3-13-2201/46 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 27.05.2015, Tallinn Haldusasja number 3-13-2201 Haldusasi J.S.i kaebus Harku Vallavalitsuse 31.01.2012 ehituslubade nr

91 ja nr 92 tühistamiseks. Menetlusosalised Kaebaja — J.S., esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik vastustaja — Harku vald, esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus kolmas isik — OÜ Strantum, esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus Menetlustoiming Kaebuse muutmisest keeldumine ja kaebuse läbi vaatamata jätmine. Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata J.S.i taotlus kaebuse muutmiseks.

2. Rahuldada vastustaja ja kolmanda isiku taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.

3. Jätta kaebus läbi vaatamata.

4. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu menetluses (I kd tl 191–192, II kd tl 20–21) on J.S.i kaebus Harku Vallavalitsuse 31.01.2012 ehituslubade nr 91 ja nr 92 tühistamiseks. Harku Vallavalitsus andis 31.01.2012 korraldusega nr 91 OÜ-le Strantum ehitusloa kanalisatsioonitrassi ehitamiseks Harku vallas Muraste külas Tuulemetsa teest kuni Suurupi külas Soontevahe teeni (tl 53). Harku Vallavalitsus andis 31.01.2012 korraldusega nr 92 OÜ-le Strantum ehitusloa veetrassi ehitamiseks Harku vallas Muraste külas Tuulemetsa teest kuni Suurupi külas Soontevahe teeni (tl 54).

2. Vastustaja Harku vald ja menetlusse kaasatud kolmas isik OÜ Strantum on kohtule ühiselt 09.02.2015 esitanud taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Alternatiivselt, juhul kui kohus ei pea kaebuse läbi vaatamata jätmist võimalikuks, taotlevad vastustaja ja kolmas isik menetluse lõpetamist HKMS §

152 lg 1 p 4 alusel (II kd tl 26–29). Taotluses on märgitud, et kaebaja pole kunagi soovinud vaidlustada veeja kanalisatsioonitrasside rajamist, vaid soovinud takistada kolmandale isikule kuuluvale kinnistule rajatud veetöötlusjaama rajamist. Veetöötlusjaama rajamiseks antud ehitusluba on vaidlustatud haldusasjas nr 3-13-2379. Taotluse kohaselt on käesolevas haldusasjas vaidlustatud 31.01.2012 ehituslubade nr 91 ja 92 alusel trassid valmis ehitatud ja neile on väljastatud kasutusload, mistõttu ehituslubade tühistamine ei ole enam võimalik. Vastustaja ja kolmas isik leiavad, et menetluse jätkamiseks tuvastusnõuetega puudub alus, kuna kaebus on suunatud veetöötlusjaama rajamise takistamisele kaebaja naabruskonnas, ning kaebaja on praegusel juhul vaidlustanud ehitusload, mis tema subjektiivseid õigusi ei riku; seda vähem rikuvad ehitusload kaebaja õigusi olukorras, kus ehitusload on kasutuslubade andmise järel kaotanud kehtivuse. Ehitulubade õigusvastasuse tuvastamine ei aitaks kasutuslubade olemasolust tingituna kaebaja õigusi kaitsta.

3. Kohus andis kaebajale võimaluse avaldada omapoolseid seisukohti vastustaja ja kolmanda isiku poolt esitatud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise taotlustele (II kd tl 34, 42). Vastuseks esitas kaebaja kaebuse muutmise taotluse (II kd tl 47–49). Kaebaja soovib asendada kohtule esitatud tühistamisnõuded järgmiste nõuetega:

1) tühistada Harku Vallavalitsuse 23.05.2014 otsus nr 71 „Kasutusloa andmine Suurupi külas Kasevälja tee 9a rajatud veetöötlusjaama hoone karbile (ei sisalda tehnoloogiat)“;

2) tuvastada Harku Vallavalitsuse 08.07.2013 otsuse (digitaalallkirjade kinnituslehel oleva faili nime kohaselt on tegemist 08.08.2013 otsusega) nr 181 „Ehitusloa andmine Suurupi külas Kasevälja tee 9a veetöötlusjaama ehitamiseks“ õigusvastasus. Kaebaja põhjendab kaebuse muutmist sellega, et peale kasutusloa andmist on ehitusluba kaotanud kehtivuse (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-63-10), mistõttu ei ole asjas võimalik edasi menetleda tühistamiskaebust ehituslubadele. Enne kaebuse nõude muutmisega nõustumist peab kohus kontrollima, kas kaebuse nõude muutmine on kaebuse eesmärgi saavutamiseks otstarbekas ning kas kaebuse esitamine muudetud kujul oleks lubatav (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-63-13).

Kaebuse nõude muutmine on praegusel juhul seaduslik ja põhjendatud, kuivõrd see on otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS kohaselt lubatav. Samuti on nõuetekohaselt täidetud tingimus, et kaebuse uus taotlus on hõlmatud kaebaja esialgse kohtusse pöördumise eesmärgiga, kusjuures kaebaja jättis õige taotluse esialgses kaebuses esitamata eksimuse tõttu ja kaebaja ei ole oma õigusi kuritarvitanud (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-14-04). Järelikult esineb seaduses sätestatud õiguslik alus kaebuse muutmiseks.

Ka vastustaja ja kolmas isik on oma taotluses märkinud, et kaebaja kaebuse tegelikuks algseks eesmärgiks oli saavutada Suurupi külas Kasevälja tee 9a veetöötlusjaama ehitamise aluseks oleva ehitusja kasutusloa tühistamine ja/või nende õigusvastasuse tuvastamine. Kaebaja esitas tühistamiskaebuse Harku Vallavalitsuse 31.01.2012 korraldusele nr 91 ja 92 üksnes põhjusel, et Harku Vallavalitsuse tegevuse tulemusel oli kaebaja ekslikul arusaamisel, et nimetatud haldusaktid on Kasevälja tee 9a veetöötlusjaama ehitustööde teostamise aluseks.

Järelikult jättis kaebaja oma esialgses kaebuses õige taotluse esitamata eksimuse tõttu, mis oli põhjustatud asjaolust, et kaebaja 17.09.2013 teabenõude vastuseks Harku Vallavalitsus väljastas kaebajale üksnes Harku Vallavalitsuse 31.01.2012 korraldused nr 91 ja 92 ning varjas Harku Vallavalitsuse 08.07.2013 otsuse nr 181 olemasolu. Ülaltoodud asjaoludest tulenevalt ei ole kaebaja oma õigusi kuritarvitanud. Kaebuse uus taotlus on hõlmatud esialgse kohtusse pöördumise eesmärgiga. Järelikult esineb seaduses sätestatud õiguslik alus kaebuse muutmiseks.

KOHTU SEISUKOHT

4. HKMS § 49 lg 1 esimene lausega sätestatakse, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS kohaselt lubatav. Kaevatud ehituslubade alusel rajatud kanalisatsioonitorustikule andis Harku Vallavalitsus 13.10.2014 kasutusloa nr 140 (II kd tl 31) ja veetorustikule andis Harku Vallavalitsus 13.10.2014 kasutusloa nr 142 ( II kd tl 33).

Riigikohus on leidnud, et selleks, et halduskohtus vaidlustada juba valminud ehitise, millele on antud kasutusluba, õiguspärasust, tuleb esitada kaebus ehitise kasutusloa tühistamiseks (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-63-10). Seega tuleb kaebuse muutmist olukorras, kus ehitusloa andmisele on järgnenud kasutusloa andmine, iseenesest otstarbekaks pidada. Küll aga ei ole kaebaja kaebuse muutmise läbi avaldanud soovi vaidlustada kaevatavate ehituslubade alusel antud kasutusubasid, vaid kaebaja soovib kaebust muuta selliselt, et vaidlustada veetöötlusjaama hoone karbile väljastatud ehitusluba ja kasutuluba.

