3-15-761/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht

26. mai 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-761 Haldusasi OÜ XXX kaebus Tallinna Spordija Noorsooameti juhataja 16. detsembri 2014 käskkirja nr 110 ja Tallinna Linnavalitsuse 25. veebruari 2015 korralduse nr 281-k tühistamise nõudes.

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebaja: OÜ XXX Esindaja: juh. liige A.K. Vastustaja: Tallinna linn Esindaja: Mart Soesson

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ XXX kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt

25. juunil 2015 (HkMS § 180, § 181 lg 1).

ASJAOLUD

1. Võistlustantsuga tegelev spordiorganisatsioon OÜ XXX esitas 1. novembril 2013 Tallinna Noorsooja Spordiametile (edaspidi TNSA) sporditegevuse toetamise taotluse (tl. 73), kinnitades, et treeneritena töötavad IV taseme treener E. A. ja II taseme treener A. K. (tl. 78). Tallinna Spordija Noorsooameti juhataja 22. jaanuari 2014 käskkirjaga nr 6 (tl. 86) otsustati OÜ-le XXX sporditegevuse toetuseks anda 8217 eurot. Seejärel sõlmisid Tallinna Noorsooja Spordiameti juhataja ning OÜ XXX 29. jaanuaril 2014 sporditegevuse toetamise lepingu nr 2- 1.3/55 (tl. 91), milles määrati kindlaks 8217 euro suuruse toetuse välja maksmise kord ning sätestati poolte õigused ja kohustused seoses toetuse kasutamisega.

2. 16. detsembril 2014 andis Tallinnas Spordija Noorsooameti juhataja käskkirja nr 110 (tl. 17), millega otsustas lõpetada OÜ-ga XXX 29. jaanuaril 2014 sõlmitud lepingu ja OÜ XXX sporditegevust 2015. aastal mitte toetada ning kohustas OÜ-d XXX 30 päeva jooksul tagastama 2014. aastal välja makstud 6165 euro suuruse toetussumma. Käskkirja põhjendatakse asjaoluga, et toetuse määramine oli alusetu, kuna IV taseme treener E. A. ei ole OÜ-s XXX kunagi töötanud ja seega ei vastanud OÜ XXX toetuse saamise tingimustele. Tallinna Linnavalitsus jättis 25. veebruari 2015 korraldusega nr 281-k (tl. 53) rahuldamata OÜ XXX vaide Spordi ja Noorsooameti juhataja eelnimetatud käskkirja tühistamiseks. KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

3. OÜ XXX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tallinna Spordija Noorsooameti juhataja 16. detsembri 2014 käskkirja nr 110 ning Tallinna Linnavalitsuse 25. veebruari 2015 korralduse nr 281-k tühistamist. Esiteks leiab kaebaja, et lepingu lõpetamisele ja toetuse tagasi nõudmisele pidanuks eelnema TNSA juhataja 22.jaanuari 2014 käskkirja nr 6 kehtetuks tunnistamine, mida antud juhul ei tehtud. Kaebaja toob ka välja, et nimetatud käskkirjas, milles toetus määrati, polnud seatud tingimusi treenerite kvalifikatsioonile. Kaebuse täienduses leiab kaebaja, et TNSA juhataja 22. jaanuari 2014 käskkirja osaline kehtetuks tunnistamine 23. aprilli 2015 käskkirjaga nr 1-2/28 ei olnud õiguspärane ega muuda tõsiasja, et

16. detsembril 2014 ehk lepingu lõpetamise ajal see käskkiri veel kehtis.

4. Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, et lepingu võis lõpetada treenerite kvalifikatsiooni mittevastavuse tõttu lepingus märgitule ning selgitab, et lepingu punktis 4.1.1 kohaselt võis eraldatud toetust kasutada selliste treenerite töötasudeks, kes omavad kas II-IV kutsekvalifikatsiooni või Eesti kutsekvalifikatsiooniraamistiku 4.-8. tasemega treeneri kvalifikatsiooni.

5. Kaebaja heidab vastustajale ka ette, et kuigi kaebajale määratud toetuse suuruseks oli 8217 eurot, oli TNSP kaebajale ilma seda kuidagi põhjendamata eraldanud vaid 6165,00€.

6. Kaebaja leiab, et TNSA on lepingu lõpetamise otsustamisel rikkunud kaalutlusõigust. Kaebaja selgitab, et lõpetas 2014. aasta I kvartalis lepingu treener E. A., ent sõlmis samas uue lepingu sama kvalifikatsiooniga põhitreeneri V. T., ent eksimusest jättis uue treeneri andmed TNSA-ile edastamata ja vastavas andmekogus registreerimata. Kaebaja hinnangul on vastustaja kohaldanud põhjendamatult rangeimat võimalikku sanktsiooni, mis ei ole proportsionaalne kaebaja rikkumisega. VASTUSTAJA SEISUKOHT

7. Tallinna linn vaidleb kaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja toob esmalt välja, et pöördus menetluse käigus E. A. poole, kes kinnitas, et pole OÜ-s XXX kunagi töötanud, samas ei ole ka kaebaja sellise väidetava töösuhte kohta esitanud mistahes tõendeid. Vastustaja märgib, et lepingu punktis 5.2.2.2 sätestatud nõue, et iga 100 harrastaja kohta eri spordialadel töötaks nõutavas mahus vähemalt üks treenerikutse III (s.o EKR 5. taseme) või kõrgema kvalifikatsioonitasemega treener, on üldse sellise toetuse andmise eelduseks, mistõttu ei saa selle nõude rikkumist käsitada väheolulisena.

8. Vastustaja leiab, et lepingu punktis 6.4.2 sätestatud leebema sanktsiooni (toetuse vähendamine) kohaldamine olnuks mõeldav, kui üksnes mõnda konkreetset treeningut või tundi ei viinuks läbi treener, kelle kvalifikatsioonist lähtuvalt oli toetus määratud, ent kui põhimõtteliselt olnuks lepingu punktis 5.2.2.2 sätestatud miinimumnõuded siiski täidetud. Vastustaja rõhutab, ent antud juhul ei olnud kaebajal üldse sellist treenerit, kelle kvalifikatsioonile tuginedes talle toetus määrati. Vastustaja ei nõustu seisukohaga, et kohaldatud on rangeimat võimalikku sanktsiooni ning selgitab, et kohaldada võinuks oluliselt rangemat sanktsiooni ning keelduda toetuse andmisest järgneval kolmel aastal, kaebaja puhul piirduti vaid toetuse andmisest keeldumisega 2015. aastal.

9. Vastustaja ei pea asjakohaseks kaebaja etteheidet, et 8217 euro suurusest toetusest maksti välja vaid osa ning selgitab, et toetuse välja maksmine toimus osade kaupa vastavalt lepingu punktile 3.4.

10. Viimaks toob vastustaja välja, et TSNA juhataja 23. aprilli 2015 käskkirjaga nr 1-2/28 tunnistati kehtetuks 22. jaanuari 2014 käskkiri nr 6 kaebajale toetuse määramise osas. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

11. Hinnanud poolte seisukohti ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leian, et OÜ XXX kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb rahuldamata jätta. Kaebaja rikkus oluliselt toetuse kasutamiseks sõlmitud lepingut. Tallinna Noorsooja Spordiameti juhataja otsus kaebajaga sporditegevuse toetamise leping lõpetada, toetus tagasi nõuda ning OÜ XXX sporditegevust 2015. aastal mitte toetada, on kaebaja poolt toime pandud rikkumist arvestades põhjendatud ja proportsionaalne. Asjaolu, et enne lepingu lõpetamise otsustamist ei olnud TNSA juhataja kehtetuks tunnistanud oma 22. jaanuari 2014 käskkirja kaebajale toetuse määramise kohta, ei muuda 16. detsembri 2014 käskkirja nr 110 õigusvastaseks.

12. Tallinna Linnavolikogu 21. augusti 2008 määruse nr 28 "Sporditegevuse toetamise kord" (edaspidi TVM 2008/28) § 11 lõike 1 ning § 4 lõike 1 koosmõjust tulenevalt tekib subjektiivne õigus Tallinna linnalt sporditegevuse toetust saada ja kasutada isikul, kellele TNSA juhataja käskkirjaga on otsustatud toetus anda ning kellega on selle kasutamise kohta sõlmitud leping. Avaliku võimu kandja poolt avalikust rahast toetuste andmine on avalik-õigusliku iseloomuga tegevus. Seetõttu tuleb kaebajaga sõlmitud sporditegevuse toetamise lepingut käsitada halduslepinguga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 98 tähenduses. Tegu on avalik-õiguslikus suhtes üksikküsimuse (konkreetse toetuse välja maksmise ning selle kasutamise korra ning toetuse andja ja saaja õiguste, kohustuste ja vastutuse) reguleerimiseks sõlmitud halduslepinguga. Oma olemuselt on see leping võrdväärne haldusaktiga. Ilma sellise kehtiva lepinguta ei ole toetuse saajal, isegi kui TVM 2008/28 § 11 lõikes 1 nimetatud käskkirjaga on talle otsustatud toetust anda, õigust toetuse kasutamisele. Juhul kui toetuse saaja oma kohustusi rikub, on TNSA juhatajal õigus TVM § 17 kohaselt leping lõpetada. Viidatud paragrahvi viimane lõige, mille kohaselt tunnistatakse haldusakt toetuse andmise kohta kehtetuks ja tehakse taotlejale teatavaks 10 tööpäeva jooksul, kohustab haldusorganit lepingu lõpetamise aluseks olevatel asjaoludel tunnistama kehtetuks ka TVM 2008/28 § 11 lg 1 alusel tehtud otsuse. Nimetatud sätet ei saa tõlgendada selliselt, et selle käskkirja vastavas osas kehtetuks tunnistamine oleks lepingu lõpetamise eelduseks või et lepingu lõpetamise otsus muutuks siduvaks alles käskkirja vastavas osas kehtetuks tunnistamisest. Kuigi suunatud sama küsimuse lahendamisele, on toetuse andmise käskkiri ning selle toetuse kasutamise tingimusi konkreetsemalt sätestav haldusleping kaks erinevat instrumenti. Selleks, et TNSA juhataja saaks otsustada lepingu lõpetada ja toetuse tagasi nõuda, ei olnud antud juhul tingimata vajalik eelnevalt või samaaegselt TNSA juhataja 22. jaanuari 2014 käskkirja nr 6 osaline kehtetuks tunnistamine. TNSA juhataja otsusega leping lõpetada ja toetuse tagasi nõuda, oli kaebaja jaoks ära langenud alus toetuse kasutamiseks. Seetõttu ei saa vaidlusalust käskkirja kehtetuks tunnistada põhjusel, et selle andmise ajal kehtis TNSA juhataja 22. jaanuari 2014 käskkiri nr 6.

13. TVM 2008/28 § 17 kohaselt on TNSA juhatajal õigus vähendada toetust, peatada toetuse väljamaksmine ja/või lõpetada leping, toetus tagasi nõuda ja kolme aasta jooksul toetuse saajale toetust mitte anda, kui toetuse saaja ei esita nõutud aruannet, esitab valeandmeid toetuse kasutamise kohta, on saadud toetust kasutanud mittesihtotstarbel, jätnud kasutamata toetuse ametile tagastamata või on muul moel lepingut rikkunud. Kaebaja ja TNSA vahel sõlmitud lepingu punkti 5.2.2.2 kohaselt oli kaebajal kohustus viia sporditegevust läbi nii, et harrastajate treeningrühmadega töötavad vähemalt II kvalifikatsioonitasemega treenerid ning kuni 100 harrastaja kohta eri spordialadel töötab treeningrühma(de)ga vähemalt üks treenerikutse III või kõrgema kvalifikatsioonitasemega treener. Kuna kaebaja harrastajate arv oli väiksem kui 100, tulenes talle lepingu eelnimetatud sättest kohustus tagada, et lepingus ette nähtud mahus viiks treeninguid läbi vähemalt üks III või kõrgema kvalifikatsioonitasemega treener. Vaidluse tekkimise korral selle kohustuse täitmise üle on tõendamiskoormus kaebajal.

14. Vaidlust pole selles, et toetust taotledes avaldas kaebaja, et harrastajate treeninguid viivad läbi II taseme treener A. K. ning IV taseme treener E. A. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt asus TNSA kontrollima kahtlust, et E. A. tegelikult kaebaja juures treeninguid läbi ei vii ning nõudis selle kohta selgitust nii kaebajalt kui E. A. Viimane on kirjalikult kinnitanud, et ei ole kunagi OÜ-s XXX töötanud (tl. 95). Seevastu ei ole kaebaja ei TNSA-le ega hiljem vaideega kohtumenetluses esitanud mistahes tõendeid, mis tõendaksid, et E. A. oleks, kasvõi kaebaja poolt väidetud 2014. aasta esimeses kvartalis, kaebaja juures treeninguid läbi viinud. Kaebaja ei ole vastu vaielnud ka vaidlustatud käskkirjas välja toodud asjaolule, et TNSA nõudis menetluse käigus kaebajalt vastavate tõendite esitamist, ent kaebaja ühtki sellist tõendit ei esitanud. Neil asjaoludel asus TNSA põhjendatult seisukohale, et E. A. poolt treeningute läbi viimine OÜ XXX harrastajatega ei ole tõendamist leidnud, millest tulenevalt ei olnud kaebaja taganud seda, et tema juures viiks treeninguid läbi vähemalt üks III või kõrgema kvalifikatsioonitasemega treener.

15. Lisaks eelnevale nähtub vaidlustatud otsusest, et kaebaja on andnud vastuolulisi seletusi osas, mis puudutab ka V. T. tööle asumist kaebaja treenerina. Nimelt nähtub, et esmalt on kaebaja väitnud, et V. T. asus tööle kohe pärast E. A. väidetavat lahkumist 2014. aasta esimese kvartali järel, teisalt viidatakse otsuses kaebaja e-kirjale, kus ta väitis, et V. T. asus tööle 29. novembril 2014. Kaebaja pole seda vastuolu kuidagi kommenteerinud ega tõenditega ümber lükanud ei vaidemenetluses ega kohtule esitatud kaebuses. Seega pole kaebaja ka vaideja kohtumenetluses suutnud veenvalt tõendada, et ta kasvõi osaliselt oleks lepingu punktist

5.2.2.2 tuleneva III või kõrgema kvalifikatsioonitasemega treeneri olemasolu nõude täitnud. Eeltoodust tulenevalt on ekslik kaebaja väide, justkui seisneks tema ainus rikkumine selles, et ta ei teavitanud vastustajat treeneri vahetumisest nõuetekohaselt. Kaebaja ei ole suutnud tõendada, et tal nõutud III või kõrgema kvalifikatsiooniga treener üldse olnud oleks.

16. Nõustun vastustajaga, et kaebaja poolt lepingu punkti 5.2.2.2 rikkumine on sedavõrd raske rikkumine et õigustab TVM 2008/28 § 17 kohaselt lepingu lõpetamist, toetuse tagasi nõudmist ning järgneval aastal toetuse andmisest keeldumist. Kriteerium, et spordiorganisatsioonis töötab kuni 100 harrastaja kohta vähemalt üks III või kõrgema kvalifikatsioonitasemega treener, on TVM 2008/28 § 1 lg 2 punkti 2 kohaselt üheks spordiorganisatsiooni toetuskõlblikkuse aluseks. See tähendab, et spordiorganisatsioon, kes sellele tingimusele ei vasta, ei ole Tallinna linnalt üldse õigustatud sporditegevuse toetust saama (välja arvatud puuetega laste, noorte ning püsiva töövõimetusega inimeste treeningrühmade jaoks). Seetõttu on vastustaja õigesti leidnud, et tegemist oli toetuse saamise ja kasutamise tingimuste väga raske rikkumisega kaebaja poolt. Kuivõrd kaebaja ei ole suutnud esitada mistahes tõendeid E. A. või mõne teise III või kõrgema kvalifikatsioonitasemega treeneri töötamise kohta, on vastustaja sisuliselt õigesti leidnud, et kaebaja esitas toetust taotledes valeandmeid ning tõeste andmete esitamisel ei oleks kaebajal üldse olnud võimalik toetust saada.

17. Nõustun vastustajaga, et TNSA juhataja 16. detsembri 2014 käskkirjaga ei ole kaebaja suhtes kohaldatud ebaproportsionaalselt rangeid sanktsioone. Kui õigusaktides on avalik-õigusliku tegevustoetuse saamiseks ette nähtud kindlad kriteeriumid, siis ei saa nende eiramist kuidagi käsitada väheolulise rikkumisena. Tallinna linna ressursid sporditegevuse toetamisel on piiratud ning seega peab linn hoolitsema selle eest, et toetusi kasutatakse otstarbe kohaselt. Põhimõtteliselt lubamatu on olukord, kus isikud taotlevad ja saavad toetusi oma tegevuse kohta valeandmeid esitades või olulisi andmeid esitamata jättes. Toetuse taotlemisel esitatud andmete õigsuse eest ning lepingus sisalduvate kohustuste täitmise eest lasub vastutus toetust saaval spordiorganisatsioonil ning see vastutus ei sõltu sellest, kas või millal TNSA rikkumise avastab. Kaebaja poolsele rikkumise tähelepanuta jätmine või sellele üksnes toetuse vähendamisega reageerimine olnuks ilmselgelt liiga leebe ning andnuks liiati äärmiselt vale signaali teistele vastavas valdkonnas tegutsevatele ning oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud spordiorganisatsioonidele. Toetuse vähendamine või muude leebemate sanktsioonide kohaldamine oleks võinud kõne alla tulla juhul, kui III või kõrgema kvalifikatsioonitasemega treeneri puudumine oleks olnud lühiajaline ning kui kaebaja oleks selles osas oma teavituskohutuse korralikult täitnud. Käesoleval juhul see nii ei olnud, vaid sisuliselt kasutas kaebaja toetust, mille saamiseks ta üldse ei oleks pidanud kvalifitseeruma. Ka on vastustaja põhjendatult välja toonud, et kohaldatud pole sugugi mitte kõige rangemat sanktsiooni, kuna TVM 2008/28 § 17 kohaselt võiks lepingu rikkumisega kaasneda toetuse andmisest keeldumine lausa kolmel järgneval aastal. Antud juhul on kaebaja suhtes kohaldatud selles osas vaid üheaastast tähtaega.

18. Käesoleva vaidluse seisukohast ei ole asjassepuutuv kaebaja etteheide, et 8217 euro suuruse toetuse asemel on talle 2014. aastal välja makstud üksnes 6165 eurot. Lepingu lõpetamise ja toetuse tagasi nõudmise otsuse tagajärjel peaks kaebaja tagastama kogu talle välja makstud toetuse. Kaebaja ei ole väitnud, et talle oleks reaalselt välja makstud väiksem summa kui 16. detsembri 2014 käskkirjaga temalt tagasi nõutakse.

19. Tallinna Linnavalitsuse 25. veebruari 2015 korraldus nr 281-k on käsitatav vaideotsusena, mis vaide esemest sõltumatult kaebaja õigusi rikkuda ei saa. Kuna kaebus TNSA juhataja 16. detsembri 2014 käskkirja tühistamise nõudes jääb rahuldamata, tuleb samamoodi rahuldamata jätta ka kaebuses esitatud vaideotsuse tühistamise nõue.

20. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, jäävad kummagi poole kulud poole enda kanda.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik