4-14-4949/32 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1(5)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

27. mail 2015. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-14-4949 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšarov, liikmed Ivi Kesküla ja Urmas Reinola Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 4. novembri 2014. a otsus Olavi Lukk väärteoasjas KarS § 277 lg 1 järgi Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusaluse isiku Olavi Lukk (ik: 37302250281) kaitsja Andres Simson, apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 4. novembri 2014. a otsus väärteoasjas nr 4-15-4949 muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lõuna politseiosakonna poolt on 26.05.2014. a koostatud väärteoprotokoll nr AB 1380874 selle kohta, et 18.05.2014. a kella 09.03 ajal Tallinnas XXXXXXXX XXX XXXX-XX kasutas Olavi Lukk ebaseaduslikult politseiametniku vormiriietust (nokamütsi politsei embleemiga, mis on õigusaktiga kehtestatud korras määratud teatud grupile avaliku võimu kandjatele) ehk isik kandis politseimütsi peas, millega jättis mulje, et ta on selle kandmiseks õigustatud, kuid isikul puudus politseimütsi kandmiseks ja kasutamiseks õigus. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus O. Lukk sellega KarS §

277 nõudeid ja pani toime KarS § 277 lg 1 järgi ettenähtud väärteo.

2(5)

2. Leides, et O. Lukku tuleb karistada arestiga, saatis kohtuväline menetleja väärteoasja arutamiseks Harju Maakohtule.

3. Harju Maakohus mõistis 04.11.2014. a otsusega O. Luku süüdi KarS § 277 lg 1 järgi ning karistas teda 10 päeva pikkuse arestiga, mille kandma asumiseks kohustas O. Lukku ilmuma arestimajja hiljemalt 31.01.2015. a. Maakohus märkis, et menetlusalune isik 04.09.2014. a kohtuistungil ei tunnistanud ennast süüdi, selgitas, et protokolli sisu ei ole talle arusaadav. Muusika mängis tal kõvasti ning naabritega oli kokkulepe, et kui midagi häirib, tulevad ütlevad. Tunnistaja SK andis kohtuistungil ütlusi, et 18.05.2014. a said nad väljakutse öörahu rikkumise kohta.

Kohale jõudes oli O. Luku ukse tagant kuulda kõva muusikat korteris. Koputamise peale ust ei avatud ning paarimees saapaninaga kolkis vastu ust kuskil 15 minutit ja siis isik avas ukse. Isikul (O. Lukk) oli peas politseimüts ja seljas valge hommikumantel. Paarimees võttis isikult politseimütsi peast enda kätte. Küsisid isikult korduvalt dokumenti, mida ta ei andnud, kuid 15–20 minuti jooksul said teada isiku eesja perekonnanime. Andmebaasis oleva nime järgi tegid nad isiku kindlaks ja vormistasid protokolli, millele ta alla ei kirjutanud.

Isikule tundus kõik väga naljakas. Tunnistaja AA andis kohtuistungil ütlusi, et ta töötab Lääne – Harju PJ ja tegeleb piirkonna probleemidega. 18.05.2014. a oli ta patrullis ning said väljakutse Mustamäe teele. Kutse põhjuseks oli kõva muusika, mis ei lase elada. Kohale jõudes vestlesid kõigepealt avaldajaga, kes asus korrus allpool, kus oli valjult kuulda muusikat. Siis läksid nad korteri ukse taha. Vaheuks ei olnud lukus ning said sisse. Korteriukse taga oli kuulda valjult muusikat. Nende koputamist ei kuuldud. Kui muusika vahepeal tekkis vaikus, siis koputasid nad uuesti ning isik vastas, et ei ava ust, kuna on politseiametnik ja tema võib valjult muusikat kuulata.

Läbi ukse korduvalt isik ütles, et ta on politseiametnik. Kui isik ukse avas, oli tal peas politseiametnikumüts, mis käib välivormi juurde ning hommikumantel seljas. Mütsil olid embleemid peal. Isik dokumente neile ei andnud, vaid ütles oma nime ja isikukoodi. Vestluse jooksul selgus, et ta ei ole mingi politseiametnik. Isiku nimi oli Olavi Lukk. Kontrollimisel selgus, et tegemist ei olnud mingi ametnikuga. Politseimütsi võtsid nad kaasa, kuna isik ei olnud adekvaatne ja andsid kutse ilmumiseks jaoskonda. Isik ütles, et politseimütsi sai ta enda tuttavalt, kes oli politseiametnik.

Kohus leidis, et isiku süü 18.05.2014. a toimepandud väärteos on tõendamist leidud tunnistajate ütlustega ja O. Luku tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 277 lg 1 järgi. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et O. Lukku tuleks karistada KarS § 277 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest 15 päevase arestiga, mis tuleb kanda ära hiljemalt 31.01.2015. a ühe korraga. 04.11.2014. a kohtuistungile O. Lukk ei ilmunud, kuigi oli kohtuistungi toimumise ajast teadlik. 15.10.2014. a kohtuistung lükati edasi, kuna O.

Lukk soovis endale kaitsjat ning seega kohus määras asja arutamise edasi lükata 04.11.2014. a. Toimikust nähtub, et O. Lukk on 15.10.2014.a andud allkirja selle kohta, et ta on teadlik järgmisest kohtuistungi ajast, mis toimub 04.11.2014.a kell 10.00. Kohus vastavalt VTMS § 90 lg 1 kohaselt arutas asja ilma menetlusaluse isikuta. Antud paragrahvi kohaselt, kui menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlus ei ole rahuldatud, arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta või tema kaitsjata.

Eeltoodust tulenevalt oli isik teadlik kohtuistungist ning taotlust ei ole kohtule esitanud asja arutamise edasilükkamise kohta.

3(5)

Maakohus leidis, et vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. O. Lukule karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada O. Lukku edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus leidis, et O. Lukku tuleb karistada lühiajalise arestiga, kuivõrd rahatrahvi tasumine on raskendatud, isikul puudub töökoht ning eelnevad trahvid on isikul kõik tasumata. Isikut on varem väärteokorras karistatud 11-l korral, s.h rahatrahvidega.

4. Harju Maakohtu otsuse peale esitas 03.12.2014. a kaebuse (apellatsioonis on väärteoasja numbrina ekslikult märgitud 4-14-4919) O. Luku kaitsja A. Simson, kes palub kohtuotsus tühistada ning väärteomenetlus lõpetada. Apellatsioonis märgitakse, et O. Lukk sai kohtuotsuse kätte 18.11.2014. a. 04.11.2014. a kell 10.00 toimunud kohtuistungi ajast oli O. Lukk küll teadlik, kuid arvas, et asjas on juba väärteootsus tehtud ja ei ilmunud kohtusse. Ilma kaitsjata ei osanud ta aru saada sellest, et kohus oli tema suhtes kaks väärteoasja eraldanud. Sellest sai ta teada alles 18.11.2014. a, kui talle saadeti teine kohtuotsus. O. Lukk leiab, et väärtegu oli tema suhtes tõendamata ning ta oleks soovinud anda selgitusi kohtuistungil. Käesoleval juhul ei osutunud see võimalikuks ning asja arutamisega ilma tema osavõtuta rikuti kriminaalmenetluse norme. Esitatud apellatsioonkaebuses märgitakse ka, et asja arutamist suulisel kohtuistungil ei soovi.

