2-12-46284/134 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-12-46284

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada OÜ Snel Grupp ja D P kompromiss järgnevalt:

1.1. D P maksab OÜ-le Snel Grupp võlgnevuse 150 (ükssada viiskümmend) eurot.

1.2. D P maksab võlgnevuse 150 (ükssada viiskümmend) eurot OÜ-le Snel Grupp järgmise graafiku alusel: 1.2.1. alates 10. juunist 2015 igakuiste osamaksetena 15 (viisteist) eurot kuus 10 (kümme) kalendrikuu jooksul, 1.2.2. esimene osamakse hiljemalt 10. juuniks 2015, 1.2.3. järgmised osamaksed jooksva kuu 10.-ks kuupäevaks, 1.2.4. viimane osamakse 10.-ks märtsiks 2016.

1.3. D P maksab võlgnevuse osamaksed SNEL Grupp OÜ pangakontole nr XXX Swedbank AS, selgitusse märkida „D P, ik: XXX“.

1.4. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

1.5. Pooled loobuvad edasikaebamise õigusest.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-12-46284 menetlus. Kohtuasja number 2-12-46284 Määruse tegemise aeg ja koht 26. mai 2015, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi OÜ Snel Grupp hagi D P vastu võlgnevuse nõudes Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Kohtuistungi toimumise aeg 15. mai 2015 Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: OÜ Snel Grupp (rk 12213861) Hageja esindaja: August Käära (lepinguline esindaja) Kostja: D P (ik XXX) Kostja esindaja: Nadežda Pavlova (seaduslik esindaja) Kostja esindaja RÕA korras:

Vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev

2-12-46284

2(3)

3. Jaotada menetluskulud vastavalt kompromissile.

4. Jätta OÜ Snel Grupp menetluskulud tema enda kanda.

5. Jätta D P menetluskulud tema enda kanda.

6. Jätta D P riigi õigusabi kulud 444 (nelisada nelikümmend neli) eurot Eesti Vabariigi kanda.

7. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

8. Menetluskulude tagastamise lahendab kohus eraldi määrusega peale kohtumääruse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on OÜ Snel Grupp hagi D P vastu võlgnevuse nõudes. Pooled saavutasid kohtuistungil kompromissi.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud poolte avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Kohus tuvastas, et poolte vaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku avalikkuega menetlusosaliste huvi; komproimissi on võimalik täita. Kohus kinnitab poolte kompromissi.

Lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Menetluskulud

2-12-46284

3(3) Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Pooled on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb menetluskulud jaotada vastavalt kokkuleppele.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja 2 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 176 lg 1 ja 2 alusel kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Eelmises lauses nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm tööpäeva kohtuistungi toimumisest arvates. Kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks.

Pooled leppisid kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning seetõttu ei esitanud menetlusosalised menetluskulude nimekirja. Kohus leiab, et menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Viru Maakohtu 26. novembri 2013 kohtumäärusega anti kostjale riigi õigusabi ilma hüvitamiskohustuseta. Viru Maakohtu 27. oktoobri 2014 ja 25. mai 2015 kohtumäärustega määras kohus riigi õigusabi tasu ja kulutuste hüvitiseks kokku 444 eurot.

Kohus jätab kostja riigi õigusabi kulud 444 eurot Eesti Vabariigi kanda.

Hageja esitas taotluse poole riigilõivu tagastamiseks seoses kompromissi sõlmimisega. Kohus lahendab menetluskulude tagastamise eraldi määrusega peale kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamine

Vastavalt TsMS § 661 lg 4, poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Pooled leppisid kompromisslepingus kokku, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

Digitaalne allkiri

Aarne Lõhmus Kohtunik