2-15-2220/17 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht

27. mai 2015. a., Tartu Tsiviilasja number 2-15-2220 Tsiviilasi H.E. hagi V.E. vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 20. aprilli 2015. a. otsus Menetluse alus ringkonnakohtus V.E. apellatsioonkaebus Menetlusosalised Apellant (kostja): V.E. (isikukood: XXX); Vastustaja (hageja): H.E. (isikukood: XXX) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Keelduda menetlusse võtmast V.E. apellatsioonkaebust Tartu Maakohtu 20. aprilli 2015. a. otsuse peale ja tagastada apellatsioonkaebus V.E. le. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. H.E. esitas 11. veebruaril 2015. a. maakohtusse V.E. vastu hagi abielu lahutamiseks. Tartu Maakohus rahuldas 20. aprilli 2015. a. otsusega hagi ja lahutas poolte abielu. Menetluskulud jäeti poolte endi kanda.

V. E esitas 18. mail 2015. a. ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse maakohtu 20. aprilli 2015. a. otsuse peale, taotledes kohtu kaudu H.E. t kohustada H. E valduses oleva apellandi emale ja vennale kuuluva vara üle andmiseks apellandi vennale ja emale või tekkinud kahju hüvitamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

2. Ringkonnakohus keeldub V.E. apellatsioonkaebuse menetlusse võtmast TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel. TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

3. V. E on Tartu Maakohtu 20. aprilli 2015. a. otsusele apellatsioonkaebust esitades märkinud, et H.E. ei ole tagastanud apellandi emale ja vennale kuuluvat vara, mis on H. E valduses ja taotlenud kohtul kohustada H.E. t vara üleandmiseks. TsMS § 631 lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuses tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Maakohtu vaidlustatud otsusega lahutati poolte abielu ilma ühisvara jagamata, kuna hageja ei ole maakohtus vastavat taotlust esitanud. Apellant on vastuses hagiavaldusele soovinud ühisvara jagamist (konkreetset nõuet esitamata), kuid 31. märtsil 2015. a. toimunud kohtuistungil on loobunud ühisvara jagamise nõudest. Apellatsioonkaebuses ei vaidlusta apellant abielu lahutamist. Apellant taotleb kohtult vastustaja kohustamist vastustaja valduses oleva apellandi emale ja vennale kuuluva vara üleandmiseks apellandi vennale ja emale.

4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saa kaebust rahuldada, millest tulenevalt esineb asjas TsMS § 637 lg 1 p-s 6 sätestatud alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks. Apellant ei ole viidanud maakohtu poolsetele rikkumistele, mis võimaldaksid kohtuotsuse abielu lahutamise osas tühistada. Apellant ei ole vaidlustanud maakohtu tuvastatud asjaolu, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja pooled kooselu ei taasta. Eeltoodu on seadusest tulenevalt aluseks abielu lahutamisele. Apellandi taotlus vara üleandmiseks apellandi vennale ja emale, ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Kui apellant soovib ühisvara jagada ja pooled omavahel kohtuväliselt kokkuleppele ei jõua, on vastavate nõuetega hagi võimalik esitada maakohtule iseseisva tsiviilasjana. Eeltoodut on ka maakohus oma otsuses õigesti selgitanud.

5. Ringkonnakohus märgib, et apellandi esitatud apellatsioonkaebuses esinevad puudused. Apellatsioonkaebus ei vasta seaduses kehtestatud nõuetele (TsMS § 631 ja § 633). Apellatsioonkaebuselt on tasumata riigilõiv. Kuna TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse, samuti kuna apellatsioonkaebusel puudub alus, ei pea ringkonnakohus otstarbekaks anda apellandile tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

6. Lähtudes eeltoodust keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638 lg 10 kohaselt loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

Üllar Roostoja Viivi Tomson Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/