5. Kuivõrd kaebuses teatati ringkonnakohtule, et kohtuistungil osaleda ei soovita, saatis ringkonnakohus vastavalt VTMS § 145 lg-le 1 apellatsiooni koopia kohtuvälisele menetlejale ning selgitas välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes. Kohtuvälise menetleja esindaja palus lahendada kaebus kirjalikus menetluses ning teha lahend VTMS § 145 järgi. Kohtuväline menetleja märgib oma seisukohas, et O. Luku süü inkrimineeritud väärteos tõendavad väärteomenetluse käigus kogutud tõendid ning kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad SK ja AA. O. Lukk ise taotles kohtuistungi edasi lükkamist, kuna soovis endale kaitsjat, kuid 04.11.2014. a ta kohtuistungile ei ilmunud. Harju Maakohus tegi 04.11.2014. a otsuse, tuginedes VTMS § 90 lg 1 sätestatule. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Harju Maakohtu 04.11.2014. a otsus väärteoasjas 4-14-4949 on põhjendatud ja koostatud seadusega sätestatud korras. Kohtuvälise menetleja esindaja palub jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida tulenevalt asjaolust, et apellatsioonis vaidlustatakse ka Harju Maakohtu 22.10.2014. a otsust väärteoasjas nr 4-14-4948 (apellatsioonis ekslikult märgitud 4-14-4918) KarS § 262 järgi, mille suhtes on ka kohtuvälise menetleja esindaja vastuses apellatsioonile seisukoha võtnud, et viidatud väärteoasjas on Tallinna Ringkonnakohus 19.01.2015. a lahendi juba teinud, mis on vaidlustamata ka jõustunud. Apellatsioonis rõhutatakse eelkõige asjaolu, et 04.11.2014. a toimunud kohtuistungi ajast oli O. Lukk küll teadlik, kuid arvas, et asjas on juba väärteootsus tehtud ja ei ilmunud kohtusse, kuivõrd ilma kaitsjata ei osanud ta aru saada sellest, et kohus oli tema suhtes kaks väärteoasja eraldanud. Samuti leiab O. Lukk, et väärtegu oli tema suhtes tõendamata, ta oleks soovinud anda selgitusi kohtuistungil, mis aga ei osutunud võimalikuks, mistõttu asja arutamisega ilma tema osavõtuta rikuti kriminaalmenetluse norme.

4(5) Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole ning apellant ei ole esitanud argumente, mis võiks tingida O. Luku õigeks mõistmise KarS § 277 lg 1 järgi. O. Luku väitega väärteo tõendamatuse osas ei saa ringkonnakohus nõustuda, kuivõrd O. Luku süüd kinnitavad tunnistajate ütlused, milliseid tõendeid on kohus vahetult uurinud kohtuistungil ning mis on omavahel kooskõlas ja tõendavad

O. Luku poolt KarS § 277 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist. Seega ei saa nõustuda kaebuse väitega, et väärtegu on O. Luku suhtes tõendamata. Tulenevalt kaebuse väitest, et O. Lukk oli küll teadlik 04.11.2014. a kohtuistungi ajast, kuid ei ilmunud kohtusse, sest arvas, et väärteoasjas on juba otsus tehtud ning oleks soovinud kohtuistungil selgitusi anda, mis aga seetõttu ei osutunud võimalikuks, mistõttu asja arutamisel tema osavõtu rikutud kriminaalmenetluse norme, ei saa ringkonnakohus sellise väitega nõustuda, leides, et maakohus ei ole oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust, mis võiks endaga kaasa tuua maakohtu otsuse tühistamise. Nimelt, VTMS § 89 lg-st 1 nähtuvalt on menetlusalusel isikul õigus võtta väärteoasja arutamisest osa isiklikult või koos kaitsjaga või kaitsja vahendusel. VTMS § 90 sätestab aga väärteoasja arutamise võimaluse ilma menetlusaluse isiku ja tema kaitsjata juhul, kui menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud. Käesoleval juhul on O. Lukule asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning ta on seega kutse enne asja arutamist kätte saanud. Nimelt on O. Lukk 15.10.2014. a kohtuistungi toimumisel andnud allkirja selle kohta, et ta on teadlik sellest, et järgmine kohtuistung toimub 04.11.2014. a kell 10.00. Seega ei ole küsimust selles, et O. Lukk oli teadlik 04.11.2014. a toimuvast kohtuistungist, kuid jättis sinna ilmumata, mistõttu maakohus oli õigustatud väärteoasja arutama menetlusaluse isiku osavõtuta VTMS § 90 lg 1 alusel. Seejuures omab tähtsust asjaolu, et 15.10.2014. a toimunud kohtuistungil lükati asja arutamine edasi tulenevalt asjaolust, et O. Lukk soovis kaitsjat, kuid 04.11.2014. a toimuvale kohtuistungile

O. Lukk ei ilmunud. Seejuures ei oma määravat tähtsust O. Luku väited selle kohta, et ta ei ilmunud kohtusse, kuna arvas, et tema asjas on väärteootsus juba tehtud, sest kohus oli isikut 04.11.2014. a toimuvast istungist teavitanud ning ei olnud teatanud isikule, et istungit ei toimu selles asjas. Seega ei olnud O. Lukul mingit alust teha järeldust selle kohta, et 04.11.2014. a istungit ei toimu, jättes istungile lihtsalt ilmumata. Kahtluse korral oleks O. Lukk võinud alati maakohtult üle küsida, kas istung toimub, mitte jätma lihtsalt istungile ilmumata, sellest kohut teavitamata või üle täpsustamata istungi toimumist. Seega, tuleb asuda seisukohale, et kuivõrd isik oli teadlik istungi toimumise ajast ja kohast, kinnitab seda ka ise, kuid kohtuistungile ei ilmunud, mingit mõjuvat põhjust istungile mitteilmumiseks (objektiivset takistust) tal ei olnud, arutas maakohus põhjendatult väärteoasja menetlusaluse isikuta. Kui O. Lukk oleks ilmunud 04.11.2014. a kohtuistungile, mille toimumisest ta oli teadlik, oleks ta saanud seal ka selgitusi anda, kuid O. Lukk jättis ise lihtsalt kohtuistungile ilmumata ning ei teavitanud kohut enda mitteilmumisest ja ei tundnud mingit huvi istungi toimumise kohta. Maakohus lahendas olukorra seaduslikul alusel tulenevalt VTMS § 90 lg 1. Samuti väärib märkimist, et O. Lukk sai öelda oma seisukoha väärteoprotokolli osas 04.09.2014. a toimunud kohtuistungil. Samuti oleks O. Lukul võimalus olnud anda selgitusi ringkonnakohtu istungil, kuid kaebusest nähtuvalt ei soovitud asja arutamist suulisel kohtuistungil. Samuti oli O. Lukul võimalus anda ütlusi kohtuvälises menetluses menetlusaluse isikuna ülekuulamisel, kuid ta ei soovinud ütlusi anda, mis on küll tema õigus, kuid eeltoodust nähtub, et O. Lukk ei ole ise realiseerinud oma õigusi ütluste ja selgituste andmiseks seoses toimepandud väärteoga. Seega eeltoodu pinnalt ei saa nõustuda kaebuses tooduga, mille kohaselt asja arutamisega ilma O. Luku osavõtuta rikuti kriminaalmenetluse norme, kuivõrd maakohtul esines seaduslik alus arutada väärteoasja VTMS § 90 lg 1 alusel menetlusaluse isikuta. Ringkonnakohus ei tuvastanud käesoleval juhul väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist, mis on kohtuotsuse tühistamise aluseks apellatsioonmenetluses, mistõttu puudub ringkonnakohtul alus maakohtu otsuse tühistamiseks.

5(5) Eeltoodu alusel ringkonnakohus leiab, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis esitatud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

7. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS §-dest 89 lg 1, 90 lg 1, 145 lg 1 ja 147 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni rahuldamata ja Harju Maakohtu 4. novembri 2014. a otsuse muutmata.

Pavel Gontšarov Ivi Kesküla Urmas Reinola /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/