1-15-4270/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-15-4270

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

26.mail 2015.a. Tartus kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Evelin Ets juuresolekul prokurör Jüri Vissak kaitsja advokaat Rein Napa osavõtul

osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja

süüdistatav M.I , IK XXX; sünniaeg: 11.oktoobril 1958.a; kodakondsus: XXXX; emakeel: XXXX, haridus: XXXX, perekonnaseis: XXXX, töökoht: XXXX, elukoht:

XXXX, kriminaalkorras varem karistatud 6 korral, väärteokorras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole,

süüdistuses KarS § 424 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet

t u v a s t a s:

Süüdistus

M.I süüdistatakse selles, et tema juhtis 24.05.2015 kella 21:36 paiku Tartumaal Elva linnas Vellavere teel mootorsõidukit Pontiac Trans Sport reg nr XXXX, olles alkoholijoobes, (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli 1,09 mg/l kohta).

Sellega pani M.I toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Prokurör taotleb KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest M.I-le karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 3 päeva (24.-26. mai 2015.a), mille vältel M.I oli kahtlustatavana kinni peetud, seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör KarS § 50 lg 1 alusel kohtus lisakaristusena M.I-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 aastaks ja 10 kuuks. Lähtudes KarS § 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui M.I ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises

elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Juhindudes KrMS § 142 lg 2 p 9 taotleb prokurör arestida konfiskeerimise tagamiseks M.I-le

kuuluv sinist värvi mootorsõiduk Pontiac Trans Sport reg nr XXXX (VIN kood XXXX), tehes sõiduki võõrandamise keelumärke Maanteeameti liiklusregistrisse ning KarS §

83 lg 1 alusel konfiskeerida nimetatud sõiduauto kui tahtliku süüteo toimepanemise vahend.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

M.I tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi esitatud ei ole.

Prokurör taotles kokkuleppes M.I poolt kuriteo toimepanemisel kasutatud

mootorsõiduki Pontiac Trans Sport registreerimismärgiga XXXX konfiskeerimist kuriteo toimepanemise vahendina ning konfiskeerimise tagamiseks ja võõrandamise tõkestamiseks ka mootorsõiduki arestimist kuni kohtuotsuse jõustumiseni. KrMS § 142 lg 1 kohaselt on vara arestimise eesmärgiks tsiviilhagi, konfiskeerimise või selle

asendamise ja varalise karistuse tagamine, kusjuures vara arestimine seisneb kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku või rahapesu või terrorismi rahastamise objektiks oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises. KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Kohtus on tõendamist leidnud M.I poolt tahtliku kuriteo toimepanemine, mis seisnes

mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Ka varasemalt on teda korduvalt karistatud samasuguste õigusrikkumiste toimepanemise eest eriliigiliste karistustega ja lisakaristusena on tema suhtes kohaldatud ka mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, kuid sellest hoolimata on ta samasugust õigusvastast käitumist jätkanud. Ka eelmise karistusega koos konfiskeeris kohus otsusega Aivo M.I-le kuulunud sõiduki Mazda Xedos kui kuriteo toimepanemise vahendi.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 12.juuni 2008.a lahendis kriminaalasjas nr. 3-1-1-37-

07 märkinud, et isik, kes juhib mootorsõidukit joobeseisundis, kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks, mistõttu saab mootorsõidukit käsitleda KarS

§ 424 kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahendina. Samuti on kolleegium märkinud, et

mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine ohustab liiklejate elu, tervist ja vara ning sellisele

omandi üldiste huvide vastasele kasutamisele on riik kohustatud reageerima ja võtma

tarvitusele meetmed loetletud väärtuste kaitseks. Kuna süüteo toimepanijalt vahendi

äravõtmine takistab süüdlase uute samalaadsete tegude toimepanemist ning omab seega

märkimisväärset preventiivset toimet, siis võib süüteo toimepanemise vahendiks oleva sõiduauto konfiskeerimist pidada teole vastavaks. Samas aga saab mootorsõiduki kui süüteo

toimepanemise vahendi konfiskeerimist pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt ja

põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi,

kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus on põhjendatud süüdistatava edasise samalaadse

ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks temale kuuluv sõiduauto kuriteo toimepanemise

vahendina konfiskeerida, kuna M.I on juba korduvalt kasutanud mootorsõidukeid joobeseisundis mootorsõiduki juhtimiseks ning ka käesoleva kuriteo on ta toime pannud temale hetkel kuuluva sõidukiga. Varasemalt mõistetud karistused ja tema korduv joobes autoroolist tabamine ei ole kahtlustatavale vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud. Seetõttu on kohtu hinnangul alust arvata, et õigusrikkumiste toimepanemisel kasutatud sõiduki omandi säilimisel kahtlustatavale jätkaks ta samalaadset õigusvastast tegevust ka edaspidiselt, mistõttu

võib selle ennetamiseks ja isiku mõjutamiseks olla vajalik tema sõiduauto kui kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine. Samuti leiab kohtunik, et tagamaks mootorsõiduki säilimine kohtuotsuse jõustumiseni ja seejärel konfiskeerimise toimumiseni on põhjendatud nimetatud mootorsõiduk arestida.

M.I-lt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et põhjendatud on kohaldada KrMS § 180 lg 3 arvestades süüdistatava taotlust ja menetluskulude suurust ning määrata talle menetluskulude tasumiseks pikem tähtaeg võimalusega tasuda need osade kaupa.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565,§ 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks üks (1) aasta kuus (6) M.I kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 24-26.mai 2015.a, s.o M.I kolm (3) päeva ning lõplikuks karistuseks mõista üks (1) aasta viis (5) kuud kakskümmend seitse (27) päeva vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui M.I kahe (2) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §

75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elab kohtu määratud alalises elukohas – XXXX;

2. ilmub kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks (15) päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 78 lg 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse M.I kuulutamisest.

Määrata katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse Elva M.I osakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristusena võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus M.I-lt

üheks (1) aastaks kümneks (10) kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest.

Liiklusseaduse § 127 alusel on kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti M.I

elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie (5) tööpäeva jooksul.

KrMS § 142 lg 1 ja 2 alusel arestida konfiskeerimise tagamiseks ja võõrandamise tõkestamiseks M.I-le kuuluv mootorsõiduk Pontiac Trans Sport registreerimismärgiga XXXX (VIN

kood XXXX (asub Tartu, Tähe 106A) ning teha Maanteeameti liiklusregistrisse sõiduki käsutamise keelumärge. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel tahtliku kuriteo toimepanemise

vahendina kuuluv mootorsõiduk Pontiac Trans Sport registreerimismärgiga M.I-le XXX (VIN kood XXXX (asub Tartu, Tähe 106A).

KrMS § 180 alusel välja mõista M.I-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha, mida on vähendatud KrMS § 2565 lg 2 alusel, kakssada üheksakümmend kaks (292) eurot 50 senti. .

Määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates M.I kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank või

EE502200221014193355 Swedbank või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti

filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 99915700039105. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitmiskulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka

juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna

viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 408 lg 5 alusel jõustub vara arestimise otsus selle tegemisest.

Kohtunik Anneli Tanum