2-13-37566/30 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Piret Rõuk

Mari-Liis Kobakene

Määruse tegemise aeg ja koht

27.05.2015.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-37566

Tsiviilasi

XXXhagi Korteriühistu XXX vastu tunnistada kehtetuks

Korteriühistu

XXX

29.04.2013.a

üldkoosolelu

päevakorra punktide 1 ja 4 otsused

Menetlustoiming

menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX)

Hageja lepinguline esindaja: advokaat Kristjan Tamm (e-

post: kristjan.tamm@sorainen.ee)

Kostja: Korteriühistu XXX (registrikood XXX, asukoht

XXX)

Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Armand

Reinmaa

ja

vandeadvokaadi

abi

Karola

Sisask

(menetlus@reinmaa.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XXXavaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

Korteriühistult XXX välja XXXkasuks menetluskulud summas 6 002,40 eurot.

3. Jätta rahuldamata XXXavaldus menetluskulude väljamõistmiseks 2 515,68 euro

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 200 eurot. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale määruskaebuse

esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot.

Menetluse käik

1. Harju Maakohus rahuldas 17.04.2014.a otsusega XXXhagi Korteriühistu XXX vastu ning

jättis menetluskulud Korteriühistu XXX kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19.11.2014.a

otsusega Harju Maakohtu 17.04.2014.a otsuse muutmata ning apellatsioonkaebuse

rahuldamata. Ringkonnakohtu menetluskulud jäeti Korteriühistu XXX kanda. Riigikohus

jättis 25.02.2015.a määrusega 3-7-1-2-1230-14 kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

2. Kohtulahend jõustus 25.02.2015.a. Harju Maakohtu 13.03.2015.a määrusega andis kohus

hagejale 7-päevase tähtaja menetluskulude nimekirja ja menetluskulusid tõendavate

dokumentide esitamiseks. Hageja sai eelnimetatud määruse kätte 17.03.2015.a ning esitas

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 19.03.2015.a tähtaegselt. Hageja soovib

riigilõivu summas 300 eurot ning õigusabikulude summas 8 218,08 eurot hüvitamist kostja

poolt. Hageja märgib, et ei ole käibemaksukohustuslane, millest tulenevalt taotleb

menetluskulude kindlaksmääramist käibemaksuga. Lisaks kinnitab hageja, et kõik esitatud

kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga.

3. Harju Maakohus edastas hageja 19.03.2015.a menetluskulude kindlaksmääramise avalduse

26.03.2015.a kostja esindajale, andes kostjale võimaluse 7 päeva jooksul alates avalduse

kättesaamisest

esitada

omapoolsed

kirjalikud

vastuväited

hageja

menetluskulude

kindlaksmääramise

avaldusele.

Kostja

esindaja

esitas

kostja

vastuväited

hageja

menetluskulude nimekirjale 06.04.2015.a.

Kostja vastuväited hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele

4. Kostja, olles tutvunud menetluskulude nimekirjaga, vaidleb hageja õigusabikulude suurusele

vastu ja ei pea sellises ulatuses kulusid põhjendatuks ega vajalikuks TsMS § 175 lg 1 mõistes.

Hageja kulud on kostja hinnangul ülepaisutatud ning kulusid tuleb oluliselt vähendada.

Hageja poolt kantud õigusabikulude suurust tuleb oluliselt vähendada, sest õigusabi tunnihind

ei ole mõistlik. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märkinud, et tema

esindaja tunnihind oli menetluses keskmiselt 161 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja

on viidanud Riigikohtu Halduskolleegiumi otsusele nr 3-3-1-82-14, milles on peetud

mõistlikuks esindaja tunnihinda 193 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Sellest tulenevalt on

hageja asunud seisukohale, et tunnihind 161 eurot + km on igati mõistlik. Kostja ei nõustu

hageja seisukohaga ja vaidleb vastu hageja esindaja tunnitasu suurusele. Käesolev vaidlus on

tsiviilasi, menetluskulude hüvitamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku.

Kostja leiab, et menetluskulude suuruse vajalikkust ja põhjendatust tuleb igakordselt eraldi

hinnata ning kostja hinnangul on hageja poolt taotletud kulud ülepaisutatud. Menetluskulude

kindlaksmääramisel

tuleb

lähtuda

tsiviilkohtumenetluses

aktsepteeritud

keskmisest

tunnitasust.

Riigikohus

on

11.02.2015

määruses

3-2-1-115-14

selgitanud,

et

menetlusosalise

esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks

esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust

ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise

esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

01.10.2013 määruses nr 3-2-1-92-13 on Riigikohus pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 koos

käibemaksuga. Hageja esitatud arvetest nähtub, et kohati on tunnihinnaks ka 200 eurot.

Eelnevast tulenevalt on kostja seisukohal, et lähtuda tuleb tsiviilkohtumenetluses

väljakujunenud Riigikohtu seisukohtadest ja pidada põhjendatuks tunnitasu mitte rohkem kui

120 eurot koos käibemaksuga. Kostja palub tunnitasu hindamisel ja kulude suuruse

määramisel arvestada ka asjaoluga, et kostja näol on tegemist korteriühistuga, mitte

kasumliku äriühinguga.

5. Hageja poolt esitatud õigusabikulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud kokku

42,6 tundi hageja esindamiseks maa- ja ringkonnakohtu menetluses. Kostja arvates on selline

ajakulu ülepaisutatud ja põhjendamatu. Tsiviilasjas nr 2-13-37566 vaidlustas hageja

korteriühistu üldkoosoleku otsuse, tegemist ei olnud õiguslikult keeruka vaidlusega. Kostja

arvates on hageja esindaja märgitud ajakulu põhjendamatult suur. Täies ulatuses tuleb jätta

välja mõistmata teise esindaja väidetavad kulud. Hagejat esindas menetluses advokaat

Kristjan Tamm, õigusabikulude nimekirjast nähtuvalt on aga Urmas Volens kokku kulutanud

1,6 tundi hageja esindamisele ning hageja taotleb ka selle kulu väljamõistmist. TsMS § 175 lg

3 sätestab, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on

tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Hageja ei ole käesoleva

menetluse jooksul esindajat vahetanud ning teisele esindajale tehtud kulutuste hüvitamine ei

ole ka põhjendatav asja keerukusega. Seega tuleb käesolevas asjas jätta hüvitamata teise

esindaja, Urmas Volensi, kulutused kokku summas 278,4 eurot (lisandub käibemaks).

6. Hageja õigusabikulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal väidetavalt kulunud kokku

8,7 tundi materjalide analüüsiks ja hagiavalduse koostamiseks. Hagiavalduse näol oli tegemist

dokumendiga, milles sisulist teksti on vähem kui 4 lehekülge, samuti ei tulnud hagi

koostamise käigus analüüsida keerukaid dokumente. Seega ei ole põhjendatud ajakulu

materjalide analüüsiks 4,7 tundi ja hagi koostamiseks täiendavalt 3 tundi. Urmas Volens’i

poolt teostatud toimingu „hagiavalduse koostamises osalemine“ osas palus kostja kogu kulu

jätta välja mõistmata, sest mitme esindaja kulude hüvitamine ei ole põhjendatud.

7. Hageja õigusabikulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal väidetavalt kulunud kokku

10,6 tundi kostja seisukohale vastuse koostamiseks. Hageja 30.09.2013 vastuses on sisulist

tekstiosa vaid 3 lehekülge ning ei ole võimalik pidada mõistlikuks sellise dokumendi

koostamiseks kulutatud ajakulu 10,6 tundi. 30.09.2013 menetlusdokument ei sisaldanud ka

hageja poolt olulisi uusi andmeid, tõendina oli lisatud vaid üks foto.

8. 20.11.2013

on

hageja

esindajal

väidetavalt

kulunud

2,9

tundi

kohtuistungiks

ettevalmistumisele, nõupidamisele kliendiga ja osalemisele Harju Maakohtu istungil.

Kohtuistungi protokollist nähtuvalt kestis istung 1 h – kostja arvates ei ole seega põhjendatud

eelistungi ettevalmistamiseks kulutatud aeg 1,9 tundi.

