3-14-50857/31 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht

26.05. 2015.a Tallinn Haldusasja number 3-14-50857 Haldusasi R.J.i kaebus metsateatisel nr 3438000801 Keskkonnaameti 27.02.2014 märgete tühistamiseks, millega ei lubatud raiet eraldistel nr 39, 40 ja 43; Keskkonnaameti 15.04.2014 vaideotsuse nr 1-4.1/14/208 tühistamiseks ning Keskkonnaameti kohustamiseks uuesti otsustada R.J.i metsateatisega nr 3438000801 kavandatavate tegevuste lubatavuse üle. Menetlusosalised Kaebuse esitaja R.J., volitatud esindaja vandeadvokaat Indrek Veso. Vastustaja Keskkonnaamet, volitatud esindajad Kristiin Jääger, Madli Linder ja Tanel Niklus Asja läbivaatamise kuupäev 14.05.2015 Resolutsioon

1. Jätta kaebus kõigi nõuete osas rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Teha kohtuotsus menetlusosalistele teatavaks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 26.05.2015, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R.J. esitas 11.02.2014 Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioonile metsateatise registreerimisnumbriga 3438000801 raiete teostamiseks Tikuta kinnistul eraldistel nr 13 ja 14 (aegjärkne raie) ning eraldistel nr

39, 40 ja 43 (lageraie) (I kd tl 8). Keskkonnaamet tegi 27.02.2014 metsateatisele nr 3438000801 märked „ei ole lubatud“ lageraie eraldistel nr 39, 40 ja 43.

2. Keskkonnaamet teavitas 03.03.2014 kirjaga nr JT 13-7/14/4865 „Põhjendus kavandatud tegevuse mittelubamise kohta“ R.J.it, et on otsustanud peatada lageraied eraldistel 39, 40 ja 43 kuni 28 kuuks (I kd tl 11-12). Kirjas märgitu kohaselt jääb Keskkonnaregistri andmetel Tikuta kinnistu osaliselt projekteeritava Puiatu väike-konnakotka püsielupaiga piiridesse (Keskkonnaregistri kood PLO1000380). Lageraie tegemisel häviksid kaitsealuse liigi eluks vajalikud metsakooslused. Ainuüksi I kategooria liigi jaoks tuleb looduskaitseseaduse (LKS) § 48 lg 1 järgi moodustada kõikide teadaolevate kasvukohtade kaitse tagamiseks kaitseala või hoiuala või püsielupaik. LKS § 8 lg 6 kohaselt kui on esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek (ettepanek esitatud Keskkonnaministeeriumile Keskkonnaameti poolt 10.07.2012 kirjaga JT 15-2/12/10120-2) või algatatud kaitse alla võtmise menetlus LKS § 9 lg 1 tähenduses, on haldusorganil, kellele on esitatud taotlus muu haldusakti andmiseks, mis võib mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit, õigus peatada haldusakti andmise menetlus. Haldusakti andmise menetlus peatatakse kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks haldusakti andmise menetluse peatamise otsuse tegemisest arvates.

3. R.J. esitas 17.03.2014 Keskkonnaametile vaide Keskkonnaameti 03.03.2014 otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks metsateatise uueks läbivaatamiseks ja lubava otsuse tegemiseks.

Keskkonnaameti 15.04.2014 vaideotsusega nr 1.4.1/14/208 (I kd tl 13-17) jäeti LKS § 8 lg 6 ja HMS §

56 lg 1, § 73 lg 3 ja § 85 p 4 alusel R.J.i vaie rahuldamata. Vaideotsuse punktis 2 „Vaideotsuse põhjendus“ esitatud selgitused loeti Keskkonnaameti 03.03.2014 kirja nr JT 13-7/14/4865 „Põhjendus kavandatud tegevuse mittelubamise kohta“ täiendavaks selgituseks.

Vaideotsuse punktis 2.3 on märgitud, et metsateatise nr 3438000801 peatamine oli LKS § 8 lg 6 alusel põhjendatud. Lageraie teostamine Tikuta kinnistul on vastuolus projekteeritava Puiatu väike-konnakotka püsielupaiga kaitse alla võtmise eesmärgiga.

Eraldis nr 43, millele kavandati lageraiet, jääb projekteeritava Puiatu väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndisse (keskkonnaregistri nr PLO2000218). Keskkonnaministri 19.04.2010 määruse nr 12 „Väike-konnakotka püsielupaikade kaitse alal võtmine ja kaitse-eeskiri“ § 5 ei näe püsielupaiga sihtkaitsevööndis lageraiet ette. LKS § 30 lg 2 p 1 kohaselt on sihtkaitsevööndis majandustegevus keelatud ning sama paragrahvi lg 4 p 2 kohaselt lubatakse vaid kaitsekorralduslikel eesmärkidel töid, mis ei kahjusta kaitstavat objekti. Metsateatisega nr 343800801 kavandatud lageraie eraldisel 43 võib oluliselt mõjutada kaitse alla võtmise ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit ja seda ei saa projekteeritavas püsielupaigas lubada.

Eraldistel nr 39 ja 40 kavandati lageraiet projekteeritava püsielupaiga piiranguvööndis (keskkonnaregistri nr PLO2001207). Keskkonnaministri 19.04.2010 määruse nr 12 § 6 lg 1 kohaselt on piiranguvööndis lubatud kaitseala valitseja nõusolekul aegjärkne ja häilraie tingimusel, et langi suurus ei ületa 2 ha. Sellise piirangu eesmärgiks on pideva ja piisava metsakatte olemasolu tagamine, mis toimiks puhvrina sihtkaitsevööndile. Sellest tulenevalt puudus vastustajal kaalutlemise käigus võimalus jõuda otsuseni lubada lageraie teostamist projekteeritava Puiatu väike-konnakotka piiranguvööndis eraldistel 39 ja 40.

Vaideotsuse punktis 2.4 on märgitud, et seisuga 03.03.2014 on kavandatavas Puiatu väike-konnakotka püsielupaigas (registrikoodiga PLO1000380) kaks väike-konnakotka pesa –registrikoodiga KLO3001000 Saare kinnistul (registriosa 915035), katastritunnus 61601:001:0761) ja registrikoodiga KLO9103038

Tikuta kinnistul, mida ümbritsevad LKS § 50 lg 2 p 4 kohased 100m raadiusega püsielupaigad. Saare kinnistul asuvas pesas on aastatel 2009-2011 ja 2013 registreeritud väike-konnakotka pesitsus.

Tikuta kinnistul väike-konnakotka pesa 14.11.2013 seisuga ei ole. 14.11.2013 teostati Puiatu väikekonnakotka seniste ringikujuliste (LKS § 50 lg 2 p 4 tulenevate) püsielupaikade paikvaatlus ning anti hinnang projekteeritava Puiatu väike-konnakotka püsielupaiga seisundile ning seniste piiride asjakohasusele seoses ühe pesa väidetava allakukkumisega pesapuult ning tormimurruga teise pesapuu läheduses. Paikvaatluse käigus leiti, et Tikuta kinnistule jääv väike-konnakotka varasem pesa (registrikoodiga KLO9103038) on suures osas pesapuult alla varisenud ning pesapuu on kuivanud.

Antud juhul ei ole raied peatatud mitte vastavalt LKS § 50 lg 2 p 4 automaatselt tekkinud ringikujulise püsielupaiga tõttu, vaid LKS § 10 lg 2 alusel moodustatava püsielupaiga tõttu. Keskkonnaministri 23.12.2009 käskkirjaga nr 2668 kinnitatud „Tegevuskava väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse korraldamiseks aastateks 2009-2013“ ja ekspertide (Kotkaklubi) poolt ettevalmistatud tegevuskava eelnõu kohaselt aastateks 2014-2023 ei defineerita elupaika üksnes paigana, kus liik parasjagu elab, vaid ka ajutiselt asustamata, sobivate elupaigatunnustega, suure tõenäosusega taasasustatava alana. Väikekonnakotka esinduslikele ja jätkusuutlikele ehk kestlikele elupaikadele tuleb tagada pikaajaline kaitse LKS § 10 lg 2 tähenduses kaitse alla võtmise teel. Kestlik väike-konnakotka elupaik on optimaalne väikekonnakotka pesamets, kus toimivad valdavalt looduslikud protsessid. See on metsaelupaik, kus konnakotkas on vähemalt ühel aastal asustanud konnakotka või mõne teise röövlinnu ehitatud risupesa, kuid elupaigas ei pruugi olla hetkel asustatud pesa või see on varisenud. Elupaiga kvaliteeti ei ole viimastel aastakümnetel raietega oluliselt vähendatud või tehtud väikesemahulised raied ei mõjuta konnakotkale olulisi elupaigatunnuseid (puistu tihedus, rindelisus, sobivate pesapuude olemasolu).

Kotkaklubi tegi 28.03.2008 Keskkonnaministeeriumile ettepaneku võtta Puiatu väike-konnakotka püsielupaik kaitse alla LKS § 10 lg 2 mõistes. Keskkonnaamet teostas vastavalt LKS § 8 lg 3 ettepanekus nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja kavandatud piirangute otstarbekuse ekspertiisi, mis edastati Keskkonnaministeeriumile 10.07.2012 ettepanekuga. Keskkonnaamet leidis ekspertiisis, et Kotkaklubi poolt 28.03.2008 tehtud ettepanek võtta Puiatu väike-konnakotka püsielupaik kaitse alla LKS § m10 lg 2 mõistes on põhjendatud, sest 1) väike-konnakotkas kuulub I kaitsekategooria kaitsealuste loomaliikide hulka (Vabariigi Valitsuse 20.05.2004 määrus nr 195 „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu“), mille kõikide teadaolevate elupaikade kaitse tuleb LKS § 48 lg 1 kohaselt tagada kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega: 2) tegemist on väike-konnakotka tüüpilise ehk kestliku elupaigaga, mille asustamine väike-konnakotka poolt on ka pikas perspektiivis tõenäoline ning millele tuleb seetõttu tagada pikaajaline kaitse ehk vaja on moodustada püsielupaik LKS § 10 lg 2 tähenduses.

Kavandatava püsielupaiga sihtkaitsevööndisse on määratud pesametsaks sobiv, mõlemat pesapaika ümbritsev vanametsa osa. Pesametsa kaitseks ja pesitsusaegse häirimise vältimiseks on kavandatud sihtkaitsevööndile puhvrina piiranguvöönd, kus elupaiga terviklikkuse ja häirimise mõju vähendamiseks on vaja suunata metsa majandamist, et tagada piisava pideva metsakatte olemasolu. Planeeritav kaitserežiim on vajalik väike-konnakotka pesapaiga säilitamise ning pesitsusrahu, sh pesapaiga taasasustamise võimaluse tagamiseks.

Keskkonnaameti ja Kotkaklubi eksperdi J.Tuvi hinnangul on Tikuta kinnistule jääv projekteeritava püsielupaiga sihtkaitsevööndisse piiritletud vanametsa osa jätkuvalt konnakotkale väga sobivas seisus ning uue pesa rajamine sinna on väga tõenäoline. Keskkonnaameti hinnang tugineb 14.11.2013 teostatud Puiatu väike-konnakotka seniste ringikujuliste püsielupaikade paikvaatlusele. Sihtkaitsevööndisse määratud metsaosa kõrge kvaliteedi tõttu tuleb säilitada ka puhvrina toimiv piiranguvöönd ning juhinduda piirangute seadmisel liigile kehtestatud kaitsekorrast.

Samale projekteeritavale püsielupaigale, kuid Saare kinnistule jääv väike-konnakotka pesa (registrikoodiga KLO300010000) oli 2013. aastal asustatud. Pesitsusperioodi lõpul murdus aga pesapuu kõrval kasvav kuusk. Seetõttu on pesa jäänud liiga avatuks ning kotka pesitsus samas pesas on edaspidi vähetõenäoline, kuigi pesa ise on heas seisus. Saare kinnistule jääv kotkale sobiv metsaosa on üsna hõre ning kotkale sobivaid pesapuid on vähe. Kuna 2013. aastani kasutuses olnud kotkapesa ja pesapuu Saare kinnistul on alles ja projekteeritavasse püsielupaika jääv metsaosa on jätkuvalt kotkale sobivas seisus, siis ei ole põhjendatud kavandatud piirangute tühistamine ega projekteeritava püsielupaiga piiride muutmine. Lisaks on Kotkaklubi eksperdi J.Tuvi poolt 14.11.2013 teostatud paikvaatlusel metsaomaniku ja Keskkonnaameti ekspertide juuresolekul hinnatud, et kõnealuse projekteeritava püsielupaiga ümbruskonnas ca 3 kilomeetri ulatuses on väike-konnakotkale sobivat metsa väga vähe ning seetõttu on kotka kolimine teise metsamassiivi vähetõenäoline ning kõnealuseid pesasid ümbritseva, kotkale sobiva elupaiga kaitse alla võtmine liigi kaitse seisukohalt väga vajalik.

Vaideotsuse punktis 2.5 on märgitud, et LKS § 8 lg 6 jõustus 01.05.2013. LKS § 8 lg 6 kehtestab 28 kuu pikkuse ajalise piirangu, kui kauaks võib seoses loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlusega peatada haldusakti andmise menetluse, mis võib mõjutada loodusobjekti seisundit, sealjuures loodusobjekti (sh püsielupaiga) kaitse alla võtmise menetlusele tähtaega kehtestamata. LKS § 10 lg 2 kohaselt teeb püsielupaiga kaitse alla võtmise või mittevõtmise otsuse keskkonnaminister. Keskkonnaamet lähtub oma pädevuse piires LKS § 8 lg-st 6, välistades kaalutluse tulemusel võimaliku negatiivse mõju tulevasele kaitstavale loodusobjektile ning olukorra, et väike-konnakotka elupaiga kaitse alla võtmine võiks osutuda põhjendamatuks ainuüksi seetõttu, et kavandatavas püsielupaigas olev linnu elupaik ehk mets on hävitanud seal teostatud raietega.

4. R.J. esitas Tallinna Halduskohtule 19.05.2014 kaebuse, milles taotleb metsateatisel nr 3438000801 Keskkonnaameti 27.02.2014 märgete tühistamist, millega ei lubatud raiet eraldistel nr 39, 40 ja 43, Keskkonnaameti 15.04.2014 vaideotsuse nr 1-4.1/14/208 tühistamist ning Keskkonnaameti kohustamist uuesti otsustama R.J.i metsateatisega nr 3438000801 kavandatavate tegevuste lubatavuse üle. Kohus võttis kaebuse 30.05.2014 määrusega menetlusse (I kd tl 33-35).

KAEBAJA SEISUKOHAD

5. Vastustaja ei ole lageraie mittelubamist eraldistel 39, 40 ja 43 nõuetekohaselt motiveerinud. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks sellises ulatuses on vaja moodustada püsielupaiga sihtkaitsevöönd.

Keskkonnaministeeriumi 29.04.2014 kirjas nr 13-12/14/3687-1 selgitati metsa majandamise planeerimist kaitsepiirangutega aladel. Nimetatud kirja punktis 2 selgitab Keskkonnaministeerium, et metsateatisel saab keelduvat märget panna üksnes juhul, kui mingeid täiendavaid tingimusi häirimise, kahjustamise või hävitamise vältimiseks seada ei ole võimalik. Tingimuste seadmine või keeld peab olema põhjendatud. Faktiliselt peab olema tõendatud isendi olemasolu ja ka see, et planeeritava tegevuse tulemusel ta hävib või kahjustub sellisel määral, et hävib (isend või konkreetne leiukoht).

6. Keskkonnaamet märgib vaideotsuse punktis 2.4, et seisuga 03.03.2014 on keskkonnaregistri kohaselt kavandatavas Puiatu väike-konnakotka püsielupaigas (registrikoodiga PL01000380) kaks väikekonnakotka pesa - registrikoodiga KL03001000 Saare kinnistul. Keskkonnaamet väidab, et tugineb 14.11.2013 teostatud paikvaatlusele, et projekteeritavasse püsielupaika jääv metsaosa on jätkuvalt kotkale sobivas seisus, siis ei ole põhjendatud kavandatud piirangute tühistamine ega projekteeritava püsielupaiga muutmine.

14.11.2013 Tikuta kinnistul toimunud paikvaatlusel osalesid kaebaja, J. Siimson Jõgeva-Tartu regiooni looduskaitse bioloog ja MTÜ Kotkaklubi esindaja J. Tuvi, kus nenditi, et Tikuta kinnistul pesapuu on kuivanud ja pesa kõdunenud ning maha kukkunud. Väike-konnakotka pesitsust vähemalt 2008 aastast pole enam tuvastatud. Saare kinnistul oli pesapuu latv kuivanud ja pesapuu kõrval kasvav kuusk murdunud, mille tulemusel pesa on jäänud liiga avatuks. Vaideotsuse punktis 2.4 põhjendatakse samuti, et Saare kinnistul kotka pesitsus on edaspidi vähetõenäoline. Kaebajale paikvaatluse protokolli tutvumiseks ei saadetud, kuigi nii lepiti suusõnaliselt kokku.

7. Tikuta põhjendustes on selgitatud, et Tikuta kinnistu, milliste eraldistel kaebaja kavandas lageraieid, jääb projekteeritava püsielupaiga sihtkaitsevööndisse ja osaliselt piiranguvööndisse. Vastustaja ei saa rakendada piirangut raiete mittelubamiseks väljaspool pesapuu ala kuna selleks puudub alus. LKS § 50 lg

2 punkti 4 alusel tekib väike-konnakotka püsielupaiga kaitse väike-konnakotka pesapuu ja seda ümbritseval alal 100 meetri raadiuses. Eelnimetatud sätte alusel tekib kaitsekord pesapuule juhul, kui tegemist on püsielupaigaga. Püsielupaik on sigimisala või muu perioodilise koondumise paik. Olukorras, kus alates 2008 aastast ei ole kõnealuses pesas väike-konnakotka pesitsust tõendatud, puudub looduskaitseseadusest tulenevalt alus pidada nimetatud pesa väikekonnakotka pesaks ning nimetatud puud LKS § 50 lg 2 punkti 4 tähenduses pesapuuks, sest tegemist ei ole väike-konnakotka püsielupaigaga. Kui loodusobjektil puuduvad looduskaitseseaduses sätestatud kaitse alla võtmise eeldused, siis sellest tuleneb kaitse alla võtmise algatajale selge kohustus keelduda edasisest menetlusest. Kui metsakinnistu eraldist ei ole looduskaitse alla võetud puudub alus raiete mittelubamiseks.

8. Kinnisomandi kitsendused peavad olema seadusjärgselt kehtestatud ja põhjendatud. Väike-konnakotka pesitsemine enne 2008 aastat Tikuta kinnistu eraldisel ei ole piisavaks põhjuseks kaebajal metsamajandamise mittelubamiseks. Kaebajal haldusakti adressaadina ei ole võimalik aru saada, kas vastustaja on arvamusel, et kui tuvastamata ajal on fikseeritud kasvõi ühe paari kaitsealuse linnuliigi olemasolu ühel eraldisel, tähendab see automaatselt majandustegevuse keeldu tulevikus. Kaebaja on seisukohal, et tegemist on haldusakti adressaadi jaoks ebaselge ning põhjendamatult koormava haldusaktiga.

9. Alates 2008 aastast on kaebaja Tikuta kinnistul asuva pesapuu ning seal väike-konnakotka mittepesitsusega seonduvalt pidanud kirjavahetust ja telefonivestlusi Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni spetsialistidega, MTÜ Kotkaklubi ekspertide ja Keskkonnaameti ametnikega.

Vaideotsusest selgub, MTÜ Kotkaklubi poolt on ettevalmistatud „Väike -konnakotka kaitse tegevuskava aastateks 2014-2023“ eelnõu, mida kaebajale ei ole edastatud ega tutvustatud, kuigi vastustaja viitab vaideotsuses, et nimetatud otsusega on võimalik tutvuda Keskkonnaametis. Kaebaja peab taunitavaks ning kaitse-eesmärkidega mittekooskõlas olevaks ka olukorda, millises haldusorgan (käesoleval juhul vastustaja) keelab isikul kavandatud metsamajandamise, viitab seejuures kontrollimatult kaitstava liigi isendi arvule alal, millisel soovitakse metsamajandamist rakendada, kuid ei esita seejuures metsamajandamist rakendada soovivale isikule (metsaomanikule) andmeid (nt püsielupaiga sihtvõi piiranguvööndisse planeerimist). Peab olema välistatud olukord, millises metsaomanik saab vastavatest looduskaitselistest väärtustest johtuvatest piirangutest teada alles metsamajandamist planeerides.

10. Kaebaja leiab, et vastustaja põhjendused Tikuta metsateatistega kavandatud tegevuste (lageraie) mittelubamise kohta (sihtkaitsevööndis) ei ole piisavad, veenvad, samuti on tegemist vastuoluliste põhjendustega, arvestades seejuures lageraie mõistet ning asjaolu, et eraldised, millistel lageraiet kavandatakse, asuvad sihtkaitsevööndis.

Vastustaja põhjendab oma vaideotsuse punktis 2.4, et tegemist on väikekonnakotka tüüpilise ehk kestliku elupaigaga, mille asustamine väike-konnakotka poolt on ka pikas perspektiivis tõenäoline. Kaebaja tellis Metsakorralduse Büroo OÜ-lt „Metsade säästva majandamise kava“, mis koostati 31.10.2013, milles on metsa majandamise kitsendusena märgitud liigi püsielupaiga sihtkaitsevööndi kehtestamine eraldisel 39, 40 ja 43.

Tuginedes metsa inventariseerimise andmetele on eraldisel 39 ( 0,5 ha) 90 kuuske 65 aasta vanused, mis on tugevasti kahjustatud (põder). Ettenähtud lageraie 1.jrk ja uute kuusetaimede istutamine 2500 tk/ha. Eraldisel 40 (0,4 ha) 60 kuuske 80 aasta vanused, mis on samuti tugevasti kahjustatud, surnud puude osakaal suur. Ettenähtud lageraie l.jrk, kuusetaimede istutamine. Eraldisel 43 (2,8ha) 80 kuuske 80 aasta vanused, mis on tugevasti kahjustatud (põder), surnud puude osakaal suur. Ettenähtud lageraie l.jrk, kuusetaimede istutamine ja kultuuride hooldamine. Eeltoodust selgub, et tegemist on vana metsaga, mis on hävimise ohus. Lageraie on metsaseaduse (MS) § 28 lg 4 p 1 kohaselt üks uuendusraie liik (uuendusraie hulka kuuluvad lageja turberaie) ning MS §-st 29 tulenevad lageraie tingimused. Kinnistu eraldistel kasvab vana kuusik, mis on tugeva koore kahjustustega, palju on kuivanud ja surnud puid. Mets on raieküps ja see tuleb lähiajal asendada uue metsaga. Looduslikku uuendust nendel aladel ei toimu ja lageraie on uue metsapõlvkonna tekke alus.

11. Kaebaja on seisukohal, et kaebaja kui metsamajandamisega tegeleva metsaomaniku õigusi on lageraiekeeldudega oluliselt rikutud ja kitsendatud. Käesoleval juhul on projekteeritud Tikuta kinnistul eraldisel 43 sihtkaitsevöönd ja eraldised 39 ja 40 kavandatud piiranguvööndisse, millistel kaebaja kavandas majandustegevust ja kaebajal oli põhjendatud alus eeldada majandustegevuse, sh lageraiete lubamist. Tikuta kinnistul eraldisel 43, 39 ja 40 ohustab Metsa edasine kahjustumine ning hävimine, samuti muutub oluliselt ajas metsa majanduslik väärtus. Palgipuust võib ühe aastaga küttepuu saada. Arvestades metsa majanduslikku väärtust käesoleval hetkel, on raietega viivitamine ning metsa edasine kahjustumine põhjustanud ning põhjustab edaspidi kaebajale olulist varalist kahju.

12. Vaideotsuses ei ole selgitatud „vana metsa“ mõistet kui määratlemata õigusmõistet, samuti asjaolu, milles seisneb nn väike-konnakotkale sobiv mets. Seega on tegemist kontrollimatu haldusaktiga. Kaebaja viitab Riigikohus lahenditele nr r 3-3-1-87-10, nr 3-3-1-66-03 p 22, 23 viitega otsusele haldusasjas nr 3- 3-1-62-02, et juhtudel, kui tuginetakse määratlemata õigusmõistetele, peab haldusorgan esitama tavapärasest põhjalikuma sisulise motivatsiooni, mis võimaldaks haldusakti adressaadil mõista akti sisu. Motivatsioon peab võimaldama ka kohtul kontrollida, kas määratlemata õigusmõisteid sisustati haldusakti andmisel mõistlikult.

13. Kaebaja ei nõustu vaideotsuse punktiga 2.4, et kõnealuse projekteeritava püsielupaiga (registrikoodiga PL01000380) ümbruskonnas ca kolme kilomeetri ulatuses on väike-konnakotkale sobivat metsa väga vähe ning seetõttu on kotka kolimine teise metsamassiivi vähetõenäoline. Ortofotodelt on võimalik näha, et Tikuta kinnistu asub teiste metsakinnistute vahetus läheduses.

14. Kaebaja ei nõustu vaideotsuses (p 2.4) toodud vastustaja hinnanguga, et „ See on metsaelupaik, kus konnakotkas on vähemalt ühel aastal asustanud konnakotka või mõne teise röövlinnu ehitatud risupesa, kuid elupaigas ei pruugi olla hetkel asustatud pesa või see on varisenud.“

15. Vastustaja ei ole täitnud Tikuta metsateatistega kavandatud tegevuse keelamisel ega ka Vaideotsuse tegemisel HMS § 4 lg-s 1 sätestatud kaalutlusõiguse rakendamise kohustust. Samuti ei ole vastustaja rakendanud ka HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet, jättes välja selgitamata olulise tähtsusega asjaolud.

16. Kaebaja on seisukohal, et olukorras, millises kohus tühistab Keskkonnaameti otsused Tikuta metsateatisele mittelubavate märgete tegemise kohta kaebuses taotletud ulatuses, ei saa jääda kehtima ka Keskkonnaameti 15.04.2014 vaideotsus, millisega jäeti kaebaja vaides esitatud samasisulised tühistamisnõuded rahuldamata. Kaebaja tühistamisnõude rahuldamisel tuleb teha Keskkonnaametile ettekirjutus kaebaja poolt Tikuta metsateatisega (eraldiste 39, 40 ja 43 osas) kavandatavate tegevuste lubatavuse üle uueks otsustamiseks.

Kaebaja 02.03.2015 täiendavad seisukohad (I kd tl 124-126).

17. Keskkonnaagentuuri poolt saadetud Tikuta ja Saare kinnistutel tehtud seirearuanded kinnitavad, et kaebaja kinnistul ei ole kaitsealuse väike-konnakotka pesitsust täheldatud alates 2008.a. Samas kõrval oleva Saare kinnitu puhul on seda täheldatud alates 2008.aastast.

18. 14.11.2013 paikvaatluse protokollis (tl 72,128) on märgitud, et Tikuta kinnistule (61601:001:0070) jääv väike-konnakotka varasem pesa (registrikoodiga KLO9103038) on suures osas pesapuult alla varisenud ning pesapuu on kuivanud. Seetõttu on pesa jäänud liiga avatuks ning kotka pesitsus samas pesas on edaspidi vähetõenäoline. Saare kinnistule jääv kotkale sobiv metsaosa on üsna hõre ning kotkale sobivaid pesapuid on vähe. Seega ei ole Tikuta kinnistut püsielupaigana kasutatud ning vana kuivanud pesapuu on tänaseks päevaks hävinenud. Samuti ei peeta tõenäoliseks (ei ole ka viimasel 1,5 kasutanud) viimase püsielupaiga kasutamist Saare kinnistul. 26.06.2014.a. paikvaatluse protokolli lõpus on märgitud, et paikvaatluse lõpul kontrolliti ka naaberkinnistul (Saare kinnistu, katastritunnus 61601:001:0761) asuvat pesa, kus viimati registreeriti väike-konnakotka pesitsus 2013. aastal (vaatlus on registreeritud ka Keskkonnaregistris). Pesa on korras ja osaliselt kuivanud pesapuu püsti. Käesoleval aastal nimetatud pesas pesitsust ei toimunud. Kaebaja hinnangul ei saanud pesa korras olla, kui 14.11.2013 paikvaatluse käigus tuvastati, et pesa on jäänud avatuks ning pesitsus ebatõenäoline. Eeltoodust tulenevalt on selge, et Tikuta kinnistul ei ole pesitsetud juba kümme aastat ning kõrval oleval Saare kinnistul on pesapuu kuivanud, mis tähendab, et ka seal ei saa enam rääkida püsielupaigast pikemas perspektiivis. Kaebaja 2015.aasta alguses tehtud fotodelt nähtub, et ka Saare kinnistul asetsev pesapuu on kuivanud ning pesa ei kasutatud enam.

19. Kaebajat ei ole teavitatud Puiatu väike-konnakotka püsielupaiga (keskkonnaregistri kood PLO1000380) kaitse tegevuskavast, et mis piires kavandatav püsielupaik soovitakse moodustada ning millised on tegevuspiirangud. Kaebaja sai Keskkonnaministeeriumi väike-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmise ja kaitse-eeskirja muutmise eelnõu kätte alles 12.02.2015, millega nüüd alles soovitakse moodustada Puiatu külas väike-konnakotka püsielupaik, mis valdavas enamuses paikneb kaebaja Tikuta kinnistul. Samas ei ole vastustaja ja Keskkonnaministeerium eelnõu koostamisel arvesse võtnud Tikuta kinnistu metsa seisukorda ning asjaolu, et väike-konnakotkas ei ole seda aastaid juba kasutanud.

20. Kotkaklubi tegi 28.03.2008 Keskkonnaministeeriumile ettepaneku väike-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmiseks. HMS § 5 lg 2 kohaselt haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Tänaseks on igasugune mõistlik tähtaeg Puiatu püsielupaiga moodustamiseks möödunud Tulenevalt HMS 5 lg 2 ja hea halduse põhimõttest on vastustaja minetanud õiguse keelduda raieõiguse andmisest Tikuta kinnistu eraldisel 39,40,43. Samuti ei saa vastutaja tugineda LKS § 8 lg-le 6, kuna see tegelikkuses sätestabki 28 kuulise tähtaja, mille jooksul tuleb läbi viia kaitse alla võtmise menetlus. Antud juhul seda tehtud ei ole, seega on keelumärgete seadmine metsateatisele õigusvastane.

21. Tikuta takseerkirjelduses on selgelt välja toodud, et 80% ulatuses on Tikuta kinnistu kuusikus tugev põdrakahjustus. See tähendab seda, et mets on vana ja kahjustatud ning ei ole sobilik ja jätkusuutlik elupaik väike-konnakotkale. Kaebaja on võtnud metsakonsulentidelt (metsandusvaldkonna ekspert) A.Malmilt ja A.Raudlalt ekspertarvamuse Tikuta maaüksuse eraldistel 39, 40, 43 metsa seisukorra kohta. Metsakonsulent A.Malm on tuvastanud metsal põhiliselt põdra kahjustused ning leidnud, et on viimane aeg raieks. Metsakonsulent A.Raudla tuvastas, et tegemist on 25…30 aasta taguse tugeva põdrakahjustusega ja kuused on nakatunud kahjustatud piirkondade kaudu ka juurepessiga. Terve juurekavaga puud moodustavad suuri juuremättaid raadiusega 2…4 m. Metsas on levinud kuuse kooreürask. Näha üraski kahjustuse tagajärjel surnud puid. Eraldisel 43 on tekkinud üraskikahjustuse tagajärjel väike häil. Ekspertiisi lõppjäreldusena on metsakonsulent A.Raudla leidnud, et kuusikute seisukord eraldistel 39, 40 ja 43 on sedavõrd halb, et nõuab kohest lageraiet. Kuna eraldistel on levinud ka juurepess, siis oleks mõistlik raiesmikud uuendada kasega. Sellises kuusikus sihtkaitsevööndi rajamine on mõttetu.

22. Tulenevalt Tikuta kinnistu vanast ning kahjustunud metsast ja asjaolust, et Tikuta kinnistu ei ole oma asukohalt sobiv pesitsuspaik ning lind ei kasuta Tikuta kinnistut püsielupaigana, on äärmiselt vastuoluline Keskkonnaministeeriumi poolt soovida moodustada Tikuta kinnistul püsielupaika, mille ettekäändel on vastustaja keelumärked pannud metsateatisele. Seega on Keskkonnaministeeriumi poolt püsielupaiga moodustamine ning vastustaja poolt keelava märke panemine metsateatisele eraldiste 39,40,43 kohta alusetu, kuna kaitse alla peaks võetama kehtiva, kasutuses oleva püsielupaiga, mitte kahjustatud metsa, kus 10 aastat tagasi väike-konnakotkas oli. Seega vastustaja ja Keskkonnaministeerium kahjustab oluliselt kaebaja omandiõigust ilma, et see oleks põhjendatud.

23. Keskkonnaministeeriumi poolt Puiatu väike-konnakotka püsielupaiga moodustamise menetlus ei anna vastustajale õigust õigusvastaselt keelata kaebajal raie teostamist eraldistel 39,40,43. Seega ei eksisteeri õiguslikke aluseid keelamaks eraldistel 39,40,43 raie teostamist, kuna metsakonsulentide arvates on viimane aeg teostada nimetatud raied.

24. Kaevatava haldusakti põhjendustes on kirjutatud vaid, et lageraie tegemisel häviksid kaitsealuse liigi eluks vajalikud metsakooslused. Rohkem põhjendusi raie keelamisel ei ole antud. Seega on tegemist põhjendamata, kaalutlusvigadega ning õigusvastase haldusaktiga.

Vastustaja oleks pidanud põhjendama, kuidas kaebaja poolt kavandatav tegevus mõjutab negatiivselt väike-konnakotka seisundit. Seda ei ole tehtud. Samuti ei ole arvesse võetud, et väike-konnakotkas ei ole

10 aastat Tikuta kinnistut püsielupaigana kasutanud ning et mets on niivõrd kahjustunud, et vältimaks suuremate metsamassiivide kahjustumist kooreüraski poolt, tuleb teostada lageraiet. Vastustaja oleks pidanud kaaluma, kas keelustatud tegevus kahjustab väike-konnakotkast, kes Tikuta kinnistut ei kasuta ning milliseid tagajärgi toob kaasa kaitse alla võetav kahjustunud hävinev mets.

Kaebaja 29.04.2015 seisukohad (I kd tl 185-189).

25. Püsielupaiga moodustamine on kestnud juba 7 aastat. Kaebaja pöördus 09.09.2013 õiguskantsleri poole. Õiguskantsler leidis 20.09.2013 vastuses, et ebamõistlikult pikk menetlusaeg püsielupaiga moodustamisel rikub ka isiku omandiõigust, kuivõrd seni kaitstakse pesa universaalselt rangest kaitsekorrast lähtudes, selle asemel, et rakendada püsielupaiga üksikjuhtumi asjaolusid arvestavat kaitsekorda, mille osas on saanud oma seisukoha avaldada ka maaomanik.

26. Keskkonnaagentuuri poolt esitatud seireandmete põhjal tuvastati Tikuta kinnistul väike-konnakotka pesa 2005 aastal, seireandmetest nähtub samuti, et väike-konnakotkas ei ole Tikuta kinnistul pesa 10 aasta jooksul kasutanud sigimispaigana (püsielupaigana). Sellest hoolimata ei ole kustutatud Tikuta kinnistul asuvat asustamata pesa keskkonnaregistrist ja on 7 aastat menetletud püsielupaiga moodustamist metsas, mis hävineb.

27. Esitades metsateatise kavandas kaebaja raietöid eelkõige eesmärgiga kaitsta oma metsa seal vohava kuuse kooreüraski ja juurepessi kahjustuste edasise leviku eest. Keskkonnaameti raietöid keelav otsus

Tikuta maaüksuse eraldistel 39, 40, 43 on tehtud rikkudes kaebaja õigusi ja see toob kaasa kuusemetsa hävimise.

28. Looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas, millega muudeti LKS § 8 lg 6 (lk 4), on toodud välja, et „ kuna sätte (haldusmenetluse peatamise) üheks eesmärgiks on tagada, et kaitse alla võtmise algatamise järel keskkonna seisund ei muutuks sedavõrd, et kaitse alla võetav loodusobjekt oleks säilinud menetluse kestel samas seisundis, on vajalik leida konkureerivaid eesmärke arvestav lahendus. Seetõttu on eelnõus ette nähtud, et menetlust saab peatada maksimaalselt kuni 28 kuuks arvates muu haldusakti andmise menetluse peatamisest. Selle aja jooksul on põhimõtteliselt võimalik teostada ekspertiis, korraldada avalik väljapanek ja -arutelu ning vormistada lõplik otsustus, kas loodusobjekt kaitse alla võtta või mitte.“ Antud juhul on ületatud mõistlik menetlustähtaeg mitmekordselt ning nüüd LKS § 8 lg 6 rakendamine on õigusvastane ning eesmärgipäratu. Seda just seetõttu, et alates Puiatu püsielupaiga moodustamise alustamisest 2008.aastal ei ole väike-konnakotas Tikuta kinnistut püsielupaigana kasutanud ning selle aja jooksul on mets oluliselt kahjustunud. Seega on Tikuta kinnistul olukord oluliselt muutunud. Tuleb arvesse võtta ka seda, et kaebaja soovis raiet teostada alles nüüd, kui olukord on väljapääsmatu metsa seisukohast. Antud vaidluse puhul peab kohus hindama Puiatu püsielupaiga moodustamise eesmärgipärasust, kuna just see on põhjus, miks tuleb välistada LKS § 8 lg 6 alusel peatamise õigus.

29. Vastustaja on kohtule esitanud LKS § 8 lg 3 kohase ekspertiisi. Ekspertiis, on tehtud 16.05.2012 vastustaja enda töötaja M. Linder poolt. Seega on tegemist huvide konfliktiga ekspertiisi osas, kui püsielupaiga menetleja ise teeb temale sobiva ekspertiisi. Kaebaja seab kahtluse alla vastustaja töötaja M.Linderi pädevuse eksperdina, kes oskaks hinnata milline mets on perspektiivne sobiv püsielupaik väike-konnakotkale. Seda enam et selles ekspertiisis ei ole sõnakestki metsa seisukorrast, vaid on pealispinnaliselt võetud eelduseks, et kuna kunagi on registreeritud Puiatu külas kaks pesapuud, siis kindlasti lind jätkab pesitsust seal. Samuti ei ole arvesse võetud, et väike-konnakotkas kasutab ühte pesitsuspaika vähese häirimise korral ca 10 aastat, mis on Tikuta ja Saare kinnistute pesapuude puhul juba täis saanud ja mets hävinemas. Samas püsielupaiga moodustamise vaieldamatu eeldus on, et seal oleks elujõus mets, mida lind saaks kasutada. Seega on tegemist äärmiselt ebausaldusväärse ning pealispinnalise ekspertiisiga, millest ei saa kuidagi järeldada, et Puiatu püsielupaiga moodustamine oleks jätkusuutlik ja eesmärgipärane.

30. Püsielupaiga moodustamisel on väga oluline arvestada ka metsa seisukorda, mida antud juhul teha ei soovitagi. Raieluba taotleti sihtkaitsevööndisse, mida lind enam püsielupaigana ei kasuta, mitte jäävale kuusikuosale eraldisel 39 0,5 ha, eraldisel 40 0,4 ha ja eraldisel 43 1,1 ha ja kokku 2,0 ha. Antud juhul on mets väga kahjustatud ning alusetu püsielupaiga moodustamisega takistatakse põhjendamatult kokku kukkumas oleva metsa raiumist, mis takistaks ka kahjustuste levikut ümbritsevatesse metsadesse. Vastustaja ei taha aru saada, et kui ei ole metsa (mets on hävinemas), siis ei ole ka mingit eeldust, et väike-konnakotkas võiks seal pesitseda.

Küpsete majandusmetsade pikemaajalise majandamata jätmise korral jääb kaotajaks põhiliselt metsaomanik (saamatajäänud tulu, puidu väärtus langeb, väheneb investeerimisvõimalus ja halvendab metsa pikaajalist tasakaalustatud arengut).

Eeltoodust ja varasematest seisukohtadest tulenevalt oli õigusvastane LKS § 8 lg 6 alusel peatada raie teostamine eraldistel 39, 40 ja 43.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

31. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata.

32. Keskkonnaamet jääb 27.02.2014 otsuses ja vaideotsuses esitatud seisukohtade juurde. Vastustaja juhib tähelepanu, et vaideotsuse resolutsiooni punktiga 3 on vaideotsuse põhjendused loetud 27.02.2014 otsuse täiendavateks selgitusteks. Vaideotsusega algsete haldusaktide põhjenduste täiendavat selgitamist käsitleb Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2013 otsus haldusasjas nr 3-11-1504. Viidatud kohtuotsuse punktis 17 sedastab kohus, et juhul, kui nii metsateatistele tehtud keelduva märke kui vaideotsuse on andnud Keskkonnaamet, puudub põhjus vaideotsusega algsete haldusaktide põhjenduste täiendamist piirata. Oluline on tähele panna, et sarnaselt haldusasjas nr 3-11-1504 toimunud vaidlusega on ka praegusel juhul vaideotsuse põhjendused selgitava ja täpsustava iseloomuga ning algselt välja toodud põhjendused ei olnud ekslikud.

33. Vaidluse esemeks on 27.02.2014 otsuse õiguspärasus, s.o küsimus sellest, kas metsateatisega kavandatud lageraiete osas metsateatise menetluse peatamine oli õiguspärane. Kaebaja arusaam metsateatise menetluse peatamise eeldustest on väär ning kaebaja esitatud argumendid vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse kohta ei ole veenvad ega asjakohased. Metsateatise menetluse peatamise eeldused sätestab LKS § 8 lg 6. LKS § 8 lg 6 esimesest lausest tulenevalt on haldusorganil, kellele on esitatud taotlus haldusakti andmiseks, mis võib mõjutada loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit, õigus haldusakti andmise menetlus peatada. Vaidluse asjaoludest tulenevalt on LKS § 8 lg 6 eeldused täidetud.

Kaebaja on taotlenud Keskkonnaametilt luba Tikuta kinnistul raie teostamiseks, s.o haldusakti andmiseks haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 51 lg 1 tähenduses. Tikuta kinnistu eraldised, millel kaebaja raiet kavandas, jäävad kavandatava Puiatu väike-konnakotka püsielupaiga territooriumile, mille kaitse alla võtmiseks on Kotkaklubi 2008. aastal esitanud ettepaneku. Keskkonnaamet on teinud ettepanekus nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja kavandatud piirangute otstarbekuse ekspertiisi ja edastanud selle Keskkonnaministeeriumisse 10.07.2012. Tikuta kinnistu eraldistel 39, 40 ja

43 kavandatud lageraie mõjutaks moodustatava püsielupaiga seisundit. Lageraie on MS § 28 lg 4 punkti

1 kohaselt üks uuendusraie liik (uuendusraie hulka kuuluvad lageja turberaie). MS § 29 sätestab lageraie olemuse ja tingimused. Viidatud paragrahvist tulenevalt ei saa vaidlust olla selles, et lageraie kavandatud ulatuses (2 hektaril mahus 430 tihumeetrit) teostamisel jääb praeguse väike-kotkale sobiva kuusemetsa asemel alles lage ala ja seega loodusobjekti – kavandatava Puiatu väike-konnakotka püsielupaiga – seisund selgelt kahjustuks.

34. Vastustaja ei ole rikkunud ühtegi HMS § 4 lg-s 2 sätestatud kaalutlusreeglit ning kaalutluse teostamine on olnud õiguspärane. Kaalutlused, millest Keskkonnaamet metsateatise menetluse peatamisel lähtus, on toodud nii 27.02.2014 otsuses kui 27.02.2014 otsuse põhjendusi selgitavas ja täpsustavas vaideotsuses (vaideotsuse punktid 2.3 ja 2.4).

Kokkuvõtlikult lähtus Keskkonnaamet metsateatise menetluse peatamisel järgmistest olulistest asjaoludest ja põhjendatud huvidest:

1) väike-konnakotka kaitseks kohustava regulatsiooni olemasolu ja imperatiivsus: väike-konnakotkas (Aquila pomarina) on I kaitsekategooria liik (Vabariigi Valitsuse 20.05.2004 määruse nr 195 „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu” § 4 lg 2 punkt 7), mille kõikide teadaolevate elupaikade kaitse tuleb LKS § 48 lg 1 kohaselt tagada kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega. Väike-konnakotkas on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30.11.2009 direktiivis loodusliku linnustiku kaitse kohta (edaspidi linnudirektiiv) I lisas nimetatud linnuliik, mille elupaikade kaitseks tuleb artikkel 4 lg 1 kohaselt rakendada erimeetmeid, et kindlustada nende liikide säilimine ja paljunemine levikualal;

2) kavandatava tegevuse asukoht: Tikuta kinnistu eraldised 39, 40 ja 43, millel kaebaja soovib lageraiet teostada, kuid millele esitatud metsateatise menetluse Keskkonnaamet 27.02.2014 otsusega LKS § 8 lg 6 alusel peatas, jäävad kavandatava Puiatu väike-konnakotka püsielupaiga (keskkonnaregistri kood PLO1000380) piiride sisse;

3) Puiatu väike-konnakotka püsielupaigas kavandatav kaitsekord: eraldis 39 jääb tervenisti ja eraldis 40 suuremas osas projekteeritava püsielupaiga piiranguvööndisse, eraldis 43 aga suuremas osas projekteeritava püsielupaiga sihtkaitsevööndisse ja osaliselt piiranguvööndisse;

4) kavandatavast kaitsekorrast lähtuvad piirangud: keskkonnaministri 19.04.2010 määruse nr 12 „Väikekonnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” § 5 ja § 6 lg 1, LKS § 30 lg 2 punkt 1; 5) 14.11.2013 paikvaatlusel tuvastatu ja Puiatu väike-konnakotka püsielupaiga seisukord: kuigi Tikuta kinnistule jääv väike-konnakotka pesa on suures osas pesapuult alla varisenud ning pesapuu kuivanud, on püsielupaika piiritletud mets jätkuvalt konnakotkale sobivas seisus ning uue pesa rajamine sinna on väga tõenäoline. Kavandatava Puiatu väike-konnakotka püsielupaiga piiride sisse jääb veel Tikuta kinnistuga külgneva Saare kinnistu väike-konnakotka pesa (registrikoodiga KLO9105811), mis leiti aastal 2008 ning kus on aastatel 2010–2011 ja 2013 registreeritud väike-konnakotka pesitsus (andmed pärinevad keskkonnaregistrist). 14.11.2013 toimunud paikvaatluse käigus tuvastati, et Saare kinnistu väikekonnakotka pesa kõrval on murdunud kuusk, mistõttu on Saare kinnistule jääv väike-konnakotka pesa muutunud avatuks välismõjudele ja edaspidi tõenäoline, et kotkas taasasustab Tikuta kinnistu hästi säilinud pesametsa osa.

6) kavandatava tegevuse, s.o lageraie olemus ja eeldatav tagajärg.

35. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et 27.02.2014 otsusega kohaldatud raiepiirang on ebaproportsionaalne. Arvestades ühelt poolt kaitstava hüve kaalukusega, mis väljendub väike-konnakotka kaitseks looduskaitseseaduses ettenähtud kaitsemeetmete imperatiivsuses, samuti linnudirektiivis väljendatud vastutuses liikmesriikide territooriumil looduslikult esinevate linnuliikide kaitse saavutamisel, teiselt poolt metsaomanikule kohalduvate piirangute iseloomu ja raskusega, sealhulgas asjaoluga, et peatamist kohaldatakse tähtajaliselt, on Keskkonnaamet seisukohal, et 27.02.2014 otsus on proportsionaalne.

I kaitsekategooria liikide kõikide elupaikade kaitse tuleb LKS § 48 lg-st 1 tulenevalt tagada kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega. Vaideotsuse punktis 2.4 on vastustaja väike-konnakotka tegevuskava eelnõule tuginedes selgitanud väike-konnakotka elupaiga olemust. Väike-konnakotka elupaiga esinemist Tikuta kinnistu vaidlusalustel eraldistel tõendavad 2012. aasta ekspertiis, samuti 14.11.2013 ja 26.06.2014 paikvaatlustel tuvastatu.

LKS § 8 lg 6 teisest lausest tulenevalt võib haldusakti andmise menetluse peatada kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks haldusakti andmise menetluse peatamise otsuse tegemisest arvates. Uue metsateatise esitamise võimalusest teavitatakse kaebajat kohe, kui kaitse alla võtmise või võtmata jätmise otsus on tehtud või on möödunud metsateatise menetlemise peatamisest 28 kuud. Seega ei ole Keskkonnaamet rakendanud automaatselt kõige pikemat lubatud perioodi: kui kaitse alla võtmine või võtmata jätmine otsustakse enne

28 kuu möödumist, lõpeb menetluse peatamise alus samuti enne 28 kuu möödumist.

36. Põhjendamatu on kaebuses esitatud etteheide, nagu poleks kaebajale teada vaideotsuses kasutatud „vanametsa” mõiste sisu ega selgitatud väike-konnakotkale sobiva metsa olemust. Vastustaja möönab, et on vaideotsuses (punkt 2.4) kasutanud üldistavat mõistet „vanamets” seda selle kasutamise kohas defineerimata, kuid on seisukohal, et tegemist ei ole selle pärast kontrollimatu haldusaktiga. Andmed metsa vanuse kohta on avalikult kättesaadavad metsaregistri veebilehelt (aadressil register.metsad.ee) ning metsaomanikule tema enda kinnistute kohta täies mahus kodanikuportaalist www.eesti.ee, mistõttu nende Keskkonnaameti kaudu nõudmine põhjendatud ei ole. Kaebuse punktis 1.1.1.2 märgib ka kaebaja, et eraldisel 39 on kuuskede vanus 65 aastat, eraldistel 40 ja 43 kasvavate kuuskede vanus 80 aastat, mistõttu on väide mõiste „vanamets” sisustamatusest otsitud ja põhjendamatu. Tikuta kinnistul väikekonnakotkale sobiva metsa olemasolu tõendab 2012. aasta ekspertiis. Lisaks on kaebajale nüüdseks kahel paikvaatlusel (14.11.2013 ja 26.06.2014) kohapeal väike-konnakotkale sobivat metsa ja konkreetseid potentsiaalseid pesapuid näidatud.

37. Vastustaja ei nõustu ka kaebaja seisukohaga, et metsateatise menetluses on jäetud välja selgitamata olulise tähtsusega asjaolud ja sellega rikutud HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet. Ka kaebaja ei ole välja toonud, milliseid konkreetseid asjaolusid tulnuks Keskkonnaametil täiendavalt välja selgitada. Metsateatise menetluse peatamise faktilised eeldused on sätestatud LKS § 8 lg-s 6 ja praegusel juhul on need täidetud.

38. Kuna vaidluse esemeks on metsateatiste menetluse peatamise õiguspärasus, mitte kaitse alla võtmise õiguspärasus, siis ei ole asjakohased kaebaja etteheited kaitse alla võtmise menetlusele. Neid vastuväiteid ja ettepanekuid ei esitata mitte metsateatise menetluses, vaid antakse võimalus esitada kaitse alla võtmise menetluses pärast kaitse alla võtmise algatamist LKS § 9 lg 1 tähenduses, kui Keskkonnaamet asub maaomanikke teavitama.

39. Piirangute põhjendatuse ja asjakohasuse saab ümber lükata vaid LKS § 8 lg 3 kohane ekspertiis, mille alusel kaitse alla võtja ehk Keskkonnaministeerium teeb otsuse loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse algatamiseks või loodusobjekti kaitse alla võtmata jätmiseks. Kusjuures 2008. aasta ettepanekus esitatud Puiatu väike-konnakotka püsielupaiga osas teostas Keskkonnaamet vastavalt LKS §

8 lg-le 3 kaitse alla võtmise põhjendatuse ja kavandatud piirangute otstarbekuse ekspertiisi. Ekspertiisis leiti, et 2008. aasta ettepanek võtta Puiatu väike-konnakotka püsielupaik kaitse alla on põhjendatud.

LKS § 8 lg-st 6 ei tulene, et metsateatise menetluses, täpsemalt metsateatise menetluse peatamise üle otsustamisel, peaks haldusorgan läbi viima veel täiendavaid kaitse alla võtmise menetluse osaks olevaid menetlustoiminguid, sh et peatamise eelduse – taotletav haldusakt võib mõjutada loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit – täidetuks lugemine eeldab metsateatise menetluses väike-konnakotka elupaikade olemasolu ja kavandatud raiete negatiivse mõju tõendamist. LKS § 8 lg 6 sõnastus „võib mõjutada” tähendab seda, et metsateatise menetluse peatamiseks piisab, et on olemas mõjutamise võimalus. Kuigi metsateatise menetlus ja kaitse alla võtmise menetlus LKS § 8 lg

6 näol põimuvad, ei tulene LKS § 8 lg-st 6 kuidagi, et metsateatise menetluses saaks sekkuda loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlusse, sealhulgas otsustada loodusobjekti kaitse alla võtmise üle.

40. Ekslik on kaebaja seisukoht, et majandustegevusele ei saa rakendada piiranguid väljaspool pesapuu ala: väike-konnakotka elupaigana ei saa käsitleda vaid pesapuud. Kotkale on oluline kogu vanametsa osa ümber pesapuu. Mõeldamatu on rääkida väike-konnakotka soodsa seisundi tagamise kohustuse (LKS §

48 lg 1) täidetusest olukorras, kus pesa ümber on lage ala. Väike-konnakotka kaitsmiseks vajalike elupaikade valiku ja ulatuse määratlemise ehk püsielupaikade moodustamise põhimõtteid on detailselt kirjeldatud väike-konnakotka kaitse tegevuskava eelnõu peatükis 6.2.

41. Põhjendamatu on kaebaja väljendatud seisukoht, et kuna eraldised 39 ja 40 jäävad kavandatava püsielupaiga piiranguvööndisse, oli kaebajal põhjendatud alus eeldada majandustegevuse lubamist. Seda, miks eraldistel 39 ja 40 lageraiet ei lubatud, käsitleb vaideotsuse punkt 2.3.

42. Samuti on eksitav kaebaja väide, et kuna alates 2008. aastast ei ole Tikuta kinnistule jäävas pesas väike-konnakotka pesitsust tõendatud, puudub LKS-st tulenevalt alus pidada nimetatud pesa väikekonnakotka pesaks ning nimetatud pesapuud LKS § 50 lg 2 punkti 4 tähenduses pesapuuks, sest tegemist ei ole väike-konnakotka püsielupaigaga. Vaideotsuse punktis 2.4 on vastustaja selgitanud, et Tikuta kinnistul pole lageraie teostamine peatatud mitte LKS § 50 lg 2 punkti 4 alusel automaatselt tekkinud ringikujulise püsielupaiga tõttu, vaid LKS § 10 lg 2 alusel moodustatava püsielupaiga tõttu LKS § 8 lg 6 alusel. Keskkonnaamet selgitab, et väike-konnakotka kaitse tegevuskava eelnõu kohaselt on väikekonnakotka elupaik konnakotka elupaigavaliku mõistes optimaalne väike-konnakotka pesamets, kus toimivad valdavalt looduslikud protsessid. Optimaalne pesitsuselupaik on piisavalt suur ja liigile sobiva metsakoosseisuga mets, kuhu liik on pesitsema asunud. See on metsaelupaik, kus konnakotkas on vähemalt ühel aastal asustanud konnakotka või mõne teise röövlinnu ehitatud risupesa, kuid elupaigas ei pruugi olla hetkel asustatud pesa või on see varisenud. Jätkusuutlik ehk kestlik elupaik on seejuures selline, mille kvaliteeti ei ole viimastel aastakümnetel raietega oluliselt vähendatud või tehtud väikesemahulised raied ei mõjuta konnakotkale olulisi elupaigatunnuseid (puistu tihedus, rindelisus, sobivate pesapuude olemasolu). Kuivõrd Puiatu kavandatava püsielupaiga ala vastab jätkusuutliku elupaiga tunnustele, tuleb see väike-konnakotka kaitse tegevuskava eelnõu kohaselt LKS § 10 lg 2 tähenduses kaitse alla võtta.

43. Tõele ei vasta kaebaja väide, nagu oleks temale kui metsaomanikule vastavatest looduskaitselistest väärtustest lähtuvatest piirangutest teavitatud alles metsamajandamist planeerides (kaebuse punkt 1.1.1.2), s.o 2014. aastal. Juba 2008. aastal on kaebajat väike-konnakotka elupaigast Tikuta kinnistul teavitatud ja Puiatu väike-konnakotka püsielupaiga kaitse alla võtmist selgitatud.

44. Tulenevalt LKS § 9 lg-st 1 on loodusobjekti kaitse alla võtmise algatajaks Keskkonnaministeerium, LKS § 10 lg 2 kohaselt võtab ala püsielupaigana kaitse alla keskkonnaminister. Keskkonnaamet on edastanud Keskkonnaministeeriumile kavandatava Puiatu väike-konnakotka püsielupaiga kohta 2012. aastal ekspertiisi. Keskkonnaministeerium ei ole seni püsielupaiga kaitse alla võtmise menetluse algatamise otsust teinud, aga samuti ei ole tehtud menetluse algatamata jätmise otsust. Keskkonnaamet rõhutab, et seni, kuni Keskkonnaministeerium pole püsielupaiga kaitse alla võtmist algatanud või otsustanud algatamata jätmist, lähtub Keskkonnaamet oma pädevuse piires LKS § 8 lg-st 6, välistades kaalutluse tulemusel võimaliku negatiivse mõju tulevasele kaitstavale loodusobjektile ning olukorra, et väike-konnakotka elupaiga kaitse alla võtmine võiks osutuda põhjendamatuks ainuüksi seetõttu, et kavandatavas püsielupaigas olev linnu elupaik ehk mets on hävitatud seal teostatud raietega.

45. Vastustaja leiab, et kaebaja argumendid 27.02.2014 otsuse õigusvastasuse kohta ei saa tuge ka Keskkonnaministeeriumi kirjast. Nimetatud kirjas ei ole Keskkonnaministeerium esitanud seisukohta ei haldusakti andmise menetluse peatamise otsuse õiguspärasuse kohta ega ka kaitse alla võtmise põhjendatuse kohta. Siiski peab Keskkonnaamet siinkohal vajalikuks märkida, et rakendab seadust oma pädevuse piires iseseisvalt.

46. Kuna kaebuse rahuldamiseks puudub alus, siis ei ole põhjendatud ka 15.04.2014 vaideotsuse tühistamine. Kaebaja on esitanud liitkaebuse 27.02.2014 otsuse osaliseks tühistamiseks ning tühistatud osas Keskkonnaameti kohustamiseks kavandatud tegevuste lubatavuse üle uueks otsustamiseks. Kuna tühistamisnõue jääb aga rahuldamata, et ole põhjust rahuldada ka kohustamisnõuet.

Vastustaja 10.04.2015 seisukohad (I kd tl 174-176)

47. Kaebaja argumendid metsateatise menetluse peatamise otsuse õigusvastasuse kohta tuginevad jätkuvalt, kuid täiesti ekslikult kaebaja seisukohtadele loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse õiguspärasuse ja kaitse alla võtmise põhjendatuse kohta. Kaebaja ei ole näidanud, kuidas mõjutavad vastuväited loodusobjekti kaitse alla võtmisele metsateatise menetluse õiguspärasust. Kuna vaidluse esemeks on metsateatiste menetluse peatamise õiguspärasus, mitte loodusobjekti kaitse alla võtmise õiguspärasus, siis ei ole asjakohased kaebaja etteheited kaitse alla võtmisele, mis puudutavad püsielupaiga moodustamise ja kaitse alla võtmise menetluse pikkust, samuti Tikuta kinnistu püsielupaiga piiranguvööndisse võtmise ulatust ja Puiatu püsielupaiga moodustamise põhjendatust.

48. Kaebaja viitab läbivalt omandiõiguse piiramisele. Vaidlusalune metsateatise menetluse peatamise otsus Tikuta kinnistule püsivaid majandamispiiranguid ei sea ega seetõttu metsaomanikule väidetud negatiivseid tagajärgi kaasa ei too. Kuna Puiatu väike-konnakotka püsielupaiga kaitse alla võtmist ei ole otsustatud, siis ei ole käesoleval hetkel lõplikult selge, kas kaebaja saab oma kinnistut soovitud viisil kasutada. Seetõttu on alusetu väita, justkui oleks LKS § 8 lg-st 6 lähtuv ajutine majandamispiirang kaebajale ülemäära koormav. Vastustaja on seisukohal, et arvestades õigusaktidest tulenevat eesmärki kaitsta ohustatud liigi elupaika, samuti LKS § 8 lg-st 6 lähtuva piirangu ajutisust, jäävad kaebaja majanduslikud argumendid praeguses vaidluses oma kaalult alla suurele avalikule huvile väikekonnakotka elupaiku kaitsta.

49. Asjakohatu on ka kaebaja viide Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Marku Lambi 29.04.2014 kirjas väljendatud seisukohale, et „metsateatisele saab keelduvat märget panna üksnes juhul, kui mingeid täiendavaid tingimusi häirimise, kahjustamise või hävitamise vältimiseks seada ei ole võimalik. Tingimuste seadmine või keeld peab olema põhjendatud. Faktiliselt peab olema tõendatud isendi olemasolu ja ka see, et planeeritav tegevuse tulemusel ta hävib või kahjustub sellisel määral, et hävib (isend või konkreetne leiukoht)“. Nimetatud põhimõtet rakendatakse LKS §-des 55‒63 sätestatud isendikaitse puhul. Seevastu praegusel juhul on kavandatavas Puiatu väike-konnakotka püsielupaigas planeeritud lageraiete kohta mittelubav märge tehtud LKS § 8 lg 6 alusel. Metsateatise menetlus on peatatud põhjusel, et kavandatud lageraiete teostamisel häviksid Puiatu väike-konnakotka kaitseks loodavas püsielupaigas kaitsealuse liigi eluks vajalikud metsakooslused.

50. Vastustaja vaidleb vastu kaebaja tõlgendusele, justkui oleks vastustaja minetanud õiguse keelduda raieõiguse andmisest Tikuta kinnistu eraldisel 39, 40, 43, kuna kaitse alla võtmise menetlus on kestnud

28 kuust kauem. LKS § 8 lg-st 6 tuleb üheselt, et 28 kuu piirang on kehtestatud haldusakti andmise menetluse peatamise kestusele, mitte loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse kestusele.

51. Seadusest ei tulene Keskkonnaameti kohustust teavitada kõiki maaomanikke loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepaneku esitamisest, kuivõrd esialgu puudub selgus, kas üldse ja millises ulatuses ettepanekus nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmist menetlema hakatakse ning kas ja millised piirangud kehtestatakse. Seetõttu ka kaebajale tõepoolest vastavat teadet ei edastatud. Püsielupaikade kaitse alla võtmise menetluse käigus tehakse enne maaomanike teavitamist ettepaneku põhjendatuse hindamiseks ekspertiis ja saadetakse see Keskkonnaministeeriumisse kaitse alla võtmise menetluse algatamise otsustamiseks. Menetlusosaliste teavitamine toimub pärast kaitse alla võtmise algatamise või algatamata jätmise otsustamist.

Keskkonnaministri 07.01.2015 käskkirjast nr 22 „Väike-konnakotka 14 püsielupaiga kaitse alla võtmise algatamine” ja keskkonnaministri 19.04.2010 määruse nr 12 „Väike-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmise määruse eelnõust nähtub, et Keskkonnaministeerium on algatanud Puiatu väike-konnakotka püsielupaiga kaitse alla võtmise. Kaebajat on kooskõlas väljakujunenud tavaga püsielupaiga kaitse alla võtmise menetlusest teavitatud pärast kaitse alla võtmise menetluse algatamist 09.02.2015 kirjaga nr JT 15-10/15/3014-1 ja antud kaebajale võimalus esitada kaitse alla võtmisega seoses oma arvamus. Kaebaja seda õigust ka kasutas, esitades osalt samad tõendid, mis on 02.03.2015 kohtule esitatud ka käimas oleva vaidluse lahendamiseks. Keskkonnaamet vastas kaebaja vastuväidetele 26.03.2015 kirjaga nr JT 15-10/15/3014-3.

52. Eeltoodust nähtub, et kaebaja on kasutanud oma õigust vaielda vastu püsielupaiga moodustamisele loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluses. Vastustaja jääb seisukoha juurde, et metsateatise menetluse peatamise otsuse vaidlustamine ei peaks olema täiendav võimalus, milles kaitse alla võtmise menetlusega seotud argumente esitada ning seeläbi metsateatise menetluse kontrollieset hägustada. Kuna metsateatise menetlemine ja loodusobjekti kaitse alla võtmine on iseseisvad menetlused, mis erinevad nii läbiviidavate toimingute, rakendatavate meetmete kui tagajärgede poolest, tuleb ka neis esitatavaid vastuväiteid eristada ning kaitse alla võtmise menetluse õiguspärasuse ja kaitse alla võtmise põhjendatuse/otstarbekuse kohta esitatud vastuväited jätta metsateatise menetluses tähelepanuta.

53. Vastustaja on vaidlustatud peatamise otsuses selgitanud, et Tikuta kinnistu eraldised 39, 40 ja 43 jäävad kavandatava Puiatu püsielupaiga piiresse, vaideotsuse punktis 2.3 on täpsustatud, et eraldised 39 ja 40 jäävad kavandatava Puiatu väike-konnakotka püsielupaiga piiranguvööndisse ning eraldis 43 kavandatava püsielupaiga sihtkaitsevööndisse. Kehtiv määrus nr 12 koosmõjus LKS §-dega 30 ja 31 ega määruse nr 12 muutmise eelnõu väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitseega piiranguvööndis lageraie lubamist ette ei näe. Seega on Puiatu kinnistu eraldistel 39, 40 ja 43 kavandatud lageraie peatamine kooskõlas LKS § 8 lg 6 eesmärgiga tagada, et kaitse alla võetav loodusobjekt säiliks menetluse kestel samas seisundis.

54. Kaebaja esitatud tõendid ei ole asjasse puutuvad, kuna on samuti seotud vastuväidetega loodusobjekti kaitse alla võtmisele. Kuna metsateatise menetluse peatamise õigusvastasust need ei tõenda, palub vastustaja jätta tõendid tähelepanuta.

Kaebaja on Puiatu väike-konnakotka püsielupaiga kaitse alla võtmise menetluses esitanud EELIS-e väljavõttele (02.03.2015 seisukohtade lisa 1- märgitud seirearuanne), 14.11.2013 ja 26.06.2014 paikvaatluse protokollidele ja maa-ameti kaardile tuginevad vastuväited, et väike-konnakotkas ei ole Tikuta kinnistul pesitsenud juba 10 aastat ning kõrval oleval Saare kinnistul on pesapuu kuivanud, mistõttu on alusetu loota linnu naasmist. Keskkonnaamet on nendele vastuväidetele vastanud 26.03.2015 kirjaga nr JT 15-10/15/3014-3.

55. Piirangute põhjendatuse ja asjakohasuse saab kummutada vaid LKS § 8 lg 3 kohane ekspertiis. Praegusel juhul lähtuski vastustaja metsateatise menetluse peatamisel 2012. aasta ekspertiisist (28.07.2014 vastuse lisa 2), mis kinnitab Puiatu väike-konnakotka püsielupaiga kaitse alla võtmise põhjendatust.

56. Vastustaja ei vaidle vastu metsakonsulentide A.Malmi ja A.Raudla poolt Tikuta kinnistu eraldiste 39,

40 ja 43 metsa seisukorra kohta antud arvamustele ega esitatud fotodele. Vastustajale on teada, et tegemist on vana ja metsamajanduslikust seisukohast juba kahjustunud metsaga. Samas ei tõenda metsakonsulentide arvamused, et tegemist on väike-konnakotkale ebasobiva metsaga. Vastupidi, väikekonnakotkas eelistabki pesapaigana vana ja mitmekesise struktuuriga metsa. Keskkonnaametile teada olevalt ei ole kaebaja kaasatud ekspertide näol tegemist kotkaekspertidega. Vastustaja on kohtule esitanud LKS § 8 lg 3 kohase ekspertiisi, millest nähtub, et ettepanek võtta Puiatu väike-konnakotka püsielupaik kaitse alla on põhjendatud. Metsateatise menetluses ei viida läbi uut ekspertiisi, vaid LKS § 8 lg-st 6 juhindudes välistatakse võimalus, et ekspertiisi kohaselt kestliku väike-konnakotka elupaikade seisund kavandatud tegevuse tagajärjel saab kahjustada enne, kui kaitse alla võtja kaitse alla võtmise/võtmata jätmise otsustab.

KOHTU PÕHJENDUSED

57. Kohus, hinnanud poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid leiab, et kaebus on põhjendamata ja tuleb rahuldamata jätta. Kohtu põhjendused on järgmised.

58. Kaebaja esitas 11.02.2014 Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioonile metsateatise registreerimisnumbriga 3438000801 raiete teostamiseks Tikuta kinnistul eraldistel nr 13 ja 14 (aegjärkne raie) ning eraldistel nr 39, 40 ja 43 (lageraie) (I kd tl 8). Keskkonnaamet tegi 27.02.2014 metsateatisele nr 3438000801 märked „ei ole lubatud“ lageraie eraldistel nr 39, 40 ja 43. Keskkonnaamet teavitas

03.03.2014 kirjaga nr JT 13-7/14/4865 „Põhjendus kavandatud tegevuse mittelubamise kohta“ kaebajat, et on otsustanud peatada lageraied eraldistel 39, 40 ja 43 kuni 28 kuuks ja esitas kirjas lageraiete peatamise põhjendused (I kd tl 11-12). Kaebaja esitas 17.03.2014 Keskkonnaametile vaide Keskkonnaameti 03.03.2014 otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks metsateatise uueks läbivaatamiseks ja lubava otsuse tegemiseks. Keskkonnaameti 15.04.2014 vaideotsusega nr 1.4.1/14/208 jäeti kaebaja vaie rahuldamata (I kd tl 13-18).

Käesolevas asjas on esitatud ja menetlusse võetud kaebus nõuetega metsateatisel nr 3438000801 Keskkonnaameti 27.02.2014 märgete tühistamiseks, millega ei lubatud lageraiet eraldistel nr 39, 40 ja 43; Keskkonnaameti 15.05.2014 vaideotsuse nr 1-4.1/14/208 tühistamiseks ja Keskkonnaameti kohustamiseks uuesti otsustama kaebaja metsateatisega nr 3438000801 kavandatavate tegevuste lubatavuse üle. Seega on vaidluse all metsateatise menetluse peatamist käsitlevate haldusaktide õiguspärasus.

59. LKS § 8 lg 1 kohaselt on igaühel õigus esitada kaitse alla võtmise algatajale ettepanek loodusobjekti kaitse alla võtmiseks. LKS § 9 lg 1 kohaselt loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse algatab ja menetluse läbiviija määrab Keskkonnaministeerium, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul (loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmise menetlus), arvestades käesoleva seadusega sätestatud eeldusi loodusobjekti kaitse alla võtmiseks. LKS § 10 lg 2 kohaselt võtab ala püsielupaigana kaitse alla valdkonna eest vastutav minister. LKS § 10 lg 2 alusel on 19.04.2010 vastu võetud keskkonnaministri määrus nr 12 „Väike-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“. Seega otsustab loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse algatamise ja võtab ala püsielupaigana kaitse alla keskkonnaminister. Kui menetluse kestel selgub, et loodusobjekti, mille kaitse alla võtmine algatati, ei ole otstarbekas või võimalik kaitse alla võtta, keeldutakse kaitse alla võtmisest ja selle otsuse teeb samuti keskkonnaminister (LKS § 111 ).

Vastustaja on esitanud kohtule keskkonnaministri 07.01.2014 käskkirja nr 22, millega on algatatud keskkonnaministri 19.04.2010 määruse nr 12 „Väike-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ muutmise menetlus (I kd tl 181). Keskkonnaameti 09.02.2015 kirjas nr JT 15-10/15/3014 kaebajale (I kd tl 132-133) on märgitud, et Keskkonnaministri 07.01.2014 käskkirjaga nr 22 on algatatud keskkonnaministri 19.04.2010 määruse nr 12 „Väike-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ muutmine ning kavandatav Puiatu püsielupaik ulatub osaliselt kaebajale kuuluvale Tikuta kinnistule. Kaebajale on kirjas teatatud, et tal on nimetatud püsielupaikade kaitse alla võtmisega seoses

14 kalendripäeva jooksul võimalik esitada oma arvamus Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni Tartu kontorile. Kirjale on lisatud „Keskkonnaministri 19.04.2010 määruse nr 12 „Väike-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ muutmine“ eelnõu, määruse seletuskiri ja kavandatud väike-konnakotka Puiatu püsielupaiga kaart (I kd tl 129-131, 135-145). Kaebaja on esitanud Puiatu väike-konnakotka püsielupaiga kaitse alla võtmise menetluses 26.02.2015 oma vastuväited (I kd tl 177- 178) ja Keskkonnaamet on nendele vastuväidetele vastanud 26.03.2015 kirjaga nr JT 15-10/15/3014-3 (I kd tl 179). Seega on algatatud Puiatu püsielupaiga kaitse alla võtmise menetlus, millesse kaebaja on kaasatud ja kaebaja saab selles menetluses oma õigusi kaitsta seonduvalt Puiatu väike-konnakotka püsielupaiga kaitse alla võtmisega.

Kohtuistungil seletas kaebaja esindaja, et kaebaja ei ole vaidlustanud keskkonnaministri tegevust Puiatu püsielupaiga kaitse alla võtmisega seonduvalt (II kd tl 21).

Eeltoodut arvestades, kuna käesolevas haldusasjas on vaidluse esemeks metsateatise menetluse peatamise õiguspärasus, mitte loodusobjekti kaitse alla võtmise õiguspärasus, ei hinda kohus käesolevas haldusasjas loodusobjekti (Puiatu püsielupaiga) kaitse alla võtmise põhjendatust ja otstarbekust. Seetõttu ei ole asjakohased kaebuse väited ja põhjendused, mis seonduvad Puiatu püsielupaiga kaitse alla võtmisega, samuti kaitse alla võtmise ebamõistlikult pika menetlemise ajaga, mistõttu jätab kohus need tähelepanuta.

60. Kohus märgib, et asjas kohtule esitatud tõenditega ei ole kooskõlas kaebuse väide, et kaebajale kui metsamajandamist rakendada soovivale isikule (metsaomanikule) ei ole teatatud püsielupaiga sihtvõi piiranguvööndisse planeerimisest tulenevatest piirangutest. Keskkonnaministeeriumi 17.07.2008 kirjaga nr 33-3-1/35119 (I kd tl 104) on kaebajale teatatud, et Tikuta kinnistul on haruldase linnuliigi väikekonnakotka pesapaik ning vastavalt LKS § 50 lg 2 p 2 ja lg 4 kehtib alates pesapuu leidmisest seda ümbritseval alal raadiusega 100m sihtkaitsevööndi kaitsekord. Kirjas on teatatud, et keskkonnaminister on algatanud Puiatu püsielupaiga moodustamise. Kaebajale on esitatud tutvumiseks keskkonnaministri määruse „Väike-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ eelnõu ja looduskaitseseaduses sätestatud sihtkaitsevööndi kaitsekord koos kaardiga, kus on näidatud hetkel kehtiva püsielupaiga ja kavandatava püsielupaiga piir. Keskkonnaministeeriumi 08.09.2008 kirjaga nr 33-3- 1/35119-4 (I kd tl 102) on kaebajale vastuseks kaebaja 12.08.2008 kirjale teatatud, et Puiatu väikekonnakotka püsielupaik on keskkonnaregistris 03.01.2006 registreeritud registrikoodiga KLO3000089 ning et MTÜ Kotkaklubi tegi 2008.aasta märtsis ettepaneku väike-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmiseks. Väike-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmise eelnõu ja kaitse-eeskirja eelnõuga tehakse ettepanek ka Puiatu pesapaik kaitse alla võtta. Keskkonnaministeeriumi 25.09.2008 kirjaga nr 33-3-1/35119-6 (I kd tl 103) on kaebajale teatatud, et tellitakse ekspertarvamus Puiatu püsielupaiga piiride kohta. Seega on kaebajale teatatud püsielupaiga planeerimisest tulenevatest piirangutest.

61. LKS § 8 lg 6 sätestab, et kui on esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek või algatatud kaitse alla võtmise menetlus käesoleva seaduse § 9 lõike 1 tähenduses, siis on haldusorganil, kellele on esitatud taotlus muu haldusakti andmiseks, mis võib mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit, õigus peatada haldusakti andmise menetlus. Haldusakti andmise menetlus peatatakse kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks haldusakti andmise menetluse peatamise otsuse tegemisest arvates.

61.1 LKS § 8 lg 6 näol on tegemist kaalutlusotsusega. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Halduse kaalutlusehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on seega piiratud (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-54-03, p 38 ja nr 3-3-1-87-13, p 17).

61.2 Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et Kotkaklubi on 2008.aastal esitanud Keskkonnaministeeriumile ettepaneku väike-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmiseks. Kotkaklubi ettepanek võtta kaitse alla väike-konnakotka püsielupaigad on registreeritud Keskkonnaministeeriumis 31.03.2008 (I kd tl 60).

61.3 Keskkonnaministeerium on 30.12.2009 kirjaga nr 16-1/09/14622-2 edastanud Kotkaklubi ettepaneku Keskkonnaametile menetlusse võtmiseks (I kd tl 64).

LKS § 8 lg 3 kohaselt peab ettepaneku tegemisele järgnema loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatud piirangute otstarbekuse ekspertiis, mis viiakse läbi vastava ala eriteadmistega isiku kaasabil ning mille tulemuste alusel otsustatakse kaitse alla võtmise vajadus ja otstarbekus. Asjas on 16.05.2012 koostatud ekspertiis väike-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmise põhjenduste kohta (I kd tl 64-70). Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 19.aprilli

2010.a määruse nr 12 „Väike-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ muutmine“ eelnõu seletuskirjast nähtuvalt osalesid ekspertiisis liigieksperdid Jan Siimson, Priit Voolaid, Tarmo Evestus, Ain Nurmla ja Joosep Tuvi. Ekspertiisi pani kokku Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Madli Linder (I kd tl 136). Ekspertiisi käigus leiti, et 14 kavandatava väike-konnakotka püsielupaikade, sh Puiatu, kaitse alla võtmine LKS § 10 lg 2 alusel püsielupaikadena on põhjendatud. Samuti on põhjendatud ekspertiisi tulemusena korrigeeritud püsielupaikade piirid.

Seega ei ole ekspertiisi teinud Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist M.Linder ainuisikuliselt, vaid ekspertiisis on osalenud mitmed liigieksperdid. Kaebaja hinnangul on tegemist äärmiselt ebausaldusväärse ning pealispinnalise ekspertiisiga. Samas ei ole kaebaja väitnud ega tõendanud, et kaebaja on pädev liigiekspert sellise hinnangu andmiseks. Kaebaja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis 16.05.2012 koostatud ekspertiisi usaldusväärsuse kahtluse alla seaksid. Sellisteks tõenditeks ei ole metsamajanduse inseneride Ain Malmi nõuanne (I kd tl 149) ega Aadu Raudla järeldused (I kd tl 151). Metsamajanduse kohta Vikipeedias märgitud, et metsamajandus on metsanduse allharu, mis tegeleb metsade majandamisega: nende väetamise ja kuivendamise, metsaistutuse, metsaraiega (sealhulgas võsaja harvendamisega) jms. Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et metsamajanduse inseneride A.Malmi ja A.Raudla näol on tegemist väike konnakotka liigiekspertidega.

Ekspertiisis on püsielupaikade piire põhjendavas osas märgitud, et sihtkaitsevööndisse määrati väikekonnakotka pesitsemiseks olulised vanametsa tervikud või alade ainsad vanametsa osad. Eesmärgiks on säilitada pesitsemiseks sobilikud tingimused, mille tulemusel ei ole kotkapaar sunnitud kolima uude pesitsuskohta, põhjustades selliselt uusi looduskaitselisi piiranguid (I kd tl 64 pöördel). Ekspertiisis on Puiatu püsielupaiga osas märgitud, et sihtkaitsevööndisse on määratud pesametsaks sobiv vanametsa osa, mis kagu ja lõunaosas külgneb avatud kultuurmaastikuga ning idaosas teega. Pesametsa kaitseks ja pesitsusaegse häirimise vältimiseks moodustati 6,72 ha suurune piiranguvöönd, kus elupaiga terviklikkuse ja häirimise mõju vähendamiseks on vaja suunata metsa majandamist. Planeeritav kaitserežiim tagab väike-konnakotka pesapaiga säilimise ning rahu pesitsusperioodi ajal (I kd tl 65 pöördel).

Keskkonnaameti 10.07.2012 kirjaga nr 15-2/12/10120-2 on Keskkonnaamet edastanud Keskkonnaministeeriumile väike-konnakotka püsielupaikade moodustamise menetluse algatamiseks vajalikud dokumendid, sh ekspertiisi (I kd tl 71).

61.4 Seega oli 27.02.204 metsateatisel nr 3438000801 lageraiet mitte lubavate märgete tegemise ajal esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek ja tehtud Puiatu püsielupaiga kaitse alla võtmise menetlustoiminguid. Käesolevaks ajaks on keskkonnaministri 07.01.2014 käskkirjaga nr 22 algatatud Puiatu püsielupaiga kaitse alla võtmise menetlus.

62. LKS § 1 p 1 kohaselt on looduskaitseseaduse eesmärk looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega. LKS § 3 lg 1 kohaselt loodusliku elupaiga seisund loetakse soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt loetakse liigi seisund soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik.

Väike-konnakotkas (Aquila pomarina) on vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.05.2004 määrusele nr 195 „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu“ § 4 lg 2 punktile 7 - I kaitsekategooria liik.

LKS § 48 lg 1 kohaselt tuleb I kaitsekategooria liikide kõikide teadaolevate elupaikade või kasvukohtade kaitse tagada kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega. Asjas on koostatud LKS § 8 lg 3 kohane loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatud piirangute otstarbekuse ekspertiis, milles on leitud, et Puiatu väike-konnakotka püsielupaiga kaitse alla võtmine LKS § 10 lg 2 alusel on põhjendatud.

Kaebaja kavandas Tikuta kinnistul eraldistel 39, 40 ja 43 lageraiet. MS § 29 lg 1 kohaselt lageraie korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, välja arvatud seemnepuud ja säilikpuud või nende säilinud püstiseisvad osad tüvepuidu kogumahuga vähemalt viis tihumeetrit ühe hektari kohta, üle viie hektari suurusel raielangil vähemalt kümme tihumeetrit ühe hektari kohta. Eraldis nr 43 jääb aga projekteeritava Puiatu väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndisse (keskkonnaregistri nr PLO2000218) ja eraldised nr 39 ja 40 projekteeritava väike-konnakotka püsielupaiga piiranguvööndisse (keskkonnaregistri nr PLO2001207). Seega on ilmselge, et lageraie Tikuta kinnistul eraldistel 39, 40 ja 43 ei taga projekteeritava väike-konnakotka püsielupaiga soodsat seisundit, vaid vastupidi, toob kaasa projekteeritava Puiatu väike-konnakotka püsielupaiga hävimise.

Kohus leiab, et sellise olukorra vältimiseks on vastustaja õiguspäraselt LKS § 8 lg 6 alusel peatanud eraldistel 39, 40 ja 43 lageraie. Tulenevalt LKS § 8 lg-st 6 tuleb välistada võimalus, et ekspertiisi kohaselt väike-konnakotka elupaikade seisund saab kaebaja kavandatud tegevuse tagajärjel kahjustatud enne, kui kaitse alla võtja kaitse alla võtmise või võtmata jätmise otsustab.

63. Keskkonnaameti 03.03.2014 kirjas nr JT 13-7/14/4865 „Põhjendus kavandatud tegevuse mittelubamise kohta“ ( I kd tl 11-12) ongi märgitud, et lageraie tegemisel häviksid kaitsealuse liigi eluks vajalikud metsakooslused. Vaideotsuse punktis 2.4 on märgitud, et kavandatava püsielupaiga sihtkaitsevööndisse on määratud pesametsaks sobiv, mõlemat pesapaika ümbritsev vanametsa osa. Pesametsa kaitseks ja pesitsusaegse häirimise vältimiseks on kavandatud sihtkaitsevööndile puhvrina piiranguvöönd, kus elupaiga terviklikkuse ja häirimise mõju vähendamiseks on vaja suunata metsa majandamist, et tagada piisava pideva metsakatte olemasolu. Planeeritav kaitserežiim on vajalik väikekonnakotka pesapaiga säilitamise ning pesitsusrahu, sh pesapaiga taasasustamise võimaluse tagamiseks.

64. LKS § 8 lg-s 6 kehtestatakse ajaline piirang, kui kauaks võib seoses loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlusega peatada sellise haldusakti (nt metsateatise) andmise menetluse, mis võib mõjutada loodusobjekti seisundit. LKS § 8 lg 6 ei sea piirangut loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse kestusele. Seetõttu on kaebaja ekslikult asunud seisukohale, et vastustaja on minetanud õiguse keelduda raieõiguse andmisest Tikuta kinnistu eraldisel 39, 40, 43, kuna kaitse alla võtmise menetlus on kestnud 28 kuust kauem. Kaebaja esitas metsateatise 11.02.2014, otsus metsateatise peatamise kohta tehti 27.02.2014 ning praegu veel puudub loodusobjekti kaitse alla võtmist puudutav otsustus. 28 kuud täitub 27.06.2016. Seega ei ole LKS § 8 lg-s 6 kehtestatud menetluse peatamist lõpetav tingimus veel saabunud ja ületatud pole ka maksimaalne 28 kuu piir.

65. Eeltoodut arvestades on vastustaja õiguspäraselt peatanud haldusakti andmise menetluse, so lageraied eraldistel 39, 40 ja 43.

66. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning lõike 3 kohaselt kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.

66.1 Keskkonnaameti 15.04.2014 vaideotsuses nr 1.4.1/14/208 (I kd tl 13-18) on loetud vaideotsuse selgitused Keskkonnaameti 03.03.2014 kirja nr JT 13-7/14/4865 „Põhjendus kavandatud tegevuse mittelubamise kohta“ (I kd tl 11-12) täiendavateks selgitusteks. Seega on Keskkonnaameti 03.03.2014 kiri ja 15.04.2014 vaideotsus olulises sisulises seoses ning neid võib käsitleda ühe tervikuna. Keskkonnaameti 03.03.2014 kirjas nr JT 13-7/14/4865 ja 15.04.2014 vaideotsuses nr 1.4.1/14/208 on märgitud Tikuta kinnistul eraldistel 39, 40 ja 43 lageraiete peatamise faktiline alus (Kotkaklubi ettepanek väike-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmiseks ja selle ettepanekuga seonduvalt tehtud menetlustoimingud, sh ekspertiis ja selles tehtud järeldused Puiatu väike-konnakotka püsielupaiga kaitse alla võtmise põhjendatuse kohta) ja õiguslik alus (LKS § 8 lg 6). Samuti on toodud kaalutlused, millest on lageraiete peatamisel eraldistel 39, 40 ja 43 lähtutud (lageraie teostamine Tikuta kinnistul on vastuolus projekteeritava Puiatu väike-konnakotka püsielupaiga kaitse alla võtmise eesmärgiga; lageraie tegemisel häviksid kaitsealuse liigi eluks vajalikud metsakooslused). Kohus leiab, et lähtuvalt LKS § 1 punktis 1 sätestatud eesmärgist (looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise ja looduslike elupaikade soodsa seisundi tagamisega) on vastustaja LKS § 8 lg 6 kohaldamisel lähtunud sobivatest ja õigetest kaalutlustest.

66.2 Kohus leiab, et kaebuse põhjendus, et vaideotsuses ei ole selgitatud vana metsa mõistet, on otsitud. Kaebaja on ise oma kaebuses märkinud, et kinnistu eraldisel 39 on kuuskede vanus 65 aastat ning eraldistel 40 ja 43 kasvavate kuuskede vanus 80 aastat, tegemist on vana metsaga (I kd tl 4 ja 5), kus on ka palju kuivanud puid ja kuused on väga tugevalt kahjustatud. Seega ei ole kaebajale vana metsa mõiste selgusetu.

66.3 Õige ei ole kaebuses väidetu, et vaideotsuses ei ole selgitatud, milles seisneb nn väike-konnakotkale sobiv mets. Vaideotsuses on märgitud, et Keskkonnaministri 23.12.2009 käskkirjaga nr 2668 kinnitatud „Tegevuskava väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse korraldamiseks aastateks 2009-2013“ ja ekspertide (Kotkaklubi) poolt ettevalmistatud tegevuskava eelnõu kohaselt aastateks 2014-2023 ei defineerita elupaika üksnes paigana, kus liik parasjagu elab, vaid ka ajutiselt asustamata, sobivate elupaigatunnustega, suure tõenäosusega taasasustatava alana. Kestlik väike-konnakotka elupaik on optimaalne väike-konnakotka pesamets, kus toimivad valdavalt looduslikud protsessid. See on metsaelupaik, kus konnakotkas on vähemalt ühel aastal asustanud konnakotka või mõne teise röövlinnu ehitatud risupesa, kuid elupaigas ei pruugi olla hetkel asustatud pesa või see on varisenud. Elupaiga kvaliteeti ei ole viimastel aastakümnetel raietega oluliselt vähendatud või tehtud väikesemahulised raied ei mõjuta konnakotkale olulisi elupaigatunnuseid (puistu tihedus, rindelisus, sobivate pesapuude olemasolu) (I kd tl 15-16). Seega on vaideotsuses toodud, millised on väike-konnakotkale sobivad elupaiga tunnused.

67. Kohus märgib, et kaebuses toodud vaideotsuse väidetavad puudused ei ole olnud kaebajale takistuseks kaebeõiguse realiseerimisel. Kaebaja on Tikuta kinnistul eraldistel 39, 40 ja 43 lageraiete peatamise põhjendustest aru saanud ja saanud ka realiseerida oma põhiseaduse §-st 15 tulenevat kaebeõigust.

68. Põhiseaduse § 32 sätestab küll omandiõiguse puutumatuse ja võrdselt kaitstuse ning igaühe õiguse enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kuid see õigus ei ole absoluutne, sest seadusega võib ette näha kitsendused. Põhiseaduse §-s 32 on sätestatud, et omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt.

Nagu kohus on eespool ( p 62) märkinud, on väike-konnakotkas (Aquila pomarina) I kaitsekategooria liik mille kõikide elupaikade kaitse tuleb LKS § 48 lg 1 tagada kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega. Tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ning ei saa lubada elupaiga seisundi kahjustamist kaitse alla võtmise menetluse ajal. Käesoleval juhul on kaebajal lageraied eraldistel 39, 40 ja 43 peatatud ajutiselt, mistõttu ei ole põhjust pidada ajutist lageraiete keelamist kaebaja õigustele ülemäära koormavaks. Samas on kaebajal temale kahju tekkimisel võimalik esitada kahju tekitaja vastu kahju hüvitamise nõue. Hävitatud väike-konnakotka püsielupaika ei ole aga võimalik taastada.

69. Eeltoodut arvestades puudub alus metsateatisel nr 3438000801 Keskkonnaameti 27.02.2014 märgete tühistamiseks eraldiste 39, 40 ja 43 osas, samuti Keskkonnaameti 15.04.2014 vaideotsuse tühistamiseks ja Keskkonnaameti kohustamiseks uuesti otsustama R.J.i metsateatisega nr 3438000801 kavandatavate tegevuste lubatavuse üle.

70.HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu kuuluksid vastustaja menetluskulud kaebajalt väljamõistmisele. Vastustaja kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud ei ole. Seetõttu jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Aili Maasik Kohtunik