1-14-9783/27 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26.mai 2015 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-9783 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 11. mai 2015 määrus U.O-le (U.O) Tartu Maakohtu 20. novembri 2014 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramises KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu U.O, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 11. mai 2015 määrus jätta muutmata.

2. Süüdimõistetu U.O määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. U.O

tunnistati Tartu Maakohtu 20.11.2014 otsusega kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg, s.o 19.11.2014-20.11.2014 (2 päeva) karistusaja hulka, millest tulenevalt mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks

4 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrati, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ning ei pöörata täielikult täitmisele, kui U.O ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid elukohaga XXX . KarS § 78 p 1 alusel hakkas katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

2. 29.12.2014 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande U.O kohta põhjusel, et süüdimõistetu suhtes ei ole võimalik ebastabiilse elusviisi ja kindla elukoha puudumise tõttu kriminaalhooldust teostada ning U.O on esitanud kohtuistungil eksitavaid andmeid nii oma elukui ka töökoha kohta. Kriminaalhooldusametnik taotleb karistuse täitmisele pööramist.

2.1. 15.01.2015 Tartu Maakohtu määrusega kohaldati U.O suhtes sundtoomist, mis ebaõnnestus.

2.2. 21.01.2015 Tartu Maakohtu määrusega kuulutati U.O tagaotsitavaks, kuna süüdimõistetu hoiab tahtlikult süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest kõrvale ja on alust eeldada, et U.O-le mõistetud karistus pööratakse täitmisele. 28.04.2015 peeti U.O kinni.

Maakohtu määrus

3. Tartu Maakohtu 11.05.2015 määrusega pöörati KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele U.O-le Tartu Maakohtu 20.11.2014 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 4 kuud 28 päeva vangistust, mille kandmise aluseks loeti 28.04.2015. Maakohus leidis, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

3.1. Süüdimõistetu U.O pidi vastavalt KarS § 75 lg 1 p-le 1 käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas, s.o XXX ning võis sealt KarS § 75 lg 1 p-st 4 tulenevalt lahkuda enam kui viieteistkümneks päevaks Eesti territooriumi piires üksnes kriminaalhooldusametniku eelneval loal. KarS § 75 lg 1 p 5 kohaselt võis ta elukohta vahetada üksnes kriminaalhooldusametniku eelneval loal.

Kriminaalhooldusametniku kinnitusel kohtuotsuses märgitud aadressi Põlva vallas ei eksisteerigi. U.O kinnitusel on kohtuotsuses märgitud elukoha näol tegemist tema naistuttava M.K. elukohaga. Kriminaalhooldusametniku kinnitusel ja ka süüdimõistetu ise ei ole eitanud, et U.O ei elanud ka M.K. juures. U.O kohtuistungil antud ütluste kohaselt lahkus ta XXX külast ja viibis erinevates kohtades üle Eesti, viimati XXX. Luba ta selleks kriminaalhooldusametnikult ei taotlenud.

3.2. U.O on rikkunud KarS § 75 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust elada kohtu määratud alalises elukohas ning KarS § lg p-s sätestatud kohustust saada

kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. Kuna süüdimõistetu juba lühikese aja jooksul peale kohtuotsuse tegemist Põlva valla, XXX külast lahkus ja ei naasnud sinna käesoleva ajani, annab see alust arvata, et sisuliselt vahetas süüdimõistetu elukohta. Seega on U.O rikkunud maakohtu hinnangul jämedalt kontrollnõudeid, vahetades kriminaalhooldusametniku eelneva loata oma alalist elukohta ning tehes sellega võimatuks tema suhtes kriminaalhoolduse teostamise. Asjaolu, et U.O viibimiskoht polnud pikka aega teada, on takistanud ka käesoleva asja menetlemist, mistõttu tuli 21.01.2015 U.O kuulutada tagaotsitavaks ning ta tabati alles 28.04.2015.

3.3. U.O-le oli kohtuotsuse tegemisel antud võimalus vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et ta täidab kõik kohtu poolt temale pandud kohustused. Süüdimõistetu neid tingimusi ei ole täitnud. Arvestades karistuse täitmise senist käiku, kus süüdimõistetu vahetult peale kohtuotsuse jõustumist ja täitmisele pööramist asus kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduma ja on seda teinud mitme kuu jooksul, ei pidanud maakohus põhjendatuks karistuse täitmisele pööramisega viivitada. U.O eelneva käitumise valguses ei pidanud maakohus eluliselt usutavaks, et süüdimõistetu asuks nüüd kohtuotsusega temale pandud kohustusi täitma. Tegemist on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga, kelle katseaeg on ka varem ebaõnnestunud.

3.4. U.O on Tartu Maakohtu 20.11.2014 otsusega karistatud KarS § 424 järgi selle eest, et tema juhtis 19.11.2014 mootorsõidukit alkoholijoobes. See tegu on KarS § 424 järgi karistatav ka käesoleval ajal ning ei ole muutnud sanktsioon. Seega ei välista maakohtu hinnangul U.O karistuse täitmisele pööramist ka KrMS § 432 lg-s 3

4 sätestatu. Määruskaebuse sisu

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu U.O, kes palub ringkonnakohtul määrus uuesti üle vaadata, kuna maakohtus määrus on täis kirjavigu ning sobimatuid sõnu ja talle tuleks anda uus võimalus kanda karistust tingimisi. Kaebuse esitaja toob välja, et ta soovib teada, miks temale ei kehti seadusemuudatus ning ühiskondlik töö ja seatud tingimused ei ole üks ja sama karistus. Lisaks see, et ta ei elanud määratud elukohas on omaette teema ning kohtunik selle kohta istungil ei küsinud. U.O toob välja, et ta ei saanud aru, mida kohtunik rääkis, sest jutt oli väga segane.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata. Eeltoodust lähtudes märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele vaid järgmist.

6. KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

7. Kuigi KarS § 74 lg 4 kohaselt ei too katseaja tingimuste rikkumine obligatoorselt kaasa karistuse täitmisele pööramist, vaid annab nii kriminaalhooldusametnikule kui kohtule kaalutlusõiguse, leiab kolleegium, et U.O puhul on vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud. Kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohaselt ei ole U.O täitnud registreerimiskohustust ega ole teavitanud hooldajat oma uuest tegelikust elukohast. Sisuliselt ei ole kriminaalhooldust toimunud. Seega on süüdimõistetu korduvalt rikkunud kontrollnõudeid. U.O ei ole avaldanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis oleks tal takistanud korrektselt kriminaalhoolduse nõudeid täitmast. Kriminaalhooldusalune on üksnes välja toonud ennastõigustavaid asjaolusid, mis ei seostu kuidagi kontrollnõuete mittetäitmise või elukoha vahetusega. Lisaks toob süüdimõistetu maakohtu istungil välja, et tema suhtes on esitatud uus kahtlustus (lk 25). Seejuures ei ole näha süüdimõistetu tõsiseltvõetavad kavatsused edaspidi täita kriminaalhoolduse nõudeid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et süüdimõistetule on antud võimalus kanda karistust vabaduses, kuid U.O ei ole sellest vastavaid järeldusi teinud. Määruskaebuses toodud põhjendused ei vääri tähelepanu, kuna neid asjaolusid ei saa pidada mõjuvaks, seejuures jääb kohtule arusaamatuks, milliseid seadusi kohaldatakse süüdimõistetute suhtes erinevalt. Lisaks väärib tähelepanu, et U.O ei ole algusest peale olnud kavatsust katseaja tingimusi täita, kuna on teadlikult esitanud maakohtule valeandmeid eluja töökoha kohta.

8. Ringkonnakohus leiab, et U.O katseaja pikendamine või täiendavate kohustuste määramine ei oleks otstarbekas, kuna isik ei soovi katseaja tingimusi täita ning on teadlikult rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. U.O suhtes ei ole reaalselt kriminaalhooldust toimunud ning ta on seetõttu korduvalt rikkunud katseaja tingimusi. Süüdimõistetu ei ole näidanud ülesse omalt poolt mingit initsiatiivi saavutada katseaja eesmärke või esitada mõjuvate põhjuste osas sellekohaseid tõendeid. Kuna isik on tahtlikult hoidunud kõrvale kriminaalhooldusest, suhtunud hoolimatult talle antud võimalusse kanda karistust vabaduses ning luba küsimata vahetanud elukohta, peab ka ringkonnakohus ainsaks võimaluseks pöörata täitmisele U.O-le mõistetud karistus.

9. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu 11.05.2015 määrus tuleb jätta muutmata ja süüdimõistetu U.O määruskaebus rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Paavo Randma

Mati Kartau