2-14-38504/15 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht

26. mai 2015, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-38504 Tsiviilasi RT Capital Estonia OÜ hagi XXX vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 1109,49 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine Hageja RT Capital Estonia OÜ (registrikood 12567924, asukoht Pirita tee 20, 10127 Tallinn), lepinguline esindaja Olga XXX (Creditreform Eesti OÜ, e-post: olga@creditreform.ee); Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX). Kirjalik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt XXX hageja RT Capital Estonia OÜ kasuks 11.06.2014 tarbijakrediidilepingust nr XXX ja 11.07.2014 tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenevalt välja põhivõlgnevus 400 (nelisada) eurot ja intress 400 (nelisada) eurot.

3. Mõista kostjalt XXX hageja RT Capital Estonia OÜ kasuks 11.06.2014 tarbijakrediidilepingust nr XXX ja 11.07.2014 tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenevalt välja sissenõutavaks muutunud viivis summas 114,49 eurot (ükssada neliteist eurot ja 49 senti).

4. Jätta hagi rahuldamata intressi 60 euro, võla sissenõudmisega seotud kulude 85 euro ja leppetrahvi 50 euro nõudes.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

2-14-38504

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud 82 % ulatuses kostja kanda ja 18 % ulatuses hageja kanda.

7. Mõista kostjalt XXX hageja BIGBANK AS-i kasuks välja menetluskulud 348,5 eurot (kolmsada nelikümmend kaheksa eurot ja 50 eurosenti).

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui

100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS- is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Kohtu selgitused

Hagi aluseks on XXX(kostja) ja PC Finance OÜ vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingutest tulenev võlgnevus. Hagiavaldus on menetlusse võetud 06.04.2015 kohtumäärusega. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohusotsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus peab vajalikuks põhjendada hagi osalist rahuldamata jätmist. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 400 eurot ja intress 460 eurot. Riigikohtu praktika kohaselt ei mõisteta võlgnikult välja viivist summas, mis ületab põhinõuet. Kohtu hinnangul saab antud väljakujunenud praktikat kohaldada analoogia korras ka intressi väljamõistmise korral ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi põhinõude summas (400 eurot) ja jätab intressi põhinõuet ületavas summas (60 eurot) välja mõistmata.

2-14-38504

Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 85 eurot võla sissenõudmisega seotud kuludena, millest 45 eurot on võlanõudekirjade saatmise eest ja 40 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud (tl 17, hagiavalduse punkt 2.12). Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse lisana 10 (tl 33) inkassomenetluses kostjalt võlgnevuse sissenõudmise kohta väljatrüki. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste punktile 12.5 (tl 32) on laenusaaja kohustatud hüvitama krediidiandjale võlgnevuse sissenõudmisega seotud kõik mõistlikud kulud vastavalt hinnakirjale. Kohtu hinnangul tuleb lugeda hageja poolt kasutatud tüüptingimust, mille järgi krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale nii e-postiga kui tavapostiga saadetud meeldetuletuskirjade eest 25-45 eurot, teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavaks. Tegu on ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega. VÕS § 42 lg-st 5 tulenevalt on selline tüüptingimus tühine. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulude summas 85 eurot väljamõistmiseks Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahv summas 50 eurot. Kohus on seisukohal, et kuivõrd tulenevalt TsMS § 415 lg-st 1 on kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi tühine, tuleb hageja nõue leppetrahvi väljamõistmiseks jätta rahuldamata.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 82 % ulatuses. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 687,50 eurot, millest

200 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning 487,50 eurot õigusabikulu. Kohus peab põhjendatuks hageja menetluskuluna riigilõivu summas 200 eurot. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades (muuhulgas seda, et asjas ei toimunud ühtegi istungit ega toimunud ka sisulist vaidlust) saab hageja lepinguline esindaja mõistlikuks ja põhjendatuks ajakuluks pidada kokku 3 tundi, mis arvestades hageja esindaja tunnihinda 75 eurot teeb kokku 225 eurot. Seega leiab kohus, et hageja põhjendatud menetluskulud on kokku summas 425 eurot (riigilõiv 200 eurot + õigusabikulud 225 eurot).

Kohus jätab TsMS 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 82% kostja kanda ja 18% hageja enda kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu (82% x 425) 348,5 eurot. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude

2-14-38504

jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik