3-15-145/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Einar Vene, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

27.05.2015, Tartu

Haldusasja number

3-15-145

Haldusasi

Rene Vainiku kaebus Viru Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 20 000

eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 30.04.2015. a määrus

Menetluse alus

ringkonnakohtus

Rene Vainiku määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Rene Vainik

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.04.2015. a määruse

resolutsiooni p 1 muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi

vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R. Vainik esitas 03.11.2014 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles nõudis

talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 20 000 eurot, kuna teda on

vanglas ebainimlikult koheldud ja hoitud kambrites, milles on isiklikku ruumi ühe

kinnipeetava kohta vähem kui 3 m².

2. Viru Vangla jättis 02.01.2015. a otsusega nr 6-16/282-2 R. Vainiku kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata.

3. R. Vainik esitas 18.01.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju

hüvitamiseks summas 20 000 eurot seoses nõuetele mittevastavate

kinnipidamistingimustega Viru Vanglas. R. Vainik palus end vabastada

maksejõuetuse põhjusel riigilõivu tasumise kohustusest.

4. Tartu Halduskohus jättis 23.04.2015. a määrusega R. Vainiku kaebuse käiguta ja

andis puuduste kõrvaldamiseks 3 päeva. Kohus palus kaebajal välja tuua

ajavahemik, millal tema õigusi rikuti ja kahju tekitati ning selgitada, miks ta peab

õiglaseks hüvitiseks just 20 000 eurot.

5. R. Vainik esitas 28.04.2015 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles ta teatas,

et taotleb hüvitist 04.11.2011-03.11.2014 eest ning 20 000 eurot on samaväärne

kohtulahendile Tunis vs Eesti ja on proportsioonis talle tekitatud mittevaralise

kahjuga.

6. Tartu Halduskohus vabastas 30.04.2015. a määrusega R. Vainiku osaliselt

riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel ja kohustas teda tasuma riigilõivu

summas 350 eurot (resolutsiooni p 1); jättis kaebuse käiguta ja andis R. Vainikule

riigilõivu tasumiseks 10 päeva (resolutsiooni p 2). Kohus märkis, et kahjunõudelt

summas 20 000 eurot kuulub riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 2 järgi tasumisele

riigilõivu 600 eurot. Veel märkis kohus, et kaebaja esitas menetlusabi taotluse koos

kaebusega 19.01.2015, seega tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112

lg 1 p-s 1 sätestatud aluse esinemise kontrollimiseks arvesse võtta kaebaja

sissetulek ja kulud ajavahemikul 19.09.2014-18.01.2015, mil kaebaja sissetulek oli

867,08 eurot ning õigustatud on kaebaja sissetulekust maha arvata isikukonto

väljavõttest nähtuvad kinnipidamised vabanemisfondi ja kulutused elektrile, s.t

101,47 eurot. Kohus tegi kindlaks, et kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu

sissetulek on 382,81 eurot ((867,08-101,47)÷4×2). Ehkki nõutav riigilõiv 600 eurot

ületab selle summa, ei olnud kohtu hinnangul kaebaja täielik vabastamine riigilõivu

tasumise kohustusest põhjendatud, vaid pidas põhjendatuks vabastada kaebaja

riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel 250 euro ulatuses.

7. Tartu Halduskohus parandas 26.05.2015. a määrusega (resolutsiooni p 1)

Tartu Halduskohtu 30.04.2015. a määruse p-des 3 ja 5 ebatäpsused, s.o

märkida kaebuse esitamise kuupäevaks 19.01.2015 asemel 18.01.2015 ning

R. Vainiku sissetuleku ja kulude kontrollimise ajavahemikuks 19.09.2014-

18.01.2015 asemel 18.09.2014-17.01.2015.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. R. Vainik esitas 18.05.2015 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu

Halduskohtu 30.04.2015. a määrus p-i 1 osas ja teha asjas uus otsustus, millega

vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest ning saata asi halduskohtule menetluse

jätkamiseks. R. Vainik leiab, et kohus on alusetult vabastanud ta ainult osaliselt

riigilõivu tasumisest ning isikuarve väljavõttelt ilmneb, et üheski kuus ei ole tema

sissetulek ligilähedalgi 350 eurole. R. Vainiku väitel on kohus jätnud tähelepanuta, et

alates 09.01.2015 on tema majanduslik seisund oluliselt muutunud, kuna ta on 2015.

a jooksul töötanud 35 päeva ja on töötu, mistõttu ta on ilma jäänud igakuisest

sissetulekust töötasu näol ning tema sissetulek sõltub tuttavatest. R. Vainik leiab, et

õigusvastane on jätta isik riigipoolse abita põhjusel, et ta ei suuda leida rahalisi

vahendeid ja kohus ei ole märkinud, kust ta peaks nõutud summa hankima. R.

Vainiku arvates määrusega rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtet, silmas pidades,

et kõik on seaduse ees võrdsed ja igal isikul on õigus pöörduda enda õiguste

kaitseks kohtu poole. R. Vainik toob välja, et kohus ei ole tema kahjunõuet ilmselgelt

ebaperspektiivseks tunnistanud. Lisaks märgib R. Vainik, et väär on kohtu seisukoht,

et õigustatud kulutusteks saab pidada 101,47 eurot, sest õigustatud kulutusteks ei

ole peetud 15 euro tasumist riigilõivu näol. R. Vainik väidab, et määrusega ei olnud

kaasas mingit lisa ja tal puudub veendumus, et määrus on allkirjastatud digitaalselt,

sest sellele ei ole lisatud digiallkirja lehte.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

10. Menetlusosalisele menetlusabi andmise tingimused sätestab HKMS § 111. HKMS

§ 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi

taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta

suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et

kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetlusabi andmise piirangud on

imperatiivselt sätestatud HKMS §-s 112 ning nende piirangute esinemisel on kohtul

kohustus isikule menetlusabi mitte anda. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt füüsilisele

isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi

taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse

esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha

arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate

ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud

eluasemele ja transpordile. Eeltoodud sättest tulenevalt peab halduskohus

menetlusabi taotluse lahendamisel arvutama taotleja keskmise ühe kuu sissetuleku

menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulekute ja kulutuste

pinnalt. Seega ei oma asjas tähtsust kaebaja olukorra väidetav muutumine alates

09.01.2015, kuna menetlusabi taotluse esitamisele eelnevaks neljaks kuuks on

periood 18.09.201417.01.2015. Olukorras, kus menetlusabi taotlejal ei ole piisavalt

vahendeid menetluskulude tasumiseks täies ulatuses, kuid tema sissetulekutest

nähtuvalt ei ole põhjendatud tema vabastamine menetluskulude tasumisest täielikult,

tuleb kohtul kaaluda taotleja menetluskulude tasumisest vabastamist osaliselt, mida

halduskohus on käesolevas asjas ka teinud.

11. Halduskohus on õigesti viidanud RLS § 60 lg-le 2 ja märkinud, et kahju

hüvitamise taotluse korral summas 20 000 eurot tuleb tasuda riigilõivu 600 eurot.

Kaebaja on menetlusabi taotluse esitanud 18.01.2015, seega kuulub arvestamisele

kaebaja sissetulek taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu osas, s.o perioodil

18.09.201417.01.2015. Kohtupraktikas on selgitatud, et kinnipeetava sissetulekutena

tuleb arvestada kõiki taotluse esitamisele eelnenud neljal kuul toimunud laekumisi

kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele, sh nii regulaarseid (töötasu, toetused) kui ka

ühekordseid laekumisi (nt lähedase ühekordne kanne kinnipeetava kontole,

kinnipeetava kasuks kohtus väljamõistetud summad) (vt Riigikohtu 12.03.2012. a

määrus nr 37-1-3-61-12, p 9). Halduskohus on õigesti võtnud arvesse kaebaja

vanglasisese isikukonto väljavõttest (tl 13-13p) nähtuvad raha liikumised ja

arvestanud tema kontole laekunud sissetulekutest maha vangla poolt tehtud

kinnipidamise vabanemisfondi ja tasumised elektri eest kokku summas 101,47 eurot.

12. R. Vainiku arvates tuleb kulutusena arvesse võtta ka 15 euro riigilõivu tasumine

haldusasjas nr 3-14-52702. Isikukonto väljavõttest nähtuvalt on kaebaja 12.11.2014

kandnud Maksu- ja Tolliametile 15 eurot ning selgitusena on märgitud riigilõiv

haldusasjas nr 3-14-52702. Tartu Ringkonnakohus on varasemas praktikas (vt Tartu

Ringkonnakohtu 22.10.2013. a määrus nr 312-1403, p 7) selgitanud, et juhul kui

teistes kohtuasjades nõutud riigilõivud on menetlusabi taotleja enda poolt reaalselt

tasutud, võib nende summade mahaarvamine tema sissetulekust olla õigustatud.

HKMS § 116 lg-st 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 186 lgst 1 tulenevalt võib

kohus isiku majandusliku seisundi hindamisel arvestada seaduses loetlemata, kuid

tähendust omavaid asjaolusid. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja poolt

tasutud riigilõivu tuleb käsitada mahaarvatava kulutusena. Eeltoodust lähtuvalt loeb

ringkonnakohus põhjendatuks arvata R. Vainiku sissetulekutest maha tema poolt

12.11.2014 haldusasjas nr 3-14-52702 tasutud riigilõivu summas 15 eurot.

13. Kaebaja isikukonto väljavõtte andmete kohaselt olid tema sissetulekud

menetlusabi taotluse esitamisele eelneval neljal kuul kokku 867,08 eurot ning

väljaminekud, mida saab sissetulekutest maha arvata (s.h tasutud riigilõiv 15 eurot),

olid kokku 116,47 eurot. Eeltoodu pinnalt on R. Vainiku kahekordne keskmine ühe

kuu sissetulek ((867,08116,47):4×2) 375,31 eurot halduskohtu poolt arvutatud 382,81

euro asemel. Kuigi kaebaja sissetulekutest tuli teha 15 euro võrra suuremas summas

mahaarvamisi, kui seda tegi halduskohus, ei muuda see asjaolu, et kaebaja

kahekordne keskmine sissetulek jääb üle 350 euro, mistõttu jätab ringkonnakohus

halduskohtu 30.04.2015. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata, kuid muudab

määruse põhjendusi vastavalt eeltoodule. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa R.

Vainikut antud haldusasja asjaoludel pidada täielikult maksejõuetuks isikuks, mistõttu

esineb HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusabi andmise piirang ning kaebaja

menetlusabi korras riigilõivu tasumisest täielikult vabastamine ei ole põhjendatud.

Eeltoodust lähtuvalt on asjakohatu kaebaja põhjendus määruskaebuses, et

halduskohus ei ole tema kahjunõuet ilmselgelt ebaperspektiivseks tunnistanud.

14. PS § 15 lg 1 lausest 1 tuleneb igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste

rikkumise korral kohtusse. See aga ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on

rikutud, peab olema piiramatu võimalus pöörduda kohtusse. Riigikohtu üldkogu on

29.11.2011. a otsuse nr 33122-11 p-s 24 märkinud, et isik saab kohtusse pöörduda ja

oma õiguste väidetava rikkumise kohta kohtult sisulise otsustuse vaid juhul, kui ta

tasub riigilõivu, või siis, kui ta vabastatakse riigilõivu tasumisest osaliselt või täielikult.

Kui nõutavat riigilõivu ei ole tasutud ja isikut ei vabastata lõivu tasumise kohustusest,

on asja menetlusse võtmine ja selles sisulise otsustuse saamine välistatud. Sellisel

juhul ei kontrolli kohus, kas isiku õigusi on rikutud. Ringkonnakohus selgitab, et

kohtul ei ole õigust vabastada isikut täielikult ega osaliselt riigilõivu tasumise

kohustusest, kui kohtule esitatud tõenditest nähtub, et isikul olid kaebuse esitamisel

võimalused riigilõivu tasumiseks, nagu on tuvastatud käesolevas asjas R. Vainiku

suhtes. Kuna nähtuvalt R. Vainiku isikukonto väljavõtte andmetest oli ta võimeline

enda sissetulekute pinnalt tasuma ülalmärgitud summas riigilõivu, siis on tal olemas

juurdepääs kohtumenetlusele enda õiguste kaitseks ning R. Vainiku õigust kohtusse

pöörduda ei ole käesoleval juhul rikutud.

15. Kinnipeetavatele tagab vangla muuhulgas eluruumi, toidu, riided ning teatud

tingimustel ja ulatuses hügieenivahendid. Isikukonto väljavõtte andmetest nähtuvalt

on kaebaja teinud kokku 505,50 euro ulatuses kulutusi vangla kaupluses. Arvestades

R. Vainiku kaebuses märgitut, kus ta taotleb mittevaralise kahju hüvitamist summas

20 000 eurot seoses nõuetele mittevastavate kinnipidamistingimustega Viru Vanglas

perioodil 04.11.2011-03.11.2014, oleks kaebaja saanud enne kahju hüvitamise nõude

esitamist arvestada oma igapäevaste kulutuste tegemisel kahju hüvitamise nõudelt

riigilõivu tasumiseks kuluva summaga.

16. R. Vainik väidab, et määrusega ei olnud kaasas mingit lisa. Nähtuvalt

kohtumääruse edastuskirjast (tl 23) on olnud sellele lisatud määruse väljatrükk ja

makseinfo. Ka väljastusteatel (tl 26) on nimetatud dokumentidena 30.04.2015. a

määrust (käiguta) ja makseinfot, milliste dokumentide kättesaamist 06.05.2015 on R.

Vainik enda allkirjaga kinnitanud. Kaebaja väide lisa puudumise kohta ei ole

eeltoodust lähtuvalt usutav. Kuna R. Vainikule on saadetud kohtumääruse kinnitatud

väljatrükk, ei pidanud sellele olema lisatud digiallkirja lehte. Soovi korral saab

kaebaja pöörduda halduskohtu poole vastava taotlusega.

17. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

30.04.2015. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata, kuid ringkonnakohus muudab

halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel