3-13-87/50 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-13-87

Otsuse kuupäev

26. mai 2015

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

OÜ Kupas kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ameti 25. jaanuari 2012 otsuse nr 12-6/94 ja 24. aprilli 2012

otsuse nr 12-6/1041 tühistamiseks ning OÜ Kupas taotluste

uuesti läbi vaatamiseks kohustamiseks

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Resolutsioon

Kaebaja – OÜ Kupas

Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 25. juuni 2015. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 14. jaanuaril 2013 saabus Tartu Halduskohtusse OÜ Kupas kaebus Põllumajandus Registrite ja

Informatsiooni Ameti (PRIA) 25. jaanuari 2012 otsuse nr 12-6/94 tühistamiseks ja OÜ Kupas 2011.

aasta ebasoodsamate piirkondade toetuse taotluse uuesti läbi vaatama kohustamiseks. PRIA 25.

jaanuari 2012 otsusega nr 12-6/94 jäeti OÜ Kupas ebasoodsamate piirkondade toetuse taotlus

rahuldamata. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-13-87. Tartu Halduskohus võttis kaebuse 18.

jaanuaril 2013 menetlusse.

2. PRIA esitas 11. veebruaril 2013 haldusasjas nr 3-13-87 kaebusele kirjaliku vastuse, milles palus

jätta kaebuse rahuldamata.

3. 13. mail 2013 saabus Tartu Halduskohtusse OÜ Kupas kaebus PRIA 24. aprilli 2012 otsuse nr 12-

6/1041 tühistamiseks ning OÜ Kupas 2011. aasta ühtse pindalatoetuse taotluse uuesti läbi

vaatamiseks kohustamiseks. PRIA 24. aprilli 2012 otsusega nr 12-6/1041 jäeti rahuldamata OÜ

Kupas Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlus. Kaebus registreeriti

haldusasjana nr 3-13-1019. Tartu Halduskohus võttis kaebuse 6. juunil 2013 menetlusse.

4. PRIA esitas 2. juulil 2013 kaebusele haldusasjas nr 3-13-1019 vastuse, milles palus jätta kaebuse

rahuldamata.

5. 28. augustil 2013 peatas Tartu Halduskohus haldusasjades nr 3-13-87 ja 3-13-1019 menetluse kuni

haldusasjas nr 3-12-718 tehtava Riigikohtu lahendini.

6. OÜ Kupas esitas 6. augustil 2014 taotluse haldusasjades nr 3-13-87 ja 3-13-1019 menetluse

jätkamiseks. PRIA teatas 27. augustil 2014, et ei pea menetluse jätkamist põhjendatuks, kuna

Riigikohus saatis oma 9. aprilli 2014 otsusega haldusasja nr 3-12-718 uueks läbivaatamiseks

ringkonnakohtule ning seega ei ole antud kohtuasja menetlus veel lõppenud.

7. Tartu Halduskohus uuendas 24. märtsil 2015 haldusasjade nr 3-13-87 ja 3-13-1019 menetlused

ning liitis need ühte menetlusse, kasutades haldusasja numbrit 3-13-87. Samuti määras kohus asja

läbivaatamisele kirjalikus menetluses, andis pooltele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide

esitamiseks 4. maini 2015 ning teatas, et kohtuotsus tehakse asjas teatavaks 26. mail 2015.

8. 4. mail 2015 esitas OÜ Kupas oma täiendavad kirjalikud seisukohad.

Kaebuse põhjendused

9. 25. jaanuari 2012 otsusega nr 12-6/94 jättis PRIA rahuldamata OÜ Kupas 2011. aasta

ebasoodsamate piirkondade toetuse taotluse ning 24. aprilli 2012 otsusega nr 12-6/1041 2011. aasta

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotluse. Mõlemal juhul põhjendati

taotluse rahuldamata jätmist kohapealse kontrolli takistamisega. Seoses otsuste aluseks olnud 2011.

aasta kohapealse kontrolliga märgib OÜ Kupas, et 9. septembril 2011 helistas PRIA peainspektor-

koordinaator Urmas Saarna OÜ Kupas juhatuse liikmele Aivo Kutserile ning teatas kontrolli

alustamisest 19. septembril 2011 kell 10.00. A. Kutser teatas soovist kontrollist osa võtta. 16.

septembril 2011 teavitas A. Kutser U. Saarnat e-posti teel haigestumisest, millega seoses palus ta

kontrolli edasi lükata. Vastuseks teatati talle, et põllumajandustootja osavõtt kohapealse kontrolli

läbiviimisest ei ole kohustuslik ja kontrolli teostamist edasi ei lükata. 7. oktoobril 2011 teavitas U.

