3-14-52193/37 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

K O H T U O T S U S T E R V I K O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht Tallinnas 20. mail 2015. a, täiendatud kirjeldava ja põhjendava osaga 26. mail 2015. a Haldusasja number 3-14-52193 Haldusasi

A. M kaebus rahvapensioni määramisel tähtsust omava faktilise asjaolu tuvastamiseks Menetlusosalised Kaebaja – A. M, riigi õigusabi korras määratud esindaja adv Katrin Jennsen Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Silvia Azojan Asja läbivaatamine 04.05.2015 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A. M kaebus.

2. Tuvastada, et A. M on elanud vähemalt alates 01.01.2009 alaliselt Pärnumaal Halinga vallas Eerma külas.

3. Mõista Sotsiaalkindlustusametilt A. M kasuks välja riigilõiv 15 (viisteist) eurot.

4. Jätta riigi õigusabi tasu Eesti Vabariigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul tervikotsuse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 181 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. M (kaebaja) esitas 06.08.2014 Sotsiaalkindlustusameti (vastustaja) Pärnu büroole avalduse (tl 70-70p) ja dokumendid rahvapensioni määramiseks.

2. Kuna puudusid tõendid selle kohta, et kaebaja oleks vastavalt riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 22 lg 1 p-le 1 elanud Eestis vähemalt 5 aastat vahetult enne pensioni taotlemist, esitas kaebaja 25.08.2014 vastustajale avalduse (tl 69) pensioniavalduse menetlemise peatamiseks kuni pensioni määramisel tähtsust omava faktilise asjaolu tuvastava kohtulahendi saamiseni.

3-14-52193 2(5)

3. Vastustaja peatas 02.09.2014 otsusega nr 50547 (tl 12-12p) kaebaja pensioniavalduse menetluse kuni rahvapensioni määramisel tähtsust omava faktilise asjaolu tuvastava kohtulahendi saamiseni.

4. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille nõudeks jäi pärast ülejäänud nõuete tagastamist tuvastada kaebaja alalise elukohana vähemalt alates 01.01.2009 Eerma küla, Halinga vald, Pärnumaa. Kaebaja registreeriti rahvastikuregistris Halinga valla elanikuks 11.08.2014. Enne seda elas ta alates 1981. a püsivalt Halinga vallas elukohta registreerimata. Kaebaja ei pöördunud pärast sõjaväeteenistust Venemaal Eestisse tagasi, vaid jäi kuni 1981. a elama Venemaale, kus abiellus ja lõi perekonna. Pärast abielulahutust tuli ta Eestisse tagasi ja asus elama Haapsallu ema juurde. Kaebaja elas ema juures kuni ema surmani, elatudes juhutöödest. Pärast seda on ta elanud pidevalt koos õega Eerma külas Halinga vallas. Tegemist on talukohaga, mis kuulus kaebaja õe abikaasa omandisse. Kuna kaebaja ei ole talu omanik, ei ole ta kunagi otseselt tegelenud talus vajaminevate tööde tellimise, nende eest maksmise ega muu majapidamise korraldamisega, mida oleks võimalik tõenditega kinnitada. Talu ei ole tulundusettevõttena registreeritud ning kogu karjaja viljakasvatus on toimunud omatarbeks ja vastavates mahtudes. Kogu majapidamise korraldamise eest vastutas ja hoolitses talu omanik. Kaebaja abistas majapidamises vajalike tööde tegemises abitöölisena. Kuna talu omanik ei nõustunud talu kaebaja elukohana registrisse kandma, jäi kaebaja tegelik elukoht rahvastikuregistris õigeaegselt registreerimata. Kaebaja ei ole Eestis ametlikult töötanud. Ta ei ole soovinud reisida, osaleda valimistel ega ole vajanud arstiabi, mistõttu ei tekkinud otsest vajadust vormistada isikut tõendavaid dokumente ja registreerida elukohta. Kaebaja elamist Eerma külas saavad tõendada tunnistajad.

5. Vastustaja selgitas, et kaebajal puudub RPKS § 7 lg 1 järgi õigus vanaduspensionile, sest tal puudub vähemalt 15-aastane Eestis omandatud pensionistaaž. Kaebaja puhul ei ole täidetud ka rahvapensioni taotlemiseks RPKS § 22 lg-s 1 sätestatud tingimused, sest rahvastikuregistri andmetel elab kaebaja Eestis alates 11.08.2014.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. RPKS § 22 lg 1 p 1 järgi on rahvapensionile õigus 63-aastaseks saanud isikul, kellel ei ole õigust vanaduspensionile ja kes on elanud Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel vähemalt 5 aastat vahetult enne pensioni taotlemist.

7. Kaebaja soovib viidatud sätte alusel taotleda rahvapensioni. Kuna kaebaja elamine Eestis vähemalt 5 aastat ei ole Sotsiaalkindlustusametis tuvastamist leidnud, soovib kaebaja, et kohus tuvastaks rahvapensioni määramisel tähtsust omava faktilise asjaolu.

8. Kaebaja enda selgituste kohaselt elas ja töötas ta 9 aastat Venemaal ning tuli Venemaalt Eestisse tagasi 1980.-ndate aastate alguses, elades alguses ema juures Haapsalus. Pärast ema surma läks ta elama oma õe H. H juurde Halinga valda Eerma külasse. Kaebajal puudusid isikut tõendavad dokumendid ühelt poolt sellepärast, et tal polnud otsest vajadust dokumentide järele, sest ta ei käinud ametlikult tööl, ei reisinud, ei soovinud käia valimas, ei vajanud arstiabi. Tal puudus ametiasutustega igasugune kokkupuude, mistõttu ei tekkinud dokumentide järele ka otsest vajadust. Teiselt poolt jäi isikut tõendavate dokumentide vormistamine tegemata seetõttu, et kaebajal ei olnud elukohta, mida ta oleks saanud registreerida ametliku elukohana. Kaebaja elas oma õe juures Halinga vallas Eerma külas Ahtsemaa talus, kuid kuna talu kuulus õe abikaasale A. H, kes ei lubanud kaebajal talu oma elukohana registreerida, siis puudus kaebajal ametlikult deklareeritav elukoht, mida avaldusele märkida. Kuna kaebaja kartis, et elukoha deklareerimata jätmine võib tuua talle kaasa sanktsioonid, siis vältis ta kokkupuudet ametiasutustega ja väitis tema õde külastanud ametnikule, et viibib õe juures ajutiselt.

3-14-52193 3(5)

9. Kaebaja esitatud pensioniavaldusest (tl 70-70p) nähtub, et kaebaja elab Halinga vallas Eerma külas Ahtsema talus. Ta ei saa pensioni teistel alustel ega välisriigist. Ta on töötanud Venemaal 1970–1979, so 9 aastat. Avalduse esitamise ajal kaebaja ei töötanud. Kaebaja ei ole avalduse kohaselt olnud füüsilisest isikust ettevõtja ega talupidaja. Kaebaja elab Eestis alates 1981. a. Enne 01.01.1999 ei ole ta ametlikult Eestis töötanud. Lapsi tal ei ole. Töötuabiraha ei ole ta saanud.

10. Kaebaja tööraamatust (tl 72-74) nähtub, et kaebaja töötas 16.05.1963–15.09.1963 ALMAVÜ-s ehk Armee, Lennuväe ja Merelaevastiku Abistamise Vabatahtlikus Ühingus1 (vene keeles ДОСААФ) (venekeelne kanne), 25.05.1964–28.08.1964 Haapsalu rajoonikoondises, 10.05.1965–27.11.1965 Autobaasis nr 6, oli 28.11.1965–20.12.1968 Nõukogude Armees, töötas 24.03.1969–01.12.1969 Autobaasis nr 6 ja 06.06.1970–24.08.1979 sõjaväebaasis (venekeelne kanne). Seega ei võimalda tööraamat tuvastada kaebaja elamist ja töötamist Eestis vähemalt 5 aastat enne pensioniavalduse esitamist.

11. Rohkem infot ei anna ka kaebaja sõjaväepilet (tl 75-75p).

12. Rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et kaebaja elukohaks on registreeritud alates 11.08.2014 Ahtsema talu, Eerma küla, Halinga vald, Pärnumaa. Sideaadressiks on nimetatud aadress märgitud alates 17.06.2014. Rahvastikuregistrist tehtud päring kaebaja dokumentide kohta (tl 107) näitab, et kaebaja elukohateade registreeriti 11.04.2014, talle väljastati isikutunnistus kehtivusega 17.06.2014–17.06.2019 ja kaebaja oli Haapsalu rajooni TSN TK perebüroo andmetel abielus 17.01.1970–14.09.1979. Lääne Maavalitsus on teinud 21.06.2007 isikuandmete andmehõivekande, kuid kaebaja esindaja ei osanud kohtuistungil selle kande kohta täpsemaid selgitusi jagada. Seega ei võimalda rahvastikuregistri andmed tuvastada kaebaja elamist Eestis vähemalt 5 aastat enne pensioniavalduse esitamist.

13. Politseija Piirivalveamet vastas 01.12.2014 (tl 26) kohtu järelepärimisele, et nende andmekogudes puudub info selle kohta, kas ja millal asus kaebaja Eestisse elama. Politseija Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Pärnumaa konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik R. A kinnitas 15.12.2014 vastuskirjas (tl 38-39) kohtule, et tema puudub Halinga valla piirkonnapolitseinikuna kokkupuude kaebajaga ja ta ei oma andmeid kaebaja viibimise kohta Halinga vallas. Ka Halinga valla endisel piirkonnavanemal A. L puudus kokkupuude kaebajaga ja andmed tema viibimise kohta Halinga vallas.

14. Maksuja Tolliamet vastas 15.12.2014 (tl 34-36) kohtu järelepärimisele, et nende andmetel ei ole kaebaja saanud perioodil 01.01.1999–30.11.2014 maksustatavat tulu ja tema eest ei ole tasutud riiklikke makse. Maksuja Tolliametil puuduvad andmed varasemate aastate kohta, sest maksukohustuslaste registris on isikustatud andmed tulude ja maksude kohta alates 1999. a.

15. Eesti Haigekassa 14.01.2015 vastusest (tl 50-52) kohtule nähtub, et haigekassal on kaebaja kohta andmetena SA Pärnu Haigla poolt esitatud 04.09.2014 osutatud tervishoiuteenuste raviteenuste arved.

16. Eeltoodust nähtuvalt puuduvad riiklikul tasemel igasugused andmed kaebaja saabumise kohta Eestisse ja Eestis viibimise aja kohta.

17. Kaebaja elamist Eerma külas kinnitab aga kohaliku omavalitsuse üksus.

1 Vt http://et.wikipedia.org/wiki/ALMAV%C3%9C.

3-14-52193 4(5)

17.1. Halinga Vallavalitsus esitas 24.07.2014 Sotsiaalkindlustusametile tõendi (tl 76), milles kinnitab, et kaebaja on elanud Eestis alates 1981. a. Vallavalitsuse väitel kinnitavad seda fakti kaebaja pereliikmed. Kohus leiab, et nimetatud tõend on kaudne, sest vahendab teiste isikute ütlusi.

17.2. Halinga Vallavalitsus selgitas 09.12.2014 vastuses (tl 31-33) kohtu järelepärimisele, et kaebaja rahvastikuregistrijärgne elukoht on Ahtsema talu, Eerma küla, Halinga vald, Pärnu maakond. Kaebaja elab koos õe H. Hga viimasele kuuluval kinnistul. H. H ütluste kohaselt elab kaebaja alaliselt tema juures alates 1981. a. Kaebajal puudus isikut tõendav dokument ja H. H abikaasa A. H ei soovinud kaebajat enda juurde sisse kirjutada. Halinga vallavalitsusel oli esimene kokkupuude kaebajaga 24.10.2013, kui sotsiaaltöötaja E. S külastas H. H, et kaardistada üksi elavaid eakaid. H. H juures elas ka kaebaja, kes väitis, et elab seal ajutiselt. Kaebajal puudus kehtiv isikut tõendav dokument, millest ta ei teavitanud sotsiaaltöötajat. Kaebajal ei ole olnud varasemalt kokkupuudet Halinga vallavalitsuse, politsei ega perearstiga ning ta ei ole viibinud haiglaravil. Ta ei ole saanud ka valida, kuna puudus isikut tõendav dokument. Pärnu haiglast saadud info põhja, et kaebajal puudub isikut tõendav dokument, ravikindlustus ja pension, külastas sotsiaaltöötaja 29.05.2014 kaebajat tema kodus. Kaebaja omab ID-kaarti alates 17.06.2014 ja rahvastikuregistri andmeid alates 11.08.2014. Kaebaja elamist alates 1981. a Halinga vallas saavad tõendada õde H-M- H ja alates 1987. a E. M kes elab Mihkli talus, Eerma külas, Halinga vallas, Pärnu maakonnas. Naabertalude elanikud, kes saaksid tõendada kaebaja elamist Halinga vallas alates 1981. a, on surnud. Ka see tõend on kaudne, sest kajastab kaebaja õe väiteid. Sellest tõendist nähtub kaebaja elamine või vähemalt viibimine Eerma külas 24.10.2013.

17.3. Halinga Vallavalitsus selgitas 18.12.2014 vastuses (tl 40-42) kohtu järelepärimisele, et Halinga valla sotsiaaltöötaja E. S vestles 18.12.2014 Mägi Trading OÜ Uduvere kaupluse müüjate M. K ja Õ. Vga, kes tõendasid oma avaldustega, et kaebaja on elanud Ahtsema talus, Eerma külas, Halinga vallas vähemalt alates 01.01.2009. Halinga valla keskkonnanõunik R. S külastas kaebaja õde H. H 31.07.2014 ja tõendab, et õe juures viibis ka kaebaja. Ka see tõend, on kaudne, sest kajastab teiste isikute ütlusi. Kaebaja elamine 2014. a Eestis ei ole iseenesest kahtluse all.

18. Halinga Vallavalitsus esitas koos 18.12.2014 vastusega kohtule M. K ja Õ. V avaldused.

18.1. M. K kinnitas 18.12.2014 avalduses (tl 43) kohtule, et kaebaja on elanud Halinga vallas Eerma külas Ahtsema talus alates vähemalt 01.01.2009. M. K on kohaliku kaupluse töötaja Uduvere kaupluses 01.04.2007 ja teab kaebajat sellest ajast. M. K elab ise naabertalus Anelema külas.

18.2. Õ. V kinnitas 18.12.2014 avalduses (tl 44) kohtule, et kaebaja on elanud Halinga vallas Eerma külas Ahtsama talus vähemalt alates 01.01.2009. Õ. V on kohaliku kaupluse (Uduvere kauplus) töötaja alates 2003. a ja teab kaebajat.

18.3. Kuigi neid tunnustusi ei ole antud vande all, saab kohus arvestada neid kirjalike tõenditena koos muude asjas kogutud tõenditega. Kohtu hinnangul kinnitavad need tõendid kaebaja elamist Eerma külas vähemalt alates 01.01.2009.

19. Kaebaja elamist Eerma külas juba alates 1980.-ndatest aastatest kinnitasid üksmeelselt kohtus tunnistajatena üle kuulatud E. M, R. E, A. T, J. P ja M. K. Tunnistajad olid kaebajat näinud kas küla peal või Eerma talus. Nad olid veendunud, et kaebaja elas Eerma külas alaliselt. Tunnistajate selgituste kohaselt elas kaebaja mõnda aega õemehe A. Hi õe juures Võidu talus,

3-14-52193 5(5) hiljem oma õe juures Ahtsemaa talus. Kohus peab tunnistajate antud ütlusi usutavateks, kooskõlalisteks ja usaldusväärseteks. Nende tunnistuste pinnalt on võimalik tuvastada, et kaebaja on elanud Pärnumaal Halinga vallas Eerma külas vähemalt alates 01.01.2009.

20. Kohus rahuldab kaebuse ja tuvastab, et kaebaja on elanud vähemalt alates 01.01.2009 alaliselt Pärnumaal Halinga vallas Eerma külas.

21. Kaebuse rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1). Kaebaja menetluskuluks on 06.03.2015 määruse alusel tasutud riigilõiv 15 eurot, mille tasumist tõendab 26.03.2015 maksekorraldus (tl 104). Nimetatud kulu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.

22. Kuna Pärnu Maakohus andis 10.09.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-56591 kaebajale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, siis tuleb riigi õigusabi andmisega seonduvad kulud jätta riigi kanda. Kohus ei mõista riigi õigusabi andmisega seotud kulusid HKMS § 118 lg 2 alusel välja vastustajalt, sest vastustaja on riigi eelarvest finantseeritav valitsusasutus (Vabariigi Valitsuse seaduse § 39 lg-d 1 ja 3), seega jäävad kulud nagunii riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 02.07.2015 kohtuotsuse

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 20.05.2015 otsuse haldusasjas nr 3-14-52193 resolutsiooni p 3, millega mõisteti Sotsiaalkindlustusametilt A. M kasuks välja riigilõiv

15 eurot.

3. Tagastada A. M eest H-M. H poolt 26.03.2015 haldusasjas nr 3-14-52193 tasutud riigilõiv 15 (viisteist) eurot ja kanda see H-M. H (isikukood…) arveldusarvele nr EE3322002210438696128 Swedbank AS-is.