Kuivõrd kaebuse muutmisele on seatud üksnes eesmärgipärasuse ja otstarbekuse nõue, ei pea kohus võimatuks kaebaja soovi seesuguselt kaebust muuta, kui kaebuse muutmine aitab jätkuvalt kaasa kaebuse eesmärgi saavutamisele. Muudetavate tühistamisja tuvastamisnõuetega soovib kaebaja saavutada olukorda, milles oleks takistatud veetöötlusjaama rajamine. Samasugune eesmärk oli kaebusel ka kaevatud ehituslubade (ehitusluba kanalisatsiooni ehitamiseks ja ehitusluba veetrassi ehitamiseks) vaidlustamisel. Iseenesest oleks kaebaja kaebuse muutmine soovitud kujul praegusel juhul otstarbekas.

Kaebuse muutmise vastuvõtmise välistab siiski asjaolu, et kaebaja on samasuguste nõuetega soovinud kaebust muuta ka haldusasjas nr 3-13-2379 ning viidatud haldusasjas on Riigikohus kaebaja kaebuse muutmise ka vastu võtnud: HKMS § 49 lg 1 alusel rahuldab Riigikohus kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks. Muudetud kaebuse nõueteks on Harku Vallavalitsuse 8. augusti 2013. otsuse nr 181 "Ehitusloa andmine Suurupi külas Kasevälja tee 9a veetöötlusjaama ehitamiseks" õigusvastasuse tuvastamine ja Harku Vallavalitsuse 23. mai 2014. a otsuse nr 71 "Kasutusloa andmine Suurupi külas, Kasevälja tee 9a rajatud veetöötlusjaama hoone karbile (ei sisalda tehnoloogiat)" tühistamine.

Riigikohus saadab asja menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3- 3-1-7-15, p 17). Seega, arvestades, et Riigikohus rahuldas kaebaja kaebuse muutmise taotluse 14.04.2015 kohtumäärusega, võib öelda, et asjas nr 3-13-2379 esitatud muudetud kaebus on varasem kui praeguses haldusasjas muudetav kaebus. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on haldusasjas nr 3-13-2379 J.S.i kaebuses Harku Vallavalitsuse 08.08.2013 otsuse nr 181 „Ehitusloa andmine Suurupi külas Kasevälja tee 9a veetöötlusjaama ehitamiseks“ õigusvastasuse tuvastamine ja Harku Vallavalitsuse 23.05.2014 otsuse nr 71 „Kasutusloa andmine Suurupi külas, Kasevälja tee 9a rajatud veetöötlusjaama hoone karbile (ei sisalda tehnoloogiat)“ tühistamiseks määratud kohtuistung 16.06.2015 kell 10:00.

Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 3 ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Seetõttu ei saa kohus kaebaja kaebuse muutmise taotlust rahuldada ega kaebuse muutmist vastu võtta.

5. HKMS § 151 lg 2 punkti 1 kohaselt võib kohus jätta kaebuse määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 punkti 2 järgi võib kohus määrusega kaebuse selle esitajale tagastada kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebaja on tõdenud, et kaebuse tegelikuks algseks eesmärgiks oli saavutada Suurupi külas Kasevälja tee 9a veetöötlusjaama ehitusja kasutusloa tühistamine ja/või nende õigusvastasuse tuvastamine. Kaevatud ehituslubade vaidlustamine kaebajat seesugusele eesmärgile viia ei saa. Kaebaja taoline eesmärk on ehk saavutatav haldusasja nr 3-13-2379 muudetud kaebusega, ent veeja kanalisatsioonitrassile väljastatud ehituslubade tühistamise vaidlus, liiatigi olukorras, kus ehituslubade alusel rajatud torustikule on väljastatud kasutusluba, ei vii kaebajat kohtu hinnangul ühelgi juhul veetöötlusjaama ehitamise aluseks oleva ehitusloa ja veetöötlusjaamale väljastatud kasutusloa tühistamisele. Seda eesmärki kaebaja praeguse kaebusega ei saavuta. Seega ilmneb, et esinevad HKMS § 121 lg 2 punktis 2 sätestatud asjaolud. Eeltoodut arvestades jätab kohus kaebuse HKMS § 151 lg 2 punkti 1 alusel läbi vaatamata. Asjas tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu (HKMS § 104 lg 5 p 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Aili Maasik Kohtunik