3-13-1400/32 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Agu Timmi ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht

26. mai 2015, Tartu Haldusasja number 3-13-1400 Haldusasi MTÜ Kynnap XC kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 16. mai 2013. a vaideotsuse osaliseks tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 6. veebruari 2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus MTÜ Kynnap XC apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja MTÜ Kynnap XC Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 6. veebruari 2014. a otsus muutmata.

2. Jätta apellandi menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest alates (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 25. juuni 2015).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ-le Kynnap XC määrati Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) 7. septembri 2010. a käskkirjaga toetus laste mänguväljaku ehitamiseks. Toetuse lõplikuks suuruseks jäi 5270,49 eurot.

PRIA 4. veebruari 2013. a otsusega nõuti välja makstud toetus MTÜ-lt tagasi ja arvati MTÜ Leader-meetme alusel toetuse saajate hulgast 2013. ja 2014. aastal välja. Otsuse põhjenduste kohaselt on seoses MTÜ suhtes läbiviidud maksumenetlusega ilmnenud, et MTÜ esitas PRIA-le tahtlikult valeandmeid.

MTÜ Kynnap XC esitas selle otsuse peale vaide.

2

PRIA 16. mai 2013. a vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata, tunnistati vaidlustatud otsus kehtetuks, nõuti MTÜ-lt tagasi välja makstud toetus ja määrati kindlaks toetuse tagasimaksmisel tasumisele kuuluv intress. Vaideotsuse kohaselt kinnitas MTÜ Kynnap XC Maksuja Tolliametile, et mänguväljak antakse maaomanikule rendile ning seda on võimalik rentida paketis kogu puhkekompleksiga. Seega on mänguväljak 100% kasutuses majandustegevuses tulu teenimiseks. PRIA-le jäeti taotluse esitamisel tahtlikult mulje, et äriline kasutus puudub ja mänguväljak rajatakse kohalike laste vaba aja veetmise võimaluste parandamiseks ning toimub üksnes vaba avalik kasutus. Komisjoni määruse nr 65/2011 art 4 lg 8 järgi ei maksta toetusi toetusesaajatele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad on tekitanud sellise toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, saamaks kasu kõnealuse toetuskava eesmärkide vastaselt.

2. MTÜ Kynnap XC esitas kaebuse vaideotsuse tühistamiseks (v.a osas, milles varasem toetuse tagasinõudmise otsus kehtetuks tunnistati). Kaebuse kohaselt pole kaebaja saanud toetusest mingisugust kasu, mistõttu ei kuulu määruse nr 65/2011 art 4 lg 8 kohaldamisele. Mänguväljak on olnud alates selle rajamisest avalikus kasutuses ja seda pole kellelegi renditud.

3. Tartu Halduskohtu 6. veebruari 2014. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel:

3.1. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 99 lg 3 sätestab, et kui pärast maaelu arengu toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt osaliselt tagasi. PRIA on tuvastanud õigesti, et toetusraha on makstud alusetult, sest toetuse saaja on loonud toetuse saamise tingimused kunstlikult. Tagasinõude aluseks on ka määruse nr 65/2011 art 4 lg 8. Toetuse saaja tegevus mänguväljaku ehituselt käibemaksutagastuse taotlemisel ning korduvad kinnitused maksuhaldurile, et ehitis on sajaprotsendiliselt vajalik kaebaja majandustegevuseks, samuti maaomaniku algne kava rajada olemasoleva kämpingu juurde täiendav külastuskeskus ja mänguväljak, tõendavad seda, et kogumis oli tegemist tervikliku puhkekompleksi arendamise kavaga ärilisel eesmärgil. Võimalus, et külaelanikud saavad mänguväljakut tasuta kasutada, ei muuda asjaolu, et mänguväljak on lisaatraktsioon puhkekompleksile.

3.2. Usutav pole kaebaja väide, et tema ainuke huvi toetuse taotlemisel oli kohalikele lastele vabaajaveetmise võimaluse rajamine ja piirkonna parendamine. Mänguväljaku rajamine on seni kaebaja ainuke tegevus oma põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks, mis viitab, et kaebaja ei tegutse aktiivselt ja pidevalt kohaliku elu edendamisega. Kaebaja juhatuse liige ja temaga seotud kinnistu omanik tegutsevad teiste ettevõtete kaudu samas asukohas muuhulgas puhkemajanduse, kinnisvara rentimise ja üürimisega. Seetõttu seostub mänguväljaku rajamine kaebajaga seotud isikute muu majandustegevusega. Kohus nõustus vastustaja seisukohaga, et tegutsemine mittetulundusühingu vormis oli vajalik üksnes suurema toetusmäära saamiseks.

3.3. Kaebaja väited, et mänguväljaku kasutamise eest ei ole tasu küsitud ning esitatud tõendid, mille järgi on see sihipärases avalikus kasutuses, ei oma tähtsust, sest määruse nr 65/2011 art 4 lg

8 kohaldamiseks ei pea vastustaja tõendama, et toetuse saaja on reaalset kasu saanud. Kaebaja poolt maksuhaldurile ja PRIA-le antud ütlustest selgub, et mänguväljak on seotud puhkemajandusalase ettevõtlusega. Viidatud regulatsioon ei nõua ka, et toetuse saaja oleks kunstlikult tekitatud tingimuste abil juba kasu saanud. Samas tuleb kasu saamiseks lugeda ka seda, et ettevõttena toetust taotledes oleks mänguväljaku rajamise omaosaluse määr olnud 40%, mitte 10%, mille pidi tasuma kaebaja.

3.4. PRIA ei pidanud teadma enne toetuse määramist mänguväljaku täpset asukohta, kuna PRIA lähtus otsuse tegemisel Leader-meetme kohaliku tegevusgrupi MTÜ Valgamaa Partnerluskogu juhatuse poolt 16. veebruaril 2010 heaks kiidetud otsusest.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

3

4. MTÜ Kynnap XC apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel:

4.1. Kohtuotsus ei ole seaduslik ja põhjendatud. PRIA käis enne toetuse väljamaksmist kohapeal olukorraga tutvumas ja pidi nägema, kas samal kinnistul või kõrvalkinnistul asuvad mingid puhkekompleksid, millega saaks mänguväljakut seostada.

4.2. Vastustaja ei esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaks mänguväljaku kasutamist muudel eesmärkidel, kui see oli märgitud projektitaotluses. Mänguväljaku rajamise eesmärk ei ole muutunud. Kohus ei selgita, millisele tõendile tuginedes ta leiab, et kaebaja on jätnud PRIA-le tahtlikult mulje, et mänguväljakul puudub äriline kasutus. Kohus on lihtsalt PRIA seisukohta refereerinud.

4.3. Maksumenetluses kaebaja suhtes haldusakti ei antud, seega ei saa ka rääkida, et maksumenetluses oleks kaebaja suhtes mingeid asjaolusid tuvastatud. Kaebaja on selgitanud, miks ta maksumenetluses selliseid ütlusi andis.

4.4. Kohus ei selgita seda, millised tingimused on kaebaja kunstlikult loonud. Kohus on lihtsalt refereerinud PRIA väidet, et MTÜ vorm oli vajalik suuremas määras toetuse saamiseks.

4.5. Kohus pole tähelepanu pööranud sellele, mis ajast oli R.P. kaebaja juhatuse liige, mis tingimustel ja mis ajast sai kaebaja tasuta kasutusse osa XXXXXXX kinnistust ja mis ajal esitati PRIA-le toetuse taotlus.

4.6. Toetuse tagasinõudmine on kaalutlusotsus, kuid nii vaideotsuses kui kohtuotsuses puuduvad kaalutlused, miks on toetuse tagasinõudmine vajalik.

4.7. PRIA pole tõendanud, et kaebaja juhatuse liige R.P. või seotud ettevõtete juhatuse liige R.- M.P. kasutaks mänguväljakut ärilisel eesmärgil või saaks sellest mingit kasu või oleks tõendanud teistsugust mänguväljaku kasutamise eesmärki.

4.8. Kehtestatud ei olnud tingimusi, et taotleja peaks olema seotud ainult ühe ettevõttega, kui kaugel võib mänguväljak asuda puhkekompleksist vms. PRIA-le oli teada, et mänguväljak rajatakse FIE-le R.-M.P. kuuluvale kinnistule, kuna PRIA-le oli esitatud kaebaja ja eelmainitud FIE vahel sõlmitud vara tasuta kasutamise leping. Ei PRIA ega kohus pole tuvastanud, kas XXXXXXX kinnistul asub puhkekompleksi. Ebaselgeks jääb, millist puhkekompleksi halduskohus silmas pidas ja millisel kinnistul see peaks asuma.

4.9. Kaebaja ei ole saanud mänguväljakust mingit kasu. See on senini avalikus kasutuses, mille kohta on esitatud ka tõendid. Mingit seost mänguväljaku ja mistahes muu ettevõtte vahel ei ole tõendatud. Hüpoteetiline on kohtu väide, et kasuks on juba 30% toetusest, mis oleks tulnud taotlejal finantseerida ise siis, kui toetust oleks taotlenud ettevõte, mitte mittetulundusühing. Samas tuleneb määruse nr 65/2011 art 4 lg-st 8, et tuvastada tuleb just see, et isik oleks toetuse alusel ehitatust kasu saanud. Toetuse määra protsent ei saa olla kasu, kuna toetus kulus mänguväljaku rajamisele.

4.10. Kuskilt ei tulene, et mittetulundusühingul peab olema mitu põhikirjalist eesmärki.

4.11. Toetuse tagasinõudmisele ei eelnenud kohapealset kontrolli

5. PRIA vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel:

5.1. Kontrolli hetkel tuvastatu ei välista puhkekompleksi arendamist tulevikus.

5.2. Kohus ei pidanud tuvastama mänguväljaku kasutamist muudel eesmärkidel, kuna toetuse tagasinõudmisel on määravad mänguväljaku rajamise kavandamisel toetuse taotlemise motiivid, mitte praegused reaalse kasutamise asjaolud.

5.3. Kohus ei käsitlenud kaebaja antud ütlusi maksuhalduri poolt tuvastatud asjaoludena, vaid viitaski neile kui kaebaja esindaja antud ütlustele.

5.4. Kohus on viidanud tõenditele, mis kinnitavad, et mänguväljaku rajamiseks toetuse taotlemisel oli kavas ärilisel eesmärgil puhkekompleksi arendamine.

5.5. Määruse nr 65/2011 art 4 lg 8 ei anna PRIA-le kaalutlusruumi, mis ulatuses toetus tagasi nõuda.

4

5.6. Toetuse tagasinõudmiseks ei ole vajalik tuvastada reaalset kasu saamise fakti, vaid üksnes vastavad motiivid toetuse taotlemise ajal.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Vaidlus taandub küsimusele, kas mänguväljak rajati kohalike laste vaba aja veetmise võimaluste parandamiseks ja avalikuks kasutuseks, või oli sellel hoopiski äriline eesmärk. PRIA leiab viimast.

Kinnistu, kuhu mänguväljak ehitati, kuulub R.-M.P. ile, kes on halduskohtu istungi protokolli järgi otsustades R.P. i isa (tl 106p). R.P. ja R.-M.P. on mõlemad MTÜ Kynnap XC ainsateks liikmeteks (tl 53), samuti on mõlemad osanikud OÜ-s Seimer ja OÜ-s Mesor (juhatuse liige R.- M.P. ).

Maa mänguväljaku ehitamiseks (maatükk XXXXXXX kinnistul) andis R.-M.P. tasuta kaebajale kasutamiseks (tl 12-13). Seega on maa omaniku ja kaebaja juhatuse liikme vahel tihedad isiklikud ja ärialased suhted. Oluline on, et sellesama kinnistu kõrval, kus mänguväljak on, asub R.-M.P. ile kuuluv XXXXXXX kinnistu, millel asuvad hooned. Pooled vaidlevad selle üle, mis otstarbega hooned sellel kinnistul asuvad. Kaebaja väidab, et majutusteenuse osutamist seal ei toimunud, kuna kinnistul asuv põhihoone on ehitisregistris arvel elamuna (tl 23) ning lisaks ei osuta OÜ Mesor (kes PRIA arvates seal teenusena majutusvõimalust pakub) majandustegevuse registri andmetel majutusteenuseid. Majutusteenust pakub kaebaja kinnituse järgi R.-M.P. FIE- na, kuid teenuse osutamise asukohaks on Koolitare 33, Otepää.

PRIA tugineb omakorda R.P. i poolt maksumenetluses antud ütlustele, kus ta on vastuseks küsimusele, kas kinnistul, kus mänguväljak asub, tegeleb keegi veel ettevõtlusega, vastanud, et kinnistul on olemas maja, saun, vaatetorn, kämping – need tegutsevad (toimub majutamine), selle ettevõtlusega tegeleb R.-M.P. . Võimalik on ka lastelaagrite läbiviimine (tl 53p). Samuti on R.P. pärast käibemaksutagastuse taotlemist vastuseks maksuhalduri päringule mänguväljaku kasutusest vastanud, et „Ilma majandustegevuseta pole võimalik sarnaseid objekte käigus hoida, sest tagada tuleb ju igapäevane väljaku heakord, turvalisus ja hooldusremont. Selleks on plaanis objekt välja rentida maaomanikule, kes vastutab ka väljaku sihtotstarbelise kasutuse, hoolduse ja säilimise eest. Maa omanikul on olemas erinevate atraktsioonide kompleks, mille täienduseks mänguväljak ideaalselt sobib. /.../ Ühtlasi jätab MTÜ Kynnap XC endale õiguse kooskõlastatult maaomanikuga mänguväljakut välja rentida ürituste läbiviimiseks ning teha koostööd kohalike turismiettevõtjatega. Seega mänguväljakut renditakse välja ja kasutatakse majandustegevuses 100% MTÜ Kynnap XC poolt.“ (tl 16). Lisaks on PRIA osundanud sellele, et R.P. i ja R.-M.P. i äriühing Mesor OÜ, millega seostub veebileht www.pesorliinid.ee (tl 32p) reklaamis tollal Vidrike puhkemaja, mis „asub 9 km Otepäält, künka otsas, kauni vaatega orule ja Vidrike järvele. Õuel asub vaatetorn, külakiik, 3 järvekest, suitsusaun. Võimalik telkida ja grillida. Majas on 3 magamistuba, saun, köök. Kokku on 12 voodit, neist 6 lahtikäivat diivanit.“ (tl 66). Vaadates Maa-Ameti kaardiserverist (http://xgis.maaamet.ee) vaidlusaluseid XXXXXXX ja XXXXXXX kinnistuid, nähtub sealt tõepoolest, et XXXXXXX l asub kolm tiiki või väikest järve ja vaatetorn. Läheduses on ka Vidrike järv. Näha on ka plats, millel asuvate rajatiste kuju ja asukoht sobituvad kaebaja poolt esitatud mänguväljaku projektiga (tl 41p-42) ja mille näol on järelikult tegemist vaidlusaluse mänguväljakuga. XXXXXXX kinnistul on näha veel mõne hoone olemasolu ning kohe selle kinnistu kõrval asuval XXXXXXX kinnistul on näha viiest hoonest koosnev kompleks.

5

Eelnevat arvestades on ringkonnakohtu arvates piisavalt tõendatud, et mänguväljak koos vaatetorni ja majutusvõimaluste ja muude ajaveetmisvõimalustega moodustas ühtse kompleksi, mille eesmärk oli kasumi teenimine R.P. i ja ja R.-M.P. iga seotud ettevõtetele. See, et kirjeldatud reklaamis ei olnud mainitud mänguväljakut, ei oma mingisugust tähtsust, kuna on ilmne, et mänguväljak asus sellessamas kompleksis. Ka see, et OÜ Mesor ei olnud märgitud majutusteenuse osutajana majandustegevuse registris ja et majandustegevuse registri järgi osutas R.-M.P. majutusteenust asukohaga hoopis Otepää linnas, ei oma siinkohal tähtsust. Majutustegevuse osutamine ühes asukohas FIE-na ei välista selle osutamist mujal läbi teiste ettevõtete ning lisaks ei ole millegagi tagatud see, et niivõrd läbipõimunud ettevõtlusvormide kasutamise korral ei kajasta majandustegevuse register tegelikku olukorda.

Oluline on siinkohal ka see, et R.-M.P. on vastustajale öelnud muuhulgas, et „Puhkemaja kinnistul veel ei ole, kavas on rajada teisele poole järve äärde telkimisplatsid. Maa anti MTÜ-le kasutusele perspektiiviga rajada sinna külalistemaja.“ (tl 65), mis viitab sellele, et puhkekompleks ei olnud lõplikult välja ehitatud. Sellest hoolimata saab lugeda, et mänguväljaku eesmärk ei olnud mitte niivõrd avalik kasutus, nagu toetuse taotlemisel näidati, vaid R.P. i ja R.- M.P. iga seotud ettevõtetele kasumi teenimine. Asjaolu, et mingitel põhjustel ei olnud puhkekompleksi lõpuni ehitatud, ei muuda seda, et mänguväljak oli suunatud puhkemajutusele lisaatraktiivsuse loomiseks. Kuna haldusakti õiguspärasust tuleb üldjuhul hinnata selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 ls 2), ei ole oluline see, et käesoleval ajal on eelnevalt kirjeldatud reklaam veebilehel www.pesorliinid.ee maha võetud.

8. Asjaolu, et mänguväljak on olnud ka avalikus kasutuses, ei oma siinkohal enam määravat tähtsust. Eelnevat arvestades on ilmne, et see ei olnud mänguväljaku rajamise põhieesmärk. Kaebaja üritab küll läbi erinevate asjaolude näidata, et mänguväljaku põhieesmärk oligi hoopis selle avalik kasutus, kuid eelnevat arvestades ei ole see usutav.

9. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga selles, et asjaolu, et mänguväljaku rajamine oli kaebaja ainuke tegevus oma põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks, osundab samuti sellele, et kaebaja tegevus oli seotud R.P. i ja R.-M.P. iga seotud ettevõtete majandustegevusega. Asjaolu, et kaebaja ei ole varem midagi teinud oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, viitab sellele, et kaebaja kui juriidiline isik oligi loodud eeskätt selleks, et R.P. iga ja R.-M.P. iga seotud ettevõtete huvides tegutseda. See, kui kaua R.P. on olnud kaebaja juhatuse liige, ei oma seda arvestades tähtsust.

10. Vastustaja ja halduskohus on põhjendatult välja toonud, et MTÜ-na toetuse taotlemine andis õigusaktidest tulenevalt kaebajale eelise, kuna tänu sellele hüvitati talle 90% mänguväljaku rajamise kuludest. Muus ettevõtluse vormis toetust taotledes oleks toetuse suurus olnud ainult 60% kuludest. Kaebaja nimetab küll seda seisukohta hüpoteetiliseks, kuid ei esita samas tõsiseltvõetavaid põhjendusi, miks see seisukoht hüpoteetiline on. Üksnes selle seisukoha hüpoteetiliseks nimetamine ei lükka eelnimetatud fakti ümber. Küsimus, millise ettevõtte kaudu oleks alternatiivsel juhul 60% toetusega mänguväljak rajatud, ei oma siinkohal üldse tähtsust. Sellise eelise saamine on selgelt käsitatav kasu saamisena, sest nii õnnestus mänguväljak rajada odavamalt.

11. Asjaolu, et maksumenetluses ei ole kaebaja suhtes haldusakti antud, ei välista selles kogutud andmete kasutamist tõendina käesolevas asjas vaidluse all olevas haldusmenetluses. Halduskohus on neid tõendeid täiendavalt hinnanud ning lugenud neil põhinevad järeldused põhjendatuks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga. Kaebaja väitega, et halduskohus on PRIA seisukohad pelgalt otsusesse ümber kirjutanud ilma omapoolse analüüsita, ringkonnakohus täielikult ei nõustu. Olukorras, kus haldusaktis ja kohtumenetluses on vastustaja poolt esitatud

6

veenvad ja põhjalikud motiivid, miks haldusorgan sellisele lõppjäreldusele jõudis, ei saagi halduskohtult eeldada, et ta suudab leida veel paremad ja teistest aspektidest haldusorgani järeldusi kinnitavad põhjendused. Paratamatult tulebki sellises olukorras enamjaolt halduskohtul haldusorganiga nõustuda. See, et halduskohus ei nõustu kaebaja seisukohtadega ning kaebaja seisukohad on hõlpsasti kummutatavad haldusaktis ning kohtumenetluses haldusorgani poolt esitatud seisukohtade ülerõhutamisega, ei tähenda seda, et kohtuotsus oleks põhjendamata.

12. Kohtuotsusest ja haldusaktist on selgelt väljaloetav, miks on asutud seisukohale, et toetusraha on makstud alusetult ja miks on kaebaja loonud toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, saamaks kasu toetuskava eesmärkide vastaselt. Tuvastatud on, et kui kaebaja kinnitas toetuse taotlemisel, et mänguväljak läheb täielikult avalikku kasutusse, siis tegelikult on mänguväljaku rajamise varjatud eesmärk R.P. i ja R.-M.P. iga seotud ettevõtete ärihuvide teenimine ning see on kasutuses puhkekompleksi äritegevuse osana. Eelnevalt väljatoodu põhjal on see ka üheselt selge. Seetõttu on alusetud kaebaja väited, et toetuse alusetu maksmine ja toetuse saamise tingimuste kunstlik loomine pole tõendatud.

13. Ehkki ELÜPS § 99 lg 3 järgi on võimalik haldusorganil kaaluda, kas nõuda toetusraha tagasi täielikult või osaliselt, ei saa nõustuda kaebaja väitega, et asjas oleks tehtud kaalutlusviga, kuna toetus nõutakse tagasi täielikult. Eelnevast tulenevalt on selge, et mänguväljaku rajamine on tervikuna suunatud ärihuvide teenimisele. Tegemist ei ole olukorraga, kus toetust oleks taotletud mitmele erinevale objektile ning nt vaid mõne puhul oleks põhjendatud arvata, et see ei ole suunatud taotluses nimetatud eesmärkide saavutamiseks. Kaebaja üritab väita, et kui muu ettevõtte kaudu toetust taotledes oleks toetussumma olnud 60% vajaminevatest kuludest, siis tulnuks ka tagasinõue esitada üksnes seda summat ületavas määras, kuid samas on R.-M.P. ise öelnud, et toetusmääraga 60% ei oleks seda mänguväljakut üldse rajatud (tl 65p). Sellisel juhul jääks kaebaja ja temaga seotud isikud ikkagi soodsamasse olukorda, sest mänguväljak on juba rajatud ja jääks neile alles.

14. See, et juba toetustaotluse lahendamisel pidi PRIA teadma, et mänguväljak rajatakse R.-M.P. i maale, ei muuda tagasinõuet õigusvastaseks. Siis ei pidanud PRIA teadma seda, et toetuse eesmärk ongi üksnes ärihuvide teenimine, vastavad asjaolud ilmnesid alles hiljem. Halduskohus on seda oma otsuses selgitanud ning ringkonnakohus ei korda neid põhjendusi.

15. Olukorras, kus mänguväljaku vahetus läheduses puhketeenuse pakkumine on tõendatud muude tõenditega (vt ülal ringkonnakohtu põhjenduste p 7), ei ole haldusakti tühistamise aluseks see, et PRIA ei käinud kinnistutel kohapeal vaatlust teostamas. Ringkonnakohus möönab, et see võinuks aidata asja lõppkokkuvõttes kiiremini ja lihtsamalt lahendada, kuna nii oleks tõenäoliselt PRIA saanud tõendeid, mis kinnitanuks puhketeenuse osutamist. Samas on asjas kogutud siiski piisavalt tõendeid, mis kinnitavad PRIA seisukohti ka ilma kohapealse vaatluseta.

16. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Apellandi menetluskulu (apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot) jääb HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

Tiina Pappel Agu Timmi Einar Vene digitaalselt alla kirjutatud digitaalselt alla kirjutatud digitaalselt alla kirjutatud