4-15-3447/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.05.2015 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-15-3447 Kohtunik Ingrid Kullerkann Väärteoasi

J.R kaebus PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 13.04.2015 otsuse peale väärteoasjas nr 2302,15,004007 Menetlusalune isik J.R , isikukood XXX, elukoht XXX, Tallinn, Eesti Vabariigi kodakondsus, töökoht XXX OÜ Väärtegu LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 Asja läbivaatamise aeg ja koht Kirjalik menetlus

Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu LS § 223 lg 1 alusel rahatrahv 125 trahviühiku ulatuses, s.o

500,00 eurot. LS § 236 lg 1 alusel rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300,00 eurot. LS § 236 lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Kaebuse esitaja taotlus

Vähendada karistust, karistuse kandmine ositi ja tühistada lisakaristus

RESOLUTSIOON

Juhindudes V™S § 132 p 2 kohus

otsustas:

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 13.04.2015 otsus väärteoasjas nr 2302,15,004007 lisakaristuse ja karistuse kandmise viisi osas ning teha karistuse kandmise viisi osas uus otsus.

2. KarS § 66 lg 2 alusel tuleb määratud rahatrahv summas 800,00 eurot tasuda 8

(kaheksa) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 100,00 eurot.

Rahatrahv tuleb tasuda 13.04.2015 otsuses toodud arveldusarvele märkides vastav viitenumber.

Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus

on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud. Edasikaebamise kord 4-15-3447

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

24.03.2015 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo väärteoprotokolli nr AB1473529 selle kohta, et J.R juhtis mootorsõidukit ja ei

arvestanud oma sõidukiiruse valikul oma sõidukogemust, sõiduki seisundit ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Antud nõuete rikkumise tõttu kaotas sõiduk juhitavuse ja sõitis paremale vastu pargitud sõidukit Kia (XXX), mis saadud löögist paiskus vastu pargitud sõidukit VW (XXX). Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS-le SEB

Liising ja XXX. Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt ettenähtud korras politseile teatamata.

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Omari Askileiskiri 13.04.2015 otsusega määrati J.R-ile karistuseks LS § 223 lg 1 alusel rahatrahv 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500,00 eurot, LS § 236 lg 1 alusel rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300,00 eurot ja LS § 236 lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.

Menetlusalune isik vaidlustas otsuse, paludes tühistada lisakaristus, vähendada määratud

rahatrahvi ja võimaldada rahatrahvi tasumine ositi. Kaebuses avaldatud kohaselt ta kohtuistungist osa võtta ei soovi.

Kohtuväline menetleja leiab kohtule esitatud kirjalikus seisukohas, et puudub alus karistuse

kergendamiseks. Kuivõrd menetlusalune isik on toime pannud jämedad liiklusalased

rikkumised ja selgelt püüdnud varjata oma süülist käitumist, on kohtuväline menetleja põhjendatult määranud põhikaristuseks rahatrahvi ja lisakaristuse. Menetlusalune isik teatas politseisse alles siis, kui kohtuväline menetleja oli tuvastanud võimaliku süüdlase ning seega

süü tunnistamine mitu päeva hiljem ei saa olla karistust kergendavaks asjaoluks. Vastuses avaldatu kohaselt on kohtuväline menetleja nõus kirjaliku menetlusega.

Kohtuotsuse põhjendused

Lähtudes V™S § 120 lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2

kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest,

kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid ( ). V™S § 87 kohaselt väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku ab ovo suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

LS § 50 lg 3 p 1 kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid

ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab: sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.

LS § 169 lg 5 kohaselt lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise

tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Kui jahiseaduse mõistes suurulukile otsasõidu tõttu varalist kahju pole tekkinud, kuid suuruluk on saanud vigastada või hukkunud, tuleb teavitada häirekeskust ning tegutseda sealt saadud korralduste kohaselt.

Nimetatud nõuete rikkumine J.R-i poolt on tõendatud järgmiste tõenditega:

1) sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga, mille kohaselt 15.03.2015 kella 03.00 ajal toimus kokkupõrge seisva sõidukiga. Liiklusõnnetuses osales kolm sõidukit. Esimene osaleja

(pargitud) XXX, sõiduk KIA Ceed registreerimismärgiga XXX, omanik AS SEB Liising. Kahjude kirjelduses märgitud kahjustatuks sõiduki tagaosa, vasakpoolne tagauks ja tagatiib. Teine osaleja J.R, sõiduk Audi A6 Avant registreerimismärgiga XXX, omanik

J.R. Kahjude kirjelduses märgitud, et sõiduki esiosa parempoolne nurk

deformeerunud.

Kolmas osaleja (pargitud) XXX, sõiduk VW Golf Variant registreerimismärgiga XXX. Kahjude kirjelduses märgitud kahjustatuks sõiduki parempoolne

taganurk. Sõiduautode VW ja KIA taganurgad on omavahel kontaktis. Sõiduautol VW on

visuaalsel vaatlusel vigastatud parempoolne taganurk, tagatuli ja kinnitustest lahti tulnud

tagastange parempoolne osa. Sõiduautol KIA Ceed on visuaalsel vaatlusel vigastatud tagastange vasakpoolne osa, tagaluuk, tagastange vasakpoolne külg, vasakpoolne tagumine uks

ja tagatiib. Sündmuskohalt kildudega kaetud alalt on kaasa võetud plastikust detailid ja värvkatteproovid. asitõendi vaatlusprotokoll, kus vaadeldi videofaile. Vaatlusega tuvastati 2) olukord sündmuskohal ning jälg, mis kulgeb alates liiklusõnnetuse paigast kuni Paekaare 1a aadressil asuva esimese garaažiboksini. Asitõendi vaatlusprotokoll, kus vaadeldav objekt on 3) udutule ümbris. Regio kaardi väljatrükk, millelt nähtub jälje kulgemise teekond. Garaaži 4) 5) üldine evakueerimisskeem, kust on näha garaažibokside numbrid. Garaažibokside omanike 6) raamat, kust nähtub, et boksi nr 44 omanik on J.R. 7) Tunnistaja XXX ütlused, mille kohaselt 14.03.2015 parkis ta oma sõiduauto KIA Ceedo registreerimismärgiga XXX J. Koorti 4 maja juurde. 15.03.2015 hommikul kell 6.30 avastas, et auto tagumine osa on katki.

8) Tunnistaja XXX ütlused, mille kohaselt 14.03.2015 parkis ta oma sõiduki VW Golf registreerimismärgiga XXX Koorti 4 maja juurde. 15.03.2015 hommikul nägi, et sõiduauto

KIA registreerimismärgiga XXX oli välja läinud haljasalale. Tunnistaja sõiduki tagumine stange, tagumine parem tuli ja parem külg on kahjustatud. J.R-i 18.03.2015 9)

avaldus politseile liiklusõnnetuse toimumise kohta. Sõiduki vaatlusprotokoll koos 10) fototabeliga, kus vaatlusega tuvastati, et sõiduki Audi A6 Avant registreerimismärgiga XXX parempoolse esiosa nurk on tugevasti deformeerunud. Menetlusaluse isiku ütlused, mille 11) kohaselt 15.03.2015 kella 15:30 paiku liikudes Koorti 4 juures oli tähelepanu pööratud mujale ja põrkas vastu paremal pool olevat sõidukit. Tuli sõidukist välja, vaatas üle, oli šokeeritud juhtunust peale lööki, kaines olekus. Kuna oli pime, siis ei näinud neid vigastusi selles seisundis ja otsustas jätta teisele sõidukile telefoni numbri ja sõitis minema. Menetlusaluse isiku sõidukil oli deformeeritud esiotsa parem nurk. Teisel sõidukil oli pamper mõlkis nagu talle pimedas

tundus. Oli šokis ja ei suutnud vigastusi hinnata. Sõitis oma garaaži suunas ja parkis oma sõiduki garaažiboksi nr 44. Kuna kannatanu pool ei võtnud menetlusaluse isikuga ühendust, teatas ta juhtunust politseisse. Tunnistab viga ja kahetseb juhtunut.

LS § 223 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt

liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kohtu hinnangul on tegu toime pandud hooletusest - isik ei

tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

LS § 236 lg 1 näeb ette vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. Kohtu hinnangul on tegu toime pandud kaudse tahtlusega. Isik teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda.

KarS § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Riigikohus on 17. mai 2013. a otsuses nr 3-1-1-52-13 jätkuvalt selgitanud, et karistuse

mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine

määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.

LS § 223 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

Kohtuvälise menetleja otsusega on J.R-ile määratud LS § 223 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500,00 eurot.

Arvestades, et J.R-i poolt põhjustatud liiklusõnnetuses sai kahjustatud vähemalt kahe isiku vara, saab süüd lugeda keskmiseks. Isikul puuduvad eelnevad karistused. Kohus arvestab karistuse kergendava asjaoluna süü ülestunnistamisele ilmumist ja puhtsüdamlikku kahetsust (KarS § 57 lg 1 p 3). Süü suurusele vastab karistus alla sanktsiooni keskmise määra. Kohtu hinnangul vastab kohtuvälise menetleja poolt LS § 223 lg 1 alusel määratud karistus süü suurusele ning täidab karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid.

LS § 236 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 236 lg 2 kohaselt kohus või

kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni.

Kohtuvälise menetleja otsusega on J.R-ile määratud LS § 236 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300,00 eurot ja LS § 236 lg 2 alusel

lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Kohtuvälise menetleja

otsuse kohaselt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades teo tehiolusid puudub alus hinnata isiku teosüüd keskmisest suuremaks. Kohus arvestab karistuse kergendava asjaoluna süü ülestunnistamisele ilmumine ja puhtsüdamlikku kahetsust (KarS § 57 lg 1 p 3). Süü suurusele vastab karistus sanktsiooni alumise neljandikule vastavas määras. Kohtu hinnangul vastab kohtuvälise menetleja poolt LS § 236 lg 1 alusel määratud põhikaristus süü suurusele ning täidab karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid.

Samas ei pea kohus põhjendatuks isiku suhtes lisakaristuse kohaldamist. Riigikohus on

kohtuasjas 3-1-1-86-09 p 7.2 asunud seisukohale: Karistusseadustiku üldosas sätestatud

lisakaristused põhinevad küll süülisel teol, kuid täidavad samas ka isiku õiguspärasele

käitumisele suunamise ja ühiskonna turvalisuse tagamise ülesannet, mistõttu on nende kohaldamisel oluline tähendus preventiivsetel kaalutlustel. Süütegude ärahoidmise eesmärgi

saavutamiseks on lisakaristusega võimalik teatud ajavahemikuks piirata isiku õigusi, muu hulgas välistades tegutsemise valdkonnas, millega oli toimepandud tegu seotud.

Nähtuvalt sündmuskoha vaatlusprotokollis fikseeritud andmetest on menetlusalusele isikule juhiluba väljastatud 16.06.2006. Karistusregistri väljavõttest (andmeid on viimati uuendatud 2013) puuduvad kehtivad karistused. Puudub alus arvata, et pikemat aega juhtimisõigust omav

ja karistamata isik vajaks uute süütegude ärahoidmise eesmärgi saavutamiseks lisakaristuse kohaldamist.

J.R palus määrata rahatrahvi tasumine ositi selliselt, et igakuise osamakse suurus ei ületa 100,00 eurot. Kohtuväline menetleja nõustus rahatrahvi ositi tasumisega. Võttes

arvesse rahatrahvi suurust määrab kohus selle tasumise ositi. KarS § 66 lg 2 alusel tuleb määratud rahatrahv summas 800,00 eurot tasuda 8 (kaheksa) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 100,00 eurot.

Eeltoodust johtuvalt kohus tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 13.04.2015 otsus väärteoasjas nr 2302,15,004007 lisakaristuse ja karistuse kandmise viisi osas ning teeb karistuse kandmise viisi osas uue otsuse.

Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus V™S § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ingrid Kullerkann kohtunik