmitud otseleping, vaid MKM-i kui hankija tegevus konkureeriva pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmisel.

10. Kaebaja õigused ei jää kaitseta, sest tal on võimalik ühispakkujate hankemenetlusest kõrvaldamata jätmist, sh viitega ühispakkujate tegevuse väidetavale õigusvastasusele riigihanke korraldamata jätmisel, vaidlustada hankelepingu sõlmimisele suunatud edukaks ja vastavaks tunnistamise otsuste vaidlustamise kaudu.

11. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et kui kaebaja on ühispakkujate edukaks ja vastavaks tunnistamise otsuse vaidlustamise käigus hilinenud mõnede ühispakkujate kõrvaldamata jätmist käsitlevate väidete esitamisega, ei anna see alust esitada oma vastuväiteid eraldi nõuetena eraldiseisvas menetluses. Väidete hilinenult esitamise vaidlus kuulub lahendamisele haldusasja nr 3-14-52874 raames.

12. Halduskohus tagastas seega kaebuse lõppjäreldustes õigesti ning määruse tühistamiseks ei ole alust. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuna kaebus ei kuulu halduskohtus sisulisele läbivaatamisele ja ühispakkujate sõlmitud lepingute sisu ei oma praeguse asja lahendamiseks tähtsust, ei rahulda ringkonnakohus kaebaja taotlust nende lepingute väljanõudmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks