1-14-10867/22 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-14-10867

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25.mai 2015. a.,Tallinn Kriminaalasja number 1-14-10867 Kohtukoosseis Meelika Aava, Urmas Reinola, Orvi Tali Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 5. veebruari 2015. a otsus N.Z-i süüdistuses KarS § järgi lühimenetluses

199 lg 2 p 9

Apellatsiooni esitaja Süüdistatav N.Z (isikukood XXX) kaitsja vandeadvokaat Jelena Benevolenskaja Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta N.Z-i kaitsja vandeadvokaat Jelena Benevolenskaja apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Välja mõista seitsekümmend kaks) eurot määratud N.Z-ilt Eesti Vabariigi kasuks 72 (

kaitsjale vandeadvokaat Jelena Benevolenskajale makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

Summa tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is (a/a EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank AS

Eesti filiaalis (a/a EE873300333499990003) või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a EE401700017002872300 . )

Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2(4) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 5. veebruari 2015. a otsusega menetluses tunnistati N.Z

lühi süüdi KarS §

lg 2 p 9 ning karistati vangistusega 2 aastaks. KrMS s kohus järgi § 238 lg 2 alusel vähenda

mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis karistuseks vangistuse 1 aastaks ja 4 kuuks. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kokku 22 päeva, lugedes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 3 kuud ja 8 päeva vangistust. Karistusaja alguseks luges kohus 5. august 2014. a.

2. N.Z selles, et tema isikuna, kes tunnistati süüdi on varem süstemaatilisi vargusi toime pannud jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ning ajavahemikul 09.12.2013. a kuni 05.08.2014. a võttis võõra vallasasja omastamise eesmärgil erinevatest kauplustest kolmeteistkümnel korral kaupa. Seega pani N.Z süüdistuse kohaselt toime 13 kuriteo episoodi võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja J. Benevolenskaja, kes vaidlustab süüdistatava kohtuotsust üksnes karistuse mõistmise osas, taotledes N.Z-ile kergema karistuse mõistmist.

3.1 Kaitsja apellatsiooni motiivide kohaselt on N.Z kohtu järeldustega osaliselt nõus. Ta on veendunud, et asi pole karistuse pikkuses ning ka lühiajaline karistus on tõhus ja aitab eesmärgile jõuda. N.Z selgitas, et ta sooritas ainult pisivargusi ning hüvitas vabatahtlikult kahjusid. Kuritegusid sooritas seetõttu, et varasemalt tarvitas alkoholi. Praegu alkoholi ei tarvita. N.Z asus juba enne vahistamist ravile ning pärast vanglast vabanemist soovib ravi jätkata. N.Z kinnitab, et kui ta ei joo, siis ta töötab ja ei varasta. Vabanedes suvel on tal kergem ka tööd leida.

Samuti palub N.Z arvestada, et tal on 89-aastane vanaema, keda ta on alati aidanud ning vanaema vajab tema abi.

N.Z leiab, et teda võiks karistada mitte pikema kui 1 aastase vangistusega. Tunneb häbi ning - kahetseb toimepandud kuritegusid. Kinnitab, et ei ole ühiskonnale ohtlik.

3.2 Koos apellatsiooniga esitas kaitsja taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatud ning tule jätta läbi vaatamata. Oma b seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt.

Esmalt märgib kohtukolleegium, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku 11.

peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea

3(4)

vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.

Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS § s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. -

Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Maakohtu otsuses on süüdistatavale mõistetud karistusliiki ja selle määra igakülgselt põhjendatud ning kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega täielikult.

KarS § 199 lg 2 näeb ette karistuseks rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Maakohus mõistis karistuseks vangistuse alla KarS § 199 lg 2 sanktsiooni keskmist määra. Kuna N.Z-ile

kriminaalasi lahendati lühimenetluses, siis vähendas kohus mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra.

N.Z-i on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kehtivaid kriminaalkaristusi 12, sealhulgas on teda karistatud ka vangistusega. Viimati karistati teda 21.08.2013. a Harju Maakohtu poolt samuti

KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning lõplikuks karistuseks jäi 9 kuud ja 20 päeva vangistust, mille kandmiselt vabanes 08.11.2013. a. Vaatamata varasematele karistustele ja ka ligi aastasele vangistusele ei ole see N.Z-i käitumisele mõju avaldanud ning ta jätkas kuritegude toimepanemist pärast vanglast vabanemist. Käesolevate varguste toimepanemist alustas ta pärast vanglast vaid kuu vabanemist ning sooritas mitmeid vargusi lühikese ajavahemiku jooksul.

Vaatamata sellele, et N.Z läks alkoholi ravile, jätkas ta ikkagi alkoholi tarvitamist ja varguste toimepanemist. Seetõttu ei ole tema väited alkoholi ravi mõjust ja vargustest hoidumise kohta tõsiselt võetavad ja u

sutavad.

Kaebuses palutakse arvestada, et N.Z on eakas vanaema, kes tema abi vajab. Samas on N.Z oma kuritegeliku käitumisega järjepidevalt näidanud üles enesepoolset hoolimatust oma vanaema suhtes. N.Z viibides juba varasemalt süstemaatilise varguse eest vangistuses oli teadlik selles, et jätkuvalt varguste toimepanemise eest võidakse teda karistada taas vangistusega ning hoolt vajav vanaema peab järjekordselt ilma tema abita hakkama saama.

Maakohus on arvestanud karistust kergendava asjaoluna R. Rossi ning puhtsüdamlikku kahetsust

sellest tulenevalt mõistnud talle alla sanktsiooni keskmist määra. Muid karistust karistuse kergendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud ning neid ei tooda välja ka apellatsioonis.

5. Kohtukolleegium rahuldas KrMS § 189 lg 4 alusel määratud kaitsjale tasu väljamaksmise taotluse apellatsioonimenetluses ja määras välja N.Z-i kaitsjale vandeadvokaat J. Benevolenskajale maksta 72 eurot. Maakohtu otsusele oli esitanud apellatsiooni süüdistatava kaitsja.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. KarS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik.

4(4)

Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse suhtes muutmata, siis jäävad N.Z-i menetluskulud süüdistatava enda kanda.

6. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium N.Z-ile üksmeelselt, et mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on süüdistatava kaitsja apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab N.Z-i selle juhin -

dudes KrMS § 326 lg st 3 läbi vaatamata.

Meelika Aava Urmas Reinola

Orvi Tali

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/