Saarna e-kirjaga A. Kutserit, et on teostanud kontrolli ja avaldas soovi näha ka põlluraamatuid ja

koolitustel osalemist tõendavaid dokumente. Kirjas oli kokkusaamise ajaks märgitud 12. oktoober

2011. Varasemates telefonivestlustes U. Saarna dokumentide esitamist ei taotlenud. 11. oktoobril

2011 pakkus A. Kutser dokumentide vaatamiseks välja 19. või 20. oktoobri 2011. 12. oktoobril 2011

teavitas U. Saarna, et talle sobib 20. oktoober 2011. 20. oktoobril 2011 tabas A. Kutserit aga

haigushoog ning ta üritas U. Saarnat telefonitsi sellest teavitada, kuid telefon oli levipiirkonnast

väljas. 8. novembril 2011 üritas ta uuesti kontrolli kokku leppida, kuid U. Saarna teavitas teda, et

kontroll on lõpetatud ja dokumendid on saadetud Tartusse. 14. novembril 2011 saatis A. Kutser U.

Saarnale e-kirja, milles andis teada, et ei ole telefonivestlusele vastust saanud. 17. novembril 2011

lepiti telefonitsi kokku kontrolli aeg 21. novembril 2011 kell 11.00. Seoses tervise halvenemisega

helistas A. Kutser 20. novembril 2011 U. Saarnale, kuid viimane ei vastanud. Seepeale saatis ta talle

SMS-i. 21. novembril 2011 helistas ta U. Saarnale ja selgitas olukorda. Samal päeval helistas ta uuesti,

et leppida kokku võimalused põlluraamatute PRIA Haapsalu büroosse toimetamiseks, aga U. Saarna

selgitas, et on kontrollaruanded jälle Tartusse ära saatnud ega tegele selle kontrolliga enam.

10. 24. novembril 2011 sai OÜ Kupas kätte PRIA kontrollaruande nr 110033-57-010 koos U. Saarna

selgituse ning kaaskirjaga. Kontrollaruanne on käekirja ja koopia kvaliteedi tõttu suuresti mitteloetav

ja arusaamatu, mistõttu puudub taotleja esindajal sisuline võimalus kontrolli tulemusi jälgida ja

analüüsida või neid vaidlustada. PRIA kontrollaruanne nr 110033-57-010 ja U. Saarna selgitus selle

juurde on PRIA-poolne kallutatud arvamus asjade käigust, mis ei ole arvestanud A. Kutseri tervisliku

seisundiga seotud asjaolusid, millest U. Saarna oli teadlik. OÜ-l Kupas ei ole võimaldatud kasutada

ärakuulamisõigust ning õigust vastuväidete esitamiseks. Euroopa Kohus on 17. jaanuari 2008 otsuses

liidetud kohtuasjades nr C-37/06 ja C-58/06 asunud seisukohale, et proportsionaalsuse põhimõte

nõuab, et ühenduse institutsioonide tegevus ei läheks kaugemale sellest, mis on asjaomaste

õigusnormidega seatud legitiimsete eesmärkide saavutamiseks sobiv ja vajalik, ning juhul, kui on

võimalik valida mitme sobiva meetme vahel, tuleb rakendada kõige vähem piiravat meedet, ning

tekitatud piirangud peavad olema vastavuses seatud eesmärkidega. OÜ Kupas selgitab, et koolituste

läbimise kohta esitati tõendid PRIA-le e-postiga juba 10. jaanuaril 2011 ja 15. jaanuaril 2009.

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 62 lõike 2 punkti 6

kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja ei ole puuduste kõrvaldamiseks

määratud tähtaja jooksul neid kõrvaldanud. Alles pärast tähtaja määramist ja taotleja poolt puuduste

tähtajaks mittekõrvaldamist oleks PRIA võinud jätta taotluse rahuldamata. PRIA jättis teostamata ka

kaalutlusõiguse toetuse vähendamise ja taotluse rahuldamata jätmise vahel.

11. Kaebaja märgib, et põlluraamatu pidamise ja koolituste läbimise nõuete puhul on tegemist

nõuetele vastavusega, mille osas on PRIA jätnud täitmata kohustuse hinnata rikkumise tõsidust või

ohtlikkust ning kohustuse vajaduse korral võtta abikõlblikkuse halduskontrolli teostamisel arvesse

teiste põllumajandustoetuste kontrollimisega seotud asutuste poolt tehtud kontrollide tulemusi. OÜ

Kupas märgib, et kindlasti on ebaadekvaatne ja ebaproportsionaalne A. Kutseri haigestumiste

kvalifitseerimine kohapealse kontrolli takistamisena. OÜ Kupas saatis 12. septembril 2012 PRIA-le

ka põlluraamatu ning sellega kõrvaldas OÜ Kupas põhjuse, mida PRIA kvalifitseeris kohapealse

kontrolli takistamisena. Vaideotsusest ei nähtu, et PRIA oleks seda kuidagi arvesse võtnud.

12. 4. mail 2015 avalduses täpsustas OÜ Kupas, et 20. septembril 2011 helistas A. Kutser U. Saarnale

ning küsis informatsiooni kontrolli käigu ja tulemuste kohta ning U. Saarna teavitas, et kõik on korras,

ta peab kontoris andmeid töötlema ja ta ei oska eelnevalt midagi täpselt öelda. Samuti ei teavitanud

ta sel päeval dokumentide esitamise vajadusest. Ka 22. septembri 2011 telefonikõnes ei maininud U.

Saarna seda, vaid ta väitis, et kontroll kestab ja ta tuleb veel põldusid kontrollima. Kuna A. Kutser

oli 16. kuni 27. septembrini 2011 töövõimetuslehel ning teda oli teavitatud sellest, et tema osavõtt

kontrollist ei ole kohustuslik, ootas ta rahulikult kontrolli tulemusi ega pidanud vajalikuks omalt poolt

aktiivsust üles näidata. Esmakordselt avaldas U. Saarna soovi näha põlluraamatuid ja koolitustel

osalemist tõendavaid dokumente 7. oktoobril 2011. A. Kutser näitas korduvalt omalt poolt initsiatiivi

dokumentide esitamiseks. Veel 7. detsembril 2011 taotles A. Kutser võimalust dokumentide

esitamiseks, mida ei rahuldatud, kuigi 2011. aasta taotluste menetlemine oli alles pooleli. Samas veel

3. jaanuaril 2012 võttis PRIA vastu koolitustunnistused. OÜ Kupas rõhutab, et 15. jaanuaril 2009 ja

10. jaanuaril 2011 PRIA-le edastatud koolituste tunnistused olid seotud OÜ-ga Kupas ning sõltumata

sellest tuleb arvesse võtta, et juriidilise isiku nimel saab koolitusel osaleda üksnes füüsiline isik, kelle

läbitud koolitused võivad kehtivad mitme äriühingu puhul.

13. OÜ Kupas märgib, et 2011. aasta toetuste kontrollimise ja taotluste menetlemise periood ei olnud

lõppenud 21. novembril 2011. Samuti märgib OÜ Kupas, et muudel aastatel oli jaanuaris

dokumentide esitamine veel võimalik. Tõele ei vasta PRIA väide, et U. Saarna helistas A. Kutserile

22. septembril 2011 kell 16.00, kuna ei olnud saanud tagasisidet kokkusaamise aja kohta. Hoopis A.

Kutser helistas U. Saarnale, kui tundis huvi kontrolli käigu vastu ning U. Saarna ütles, et tuleb veel

põldusid kontrollima. Kaebaja märgib, et on arusaamatu, miks PRIA on erinevate toetuste

menetlemisel

piiranud

end

ühe

toetuse menetlemise

tähtaegadega

ega

ole

lähtunud

põllumajandusministri 17. märtsi 2010 määruse nr 32 „Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa

kohta antava toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ § 8

lõikes 1 märgitud tähtajast. Nõuetekohase põlluraamatu pidamine oli 2011. aastal üheks heaks

põllumajandus- ja keskkonnatingimuseks. Sellest järeldub, et tegemist on ELÜPS § 23 lõikes 1

sätestatud nõuetele vastavuse kriteeriumiga. Põlluraamatu esitamata jätmist või ka selle puudumist

võib siis käsitleda nõude mittetäitmisena. Sellisel juhul aga tuleb kohaldada ELÜPS § 26 ning

kaalutlusõiguse alusel otsustada toetuse vähendamine või taotluse rahuldamata jätmine. Olukorras,

kus eksisteerib konkreetne säte, mis näeb ette tagajärjed rikkumiste eest, ei ole põhjust kohaldada

laiema iseloomuga sätet.

Vastustaja vastuväited

14. PRIA on seisukohal, et kaebaja on esitanud eksitavat teavet U. Saarna ja A. Kutseri vahelise

suhtluse kohta. 9. septembril 2011 kell 12.00 helistas U. Saarna A. Kutserile ning teavitas teda

kohapealse kontrolli alustamisest 19. septembril 2011 kell 10.00. U. Saarna ei teatanud telefonikõne

käigus, et kaebaja esindaja osavõtt kontrollist pole üldse vajalik. Taotleja osavõtt kontrollist aitab

taotlejal kontrolli tulemusi paremini mõista ning sellisel viisil on kontroll võimalik läbi viia

terviklikuna ja kiiremini, kuivõrd kohapeal on võimalik kontrollida vajalikke dokumente jms. 16.

septembril 2011 kell 9.50 helistas A. Kutser U. Saarnale ning teatas, et on haige ega saa kontrollis

osaleda ja taotles kontrolli edasi lükkamist. U. Saarna palus A. Kutseril leida esindaja, kes saaks

kontrolli läbiviimisest osa võtta, ent A. Kutser väitis, et on OÜ Kupas ainuesindaja. U. Saarna selgitas,

et esindaja haigestumine ei tingi kontrolli edasi lükkamist, kuna taotleja esindaja viibimine kontrolli

läbiviimise juures ei ole kohustuslik. Kontrolli alustati 19. septembril 2011 kell 10.30 ning U. Saarna

informeeris sellest ka A. Kutserit telefonitsi. 20. septembril 2011, mil kontroll oli pooleli, helistas A.

Kutser U. Saarnale ja selle telefonivestluse käigus avaldas U. Saarna soovi dokumente kontrollida,

pakkudes selleks välja 21. või 23. septembri 2011, kuid A. Kutser lubas ise teada anda, millal talle

vastava kontrolli läbiviimine sobiks. Selleks ajaks ei olnud veel jõutud nõuetega seonduvaid puudusi

tuvastada. Ka 22. septembril 2011 ei olnud võimalik telefonitsi kokku leppida kohtumist 23.

septembriks 2011, kuigi inspektor viibis kaebaja majandusüksuses kell 9.00 – 19.30.

15. 7. oktoobril 2011 saatis U. Saarna A. Kutserile e-kirja, milles teavitas, et kontrolli läbiviimine on

teatud toetusnõuete kontrollimise vajaduse tõttu veel lõpetamata ning palus esitada aastate 2009 –

2011 kohta käivad põlluraamatud ja koolituse läbimist tõendavad dokumendid ja pakkus

kokkusaamiseks välja 12. oktoobri 2011. A. Kutser vastas 11. oktoobril 2011, et ta saaks tulla nädala

pärast, s.o 42. nädalal kolmapäeval või neljapäeval. U. Saarna tuli A. Kutseri soovile vastu ning vastas

oma 12. oktoobri 2011 kirjas, et kokkusaamiseks sobib 42. nädala neljapäev, s.o 20. oktoober 2011

kell 11.00. U. Saarna ootas A. Kutserit 20. oktoobril 2011 PRIA Lääne büroos, kuid A. Kutser ei

ilmunud kohale. U. Saarna proovis 20. oktoobril 2011 kell 11.35 A. Kutserile helistada, ent A. Kutser

ei vastanud. Et U. Saarna oli selleks hetkeks korduvalt ja pidevalt üritanud A. Kutseriga tulutult kokku

saada ning A. Kutser ei olnud ise U. Saarnaga üldse ühendust võtnud, olles teadlik dokumentide

esitamise vajadusest, otsustas vastustaja kontrolli lõpetada. Kaebuses toodud väide, mille kohaselt ei

saanud kaebaja esindaja 20. oktoobril 2011 kohtumisele minna haigushoo tõttu, on tõendamata.

Samuti on tõendamata väide, mille kohaselt üritas A. Kutser 20. oktoobri 2011 hommikul U. Saarnat

kohtumisele mittetulemisest telefoni teel teavitada, kuid U. Saarna telefon oli levipiirkonnast

väljaspool. Alles 8. novembril 2011 võttis A. Kutser ise U. Saarnaga kontakti talle helistades. 14.

novembril 2011 edastas A. Kutser ka samasisulise e-kirja U. Saarnale. Vastustaja otsustas kaebajale

veel kord vastu tulla ning andis kaebajale siiski võimaluse vajalike dokumentide esitamiseks. U.

Saarna helistas A. Kutserile tagasi 17. novembril 2011 kolmel korral, kuid A. Kutser ei vastanud. 17.

novembril 2011 umbes kell 13.30 helistas A. Kutser tagasi ja leppis U. Saarnaga kokku, et kohtutakse

21. novembril 2011 kell 11.00. Kokkulepitud kohtumise kohta edastas U. Saarna info A. Kutserile ka

e-posti teel. A. Kutser helistas U. Saarnale töövälisel ajal pühapäeva õhtul, 20. novembril 2011 kell

17.00, ent U. Saarnal ei olnud võimalik telefonile vastata. A. Kutser saatis seejärel U. Saarnale SMS-

i, milles selgitas, et on haige ega saa arvatavasti 21. novembril 2011 dokumente esitada, lubades U.

Saarnat 21. novembril 2011 kella 7.30 paiku täpsemalt informeerida. Kuivõrd lubatud kellaajal ei

olnud A. Kutser U. Saarnaga ühendust võtnud, helistas U. Saarna ise A. Kutserile 21. novembri 2011

hommikul kell 7.40, mil A. Kutser ei vastanud. A. Kutser helistas tagasi kümne minuti pärast ning

teatas, et ei saa dokumente esitada.

16. Dokumentide kontrollimise vajaduse tõttu eeldab kohapealse kontrolli tervikuna läbiviimine ka

taotleja esindaja osalust. Antud asjas ei ole vastustaja saanud dokumentidega tutvumise võimatuse

tõttu kontrolli tervikuna läbi viia ning nimetatud asjaolu tuleneb otseselt kaebaja esindaja kas

tahtlikust või hooletusest tulenevast tegevusetusest. Kaebaja ei suutnud kahe kuu jooksul

vajaminevaid dokumente kontrollimiseks esitada. PRIA märgib, et samal ajal oli A. Kutseril võimalik

muudes kontrollides osaleda. A. Kutser pidi mõistma, et kontroll tuleb lõpetada mõistliku aja jooksul,

ilma põhjendamatu viivituseta, ning talle pidid olema ka teada õigusaktidega kehtestatud toetuste

määramise või taotluste rahuldamata jätmise tähtajad. Kaebaja on esitatud pindalatoetuste taotlusel

taotlenud muuhulgas ühtset pindalatoetust, mille osas tuli toetuse määramise või taotluse rahuldamata

jätmise otsus teha 1. detsembriks põllumajandusminstri 24. märtsi 2010 määruse nr 36 „Ühtse

pindalatoetuse, põllumajanduskultuuri ja heinaseemne täiendava otsetoetuse saamise nõuded ning

toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord ning täiendava otsetoetuse toetusõiguse üleandmisest

teavitamise kord“ § 12 lõike 1 kohaselt.

17. PRIA selgitab, et 15. jaanuaril 2009 ja 10. jaanuaril 2011 on PRIA-le esitatud koolitustel

osalemise tunnistused OÜ Kupiks, mitte OÜ Kupas kohta. Samuti puudutasid need 2008. ja 2010.

aastal esitatud taotluste menetlemist. Seoses põlluraamatutega selgitab PRIA, et kontrollaruanne

lõpetati 21. novembril 2011, mitte pärast 12. septembrit 2012. Vastustaja selgitab, et 2011. aastal

kuulus põlluraamatu pidamise kohustus küll ka iseenesest heade põllumajandus- ja

keskkonnatingimuste hulka, ning põlluraamatu nõuetekohase mittetäitmise eest oli taotlejaid

võimalik nõuetele vastavuse raames karistada, kuid põlluraamatu alusel kontrollitakse ka paljude

erinevate toetuste raames tähtsust omavate nõuete täitmist. Juhul, kui taotleja ei võimalda

põlluraamatut kontrollida, ei ole võimalik kindlaks teha ega kontrollida paljude erinevate toetuste

saamise seisukohalt oluliste nõuete täitmist. Koolituste läbimine ei kuulu üldse nõuetele vastavuse

valdkonda. Antud juhul tuleneb kaebaja taotluse rahuldamata jätmine ELÜPS § 62 lg 2 p-st 5 ja

Komisjoni määruse (EÜ) nr 65/2011 artikli 4 lõikest 6.

18. Kaebuses heidetakse vastustajale ette ka ärakuulamisõiguse rikkumist. Vastustaja märgib, et on

teavitanud kaebajat kontrollaruandega ja sellele lisatud kaaskirjaga tuvastatud asjaoludest ning

planeeritavate otsuste sisust. Ühtlasi on vastustaja enne vaidlustatud otsuse tegemist

kontrollaruandega andnud kaebajale võimaluse märkuste ning vastuväidete esitamiseks ettenähtud

tähtaja jooksul. Vastustaja rõhutab, et Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 art 4 lg 6 ja

ELÜPS § 62 lg 2 p 5 ei näinud PRIA-le ette võimalust kaalutlusotsuse tegemist, vaid need nägid

imperatiivselt ette taotluse tagasi lükkamise.

Kohtu seisukoht

19. Kohtu menetluses on käesolevas asjas OÜ Kupas nõuded PRIA 25. jaanuari 2012 otsuse nr 12-

6/94 ja 24. aprilli 2012 otsuse nr 12-6/1041 tühistamiseks ning nimetatud otsustega rahuldamata

jäetud taotluste uuesti läbi vaatama kohustamiseks. Kõigi nende nõuete lahendamiseks on esmalt vaja

tuvastada, kas OÜ Kupas takistas 2011. aastal kohapealse kontrolli teostamist, nagu väidab PRIA,

kuna just sellele väitele tuginedes jättis PRIA mõlemad toetuse taotlused rahuldamata. Käesolevaks

ajaks on vastu võetud uus ELÜPS ning antud küsimusi reguleerivad uued Euroopa Liidu õigusaktid.

Kohus lähtub aga PRIA tegevuse õiguspärasuse kontrollimisel aastatel 2011 – 2012 kehtinud sätetest

ning viitab õigusaktidele tollal kehtinud redaktsioonides, välja arvatud kohtumenetlust reguleerivad

sätted, mida kohus kohaldab hetkel kehtivas redaktsioonis.

20. Riigikohus on 9. aprilli 2014 otsuses asjas nr 3-3-1-94-13 punktides 17 ja 18 selgitanud, et

Euroopa Liidu määrustest on võimalik järeldada, et kohapealse kontrolliga on hõlmatud ka

põlluraamatute ja koolitustunnistuste kontrollimine muuhulgas seetõttu, et see võimaldab kontrollida

headele põllumajandus- ja keskkonnatingimustele vastavust. Komisjoni määruse (EÜ) nr 65/2011 art

lõike

kohaselt

kontrollitakse

samuti

ka

vastavust

headele

põllumajandus-

ja

keskkonnatingimustele, mistõttu on Riigikohtu seisukoht kohaldatav ka käesolevas asjas. Seega peab

kohus käesoleval juhul võtma seisukoha, kas kaebaja võttis tarvitusele kõik meetmed, mida võis

temalt mõistlikult oodata, et tagada, et kontroll tervikuna toimuks ehk kas asjaolu, et põlluraamatuid

ja koolitustunnistusi septembrist kuni novembrini 2011 ehk ligikaudu kahe kuu vältel PRIA-le ei

esitatud, tähendab käesoleval juhul kohapealse kontrolli takistamist.

21. Pooled ei vaidle selle üle, et 9. septembril 2011 teatati OÜ-le Kupas, et kohapealset kontrolli

alustatakse 19. septembril 2011 kell 10.00. Samuti ei ole vaidlust, et 16. septembril 2011 teatas OÜ

Kupas juhatuse liige A. Kutser enda haigestumisest PRIA-le, kuid PRIA asus seisukohale, et OÜ

Kupas esindaja kontrolli juures viibimine ei ole kohustuslik ning seetõttu kontrolli edasi ei lükata.

Kohtu hinnangul ei tulenenud kehtinud õigusest nõuet taotleja esindaja kohapealse kontrolli juures

viibimiseks. Samuti tulenevalt komisjoni määruse nr 65/2011 art 4 lõikest 7 oli PRIA-l lubatud

kontrollist ette teatada maksimaalselt 14 päeva. Seetõttu ei saa kohtu hinnangul PRIA-le ette heita

seda, et kontrolli A. Kutseri haigestumise tõttu edasi ei lükatud, kuna PRIA oli juba niigi 10 päeva

kontrollist ette teatanud.

22. Samas on kohtu hinnangul selge, et kuivõrd kohapealse kontrolli osaks tuleb lugeda käesoleval

juhul ka põlluraamatu ja koolitustunnistuste esitamise, saab kohapealse kontrolli takistamiseks lugeda

üksnes seda, kui kaebajal oli reaalne võimalus nende esitamiseks ning ta sai vastavast kohustusest

aru. Kaebaja on esitanud A. Kutseri töövõimetuslehe perioodi 16. kuni 27. september 2011 kohta.

Kohus on seisukohal, et kaebajale ei saa iseenesest tuleneda negatiivseid tagajärgi sellest, et tema

ainsa juhatuse liikme tervislik seisund ei võimaldanud tal kohapealse kontrolli ajal dokumente

esitada. Iseenesest ei ole keelatud äriühingul korraldada oma tööd viisil, kus kõik dokumendid on ühe

isiku käes ning tal puudub kohene võimalus neid edastamiseks mõne muu isiku kätte anda. Seejuures

aga peab äriühing suutma vajadusel siiski mõistliku aja jooksul korraldada nõutavate dokumentide

PRIA-le esitamise.

23. Pooled ei vaidle, et 7. oktoobril 2011 palus PRIA esitada kõnealused dokumendid 12. oktoobril

2011, kuid 11. oktoobril 2011 pakkus A. Kutser dokumentide esitamise ajaks 19. või 20. oktoobri

2011 ning U. Saarna teatas, et talle sobib 20. oktoober 2011. Kaebaja väidab, et 20. oktoobril 2011

tabas A. Kutserit haigushoog, ent ta ei saanud sellest U. Saarnat teavitada, kuna telefon oli

levipiirkonnast väljas. Vastustaja on selgitanud, et U. Saarna ootas A. Kutserit ning üritas talle

helistada, kuid ta ei vastanud. Kaebaja on kohtule esitanud A. Kutseri mobiiltelefoni kõnede eristuse.

Sellelt ei nähtu, et A. Kutser oleks antud numbrilt helistanud U. Saarnale. Kohus lähtub siinjuures

oktoobris 2011 U. Saarna e-kirjade jalustesse märgitud kontaktandmetest, s.t telefoninumbritest

4622815 ja 5134352. Seega ei ole asjas tõendatud, et A. Kutser oleks sel päeval püüdnud U. Saarnat

teavitada oma väidetavast haigusest. Kui A. Kutser pidas silmas seda, et tema enda telefon oli

levipiirkonnast väljas, on kohtu hinnangul täiesti arusaamatu, miks ta ei püüdnud hiljem U. Saarnat

asjaoludest teavitada kas telefonitsi või e-kirja teel. Samas märgib kohus, et kõnede eristuste kohaselt

on A. Kutseri telefonilt 20. oktoobril 2011 kell 10.15 tehtud 7-minuti pikkune kõne. Arvestades, et

A. Kutser ja U. Saarna pidid kohtuma kell 11.00, ei ole kohtu hinnangul usutav, et A. Kutser ei saanud

U. Saarnat oma väidetavast haigushoost teavitada.

24. Kaebaja on esitanud kohtule töövõimetuslehed perioodide 16. kuni 27. septembri 2011 ning 21.

kuni 25. novembri 2011 kohta, ent kaebaja ei ole tõendanud seda, et A. Kutseri tervislik seisund ei

lubanud tal 20. oktoobril 2011 varem kokku lepitud kokkusaamisele U. Saarnaga minna. HKMS § 59

lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited.

Võttes arvesse, et käesolevas asjas vaatluse all olnud ajal suhtles A. Kutser sagedasti U. Saarnaga e-

posti teel, ent 20. oktoobri 2011 väidetavast haigushoost ta U. Saarnat e-kirjaga ei teavitanud ning

samuti ei kinnita A. Kutseri kõnede eristus, et ta oleks püüdnud teavitada telefoni teel, ei ole kohtul

võimalik lugeda tõendatuks seda, et A. Kutseril oli 20. oktoobril 2011 objektiivne takistus

dokumentide U. Saarnale esitamiseks.

25. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et pärast 20. oktoobril 2011 ära jäänud kokkusaamist

võttis A. Kutser ise U. Saarnaga ühendust 8. novembril 2011 ning kokkuvõttes lepiti kohtumine

kokku 21. novembriks 2011, kuhu aga A. Kutser taaskord ei jõudnud, tuginedes oma tervislikule

seisundile. Kohus möönab, et ei saa iseenesest mööda vaadata perioodil 21. kuni 25. novembrini 2011

kehtinud A. Kutseri töövõimetuslehest ega talle ette heita töövõimetuslehel oleku ajal U. Saarnaga

kohtumata jätmist. Samas märgib kohus, et asjas joonistub septembri, oktoobri ja novembri 2011

sündmustest muster, mil alati kokkulepitud ajal tabas A. Kutserit väidetavalt haigushoog, ent enamiku

ülejäänud ajast oli ta ise passiivne. Seejuures ei pea kohus esmatähtsaks võtta seisukohta, kas 20.

septembri 2011 telefonivestluses teavitas U. Saarna A. Kutserit vajadusest esitada dokumendid või

mitte, kuna asjas ei ole vaidlust selle üle, et hiljemalt 7. oktoobrist 2011 pidi see olema kaebajale

üheselt selge. Olukorras, kus kaebajat on kohustusest selgelt teavitatud ning temaga on kokku lepitud

dokumentide esitamine, kuid kaebaja seda ei kokkulepet ei täida ega võta seejärel 18 päeva vältel

midagi nende esitamiseks ega PRIA olukorrast teavitamiseks ette, oleks kohtu hinnangul põhjendatud

tõlgendada kontrollist hoidumisena isegi siis, kui 20. oktoobri 2011 väidetav A. Kutseri haigushoog

leiaks tõendamist. Hiljemalt novembris 2011 pidi aga OÜ-le Kupas olema üheselt selge, et nõutud

dokumendid tuleb viivitamatult PRIA-le edastada. Selleks ajaks pidi ka olema selge, et ainsa juhatuse

liikme haigushoog võib seda takistada. Kuigi juriidiline isik tegutseb füüsiliste isikute kaudu,

eksisteerivad juriidilisel isikul iseseisvad kohustused, mida ta peab suutma täita sõltumata tema

juhtorganite liikmete tervislikust seisundist. Seega on kohus seisukohal, et hiljemalt 21. novembriks

2011 pidi OÜ Kupas suutma dokumendid PRIA-le edastada sõltumata juhatuse liikme tervislikust

seisundist, kuna äriühingu kohustuste täitmata jätmist ei saa lõputult vabandada juhatuse liikme

tervisliku seisundiga.

26. Õigusnormid ei sätesta, kui kiiresti tuleb kohapealse kontrolli kohta aruanne koostada. Käesoleval

juhul teostas PRIA kohapealset kontrolli faktiliselt 19. kuni 23. septembrini 2011, ent kontrollaruande

lõpetas PRIA alles 21. novembril 2011, pärast seda, kui selgus, et ka sellel kuupäeval ei esita OÜ

Kupas nõutud dokumente. Kohtu hinnangul on selge, et hiljemalt kontrollaruande lõpetamisel tuleb

lugeda kontroll lõppenuks. Kohtu hinnangul ei kiirustanud PRIA kontrolli lõpetamisega ning nagu

kohus on eelnevalt selgitanud, andis PRIA kaebajale piisavalt võimalusi dokumentide esitamiseks.

Ebasoodsamate piirkondade toetuse taotluse osas oli PRIA-l tulenevalt põllumajandusministri 6.

aprilli 2010 määruse nr 43 „Ebasoodsamate piirkondade üheaastase toetuse saamise nõuded, toetuse

taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ § 7 lõikest 1 aega otsuse tegemiseks kuni 25.

jaanuarini 2012 ning Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotluse osas

tulenevalt põllumajandusministri 17. märtsi 2010 määruse nr 32 „Natura 2000 alal asuva

põllumajandusmaa kohta antava toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise

täpsem kord“ § 8 lõikest 1 kuni 1. maini 2012. Sellest hoolimata ei saa kohtu hinnangul eeldada, et

PRIA oleks pidanud viivitama kohapealse kontrolli lõpetamisega nimetatud tähtaegadeni.

27. Haldusakti andmiseks tuleb eelnevalt lõpetada vajalikud menetlustoimingud. PRIA viis läbi ühe

kohapealse kontrolli kõigi OÜ Kupas esitatud toetuste taotluste menetlemiseks. PRIA esindaja

selgitas haldusasja nr 3-12-718 istungil Tartu Ringkonnakohtus 17. detsembril 2014, et kui

kohapealset kontrolli poleks enne 1. detsembrit 2011 lõpetatud, ei oleks olnud võimalik ühtset

pindalatoetust õigesti arvutada. Kuna põllumajandusministri 24. märtsi 2010 määruse nr 36 „Ühtse

pindalatoetuse, põllumajanduskultuuri ja heinaseemne täiendava otsetoetuse saamise nõuded ning

toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord ning täiendava otsetoetuse toetusõiguse üleandmisest

teavitamise kord“ § 12 lõike 1 kohaselt pidi PRIA kõnealused taotlused lahendama 1. detsembriks

2011, on kohtule PRIA põhjendus arusaadav. Kohus nendib, et ühest küljest ei ole erinevad toetused

omavahel siduvalt seotud. Teisalt oleks aga erinevate toetuste tarvis eraldi kohapealsete kontrollide

läbiviimine ilmselgelt ebamõistlik ning ka taotlejale koormavam. PRIA teostas oma sisemist

töökorraldust arvestades kontrolli piisava ajavaruga, alustades seda juba 19. septembril 2011. Seetõttu

on kohus seisukohal, et PRIA-l oli õigus 21. novembril 2011 kontroll lõpetada.

28. Euroopa Kohus on 16. juuni 2011 otsuses asjas nr C-536/09 selgitanud, et sõnad „takistab

kohapealse kontrolli läbiviimist“ vastavad liidu õiguse autonoomsele mõistele, mis hõlmab peale

tahtliku käitumise ka muid tegusid või tegevusetust, mida võib pidada põllumajandustootja või tema

esindaja hooletuse tulemuseks ja mille tagajärjel oli kohapealse kontrolli tervikuna läbiviimine

takistatud, kui põllumajandustootja või tema esindaja ei ole võtnud kõiki meetmeid, mida võib temalt

mõistlikult oodata, et tagada, et kontroll tervikuna toimub. Kuigi Euroopa Kohus ei analüüsinud

kõnealuses otsuses määruse nr 65/2011 art 4 lõiget 6, on see sõnastatud samamoodi kui Euroopa

Kohtu analüüsitud säte ning kohustab toetusetaotlused tagasi lükkama, kui põllumajandustootja või

tema esindaja takistab kohapealse kontrolli läbiviimist. Seega on seisukoht ka käesolevas asjas

kohaldatav. Vastavalt ei pea kohus käesoleval juhul võtma seisukohta, kas kaebaja takistas tahtlikult

kohapealse kontrolli läbiviimist või mitte.

29. Kuna kohus on tuvastanud, et OÜ Kupas pidi olema suuteline hiljemalt 21. novembriks 2011

nõutud dokumendid esitama ning nende dokumentide esitamine oli osa kohapealsest kontrollist,

takistas OÜ Kupas kohapealse kontrolli läbiviimist määruse nr 65/2011 art 4 lõike 6 mõttes ning

PRIA oli seetõttu õigustatud OÜ Kupas 2011. aasta ebasoodsamate piirkondade toetuse ning Natura

2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlused rahuldamata jätma. Kuna ei ole

vaidlust, et põlluraamatut kontrolli lõpuks ei esitatud ning juba sellest saab järeldada kontrolli

takistamist, ei pea kohus vajalikuks võtta asjas seisukohta selles osas, kas kaebaja oli juba varasemalt

täitnud oma kohustuse tõendada koolituste läbimist või mitte. Samuti märgib kohus, et olukorras, kus

kohapealne kontroll on lõpetatud, ei ole võimalik anda taotlejale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks,

vaid kehtinud õigus nägi imperatiivselt ette taotluse rahuldamata jätmise. Sisuliselt täitis aga puuduste

kõrvaldamiseks tähtaja andmise rolli korduvalt OÜ-le Kupas dokumentide esitamiseks võimaluse

andmine.

30. OÜ Kupas väiteid ärakuulamisõiguse rikkumise ning kontrollaruande loetamatuse kohta peab

kohus paljasõnalisteks. PRIA 22. novembri 2011 kaaskirjas OÜ Kupas kontrollaruande juurde nr 12-

1/4186 on selgesõnaliselt märgitud, et kontrolli ei olnud võimalik läbi viia ning toetuste taotlused

jäetakse rahuldamata. Kontrollaruande lõppu on selgesõnaliselt märgitud isiku õigus kohapealse

kontrolli läbiviimise või kohapealse kontrolli tulemuste osas 10 päeva jooksul pretensioonide

esitamiseks. Kohtu hinnangul on kontrollaruande käsitsi kirjutatud osad loetavad ning kaebaja enda

poolt elektrooniliselt kohtule esitatud koopia on hea kvaliteediga. OÜ Kupas teadaolevalt oma

ärakuulamisõigust pärast kontrollaruande lõpetamist ning enne vaidlustatavate haldusaktide andmist

ei kasutanud.

31. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et PRIA 25. jaanuari 2012 otsuse nr 12-6/94 ja 24.

aprilli 2012 otsuse nr 12-6/1041 tühistamiseks ei ole alust. Järelikult puudub alus ka PRIA

kohustamiseks OÜ Kupas taotlusi uuesti läbi vaatamata. Seega jätab kohus kaebuse täies ulatuses

rahuldamata.

32. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude

nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks

menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik