4-15-3777/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-15-3777

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohtu Määruse tegemise aeg ja koht

26. mail 2015.a Liivalaia kohtumajas Tallinnas Kriminaalasja number 1-15-3777 Kohtukoosseis Katre Poljakova Väärteoasi MC Liising OÜ (registrikood: 11610919) kaebus Maksu – ja Tolliameti 21.04.2015.a väärteoasjas nr 930012001619 koostatud väärteomenetluse lõpetamise määrusele ja taotlus menetluskulude välja mõistmiseks; Menetlusalune isik MC Liising OÜ (registrikood: 11610919), Kohtuväline menetleja Maksu – ja Tolliamet Menetlusaluse isiku lepinguline esindaja Menetlustoiming

Vandeadvokaat Dmitri Teplõhh

Kohtuvälise menetleja tegevuse peale kaebuse ning menetluskulude hüvitamise taotluse lahendamine kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS §-dest 23; 79 lg 1, 2, lg 3 p 1; 212; kohus määras:

1. Jätta Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 21.05.2015.a laekunud kaebus väärteoasjas nr 930012001619 kohtuvälise menetleja tegevuse peale rahuldamata.

2. Jätta Maksu – ja Tolliameti 21.04.2015.a määrus väärteoasjas nr 930012001619 väärteomenetluse lõpetamise peale seoses väärteomenetluse aegumisega muutmata.

3. Välja mõista riigieelarve vahenditest MC Liising OÜ (registrikood: 11610919) kasuks õigusabikulude katteks 3657,60.- (kolm tuhat kuussada viiskümmend seitse eurot ja kuuskümmend senti) eurot.

4. Käesolev kohtumäärus teha teatavaks menetlusosalistele. Edasikaebamise kord: Tulenevalt VTMS § 191 p 12 ei ole määrus vaidlustatav määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtus tuvastatud asjaolud: Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale laekus 21.05.2015.a MC Liising OÜ esindaja vandeadvokaat Dmitri Teplõhh koostatud kaebus Maksu – ja Tolliameti 21.04.2015.a määrusele väärteoasjas nr 930012001619, millisega lõpetati märgitud väärteoasja menetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel, taotledes kohtult uue määruse tegemist lõpetades MC Liising OÜ suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning välja mõista MC Liising OÜ kasuks kaitsjale makstud tasu kokku summas 8227,20.- eurot. Kohtule esitatud kaebuses selgitatakse, et 06.05.2015.a vaidlustas menetlusalune isik Maksu – ja Tolliameti poolt 24.04.2015.a väärteoasjas nr 930012001619 koostatud määruse VTMS § 76 korras kaebusega kohtuvälise menetleja juhile. 11.05.2015.a jättis kohtuvälise menetleja juht esitatud kaebuse rahuldamata.

Kohtule selgitatakse, et lõpetamise määrust ja kaebuse lahendamise määrust vaidlustatakse täies ulatuses. Nimelt leiab kaebuse esitaja, et väärteoasjas nr 930012001619 oleks pidanud menetluse lõpetama VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse esitaja leiab, et kriminaalmenetluse lõpetamine seoses kuriteo aegumisega eeldab, et menetluse tulemusel on mentleja jõudnud arusaamisele, et tegu on kuritegu ja selle teo on toimepannud kahtlustatav või süüdistatav (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-42-03). Kaebuse esitaja on asunud seisukohale, et menetleja, enne kui langetab otsuse lõpetada menetlus seoses aegumistähtaja möödumisega peab tuvastama, kas esinevad põhjendatud viited, et teo on toime pannud menetlusalune isik.

Kui aga puudub koosseis, siis peab menetlus olema lõpetatud just koosseisu tunnuste puudumise tõttu ja seda sõltumata selles, kas väärtegu on aegunud või mitte. Kaebus esitaja hinnangul ei võimalda väärteoasjas nr 930012001619 koostatud väärteoprotokollis kajastatud lühikirjeldus isikule väärteovastutust ette heita, sest väärteokirjeldus ei vasta Väärteomenetluse seadustikus sätestatud nõuetele. Nimelt väärteo lühikirjeldus ei kajasta faktilisi asjaolusid, mis võimaldaksid kvalifitseerida menetlusaluse isiku tegevust MKS § 153-2 lg 2 järgi.

Kaebuse esitaja esindaja on asunud seisukohale, et sõltumata selles, kas ja millistel alustel peab menetlus olema MC Liising OÜ suhtes lõpetatud, tuleb viimasele hüvitada menetluskulud, mis on tekkinud seoses väärteomenetlusega käesolevas asjas ning seetõttu taotlevad nad 8227,20.- euro hüvitamist. Maksu – ja Tolliamet 21.02.2015.a kirjalikus seisukohas on selgitanud, et kohtuväline menetleja menetles väärteoasja nr 930012001619 maksukorralduse seaduse § 1532 lg 1 ja lg 2 tunnustel MC Liising OÜ ja XXXsuhtes seoses kahtlusega, et 2012.a märtsikuu käibedeklaratsioonis esitati 20.04.2012.a maksuhaldurile teadvalt valeandmeid tagasinõude suuruse suurendamise või tekitamise eesmärgil. 21.04.2015.a lõpetati väärteoasjas nr 930012001619 väärteomenetlus seoses väärteo aegumistähtja möödumisega ja seda VTMS § 29 lg 1 p 5 ja § 73 lg 1 p 2 alusel.

Kohtuväline menetleja on kinnitanud kohtule, et menetlusalune isik vaidlustas eelpool märgitud väärteomenetluse lõpetamise määrust VTMS § 76 korras kaebusega kohtuvälise menetleja juhile. Kohtuvälise menetleja juhi poolt volitatud ametnik jättis kaebuse 11.05.2015.a kaebuse lahendamise määrusega rahuldamata. Märgitud kaebuse lahendamise määruse vaidlustas menetlusalune isik maakohtus. Kohtuväline menetleja selgitab kohtule, et nemad jäävad kaebuse lahendamise määruses 930012001619/35 toodud seisukohtade juurde. Vastavalt VTMS § 23 korral väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p.p 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi eelarve vahenditest.

Kohtuväline menetleja on juhtinud kohtu tähelepanu sellele, et nende hinnangul ei ole põhjendatud kaitsja arvetel nr 131084 ja 130215 märgitud tasud ja seda alljärgnevatel põhjustel ja nimelt näiteks ei pea kohtuväline menetleja õigustatuks arvel nr 130184 kajastatud tasu kolme kaitsja büroosiseste nõupidamiste eest, kuivõrd kaitsjana osales menetluses vaid D. Teplõhh, ühtlasi ei pea kohtuväline menetleja põhjendatuks, et kaitsja kulutas 3,1 tundi olukorra analüüsile ja kirjanduse otsimisele seoses väärteomenetleja pädevusega, samuti ei loeta põhjendatuks 6,8 tundi, milline kulus kaebuse koostamisele.

Arvel nr 130215 on märgitud, et kaebuse koostamiseks kulus 16,2 tundi, millele eelnes kaebuse projekti ettevalmistus 3,4 tundi. Kohtuväline menetleja peab nimetatud toiminguid mittevajalikeks, eriti arvestades asjaolu, et kaebus oli esitatud kaebuse lahendamise määruse peale, millele eelnenud kaebusel eest nõuab menetlusalune isik juba arve nr 130184 hüvitamist. Samuti on kohtuväline menetleja juhtinud kohtu tähelepanu sellele, et kaebusele lisatud arvetelt nähtub, et taotletakse ka osutatud teenustel käibemaksu hüvitamist. Maksu – ja Tolliameti andmete kohaselt on MC Liising OÜ puhul tegemist käibemaksukohustuslasega, kes on kantud ka vastavasse registrisse.

Kohtu tähelepanu juhitakse Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-93-10, millises on sedastatud, et kajastatult arvestatud käibemaksu hüvitamist saab nõuda üksnes juhul, kui kaebaja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ta ei saa muul põhjusel kaitsjatasult arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata.

Kohtumääruse motiivid

VTMS § 78 lg 1 kohaselt kui isik ei nõustu VTMS § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule. VTMS § 79 lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. VTMS § 79 lg 3 alusel kaebust lahendades võib maakohtunik:

1) jätta kaebuse rahuldamata;

2) rahuldada kaebuse täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist ning 3) tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. VTMS § 212 kohaselt Väärteomenetluse seadustiku 17. peatükis reguleerimata küsimused ning muud kohtuvälise menetleja lahendi või kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtuväline menetleja või lahendit või kohtulahendit täitmisele pööranud kohtuväline menetleja või maakohtu kohtunik oma määrusega menetlusosalisi kohtusse kutsumata kirjalikus menetluses.

Kohus olles analüüsinud kaebuse esitaja MC Liising OÜ esindaja vandeadvokaat Dmitri Teplõhh esitatud kaebust ja selle lisasid, tutvunud väärteoasja nr 930012001619 materjalidega ning kohtuvälise menetleja hinnanguga esitatud kaebusele, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku MC Liising OÜ kaebus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulude hüvitamise taotlus kulub rahuldamisele osaliselt ning seda alljärgnevatel põhjustel: Käesoleval hetkel ei ole menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlust selles osas, et kaebuse esitaja kui menetlusaluse isiku MC Liising OÜ (registrikood: 11610919) suhtes oli Maksu – ja Tolliametis menetluses väärteoasi nr 930012001619, millises lõpetati kohtuvälise menetleja poolt 21.04.2015.a väärteomenetlus vastavalt VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel.

Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust ka selles, et menetlusalusele isikule MC Liising OÜ-le kohtuvälise menetleja poolt väärteoprotokollis 08.10.2014.a etteheidetud väärtegu, milline kvalifitseeriti MKS § 153-2 lg 1, 2 (alates 01.01.2015.a MKS § 153-1) järgi on aegunud ning seda põhjusel, et menetlusalusele isikule etteheidetud väärtegu oli toime pandud 2012.a kevadel. Samuti ei ole vaidlust selles, et 06.05.2014.a kaebas menetlusalune isik, juhindudes VTMS § 76 menetluse lõpetamise määruse peale täies ulatuses kohtuvälise menetleja juhile, kuid 11.05.2015.a jäeti esitatud kaebus kohtuvälise menetelja juhi poolt rahuldamata.

Antud hetkel on tekkinud vaidlus selles, missugusel alusel oleks pidanud kohtuväline menetleja väärteoasjas nr 930012001619 menetluse lõpetama, kas VTMS § 29 lg 1 p 5 või VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, väärteoasjas nr 930012001619 väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel oli seaduslik ja põhjendatud. KarS § 81 lg 3 kohaselt väärtegu on aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kolmeaastast aegumistähtaega.

VTMS § 29 lg 1 p 5 kohaselt kuulub väärteomenetlus lõpetamisele kui väärteo aegumistähtaeg on möödunud. Kohtu hinnangul võib märgitust teha ühese järelduse, et väärteo aegumine on absoluutne menetlustakistus. Väärteo aegumisega kaasnev menetlustakistus aga keelab väärteoasja edasise sisulise arutamise mistahes ulatuses. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus oma lahendis 3-1- 1-20-10 (vt lahendi punkt ). Märgitust tulenevalt on kohtu hinnangul asjakohatud kaebuse esitaja väited selle kohta, et väärteo aegumise tähtaja saabumisel, ning sel alusel väärteoasja lõpetamisel oleks pidanud kohtuväline menetleja hakkama kaaluma muid menetluse lõpetamise aluseid, jätkama selleks kogutud tõendite sisulist hindamist.

Arvestades asjaolu, et menetlusalusele isikule etteheidetud väärtegu on aegunud puudub ka kohtul pädevus muuta kohtuvälise menetleja vastu võetud otsust ja lõpetada väärteomenetlus muudel väärteomenetlus seaduslikus välja toodud alustel. Kohus selgitab, et väärteo aegumine toimub absoluutse menetlustakistusena nii väärteo – kui ka kaebemenetluses ning kriminaalmenetluses. Kohtul puudub pädevus hinnata väärteoasjas kogutud tõendeid tuvastamaks, kas väärteomenetluse käigus, mille raames kaevatav määrus tehti, menetlusalusele isikule süüksarvatud väärteo kvalifikatsioon oli õige või vale, kas menetlusalusele isikule etteheidetud väärtegu oli tõendatud või mitte.

Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et seoses menetlusalusele isikule etteheidetud väärteo aegumisega kuulub väärteomenetlus väärteoasjas nr 930012001619 lõpetamisele just VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel.

Menetluskulud Riigikohus lahendis nr 3-1-1-1-11 p 15 juhitakse tähelepanu sellele, et väärteo aegumine kui menetlustakistus tähendab eeskätt seda, et menetleja ei saa võtta seisukohta küsimuses, kas isik on talle etteheidetava teo toime pannud ja kas see tegu vastab mõne väärteokoosseisu tunnustele, samuti puudub aegumise korral loogiliselt võimalus lahendada teo õigusvastasuse ja süülisuse ning karistuse kohaldamisega seotud küsimusi (VTMS § 108 p-d 1-6 ja 9-10). Väärteo aegumine ei võta aga kohtult õigust ja kohustust lahendada asjas tõusetunud menetluslikud küsimused, mille sisuks ei ole isiku süüküsimuse otsustamine.

Selliste küsimuste ringi kuulub ka see, kas ja kui siis, millises ulatuses rahuldada menetlusaluse isiku taotlus hüvitada valitud kaitsjale makstud tasu (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31. augusti 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-62-10). Käesoleva väärteoasja menetluse käigus on menetlusaluse isiku MC Liising OÜ esindaja vandeadvokaat Dmitri Teplõhh esitanud ühes kaebusega ka taotluse väärteoasjas nr 930012001619 tekkinud menetluskulude s.o kaitsjale makstud tasu - kogusummas 8227,20 eurot välja mõistmiseks MC Liising OÜ kasuks.

Ka kohtuväline menetleja on tõdenud, et VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse menetlusalusele isikule väärteomenetluse lõpetamisel VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigivõi kohaliku eelarve vahenditest. Samuti on Riigikohus korduvalt selgitanud, et lahendades küsimust kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkusest, tuleb arvestada selle tasu maksmise vajalikkust ja põhjendatust konkreetses väärteoasjas ning väärteoasja keerukust. Kohtuväline menetleja on nõustunud osaliste menetluskulude hüvitamisega jättes menetluskulude hüvitamise suuruse kohtu otsustada, tuues oma kirjalikus seisukohas välja arvamuse, missugused menetluskulud nende hinnangul on põhjendatud ja, millised mitte.

Kohtule esitatud taotluse juurde on kaebuse esitaja esindaja poolt lisatud kuludokumendid ja nimelt arve nr 150742 kogusummas 360.- eurot s.o /kaitsmine väärteomenetluses/, arve nr 150848 kogusummas 432.- eurot s.o /esindamine väärteomenetluses/, arve nr 121520 kogusummas 705,60 eurot /õigusabi seoses väärteomenetlusega/, arve nr 121857 kogusummas 432,00.- /õigusnõustamine/, arve nr 130184 kogusummas 1838,40 eurot /kaebuse koostamine väärteomenetleja tegevuse peale/, arve nr 130215 kogusummas 2731,20 eurot /kaebuse koostamine Harju maakohtule väärteomenetleja otsusele/, arve nr 130718 summas 1728 eurot /kaitsmine väärteomenetluses/, samuti on arvete juurde lisatud kuluaruanded.

Arvestades eeltoodut peab kohus menetlusaluse isiku MC Liising OÜ esindaja vandeadvokaat Dmitri Teplõhh esitatud taotlust menetluskulude hüvitamiseks asjakohaseks ja põhjendatuks üksnes osaliselt ning asub seisukohale, et käesoleva väärteoasja menetlemisega menetlusalusele isikule tekkinud menetluskulud õigusabikulude näol kogusummas 3657,60.- eurot kuulub hüvitamisele riigi eelarve vahenditest. Juba eelnevalt märgitu kohaselt VTMS § 23 sätestatakse, et väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lõike 1 punkti 5 alusel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigivõi kohaliku eelarve vahenditest.

Kuna kohtuvälist menetlejat rahastatakse riigieelarvest, siis tuleb kaitsjale makstud tasu ja kuluhüvitised välja mõista riigieelarvest. Kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel võtab kohus arvesse tasu maksmise vajalikkust ja põhjendatust kõnealuses väärteoasjas ning väärteoasja mahtu ja keerukust, märgitut toetab ka Riigikohus lahendis nr 3-1-1-82-10. Riigikohus lahendis nr 3-1-1-99-11 on märkinud, et õigusabikulude suurus ei ole otseses sõltuvuses võimaliku väärteokaristuse raskusest, vaid nende suurus peab olema põhjendatud sisuliselt.

Samuti selgitatakse, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse otsustamise juures tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Riigi õigusabi osutamise korral on kaitsja kohustatud RÕS § 22 lg-st 3 tulenevalt esitama põhjendused riigi õigusabi osutamisel kulutatud aja, tehtud toimingute ja kantud kulude vajalikkuse kohta. Sama paragrahvi lgst 7 nähtub riigi õigusabi andmise otsustanud menetleja korrespondeeruv kohustus kontrollida advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrata advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aeg, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud, riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva tasu põhjendatud suurus ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalike kulude suurus.

Kuigi valitud kaitsja puhul analoogiline regulatsioon VTMS §-is 23 puudub, tuleb kolleegiumi hinnangul samu kriteeriume rakendada ka valitud kaitsja osutatud õigusabi ja tehtud kulude suuruse mõistlikkuse hindamisel. Valitud kaitsja puhul on menetlusaluse isiku kaitsmisel tehtud kaitsetoimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkuse, samuti nende koostamisele kulunud aja hindamine samuti avatud kohtu diskretsioonile. Ka valitud kaitsja korral tuleb menetlusalusele isikule hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis seondub põhjendatud kaitsetoimingutega.

Kohtu poolt ebavajalikeks loetavate teenuste eest või õigusabi osutamiseks liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei hüvitata. Nii on Riigikohtu kriminaalkolleegium varasemalt asunud seisukohale, et tasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb muu hulgas arvesse võtta kriminaalasja keerukust ja süüdistuse mahtu (vt 2. juuni 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-28-11, p 18). Ühtlasi viitab kriminaalkolleegium Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohale, mille kohaselt on kohtul võimalus hinnata esindaja töö mahtu muu hulgas selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18. mai 2010. a otsus asjas nr 3-2-1-43-10, p 14).

Riigikohtu halduskolleegium on samuti sarnaselt selgitanud, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks tuleb analüüsida kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajava materjali mahukust ning kaebuse koostamise keerukust ja aeganõudvust (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 18. mai 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-28-09, p 11). Eelnev tähendab muu hulgas kaitsja kohustust esitada koos kaitsjatasu hüvitamise taotlusega kohtule dokumendid selle kohta, milliseid õigusabitoiminguid on tehtud, kui palju aega nendeks toiminguteks on kulunud ja millised muud kulud on õigusabi osutamisega kaasnenud.

Kohus ei saa tähelepanuta jätta kohtuvälise menetleja avaldatud seisukohti menetlusalusel isikul tekkinud menetluskulude hüvitamise osas, nõustudes viimasega selles, et vaatamata asjaoludele, et väärteoasi nr 9300012001619 võis olla tõepoolest materiaalõiguslikult keskmiselt keerukam menetlusaluse isiku esindaja on käesoleva väärteoasja menetluse käigus koostanud oma esindatava huvides mitmeid kaebusi, nõustanud oma klienti väärteomenetluse kestel oleksid põhjendatud ka kõik menetluse kestel tekkinud õigusteenuse osutamisega tekkinud kulud.

Kohus hinnanud menetlusaluse isiku kaitsja esitatud kuludokumente ja nende juurde lisatud kuluaruannetes sisalduvat infot kogumis nõustub kohtuvälise menetleja tähelepanekutega selles, et märgitud arvetelt, kuluaruannetelt nähtub, et menetlusalusele isikule on väärteomenetluse käigus osutanud õigusabiteenust ka teised advokaadid, kohtule esitatud väärteomenetluse materjalidest ei nähtu tõepoolest, et advokaadid Sergei Jegorov või Vitail Shipilov oleksid kõne all olevas väärteosjas menetlusaluse isiku esindajatena menetluses osalenud, ometigi menetlusalusele isikule väljastatud arvetele ning kulude aruannetele viimati märgitud advokaatide poolt õigusabiteenuste osutamise kulud on kantud.

Arvestades märgitud fakti ning kohtuvälise menetleja tähelepanekuid, millised on ka eelpool avaldatud asub kohus seisukohale, et antud teadmised on aluseks menetlusaluse isikule tekkinud kaitsekulude vähendamiseks arvetel märgitud summade ulatuses ning seda eelkõige seetõttu, et kohtul puudub võimalus kontrollida esitatud kuludokumentide sisu tõepärasust, samuti ei pea kohus asjakohaseks ja mõistlikuks märgitud arvetel kajastatud ja õigusabi teenuse osutamisega kulunud töötundide arvu. Märgitud arvetelt nähtub, et õigusabi teenuse osutamise peale on sisuliselt kolmel advokaadil kokku kulunud 33,9 tundi, kohus ei pea märgitud töötunni hulka mõistlikuks, asudes seisukohale ja arvestades asjaolu, et õigusabiteenuste osutajate näol on olnud tegemist heade õigusalaseid teadmisi omavate juristidega ning viimased oleksid pidanud ilmselgelt vähesema ajakuluga suutma oma kliendile vajalikku õigusabi teenust osutama.

Kohus sellekohase seisukoha väljendamisel arvestab asjaolu, et väärteoasi oli siiski kohtueelses menetluses, pelgalt nõupidamised menetlusaluse isikuga, kohtuvälise menetleja pädevuse hindamise, kaebuste koostamiste ja täiendamistega, kliendiga e-kirjavahetuse pidamine – ei ole kohtu hinnangul sellised tegevused, millised võtaksid oma ala ekspertidelt sellises mahus tööaega nagu seda eelpool nimetatud arvetel märgitud on. Eelnevast tulenevalt on kohtu arvates MC Liising OÜ esindajale makstud tasu mõistlik 3657,60.- euro suuruses summas, mis tuleb menetlusalusele isikule riigi eelarvevahendistest hüvitada.

Kohus juhindub VTMS §-dest 23; 79 lg 1, 2, lg 3 p 1; 212;

Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik