Legislator Case Law & Legislation
2-15-5136/6 AI generated

2-15-5136/6 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-15-5136/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

O.U. (hageja) esitas 6. aprillil 2015 Tartu Maakohtusse hagi O.U. (kostja) vastu isaduse vaidlustamiseks. Hageja palus kohtul tuvastada, et hageja ei põlvne tema sünniakti isana märgitud mehest. Hagiavalduses märgitu kohaselt sõlmiti 01.08.1992 kostja ja hageja ema abielu. 17.04.2000 sündis hageja, kelle sünniakti märgiti isaks emaga abielus olev kostja. 13.06.2000 kostja ja hageja ema abielu lahutati. 09.02.2001 sõlmiti hageja ema ja A.O. abielu. 28.10.2014 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi teostatud DNA analüüsi tulemuste alusel tehti kindlaks, et A.O. on hageja bioloogiline isa. 30.10.2014 suri A. O. 06.11.2014 tehtud DNA ekspertiisi tulemusel selgus, et A. O. on hageja bioloogiline isa ning hageja sünniakti tehtud kanne tema isa kohta ei ole õige. Õigest isikust põlvnemise tuvastamine on hagejale vajalik isa surma korral toitjakaotuspensioni saamiseks.

Legislator headnote

AI generated

2-15-5136/6 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: 93 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Hageja saab tulenevalt PKS § 93 lg-st 3 isaduse vaidlustada mitte enne, kui ta on saanud täisealiseks. Arvestades PKS § 93 lg-s 3 sätestatut ning seda, et hageja on käesoleval ajal alaealine, tuleb hagi jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.

Keywords

AI generated
forensic DNA evidence right to know one's parentage descendant grounds for asylum action to contest paternity family asylum
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

27. mai 2015 Tartu Tsiviilasja number 2-15-5136 Tsiviilasi O.U. hagi O.U. vastu isaduse vaidlustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 14. aprilli 2015 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik O.U. määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja): O.U. (isikukood XXX), seaduslik esindaja K.O. RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 14. aprilli 2015 määrus ja saata tsiviilasi Tartu Maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.

ASJAOLUD

1. O.U. (hageja) esitas 6. aprillil 2015 Tartu Maakohtusse hagi O.U. (kostja) vastu isaduse vaidlustamiseks. Hageja palus kohtul tuvastada, et hageja ei põlvne tema sünniakti isana märgitud mehest.

Hagiavalduses märgitu kohaselt sõlmiti 01.08.1992 kostja ja hageja ema abielu. 17.04.2000 sündis hageja, kelle sünniakti märgiti isaks emaga abielus olev kostja. 13.06.2000 kostja ja hageja ema abielu lahutati. 09.02.2001 sõlmiti hageja ema ja A.O. abielu. 28.10.2014 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi teostatud DNA analüüsi tulemuste alusel tehti kindlaks, et A.O. on hageja bioloogiline isa. 30.10.2014 suri A. O. 06.11.2014 tehtud DNA ekspertiisi tulemusel selgus, et A. O. on hageja bioloogiline isa ning hageja sünniakti tehtud kanne tema isa kohta ei ole õige. Õigest isikust põlvnemise tuvastamine on hagejale vajalik isa surma korral toitjakaotuspensioni saamiseks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohus jättis 14. aprilli 2015 määrusega hagi menetlusse võtmata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole hageja seaduslik esindaja K.O. vaidlustanud isadust PKS §

93 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Hageja saab tulenevalt PKS § 93 lg-st 3 isaduse vaidlustada mitte enne, kui ta on saanud täisealiseks. Arvestades PKS § 93 lg-s 3 sätestatut ning seda, et hageja on käesoleval ajal alaealine, tuleb hagi jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. O.U. esitas määruskaebuse Tartu Maakohtu 14. aprilli 2015 määruse peale. Määruskaebuse väidete kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti kohaldanud menetlusõiguse norme. Kohus peab normi kohaldamisel selgelt ära näitama, millisel konkreetses normis esineval alusel jäetakse hagi menetlusse võtmata ning selle aluse esinemist ka põhjendama. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, millisel TsMS § 371 lg 2 p 2 toodud alusel on hagi jäetud menetlusse võtmata ja seega on määrus põhjendamata; 2) on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Määrusest ei selgu, millele tuginedes asus maakohus seisukohale, et määruskaebuse esitaja seaduslikul esindajal ei ole õigel ajal isadust vaidlustanud selleks, et viidata PKS § 93 lg-le 3. Määrusest ei nähtu, millist aega kohus õigeks ajaks peab. PKS-st ei tulene kohustuslikku järjekorda, kes peab esimesena isaduse vaidlustama. PKS § 91 lg 1 annab lapsele õiguse isaduse vaidlustamiseks. PKS § 92 lg 2 järgi võib alaealise lapse nimel isaduse vaidlustada üksnes seaduslik esindaja.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 14. aprilli 2015 määrus tuleb tühistada ja saata tsiviilasi Tartu Maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.

5. Maakohus on vaidlustatud määrusega jätnud avalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hageja seaduslik esindaja ei ole vaidlustanud isadust PKS § 93 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Maakohus märkis, et hageja saab tulenevalt PKS § 93 lg-st 3 isaduse vaidlustada mitte enne, kui ta on saanud täisealiseks. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Lapse isaduse vaidlustamise õigus tuleneb PKS § 91 lg-st 1. Alaealise lapse nimel võib isaduse vaidlustada üksnes lapse seaduslik esindaja (PKS § 92 lg 2). Isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Kui alaealise lapse seaduslik esindaja ei ole isadust õigel ajal vaidlustanud, võib laps oma põlvnemise isast täisealisena isiklikult vaidlustada. Sel juhul algab tähtaja kulgemine päevast, millal täisealiseks saanud lapsele on isaduse vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud, kuid mitte enne lapse teatavaks saamist (PKS § 93 lg-d

1 ja 3).

6. Käesolevas asjas on maakohus leidnud, et hageja seaduslik esindaja ei ole PKS § 93 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul isadust vaidlustanud. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, mis ajast hakkas maakohtu hinnangul PKS § 93 lg-s 1 sätestatud tähtaeg kulgema (millal on isadust vaidlustama õigustatud isikule vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud). Samuti ei selgu määrusest, millal on PKS § 93 lg-st 1 tulenev isaduse vaidlustamise tähtaeg möödunud. Olukorras, kus vaidlustatud määrusest ei nähtu, millal pidi hageja isaduse vaidlustamise hagi esitama, on põhjendamatu maakohtu järeldus, et hageja ei ole seda PKS § 93 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul teinud. Ringkonnakohus rõhutab, et PKS § 93 lg-st 1 tulenevalt on oluline, millal on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud hagejale kui isadust vaidlustama õigustatud isikule teatavaks saanud. Viidatud sätet silmas pidades ei ole oluline, millal on vaidlustamise asjaolud hageja seaduslikule esindajale (antud juhul hageja emale) teatavaks saanud.

7. Ringkonnakohus selgitab määruskaebuse esitajale, et tal on võimalik taotleda riigilõivu tagastamist vastavalt TsMS § 150 lg p-le 5. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson