3-15-803/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 26. mai 2015, Tartu Haldusasja number 3-15-803 Haldusasi Andri Ladevi kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 50 eurot ning Tartu Vangla kohustamiseks väljastada kaebajale ettenähtud supp Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 6. mai 2015. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Andri Ladevi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Andri Ladev Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 6. mai 2015. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Andri Ladev esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 50 eurot, kuna 20. novembril 2014 jäeti A. Ladevi supile muna lisamata. Muna lisamata jätmise tõttu ei olnud supp söödav ning A. Ladev kannatas seetõttu nälga ega saanud vajalikku energiahulka täis.

Tartu Vangla jättis 20. jaanuari 2015. a otsusega nr 1-13/17-2 A. Ladevi mittevaralise kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

2. A. Ladev esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 50 eurot. Ühtlasi soovis A. Ladev, et Tartu Vanglat kohustataks talle ettenähtud suppi väljastama.

3. Tartu Halduskohtu 22. aprilli 2015. a määrusega jäeti A. Ladevi kaebus käiguta ning paluti selgitada mittevaralise kahju hüvitamise nõudega seonduvaid asjaolusid. Lisaks märgiti, et kohustamiskaebuse esitamiseks halduskohtule peab kaebaja olema eelnevalt läbinud ka kohustusliku vaidemenetluse. Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 2 sätestab, et halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest, mille

2

tagastamiseks kohustamist taotletakse, kuid mitte alla 15 euro ja mitte üle 750 euro. Seega tuleb kaebajal tasuda ka riigilõiv kaebuse esitamisel.

4. A. Ladev esitas 26. aprillil Tartu Halduskohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, milles märkis, et ettenähtud supi väljastamata jätmine tekitas talle rohkem kannatusi kui need, mis kaasnevad paratamatult vangistusega. Kohustamisnõude esitas kaebaja seetõttu, et vangla väljastaks talle igakordselt ettenähtud supi.

Koos puuduste kõrvaldamise avaldusega esitas A. Ladev taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

5. Tartu Halduskohtu 6. mai 2015. a määrusega jäeti A. Ladevi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata. Määruse kohaselt: 5.1. RLS § 60 lg 1 ja 2 kohaselt on antud haldusasjas tasumisele kuuluva riigilõivu suuruseks 15 eurot. 5.2. Riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse lahendamisel tuleb juhinduda halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p-st 1, § 111 lg-dest 1–3 ning § 112 lg 1 p-st 1. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et tal oli taotluse esitamisele eelnenud neljal kuul sissetulekuid 42,06 eurot, millest on lubatud maha arvata 31,39 eurot. Seega on kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 5,34 eurot [42,06-31,39):4·2], mistõttu võib kaebajat antud haldusasjas maksejõuetuks pidada. 5.3. Maksejõuetuse tuvastamine ei tingi veel kaebajale menetlusabi andmist riigilõivu tasumisest vabastamise näol, kuna hinnata tuleb ka kaebuse edulootusi. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise korral. Kohtupraktikast tulenevalt peab rahalise hüvitise saamiseks olema kaebaja õigusi rikutud teatud intensiivsusega. Isegi kui eeldada kõigi kaebaja väidete õigsust, on antud juhul kaebaja õigusi riivatud väheintensiivselt, mistõttu ei ole tõenäoline, et kaebajale mõistetaks välja rahaline hüvitis. Perspektiivitu on ka kohustamisnõue, kuna kaebaja on soovinud, et talle igakordselt väljastataks soovitud supp, seega tugineb ta hüpoteetilisele juhtumile tulevikus. Kaebaja ei ole märkinud, et ta oleks veel vahepealsel ajal jäänud supita, st et oleks tõenäoline 20. novembril 2014 juhtunu kordumine. Lisaks on kaebajal kohustamisnõude osas läbimata ka kohustuslik vaidemenetlus.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. A. Ladev esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 6. mai 2015. a määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt ei ole kaebajal võimalik riigilõivu tasuda. Lähedased toetavad teda rahaliselt aastas kahel kuni kolmel korral.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

8. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 6. mai 2015. a määruses esitatud järeldusega, et kaebajat võib pidada küll maksejõuetuks antud haldusasjas kaebuse esitamisel, kuid kaebuse väheste edulootuste tõttu tuleb riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus jätta rahuldamata.

9. Siinkohal juhib ringkonnakohus tähelepanu halduskohtu määruse põhjendava osa p-st 5 leitavale ebatäpsusele. Halduskohus on õigesti märkinud, et kaebajal oli menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud neljal kuul sissetulekuid summas 42,06 eurot, teisalt on halduskohus eksinud lubatavate mahaarvamiste kindlakstegemise ning seoses sellega kaebaja kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku arvutamisega. Nimelt nähtub kaebaja vanglasisese isikuarve väljavõttest (tl 23), et perioodil 26. detsember 2014 kuni 25. aprill 2015 oli kinnipidamisi nõuete fondi 24,50 euro

3

ulatuses. Seega on kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 8,78 eurot [42,06-24,50):4·2]. Samas ei muuda mainitud eksimus halduskohtu määruses esitatud järelduste õigsust.

10. Vastuseks määruskaebuses esitatule märgib ringkonnakohus, et menetlusabi taotluse lahendamisel võetakse sissetulekutena arvesse ka neid laekumisi vanglasisesele isikuarvele, mille on teinud kinnipeetava lähedased ja mis oma loomult ei ole regulaarsed (Riigikohtu halduskolleegiumi 12. märtsi 2012. a määrus haldusasjas nr 3-7-1-3-61-12, p 9).

11. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 6. mai 2015. a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene