4-15-3172/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 26.05.2015 Tallinnas Väärteoasja number 4-15-3172 (064755; ÜTvp 410115008529) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Väärteoasi Aleksei XXX kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 09.04.2015 otsusele väärteoasjas nr (064755; ÜTvp 410115008529) Kaebaja Aleksei XXX isikukood: 37311012232; elukoht:XXX, kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik, e-posti aadress: XXX Kohtuväline menetleja Tallinna Linnavalitsus Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet; asukoht: Pärnu mnt 139c/1 Tallinn; kirjaliku seisukoha esitas Raik Saart. Menetlustoiming Väärteoasja lahendamine kirjalikus menetluses. RESOLUTSIOON

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1, § 120 lg 1, § 132 p 3, § 133- 134, § 135 lg 1, 5, kohus otsustas:

1. Tühistada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 09.04.2015 otsus väärteoasjas nr (064755; ÜTvp 410115008529).

2. Lõpetada Aleksei XXX väärteomenetlus väärteoasjas ÜTS § 547 lg 1 järgi.

Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest.

Kohtu selgitused: Selgitada, et VTMS § 155 lg 2 järgi on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Asjaolud:

Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poolt 16.03.2015 koostatud väärteoprotokolli nr ÜTvp 410115008529 kohaselt sõitis Aleksei XXX 16.03.2015 kella 18:22 Põhja pst. 7 vastas, trammis nr 1 (r/n 167), ühistranspordis sõiduõigust tõendava dokumendita. Menetlusalusel isikul puudus sõiduõigust tõendav dokument, paberpilet. Aleksei XXX rikkus TLVk 13.11.2014 määruse nr 29 § 15 lg 2 sätestatud nõudeid, pannes toime ÜTS § 54-7 lg 1 sätestatud väärteo.

Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 09.04.2015 üldmenetluse otsuse alusel väärteoasjas nr ÜTvp 410115008529 karistati Aleksei XXXt ÜTS § 547 lg 1 järgi rahatrahviga 3 trahviühiku ulatuses, so 12,00 EUR.

Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kaebaja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kaebaja leiab, et tema väärtegu tõendamist leidnud ei ole. Väärteoprotokollist nähtuvalt ta ei jõudnud oma piletit valideerida, kuna ülerahvastatud trammi sisse astudes, kahte kotti käes kandes, kohtus ta koheselt kontrolöriga. Kuna väärteona on karistatav üksnes tahtlik või ettevaatamatu tegu, siis oleks pidanud menetleja väärteoasja lõpetama süüteokoosseisu puudumise tõttu. Kaebaja esitas kohtule taotluse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks.

Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja esitas kohtule väärteoasja toimiku ja kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja ei soovinud kohtuistungil osaleda.

Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet on seisukohal, et Aleksei XXX kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektroi R.Helenurme 09.04.2015.a üldmenetluse otsus muutmata.

Kohtuvälise menetleja seisukoha kohaselt karistatakase KarS § 2 lg 2 järgi teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastae ja isik on selle toimepanemises süüdi. Teo objektiivne koosseis tuleneb ÜTS§ 547 lg 1 „sõiduõigust tõendava dokumendita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis-karistatakse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektorid kontrollisid 16.03.2015.a Tallinnas Põhja-Puiestee 8 vastas trammis nr 1 kella 18:15 ajal sõitjaid ning tuvastasid, et A.XXX sõitis ühistranspordis sõiduõigust tõendava dokumendita. Kohtuväline menetleja Liivi Henn koostas väärteoprotokolli nr 410115008529, mille rikkumise lühikirjelduse kohaselt „Sõitis ühistranspordis sõiduõigust tõendava dokumendita. TLVk 13.11.2014 määruse nr 29 „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad § 6 p 2 ja § 15 lg 2. Ühistranspordisseadus § 54 7 lg 1. Mis seisnes selles, et: puudus paberpilet, muu sõiduõigust tõendav dokument esitas Ühiskaardi nr 90001214133, millel puudus pilet. Isik seisis

validaatori vastas.“ Munitsipaalpolitsei menetlusosakonna vaneminspektor Riina Helenurm määras 09.04.2015.a üldmenetluse otsusega ÜTS§ 54 7 lg 1 alusel 3 trahviühiku suuruse rahatrahvi (12 eurot). Tallinna ühistranspordi sõidu eest tasumise kord tuleneb Tallinna Linnavolikogus 13.11.2014 määruses nr 29 „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ (edaspidi määrus). Määruse § 6 p 2 kohaselt sõitja on kohustatud igal ühissõidukisse sisenemisel vaalideerima Ühiskaardi. Ühiskaardi kontol olev sõidupilet ja/või aktiveeritud sõidusoodustus annab sõiduõiguse pärast Ühiskaardi valideerimist;“ Arvestades, et A. XXX käitumine ühistranspordis ei olnud kooskõlas ülalnimetatud määrusega, st ühistranspordis sõiduõigust tõendavate dokumentide kontrollimise ajal ei olnud tal inspektrorile ette näidata sõiduõigust tõendavat dokumenti, siis sellega on tuvastatudabtud süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Samuti puuduvad ka teo õigusvastasust välistavad asjaolud. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 18 lg 1 ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus ning sama paragrahvi lõike

3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kuna A. XXX sisenesühistransporti teadlikult sooviga kasutada teenust, omamata sealjuures ühissõiduki kasutamiseks sõiduõigust tõendavat dokumenti, pani A. XXX toime ÜTS 547 järgi kvalifitseeritava väärteo, mille eest võibisikut karistada sõiduõigust tõendava dokumendita sõidu eest ühistranspordis rahatrahviga kuni 10 trahviühikut (40 eurot). Kuna sõiduõigust tõendavate dokumentide kontrollimise ehtkel A. XXXl ei olnud esitada sõidupiletit ega muud sõiduõigust tõendavat dokumenti, siis pani ta süüteo toime vähemalt hooletusest, st A.XXXlt kui sõitjalt eeldatav kohusetundlik ja tähelepanelik suhtumine eeldanuks sõiduõiguse kasutamisel Ühiskaardi valideerimist ja veendumist selles, et validaator on sõiduõiguse registreerinud, andes kirjega „pilet kehtib“ märku, siis sellega on tuvastatud süüteo subjektiivne koosseis. Samuti ei esine antud asjas süüd välistavaid asjaolusid. A. XXX puhul ei ole Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektor otsuses eraldi fikseerinud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Lähtudes KarS § 56 lg

1 põhimõttest, mille kohaselt karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt rvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid, kohtuväline menetleja leidis, et 3 trahviühiku suurune rahatrahv (16 eurot) on proportsionaalne toimepandud teoga. Lähtudes eeltoodust palub kohtuväline menetleja jätta A. XXX kaebuse rahuldamata ning Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti

R. Helenurme 09.04.2015.a otsuse nr 410115008529 muutmata.

Kohtu seisukoht:

Kohus, tulenevalt VTMS §-st 120 lg 1, peab võimalikuks lahendada kaebus kirjalikus menetluses, kuna kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, võtnud aluseks kohtuvälise menetleja seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et menetlusaluse isiku Aleksei XXX kaebus kuulub rahuldamisele.

Kohtu hinnagul ei teki väärteoasja nr 410115008529 materjalide pinnalt kahtlust, et väärteo otsuses kirjeldatud tegu on toime pandud 16.03.2015.a. See on tõendatud väärteoprotokollis oleva menetlusaluse isiku ütlustega, mille kohaselt ta ei jõudnud 16.03.2015.a trammis nr 1 valideerida.

Antud väärteo puhul, nagu nähtub kohtule esitatud kaebusest, on kahtluse alla seatud aga teo subjektiivne koosseis. KarS § 15 lg 3 järgi on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. 16.03.2015.a väärteoprotokollis nr 410115008529 olevatest menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et ta ei jõudnud oma piletit valideerida, kuna ülerahvastatud trammi sisse astudes, kahte kotti käes kandes, kohtus ta koheselt kontrolöriga.

VTMS § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Sama põhimõtet kordab ka VTMS § 31 lg 1 tõendamise ja tõendite kogumise osas.

Antud väärteoasjas on tõendiks esitatud üksnes Aleksei XXX valideerimiskaardi väljavõte, kahtluste kõrvaldamiseks aga tunnistajaid üle kuulatud ei ole. Materjalide pinnalt saab kohus jõuda järeldusele, et antud väärteoprotokolli koostanud ametnik on asjas ka ainukene sisuline tunnistaja.

KrMS § 62; § 63 lg 1 kohaselt on tõendamiseseme asjaolu esinemise või selle puudumise tõendamine võimalik ka tunnistaja, so tõendamiseseme asjaolusid teadva võiva isiku ütlustega. KrMS § 66 lg 2 kohaselt ei või kriminaalasjas tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik, samuti uurimisasutuse ametnik, prokurör ega kohtunik, kelle menetluses on kriminaalasi. Uurimisasutuse ametnik, prokurör või kohtunik, kelle menetluses kriminaalasi on olnud, võib olla kohtumenetluses tunnistajaks käesoleva seadustiku § 289 lg 4 sätestatud juhul tõendi usaldusväärsuse kontrollimiseks.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud, et tegemist on põhimõttega, mille kohaselt kriminaalja väärteomenetluse käigus menetleja sattumisel tunnistaja rolli tuleb materjalidest loobuda ning see on seotud kohtuvälise menetleja kohustusega koguda tõendeid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. mail 2005.a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-43-05, RT III 2005, 22, 223, p 7). Kriminaalkolleegium on märkinud, et: „ Arusaadavalt saab kohtuvälise menetleja ametnik menetluse käigus teavet faktilistest asjaoludest, millel on väärteomenetluses tähtsust. Need asjaolud tuleb menetlusseaduses sätestatud korras tõendina vormistada, võimaldamaks nende kasutamist tõendamisel. KrMS § 66 lg 2 kohaselt ei või aga menetleja neid asjaolusid tõendada asja menetlenud isiku ütlustega, st kohtuvälise menetleja ametnik ei või jätta tõendeid kogumata ja anda selle asemel menetluses ütlusi.“ (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.aprilli 2005.a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-29-05, RT III 2005, 16, 163, p 7).

Seega KrMS § 66 lg 2 piirab kohtuvälise menetleja selle ametniku osalemist väärteomenetluses tunnistajana, kes menetles sama väärteoasja. Kohtuvälise menetleja teiste ametnike osalemisele väärteomenetluses tunnistajatena KrMS § 66 lg 2 aga piiranguid ei sea.

Kohtuväline menetleja on Aleksei XXX süü tõendamiseks esitanud ühe tõendi, so Tallinna Munitsipaalameti väljatrüki Aleksei XXX valideerimiskaardist. Kohtu hinnangul oleks pidanud kohtuväline menetleja vaidluse all oleva fakti (valideerimise võimatusel) kõrvaldamiseks üle kuulama ka antud asjas tunnistaja. Kuivõrd kohtuväline menetleja tunnistajaid ning teisi tõendeid antud asjas kogunud ei ole, siis tuleb Aleksei XXX väärtegu VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi lõpetada.

Eeltoodu alusel tuleb Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 09.04.2015.a. otsus väärteoasjas nr 410115008529 (väärteoprotokoll nr 064755) tühistada ning Aleksei XXX väärteoasi ÜTS § 547 lg 1 järgi lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi.

Kohus juhindub VTMS § 132 p 3 sättest.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/