9. Lisaks ei ole põhjendatud 06.03.2014 ajakulu 3,3 tundi istungi ettevalmistamiseks, kliendiga

nõupidamiseks ja istungil osalemiseks. Hageja esitatud kulurealt ei ole arusaadav detailne

kulude koosseis, so kui palju aega kulus istungi ettevalmistamiseks ja kliendiga

nõupidamiseks. Antud juhul on keeruline hinnata, kui palju aega ja milleks kulutas esindaja

enne istungit.

10. Põhjendamatu ja käesoleva tsiviilasjaga seost mitteomav on 11.02.2014 märgitud ajakulu 1

tund kliendiga nõupidamiseks. Hageja poolt esitatud 19.02.2014 arvelt nr 313/14EE nähtub, et

ajakulu 1 tund on märgitud järgmiselt: „Kliendiga nõupidamine tõendite esitamise teemal.

Lisapinna legaliseerimist ja soojuspumpadega seonduvat hüvitist puudutav arutelu.“ Tegemist

ei ole käesoleva tsiviilasjaga seotud kuluga, sest lisapinna legaliseerimise ja soojuspumpade

küsimus on eraldi teemad, mis kohtuvaidlusesse ei puutu. Seega viidatud 1 tunni ulatuses

tuleb kulusid vähendada.

11. Lisaks on põhjendamatu ja käesoleva menetlusega seost mitteomav ajakulu 1,1 tundi

kuupäeval 16.05.2014. Hageja esindaja on väidetavalt kulutanud 1,1 tundi kliendi küsimuste

analüüsile. 30.06.2014 arve nr 1575/14EE spetsifikatsioonist nähtuvalt on hageja esindaja

16.05.2014 tegelenud järgmise tegevusega: „Kliendi küsimuse analüüs, kas korterit kui

vallasasja saab omandada igamisega vallasasja regulatsiooni järgi ning kuidas oleks võimalik

saavutada lisapinna kandmine kinnistusraamatusse.“ Hageja esindaja on osutanud seega

16.05.2014 õigusabi menetlusega mitteseonduvalt ja see kulu ei kuulu hüvitamisele.

12. Põhjendamatu on ka 20.05.2014 ajakulu, milles esindaja andis tõenäoliselt kliendile eelnevas

punktis märgitud menetlusvälise küsimuse osas tagasisidet (antud kuupäeval ei ole ühtegi

menetlusdokumenti esitatud). Järeldub, et hageja esindaja ajakulu ja seega ka hageja poolt

esindajale makstud tasu kokku 1,5 tunni osas ei ole seotud tsiviilasjaga nr 2-13-37566,

mistõttu ei saa kulu välja mõista. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise taotluses

seega esitanud ebaõige kinnituse, väites, et kõik esitatud kulud on kantud seoses käesoleva

kohtuasjaga. Ajakulu 2,5 tunni ulatuses ei ole menetlusega seotud.

13. 17.06.2014 ja 18.06.2014 on hageja esindaja väidetavalt kulutanud kokku 5,3 tundi

apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele. Hageja vastus koosneb vaid 3-leheküljelisest

sisulisest osast ja hageja ei ole vastuse koostamisel pidanud analüüsima uusi tõendeid ega

väiteid. Seega ei ole ajakulu 5,3 tundi kostja arvates põhjendatud.

14. 04.11.2014 kohtuistung Tallinna Ringkonnakohtus kestis 38 minutit, seega on hageja esindaja

ajakulu 1,5 tundi 04.11.2014.a istungiks ettevalmistumiseks ning istungil osalemiseks

ülepaisutatud. Kostja hinnangul ei ole usutav, et hageja esindaja kulutas istungiks

ettevalmistusele tund aega, kui istungil sisulist arutelu ei toimunud.

15. Eeltoodust tulenevalt palub kostja kohtul vähendada hageja õigusabikulusid. Põhjendatud ei

ole kostjalt välja mõista teise esindaja kulusid, menetlusega mitteseotud kulusid ning tasu

ülepaisutatud ajakulu eest. Menetluse sisu ja olemust arvestades ei ole usutav, et hageja

esindajal kulus põhjendatud ja vajalikus ulatuses õigusteenuse osutamiseks 42,6 tundi. Samuti

tuleb vähendada hageja õigusabikulusid esindaja tunnitasu vähendamisega, sest tunnitasu 161

eurot ilma käibemaksuta ei ole Riigikohtu praktika kohaselt keskmine ega tavapärane.

Kohtumääruse põhjendused

16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise

kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8

sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete

kohaselt, arvestades 5. jaos sätestatud erisusi.

17. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1

kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab,

kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

18. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt

Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14).

Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte

lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.

19. Hageja menetluskulud on riigilõiv 300 eurot, õigusabikulu summas 8 218,08 eurot, kokku

summas 8 518,08 eurot. Hagejale on õigusteenust osutatud tunnihinna määraga 150 – 200

eurot/h (käibemaksuta). Hageja palub tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt välja

mõista menetluskulud summas 8 518,08 eurot.

20. Hageja avaldusest nähtub, et hageja menetluskuluks on riigilõiv 300 eurot. Kohtutoimikust

nähtub, et hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu 300 eurot. Vastava kulu (riigilõiv 300

eurot) kandmine hageja poolt on tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja

vajaliku kulutusega.

21. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja menetluskuluks on

käesolevas tsiviilasjas õigusabiteenus summas 8 218,08 eurot (käibemaksuga). Hagejale on

osutatud õigusabi tunnihinna määraga 150 – 200 eurot, millele lisandub käibemaks. Järgnevalt

kontrollib kohus hageja lepinguliste esindajate kulude põhjendatust ja vajalikkust.

22. Esmalt hindab kohus hageja lepinguliste esindajate tunnihinde ning mitme esindaja

menetlusse kaasamise põhjendatust. Kostja esitas hageja lepinguliste esindajate tunnihindele

vastuväite, pidades mõistlikuks tunnitasu määraks vastavalt Riigikohtu praktikale 120 eurot

käibemaksuga.

Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 150 – 200 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kohus leiab, et tegemist on õigusteenuse osutamisel tavapärasest kõrgema tunnitasu määraga,

mis käesoleva vaidluse puhul ei ole põhjendatud. Käesolev vaidlus ei ole tavapärasest

keerukam, kuivõrd menetlus läbis kaks kohtusüsteemi astet, tõendite maht ei ole tavapärasest

mahukam ning vaidluse ajaline kestvus ei ole keskmisest pikem. Asjas ei olnud vaja

süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada Euroopa Liidu õigust, mis

annaks võimaluse lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramisel

selgitanud, et hageja lepinguliste esindajate kulud õigusabile on mõistlikud ja vajalikud ning

kooskõlas asja keerukusega. Hageja tugineb Riigikohtu lahendile 3-3-1-82-14, milles peeti

mõistlikuks esindaja tunnihinda 193 eurot tunnis (ilma käibemaksuta).

Riigikohus on 11.02.2015.a lahendis 3-2-1-115-14 p-s 14 öelnud, et kolleegium on varasemas

praktikas selgitanud, et menetlusosaliste esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe

tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada

põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Varem on kolleegium pidanud mõistlikuks

tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus

tsiviilasjas

nr 3-2-1-92-13;

2. oktoobri

2013. a

määrus

tsiviilasjas

nr 3-2-1-93-13;

13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 9. detsembri 2013. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). 14. oktoobril 2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 tehtud määruses

luges kolleegium tavapäraseks tunnitasu 147 eurot 49 senti (käibemaksuga). Lepingulise

esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi.

Kuigi eelnimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul otseselt kohustuslik, on need

siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Arvestades eeltoodut ning asja

olemust, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda hagejale õigusabi osutanud esindajate

mõistlikuks tunnihinnaks 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Lisaks, on kohus seisukohal,

et mitme esindaja kasutamine menetluses on põhjendatud, kui esindajad ei dubleeri üksteise

teostatud toiminguid. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks mitme esindaja

kasutamise käesoleva tsiviilasja menetluses ulatuses, milles hageja esindajad ei ole teineteise

tööd dubleerinud ning õigusabi osutamisel põhjendamatult aega kulutanud.

23. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja esindajatel on

materjalide

analüüsile,

hagiavalduse

koostamisele,

tõendite

komplekteerimisele,

telefoninõupidamistele kliendiga ning hagi edastamisele kohtule kulunud 8,7 tundi. Kostja on

seisukohal, et hagiavalduse näol oli tegemist dokumendiga, milles sisulist teksti on vähem kui

4 lehekülge, samuti ei tulnud hagi koostamise käigus analüüsida keerukaid dokumente. Seega

ei ole põhjendatud ajakulu materjalide analüüsiks 4,7 tundi ja hagi koostamiseks täiendavalt 3

tundi. Urmas Volens’i poolt teostatud toimingu „hagiavalduse koostamises osalemine“ osas

palus kostja kogu kulu jätta välja mõistmata, sest mitme esindaja kulude hüvitamine ei ole

põhjendatud. Kohus ei nõustu kostja esitatud seisukohaga. Kohtutoimikust nähtub, et

13.08.2013.a esitatud hagiavaldus on koostatud kuuel leheküljel, omades sisulist osa ca nelja

lehekülje ulatuses. Hagiavalduse lisad moodustavad ca 33 lk. Kohus on eelnevalt hinnanud

mitme esindaja osalemist hagejale õigusteenuse pakkumisel ning leidnud, et kui esindajad ei

dubleeri teineteise tööd ega kasuta aega põhjendamatult, on mitme esindaja kasutamine

käesolevas kohtumenetluses põhjendatud. Arvestades mõlema esindaja teostatud toiminguid

ning esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu, on kohus seisukohal, et märgitud ajakulu 8,7 tunni

ulatuses on põhjendatud.

Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvel nr

2279 märgitud ülejäänud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik

ülejäänud arvel toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude

koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutajad oleks

kulutanud

aega

põhjendamatult.

Kokku

loeb

kohus

arvel

nr

2279

märgitud

menetlustoimingute põhjendatud ning vajaliku ajakuluna 9 tundi summas 1 296 eurot [(9h x

120 eurot/h) + km].

24. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arve nr 2740 kohaselt on hageja

esindajatel kulunud kostja seisukohaga tutvumisele ning analüüsile, kliendikohtumiseks

ettevalmistumiseks ning kliendiga kohtumisele hageja vastuse teemal 5,4 tundi ning vastuse

koostamisele kostja seisukohale 5,5 tundi. Kostja leiab, et hageja 30.09.2013 vastuses on

sisulist tekstiosa vaid 3 lehekülge, mistõttu ei ole võimalik pidada mõistlikuks ajakulu 10,6

tundi hageja vastuse koostamiseks. 30.09.2013.a menetlusdokument ei sisaldanud ka hageja

poolt olulisi uusi andmeid, tõendina oli lisatud vaid üks foto.

Kohus leiab, et hageja esindajate märgitud ajakulu on põhjendatud. Kostja 13.09.2013.a

vastus on koostatud 12-l leheküljel, mille lisad moodustavad ca 34 lehekülge. Kohus,

arvestades kostja vastuse sisu ning mahtu, lisaks kostja esitatud menetlusdokumendi

läbitöötamisele ning analüüsile kulunud aega, samuti kliendikohtumiste läbiviimist, on

seisukohal, et ajakulu 5,4 tundi on põhjendatud ning mõistlik. Kohtutoimikust nähtub, et

hageja 30.09.2013.a seisukoht kostja vastusele on esitatud viiel leheküljel, mille sisulise osa

maht moodustab ca 3,5 lehekülge. Kuigi hageja vastuses on osaliselt tuginetud hageja

varasematele seisukohtadele, on menetlusdokumendi argumenteerivas osas kasutatud varem

mitteesitatud Riigikohtu praktikat ning lahendeid, lisaks selgitatud hageja seisukohta kostja

vastuses väljatoodud asjaolude suhtes. Kohus leiab, et hageja esindajate märgitud ajakulu 5,5

tunni ulatuses hageja seisukoha koostamisele on põhjendatud ning vajalik. Kokku loeb kohus

arvel nr 2740 märgitud menetlustoimingute põhjendatud ning vajaliku ajakuluna 10,9 tundi

summas 1 569,60 eurot [(10,9h x 120 eurot/h) + km].

25. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvelt nr 3146 nähtub, et hageja

esindajal on kohtuistungiks ettevalmistumisele, kohtuistungi eelsele nõupidamisele kliendiga

ning kliendi esindamisele Harju maakohtu istungil kulunud 2,9 tundi. Kostja arvates ei ole

põhjendatud eelistungi ettevalmistamiseks kulutatud aeg 1,9 tundi, kuivõrd kohtuistungi

protokollist nähtuvalt kestis istung 1 tund. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud

ajakulu on põhjendatud. 20.11.2013.a kohtuistungi protokollist nähtub, et istung avati kell

13:00 ning istung lõppes 14:00, kogukestusega 1 tund. Istungiks ettevalmistumise aeg ning

kliendiga nõupidamine 1,9 tunni ulatuses on mõistlik ning vajalik, kuivõrd istungiks

ettevalmistumine on kvaliteetse õigusteenuse osutamiseks ning kliendi parimaks esindamiseks

vajalik. Lisaks peab esindaja arvestama kohtumenetluse käigus esindatava arvamuse ning

seisukohtadega, mille välja selgitamine on võimalik vaid läbi kliendisuhtluse.

Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvel nr

3146 märgitud ülejäänud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik

ülejäänud arvel toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude

koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks

kulutanud

aega

põhjendamatult.

Kokku

loeb

kohus

arvel

nr

3146

märgitud

menetlustoimingute põhjendatud ning vajaliku ajakuluna 3,2 tundi summas 460,80 eurot

[(3,2h x 120 eurot/h) + km].

26. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arve nr 313 kohaselt on hageja

esindajal kulunud suhtlusele kliendi, vastaspoole ning eksperdiga, vastaspoole paikvaatluse

taotluse analüüsile, kostja taotlusele vastamisele, tõendite komplekteerimisele, vastaspoole

seisukoha analüüsile ning täiendava seisukoha ja taotluse koostamisele seoses täiendavate

tõendite vastuvõtmiseks 5,6 tundi. Kostja hinnangul on põhjendamatu ja käesoleva

tsiviilasjaga seost mitteomav 11.02.2014.a märgitud ajakulu 1 tund kliendiga nõupidamiseks.

Hageja poolt esitatud 19.02.2014 arvelt nr 313/14EE nähtub, et ajakulu 1 tund on märgitud

järgmiselt: „Kliendiga nõupidamine tõendite esitamise teemal. Lisapinna legaliseerimist ja

soojuspumpadega seonduvat hüvitist puudutav arutelu.“ Tegemist ei ole käesoleva

tsiviilasjaga seotud kuluga.

Kohus nõustub kostja esitatud seisukohaga osaliselt. Hageja poolt esitatud arve nr 313

spetsifikatsioonilt on nähtav, et lisaks kliendiga nõupidamisele tõendite esitamise teemal, on

hageja esindajal kulunud aega arutelule seoses lisapinna legaliseerimise ja soojuspumpadega

seonduva hüvitisega. Käesolevas menetluses esitati hagi üldkoosoleku otsuste kehtetuks

tunnistamiseks, mistõttu ei saa eeltoodud sisuga arutelu kliendiga pidada põhjendatud

menetluskuluks antud menetluse raames. Kohtu hinnangul on põhjendatud ning vajalik

nõupidamine kliendiga, kuid mitte arve nr 313 spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu

arutelule. Kuivõrd kohtul ei ole võimalik hinnata mõlema toimingu ajakulu eraldi, sest

toimingud on esitatud kobarkirjena, vähendab kohus nimekirjas märgitud ajakulu 0,5 tunni

võrra.

Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on

ekspertiisialasele suhtlusele kliendiga ning tõendite komplekteerimisele kulunud 1 tund.

Arvele nr 313 lisatud toimingute spetsifikatsioonis ei ole eelnimetatud toimingud osutatud

õigusteenusena välja toodud. Eeltoodust tulenevalt, kuivõrd kulu kandmine ei ole tõendatud,

jätab kohus ajakulu 1 tunni ulatuses rahuldamata.

Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvel nr

313 märgitud ülejäänud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik

ülejäänud arvel toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude

koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks

kulutanud aega põhjendamatult. Kokku loeb kohus arvel nr 313 märgitud menetlustoimingute

põhjendatud ning vajaliku ajakuluna 4,1 tundi summas 590,40 eurot [(4,1h x 120 eurot/h) +

km].

27. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arve nr 727 kohaselt kulus

hageja esindajal kliendi kirjale vastamisele, kohtuistungiks ettevalmistumisele, sellega seotud

istungieelsele nõupidamisele kliendiga ning esindamisele kohtuistungil, kohtuistungi

protokolliga tutvumisele, kohtukõne teeside koostamisele ning vastaspoole kohtuteesidega

tutvumisele 4,9 tundi. Kostja leiab, et hageja märgitud ajakulu 06.03.2014.a istungiks

ettevalmistumiseks, kliendiga nõupidamiseks ning istungil osalemiseks ei ole põhjendatud.

Kohus ei nõustu kostja esitatud seisukohaga. 06.03.2014.a kohtuistungi protokollist nähtub, et

istung avati kell 10:00 ning lõppes 12:00 – istungi kestis kokku 2 tundi. Kohtuistungiks

ettevalmistumist ning kliendiga nõupidamist 1,3 tunni ulatuses peab kohus põhjendatud ning

mõistliku ajakuluna. Istungiks ettevalmistumine on kvaliteetse õigusteenuse osutamiseks ning

kliendi parimaks esindamiseks vajalik. Lisaks peab esindaja arvestama kohtumenetluse käigus

esindatava arvamuse ning seisukohtadega, mille välja selgitamine on võimalik vaid läbi

kliendisuhtluse.

Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvel nr

727 märgitud ülejäänud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik

ülejäänud arvel toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude

koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks

kulutanud aega põhjendamatult. Kokku loeb kohus arvel nr 727 märgitud menetlustoimingute

põhjendatud ning vajaliku ajakuluna 4,9 tundi summas 705,60 eurot [(4,9h x 120 eurot/h) +

km].

28. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvelt nr 1575 nähtub, et hageja

esindaja on kliendi küsimuste analüüsile, telefoninõupidamisele kliendiga, kohtumisele

kliendiga apellatsioonkaebuse vastuse teemal, vastuse koostamisele apellatsioonkaebusele

ning vastustaja seisukoha täpsustamisele kulutanud 7,3 tundi. Kostja hinnangul on

põhjendamatu ja käesoleva menetlusega seost mitteomav ajakulu 1,1 tundi kuupäeval

16.05.2014.a. Arve spetsifikatsioonist nähtuvalt on hageja esindaja 16.05.2014.a tegelenud

järgmise tegevusega: „Kliendi küsimuse analüüs, kas korterit kui vallasasja saab omandada

igamisega vallasasja regulatsiooni järgi ning kuidas oleks võimalik saavutada lisapinna

kandmine kinnistusraamatusse.“ Hageja esindaja on osutanud seega 16.05.2014.a õigusabi

menetlusega mitteseonduvalt ja see kulu ei kuulu hüvitamisele. Kohus nõustub kostja esitatud

seisukohaga. Käesolevas menetluses esitati hagi üldkoosoleku otsuse p 1 ja p 4 kehtetuks

tunnistamiseks. Hageja esindaja poolt teostatud toiming ei ole seotud käesoleva menetlusega.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus eelnimetatud toimingu ajakulu 1,1 tunni ulatuses

rahuldamata.

Põhjendamatu on kostja hinnangul ka 20.05.2014.a ajakulu, milles esindaja andis tõenäoliselt

kliendile eelnevas punktis märgitud menetlusvälise küsimuse osas tagasisidet (antud

kuupäeval ei ole ühtegi menetlusdokumenti esitatud). Kohus on seisukohal, et esitatud ajakulu

ei ole põhjendatud. Kohtule jääb arusaamatuks, millist edasist tegevuskava kliendiga arutati,

kuivõrd Harju Maakohus tegi 17.04.2014.a otsuse, millega hageja hagi rahuldati. Eeltoodust

tulenevalt jätab kohus hageja esindaja märgitud ajakulu 0,4 tunni ulatuses rahuldamata.

Kostja on esitanud vastuväite hageja esindaja ajakulule seoses hageja vastuse koostamisega

apellatsioonkaebusele. Hageja vastus koosneb vaid 3-leheküljelisest sisulisest osast ja hageja

ei ole vastuse koostamisel pidanud analüüsima uusi tõendeid ega väiteid. Seega ei ole ajakulu

5,3 tundi kostja arvates põhjendatud. Kohus ei nõustu kostja esitatud seisukohaga.

Kohtutoimikust nähtub, et hageja vastus apellatsioonkaebusele on koostatud kuuel leheküljel,

omades sisulist osa ca 4,5 lehekülje ulatuses. Arvestades esitatud dokumendi sisu ja mahtu,

leiab kohus, et hageja esindaja märgitud ajakulu 5,3 tunni ulatuses on põhjendatud.

Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvel nr

1575 märgitud ülejäänud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik

ülejäänud arvel toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude

koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks

kulutanud

aega

põhjendamatult.

Kokku

loeb

kohus

arvel

nr

1575

märgitud

menetlustoimingute põhjendatud ning vajaliku ajakuluna 5,8 tundi summas 835,20 eurot

[(5,8h x 120 eurot/h) + km].

29. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvelt nr 3150 nähtub, et hageja

esindajal on kliendi esindamisele ringkonnakohtu istungil ning selleks ettevalmistumisele,

lisaks ringkonnakohtu otsusega tutvumisele kulunud 1,7 tundi. Kostja leiab, et hageja esindaja

ajakulu 1,5 tundi 04.11.2014.a istungiks ettevalmistumiseks ning istungil osalemiseks on

ülepaisutatud, kuivõrd kohtuistung kestis 38 minutit. Kostja hinnangul ei ole usutav, et hageja

esindaja kulutas istungiks ettevalmistusele tund aega, kui istungil sisulist arutelu ei toimunud.

Kohus ei nõustu kostja esitatud seisukohaga. Kohtuistungi protokollist nähtub, et istung kestis

38 minutit. Istungiks ettevalmistumist 52 minuti ulatuses peab kohus põhjendatuks ning

vajalikuks. Istungiks ettevalmistumine on kliendile kvaliteetse õigusteenuse osutamise ning

parima esindamise seisukohalt vajalik. Esindaja valmistub istungiks põhjalikult, sõltumata

võimalikust istungi kestusest. Eeltoodust tulenevalt peab kohus esindaja esitatud ajakulu 1,5

tunni ulatuses põhjendatuks.

Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvel nr

3150 märgitud ülejäänud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik

ülejäänud arvel toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude

koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutajad oleks

kulutanud

aega

põhjendamatult.

Kokku

loeb

kohus

arvel

nr

3150

märgitud

menetlustoimingute põhjendatud ning vajaliku ajakuluna 1,7 tundi summas 835,20 eurot

[(1,7h x 120 eurot/h) + km].

30. Kokku loeb kohus hageja lepinguliste esindajate kulusid seoses kohtumenetlusega

põhjendatuks mahus 39,6 tundi summas 5 702,40 eurot. Hageja menetluskulud on

kohtumenetluses kokku 6 002,40 eurot (riigilõiv 300 eurot + lepinguliste esindajate kulu

5702,40 eurot). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja kohtumenetluse kulud

summas 6 002,40 eurot. Hageja avaldus jääb rahuldamata summas 2 515,68 eurot (taotletud

summa 8 518,08 eurot – rahuldatud summa 6 002,40 eurot).

31. TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise

kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik