2-14-18381/40 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

22. mai 2015 Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-14-18381 Tsiviilasi

K. E.i hagi J. E.i vastu põlvnemise tuvastamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja K. E., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx x-x, xxxxx xxxxx, esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Vahur Krinal, e-post: vahur@ryytlilaw.ee Kostja: J. E., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx x-x, xxxxx xxxxx, e-post: x

RESOLUTSIOON

Tuvastada, et M.-L. E. (isikukood xxxxxxxxxxx, sünd on registreeritud xx xx xxxx xxxxxxxx Vallavalitsuses, akt nr

xx) põlvneb J. E.ist (E., isikukood xxxxxxxxxxx). Kohtuotsus saata pärast selle jõustumist Pärnu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnale.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud kostja kanda - alus TsMS § 164 lg 11.

2. Välja mõista J. E.ilt Eesti Vabariigi kasuks menetluskuluna käesolevas asjas hagi esitamisel ettenähtud riigilõiv 250 eurot ja DNA-ekspertiisi tasu 114 eurot, kokku 364 eurot (kolmsada kuuskümmend neli eurot), millede tasumisest hageja menetlusabi korras oli vabastatud Pärnu Maakohtu 30.05.2014 ja 19.02.2015 menetlusabi andmise kohtumääruste alusel – TsMS § 179 lg 1, § 190 lg 3. Lahend tuleb riigilõivu ja DNA-ekspertiisi tasu riigituludesse tasumise osas täita selle jõustumisest alates kuue kuu jooksul, tasudes väljamõistetud summa vastavalt määrusele lisatud makseinfo lehel märgitud kontoja viitenumbrile.

3. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb J. E.il tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi

Tsiviilasi nr 2-14-18381

2 (3) jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses – TsMS § 179 lg 9.

4. Kohtuotsus toimetada kätte menetlusosalistele ja Rahandusministeeriumile ning peale jõustumist saata täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.

Sisulised asjaolud

06. mail 2014 esitas hageja Pärnu Maakohtusse hagiavalduse J. E.i vastu põlvnemise tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja elasid koos xxxx.a juunist kuni novembrini xxxxxx üürikorteris. Kooselust sündis xx xx xxxx tütar M.-L. E.. Kui kostja sai novembris xxxx teada, et hageja ootab last, lõppes poolte kooselu. Kostja lahkus ja edaspidine suhtlus on puudunud. Sünnitunnistusel kanne lapse isa kohta puudub. Kuna kostja hagi kohe õigeks ei võtnud, määras kohus hageja taotlusel molekulaargeneetilise ekspertiisi. 18.03.2015 ekspertiisiakti nr xxx-xxxxxx koostanud ekspert K.T. arvamusest nähtuvalt on J. E. suure tõenäosusega M.-L. E.i bioloogiline isa. 11.05.2015 toimunud kohtuistungil võttis kostja hagi õigeks ning tunnistas, et on M.-L. E.i bioloogiline isa.

Kohtuotsuse põhjendused Materiaalõiguslikuks aluseks põlvnemise tuvastamise nõude rahuldamisel on perekonnaseaduse (PkS) § 82, mille kohaselt tulenevad lapse ja vanemate õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. PkS § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. PkS § 84 lg 1 p 3 alusel loetakse, et lapse on eostanud mees, kelle isaduse on tuvastanud kohus. PkS § 94 lg 1 järgi kohus tuvastab isaduse, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. PkS 94 lg 2 järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt juhul, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja esitatud nõude isaduse tuvastamise osas õigeks, rahuldab kohus selles osas hagi. Vastavalt TsMS § 440 lg 2 hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse. Kuna teostatud molekulaargeneetilise ekspertiisiga on tõendatud, et 99,9999997% tõenäosusega on kostja lapse isa ning ka kostja on võtnud õigeks, et tema on M.-L. E.i isa, puudub kohtul alus kahelda kostja isaduses. Seega tuleb lugeda tuvastatuks, et M.-L. E. põlvneb J. E.ist. Lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamine. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-36-08).

Tsiviilasi nr 2-14-18381

3 (3) Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 11 kohaselt põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja.

Pärnu Maakohtu 30.05.2014 määrusega vabastati K. E. hagiavalduse esitamiselt riigilõivu summas 250 eurot tasumisest riigituludesse. Pärnu Maakohtu 19.02.2015 määrusega vabastati

K. E. DNA-ekspertiisitasu summas 171 eurot tasumisest riigi tuludesse.

TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

TsMS § 190 lg 3 järgi menetluskulud, mille kandmisest on hageja vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Pärnu Maakohtu 22.05.2015 kohtuotsusega rahuldas Pärnu Maakohus hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Seega tuleb riigilõiv 250 eurot, mille tasumisest hageja 30.05.2014 kohtumääruse alusel vabastatud oli ning DNA-ekspertiisitasu 114 eurot, mis oli ekspertiisi tegelik kulu, mille tasumisest hageja 19.02.2015 kohtumääruse alusel vabastatud oli, TsMS § 179 lg 1 ja § 190 lg 3 alusel kostjalt riigituludesse välja mõista.

TsMS § 179 lg 5 alusel peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Arvestades tasumisele kuuluva summa suurust ja kostjal peale tütre M.-L. E.i veel kahe alaealise lapse olemasolu, määrab kohus riigilõivu ja DNA-ekspertiisitasu riigituludesse tasumise lahendi täitmiseks tähtaja kuus kuud, seejärel võib valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus lahendi sundtäitmisele saata (TsMS § 176 lg 6).

Tulenevalt TsMS § 179 lg 9, nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.

TsMS § 179 lg 3 alusel võib lahendi peale menetluskulude riigi tuludesse väljamõistmise osas menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik rahandusministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 64 eurot.

K. E.ile määrati Pärnu Maakohtu 06.03.2014 määrusega riigi õigusabi andmine. K. E.ile riigi õigusabi osutanud advokaadi Vahur Krinali riigi õigusabi tasu taotluse ja kindlaksmääratud riigi õigusabi tasu väljamõistmise lahendab kohus eraldi määrusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik